Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Kubayini Ikonzo KaJehova Kufuze Ize Mantanzi?

Kubayini Ikonzo KaJehova Kufuze Ize Mantanzi?

Kubayini Ikonzo KaJehova Kufuze Ize Mantanzi?

“Umlomami uzokulandisa ukulunga kwakho, iphuluso yakho ilanga loke.”—RHA. 71:15.

UNGAPHENDULA NJANI?

Ngiziphi izinto ezaqinisekisa ikambo yokuphila kaNuwa, uMosisi, uJeremiya noPowula?

Ngikuphi ukuzihlola okuzokusiza ukhethe indlela osebenzisa ngayo ukuphila kwakho?

Kubayini uzimisele ukubeka ikonzo kaJehova mantanzi?

1, 2. (a) Umuntu ozinikele kuJehova ubonakala njani? (b) Singazuza njani ngokucabangela ukukhetha okwenziwa nguNuwa, uMosisi, uJeremiya noPowula?

NEWUBA mlandeli kaJesu ozinikeleko nobhabhadisiweko, uthatha igadango eliqakatheke khulu. Ukuzinikela kwakho kuZimu siqunto esiqakatheke khulu umuntu ngamunye angasenza. Kunjengokungathi uthi: ‘Jehova ngifuna ube yiKosi yami kikho koke ukuphila kwami. Ngiyinceku yakho. Ngifuna uhlole indlela engisebenzisa ngayo isikhathi sami, bona khuyini okufuze kuze qangi, nendlela okufuze ngisebenzise iinsetjenziswa namakghonwami ngayo.’

2 Nengabe umKrestu ozinikeleko, ngokuyihloko lokhu ngilokho okuthembise uJehova. Uyabukwa ngesiqunto sakho; yinto efaneleko nehlakaniphileko ukuyenza. Nokho, ukuqala kwakho uJehova njengeKosi yakho kuhlanganisa nendlela osebenzisa ngayo isikhathi sakho? Isibonelo sakaNuwa, uMosisi, uJeremiya nompostoli uPowula singasisiza sihlolisise umbuzo loyo. Ngamunye wabo bekayinceku kaJehova ezinikele ngomphefumulo woke. Ubujamo bethu buyafana nebabo. Iinqunto ebazenzako malungana nezinto eziyihloko abalwela ukuzifikelela zingasikhuthaza bona sihlolisise indlela esisebenzisa ngayo isikhathi sethu.—Mat. 28:19, 20; 2 Thi. 3:1.

NGAPHAMBI KWAKAKUKHULAMUNGU

3. Isikhathi sethu sifana njani nesakaNuwa?

3 UJesu watjengisa ukufana hlangana kwesikhathi sakaNuwa nesethu. Wathi, “Ukwiza kweNdodana yomuntu kuzaba njengokwenzekako emihleni yakaNuwa: abantu bebagoma, basela, amadoda nabafazi batjhada, kufikela elangeni uNuwa angena ngalo ngemkhunjini. Khona lapho azange babone okwenzekako kufikela bekufike ikukhulamungu ibarhurhula boke.” (Mat. 24:37-39) Abantu abanengi namhlanjesi bayaziphilela abakunaki ukurhaba kweenkhathi zethu. Abazitjheji iinyeleliso ezimenyezelwa ziinceku zakaZimu. Abanengi bawuhleka ubudlhadlha umbono wokungenela kwakaZimu eendabeni zesintu—njengombana kwenza abantu bangesikhathi sakaNuwa. (2 Pit. 3:3-7) Nokho, uNuwa wasisebenzisa njani isikhathi sakhe enarheni engasiyihle leyo?

4. UNuwa wasisebenzisa njani isikhathi sakhe ngemva kokufumana isabelo sakhe kuJehova, begodu kubayini?

4 Ngemva kobana azi ngomqopho kaZimu begodu wanikelwa nesabelo sakhe, uNuwa wakha umkhumbi ebewuzokubulunga ukuphila kwabantu neenlwana. (Gen. 6:13, 14, 22) Godu uNuwa wamemezela isahlulelo sakaJehova esizako. Umpostoli uPitrosi umbiza ngokobana ‘mtjhumayeli wokulunga’ okutjengisa bona uNuwa walwela ukusiza abomakhelwana bakhe babone ubudisi bobujamo babo. (Funda 2 KaPitrosi 2:5.) Ucabanga bonyana bekuzokuba nengqondo na ngoNuwa nomndenakhe bona badzimelele ekuthomeni ibhizinisi, balwele ukuba ngcono kunabantu egade baphila nabo namtjhana ukulinga ukuphila okumabothobotho? Awa! Ngokwazi okusezako, babalekela iinthikaziso ezinjalo.

IINQUNTO ZEKOSANA YEGIBHIDE

5, 6. (a) Ifundo uMosisi ayifumanako beyimlungiselela ini? (b) Kubayini uMosisi ala amathuba anikelwe wona eGibhide?

5 Ngokulandelako, akhe siqale isibonelo sakaMosisi. Wakhulela esigodlweni seGibhide njengendodana yokutholwa yendodakazi kaFaro. Njengekosana, wafundiswa “koke ukuhlakanipha kweGibhide.” (IZe. 7:22; Eks. 2:9, 10) Ifundo leyo pheze beyenzelwe ukumlungiselela isikhundla ekhotho kaFaro. Bekangaba mumuntu oveleleko embusweni ogade unamandla khulu ngesikhatheso, abe nezinto eziphuma phambili, amalungelo nethabo elikhambisana nesikhundleso. Kghani uMosisi bekumnqophwakhe ukufumana ithabo leentwezi?

6 Ngebanga lebandulo ayifumana kubabelethi bakhe bamambala ngaphambilini, uMosisi pheze bekakwazi uJehova akuthembisa abokhokho bakhe u-Abrahama, u-Isaka noJakobho. UMosisi watjengisa ikholo eenthembiswenezo. Kufuze bona wacabangisisa kuhle ngengomuso lakhe nokuthembeka kwakhe kuJehova. Ngalokho nekufika isikhathi sokukhetha hlangana kokuba yikosana yeGibhide nokuba sigqila sakwa-Israyeli, wakhethani? UMosisi wakhetha “ukutlhaga kanye nesitjhaba sakaZimu kunobanyana athabe isikhatjhana enze isono.” (Funda KumaHebheru 11:24-26.) Ngokukhamba kwesikhathi, walandela isinqophiso sakaJehova malungana nendlela ekufuze asebenzise ngayo ukuphila kwakhe. (Eks. 3:2, 6-10) Kubayini uMosisi enza njalo? Ngombana bekazikholelwa iinthembiso zakaZimu. Waphetha ngokobana akanangomuso eGibhide. Kwamambala, isitjhabeso msinyana ngemva kwalokho sajeziswa ngeembetho ezilitjhumi ezivela kuZimu. Uyasibona isifundo kilokhu ngalabo abazinikele kuJehova namhlanjesi? Kunokudzimelela ebizelweni namtjhana kinanyana ngikuphi ukuzithabisa kwephaseli, kufuze sidzimelele kuJehova nekonzwenakhe.

UJEREMIYA BEKAKWAZI OKUZAKO

7. Ubujamo bakaJeremiya bebufana njani nebethu?

7 Enye indoda eyabeka ikonzo kaJehova qangi bekumporofidi uJeremiya. UJehova wayala uJeremiya njengomporofidi bona atjhumayele umlayezo wesahlulelo eJerusalema nakwaJuda elihlubukileko. Kuliqiniso, uJeremiya waphila “engcenyeni yamaswaphela yeenkhathi.” (Jer. 23:19, 20) Bekazi kuhle bona inarha ebekaphila kiyo ngeze iragele phambili njengombana beyinjalo.

8, 9. (a) Kubayini ukucabanga kwakaBharuki bekutlhoga ukulungiswa? (b) Khuyini ekufuze siyikhumbule nesihlela esizokwenza?

8 Ikholo lakaJeremiya eliqinileko laba namuphi umphumela onengqondo? Akhenge alinge ukwakha ingomuso enarheni enganathemba. Bekungaba nayiphi ingqondo ekwenzeni njalo? Nokho ngesinye isikhathi unobhala kaJeremiya, uBharuki, khenge abone izinto kuhle. Ngalokho uZimu waphefumulela uJeremiya bona atjele unobhalakhe: “Qala! Engikwakhileko ngizokubhuruza, engikutjalileko ngizokuruthula, ngitjho nayo yoke inarha ngokwayo. Kodwana wena, uragela phambili uzifunela izinto ezikulu. Ungasarageli phambili uzifuna. Ngombana ngiletha ihlekelele phezu kwayo yoke inyama, . . . ngizokunikela umphefumulo wakho ube yipango yakho kizo zoke iindawo ongaya kizo.”—Jer. 45:4, 5.

9 Asiqiniseki bona khuyini “izinto ezikulu” uBharuki ebekazifunela zona. * Nokho, siyazi bona bekuzizinto ezinganalo ingomuso, izinto ebezizokuphela iJerusalema nelithunjwa ngebeBhabhiloni ngo-607 B.C.E. Uyasibona isifundo kilokhu? Bona sifumane iintlhogo zokuphila kutlhogeka sihlele ingomuso. (Iziy. 6:6-11) Kodwana kuzokuba kuhlakanipha njani ukubulunga isikhathi esinengi namandla ekulweleni ukufumana izinto ezinganamsebenzi? Kuyavunywa, ihlangano kaJehova iragela phambili ihlela ukwakha amaWolo woMbuso amatjha, imakhiwo yegatja, namanye amaphrojekthi angokwezulwini. Nokho, iimsebenzi le inalo ingomuso ngombana umnqopho wayo kuthuthukisa iinkareko zoMbuso. Kuyafaneleka ngabo boke abantu bakaJehova abazinikeleko ukubeka imigomo efanako nebenza ukuhlela okunjalo. Uyaqiniseka na bona ‘ufuna qangi umbuso kaZimu [uJehova] nalokho yena akufunako’?—Mat. 6:33.

‘NGIKUTHATHA KOKE NJENGEENZIBI’

10, 11. (a) UPowula bekayidzimelelise kuphi iimzamakhe ngaphambi kobana abemKrestu? (b) Kubayini umnqopho kaPowula watjhentjha ngokupheleleko?

10 Emaswapheleni, asicabangele isibonelo sakaPowula. Ngaphambi kokutjhugulukela kwakhe ebuKrestwini, bekubonakala ngasuthi unengomuso elithembisako. Wafunda umthetho wamaJuda komunye wabafundisi abebadume khulu ngesikhathi sakhe. Wafumana igunya kumpristi ophakemeko wamaJuda. Begodu bekathuthuka khulu ebuJudeni kunabanengi egade aphila nabo. (IZe. 9:1, 2; 22:3; 26:10; Gal. 1:13, 14) Nanyana kunjalo, koke lokho kwatjhentjha uPowula nekalemuka bona uJehova akasawabusisi amaJuda njengesitjhaba.

11 UPowula wabona bonyana ibizelo ehlanganweni yobuJuda alinanzuzo ngokombono kaJehova, alinangomuso. (Mat. 24:2) Owakhe waba mFarisi lo wabe wathi nekamadanisa ukukhanya okutjha komnqopho kaZimu nelungelo lekonzo yamaKrestu, lokho egade akuqala njengokuqakathekileko kwanje ukuqala ‘njengeenzibi.’ UPowula wakulahla ukulandela kwakhe izinto zobuJuda wanikela ngamalanga wakhe woke ephasini bona atjhumayele iindaba ezimnandi.—Funda KwebeFilipi 3:4-8, 15; IZenzo 9:15.

HLOLA IZINTO ZAKHO EZIZA QANGI

12. Ngemva kokubhabhadiswa kwakhe uJesu wadzimelelaphi?

12 UNuwa, uMosisi, uJeremiya, uPowula, nabanye abanengi njengabo basebenzisa isikhathi sabo esinengi namandla ekulweleni izinto ezingokomoya. Baziimbonelo ezihle kithi. Liqiniso, uJesu yinceku kaJehova ezinikeleko ekulu kunazo zoke. (1 Pit. 2:21) Ngemva kokubhabhadiswa, uJesu wanikela ukuphila kwakhe koke ephasini bona atjhumayele iindaba ezimnandi begodu adumise uJehova. Isiphetho esisepepeneni somKrestu oqala uJehova njengeKosi yakhe sikukobana ukumkhonza kufuze kuze qangi ekuphileni kwakhe. Kghani kunjalo nangawe? Begodu ukulwela iimnqopho engokwezulwini kungakhambisana njani neemsebenzi etlhogekako yokuziphilisa?—Funda iRhalani 71:15; 145:2.

13, 14. (a) Woke amaKrestu azinikeleko akhuthazwa bona acabangele ini? (b) Ngikuphi ukwaneliseka okungathatjelwa babantu bakaZimu?

13 Sekuminyaka eemnengi ihlangano kaJehova ikhuthaza amaKrestu ngokubuyelelweko bona akucabangele ngomthandazo ukobana angakghona ukuphayona na. Ngamabanga ahlukahlukeneko, ubujamo bezinye iinceku zakaJehova ezithembekileko abuzivumeli bona zizinikele emsebenzini wokutjhumayela isilinganiso sama-awara ama-70 ngenyanga. Akukafuzi bazizwe kumbi ngalokhu. (1 Thi. 5:8) Kodwana kuthiwani ngawe? Ngeze wakghona na ukuphayona?

14 Cabanga ngethabo abantu bakaZimu abalithabela hlangana nesikhathi seSikhumbuzo somnyaka lo. NgoMatjhi kwenziwa ilungiselelo elikhethekileko lokobana amaphayona wesigiyani akhethe bona azokunikela ngama-iri ama-30 nofana ama-50 ekonzweni yesimini. (Rha. 110:3) Iingidi zahlanganyela ekonzweni yamaphayona wesigiyani, namabandla abonakala akuthabele khulu. Ungakghona ukuhlela izinto zakho bona uhlanganyele ethabweni elifanako kanengi ngokungeziweko? Ekupheleni kwelanga ngalinye, kunikela umKrestu ozinikeleko ukwaneliseka okukhulu angakghona nokuthi, “Jehova, ngenze koke engingakwenza ekonzwenakho.”

15. Kufuze ube yini umnqopho womKrestu osesemutjha malungana nefundo ephakemeko?

15 Nengabe sewuzokuqeda esikolweni sebanga elilindelekileko, kungenzeka bona uphile kuhle begodu uneemthwalo yefanelo embalwa. Wakhe wakucabangisisa ngokungenela ubuphayona besikhathi esizeleko? Akunakuzaza bona abaluleki besikolweni bakholelwa kwamambala bona ukulwela ukufumana ifundo ephakemeko nokuhlelela umsebenzi wokuziphilisa kuzokuzuzisa khulu. Nokho, ukuqiniseka kwabo kusame emphakathini nekuvikelekeni ngokweemali okunganalo ingomuso elingapheliko. Ngakelinye ihlangothi, ngokulwela izinto ezingokwezulwini, uzabe ulwela iimnqopho efanelekako nengapheliko. Begodu uzokulandela isibonelo sakaJesu esipheleleko. Isiqunto esihlakaniphileko esinjalo sizokwenza uthabe. Sizokuvikela. Begodu sizokutjengisa bona uzimisele ukuphila ngokuvumelana nokuzinikela kwakho kuJehova.—Mat. 6:19-21; 1 Thi. 6:9-12.

16, 17. Ngimiphi iimbuzo ephakamako malungana nomsebenzi wokuziphilisa nokulwela ukufumana ezinye izinto?

16 Iinceku zakaZimu ezinengi namhlanjesi zisebenza ama-awara amanengi zitlhogomela iintlhogo zeemndenazo. Nokho, kungenzeka bona ezinye zisebenza ama-awara angeziweko ngokungatlhogekiko. (1 Thi. 6:8) Zerhwebo zenza koke okusemandlenazo ukusenza sikholelwe bona angeze sakghona ukuphila ngaphandle kweensetjenziswa zazo ezinengi nokufumana into etja ngayinye engenako emarageni. Kodwana amaKrestu weqiniso awafuni bona iphasi lakaSathana liwaquntele izinto eziza qangi. (1 Jwa. 2:15-17) Malungana nalawo athethe umhlalaphasi, ngiyiphi indlela engcono yokusebenzisa isikhathi sawo ukudlula ukungenela ikonzo yamaphayona, ebeka ikonzo kaJehova mantanzi?

17 Zoke iinceku zakaJehova ezizinikeleko zingazibuza: Uyini umnqopho wami oyihloko ekuphileni? Ngiyazibeka iinkareko zoMbuso qangi? Ngiyakulingisa ukuzidela kwakaJesu? Ngiyasilalela isiluleko sakaJesu sokuragela phambili ngimlandela? Ngingakghona na ukuhlela izinto zami bona nginikele isikhathi esingeziweko emsebenzini wokutjhumayela ngoMbuso namtjhana keminye iimsebenzi engokwezulwini? Ngitjho nanyana okwanje ubujamo bami bungangivumeli bona ngandise ikonzwami, ngiragela phambili ngihlawulela umoya wokuzidela?

‘BONA NIKGHONE UKUTHANDA NOKWENZA’

18, 19. Khuyini ongayithandazela, begodu kubayini isibaweso sizomthabisa uJehova?

18 Kuyathabisa ukubona itjiseko yabantu bakaZimu. Nokho, abanye kungenzeka bangabi nesifiso sokuphayona namtjhana bangazizwa bangakufanelekeli—ngitjho nanyana ubujamo babo bungabavumela. (Eks. 4:10; Jer. 1:6) Kuthiwani nekunjalo? Akukafaneli na bathandaze ngalokhu? Ngokuqinisekileko kunjalo. UPowula watjela amakholwa akunye nawo bona uJehova, “nguZimu osebenza njalo kini ukunenza bona nikghone ukuthanda nokwenza lokho afuna bona nikwenze.” (Fil. 2:13) Nengabe awuzizwa utjhukumiseleka bona wandise ikonzwakho, bawa uJehova bona akunikele kokubili isifiso namandla wokwenza njalo.—2 Pit. 3:9, 11.

19 UNuwa, uMosisi, uJeremiya, uPowula noJesu boke bebamadoda azinikeleko. Basebenzisa isikhathi sabo namandla wokumemezela umlayezo kaJehova osiyeleliso. Khenge bazivumele bathikaziswe. Ukuphela kwephasi elimbeli kuseduze; ngalokho, soke thina esizinikele kuZimu kutlhogeka siqiniseke bona senza koke okusemandlenethu ukulingisa iimbonelo ezihle eziseMitlolweni. (Mat. 24:42; 2 Thi. 2:15) Ngokwenza njalo, singathabisa uJehova begodu sifumane iimbusiso zakhe ezinothileko.—Funda uMalaki 3:10.

[Umtlolo waphasi]

^ isig. 9 Qala incwadi ethi UNkulunkulu Ukhuluma Nathi NgoJeremiya, amakhasi 104-106.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Isithombe ekhasini 21]

Abantu khenge basinake isiyeleliso sakaNuwa

[Isithombe ekhasini 24]

Wakhe wakucabangela ngokuncamileko ukuba liphayona lesikhathi esizeleko?