Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Tsirɛ Amɛ’

‘Akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Tsirɛ Amɛ’

‘Akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Tsirɛ Amɛ’

“Gbalɛ ko bako yɛ gbɔmɔ suɔmɔ naa pɛŋ, shi moŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Nyɔŋmɔ gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni amɛwieɔ.”—2 PET. 1:21.

OTII NI ESA AKƐ AJWƐŊ NƆ

Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ ha Biblia ŋmalɔi lɛ?

Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ?

Mɛni obaanyɛ ofee daa gbi koni oya nɔ oná hiɛsɔɔ oha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

1. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ he hiaa wɔ lɛ?

NƐGBƐ wɔjɛ? Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ? Nɛgbɛ wɔyaa? Mɛni hewɔ je lɛŋ shihilɛ yɔɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ? Mɛni baa wɔnɔ kɛ́ wɔgboi? Mɛi biɔ saji nɛɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Eji wɔbɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ kulɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hetoi wɔha sanebimɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni he hiaa lɛ? Eji Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ bɛ kulɛ, wɔbaakase nii kɛjɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔniiashikpamɔi amli titri. Ni kɛ́ wɔniiashikpamɔi amli pɛ wɔjɛɔ wɔkaseɔ nii lɛ, ani kulɛ wɔbaanyɛ wɔnu he taakɛ lalatsɛ lɛ nu he yɛ “Yehowa mla lɛ” he lɛ?—Nyɛkanea Lala 19:8.

2. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔha wɔhiɛ asɔ Biblia lɛ akɛ nikeenii ni jara wa ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ?

2 Shi dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi eha tsutsu suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Biblia mli anɔkwale lɛ he ejɔ. (Okɛto Kpojiemɔ 2:4 lɛ he.) Amɛnyiɛɛɛ bɔ ni sa Yehowa hiɛ dɔŋŋ. (Yes. 30:21) Esaaa akɛ ebaa lɛ nakai yɛ wɔgbɛfaŋ. Wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔha wɔhiɛ asɔ Biblia lɛ kɛ emli tsɔɔmɔi lɛ, ni esa akɛ wɔfee nakai. Biblia lɛ ji nikeenii ko ni he hiaa waa ni jɛ wɔ-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ŋɔɔ. (Yak. 1:17) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ mli awa? Nɔ titri ni baaye abua wɔ ji, ní wɔjwɛŋ bɔ ni akudɔ Biblia ŋmalɔi lɛ koni amɛŋmala Ŋmalɛi lɛ nɔ. Enɛ biɔ ni wɔjwɛŋ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ ekomɛi anɔ. Esa akɛ nakai ni wɔɔfee lɛ atsirɛ wɔ ni wɔkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi, ní wɔkɛ emli ŋaawoo lɛ atsu nii.—Heb. 4:12.

‘MUMƆ KRƆŊKRƆŊ LƐ TSIRƐ AMƐ’​—YƐ MƐƐ GBƐ NƆ?

3. Mɛɛ gbɛ nɔ akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ tsirɛ’ gbalɔi lɛ kɛ Biblia ŋmalɔi lɛ?

3 Hii srɔtoi aaafee 40 kɛ afii 1,610 ŋma Biblia lɛ—kɛjɛ afi 1513 D.Ŋ.B. kɛyashi afi 98 Ŋ.B. Amɛteŋ mɛi komɛi ji gbalɔi ní akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ tsirɛ’ amɛ. (Nyɛkanea 2 Petro 1:20, 21.) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “tsirɛ” lɛ tsɔɔ “nɔ ko ní abaahiɛ kɛjɛ he kome kɛya he kroko,” ni “abaanyɛ atsɔɔ shishi yɛ gbɛi srɔtoi anɔ: ní atsi, ni ahiɛ, loo ni mɔ ko aha atsi lɛ.” * Bɔfoi lɛ Asaji 27:15 lɛ kɛ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ tsu nii kɛtsɔɔ lɛlɛ ko ni kɔɔyɔɔ miikpala lɛ loo eetsi lɛ kɛmiiya he ko pɔtɛ̃ɛ. Akɛ ‘mumɔ krɔŋkrɔŋ tsirɛ’ gbalɔi kɛ Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ shishinumɔ akɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ enitsumɔ hewalɛ lɛ nɔ ekɛ amɛ wie, ekanya amɛ, ni ekudɔ amɛ. No hewɔ lɛ, amɛŋmala Nyɔŋmɔ susumɔi shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ. Bei komɛi lɛ, gbalɔi kɛ Biblia ŋmalɔi nɛɛ po nuuu nibii ni amɛgba loo amɛŋmala lɛ ashishi. (Dan. 12:8, 9) Hɛɛ, ‘ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ,’ ni adesai asusumɔi bɛ mli.—2 Tim. 3:16.

4-6. Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa tsɔ ekɛ eshɛɛ sane lɛ ha Biblia ŋmalɔi lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

4 Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ ha Biblia ŋmalɔi lɛ? Ani akɛ wiemɔi ni amɛŋmala lɛ ha amɛ tɛ̃ɛ, loo akɛ saji otii lɛ ha amɛ ní amɛŋmala yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔi amli? Susumɔ gbɛ ni guɔyelɔ ko baatsɔ nɔ eŋma wolo lɛ he okwɛ. Kɛ́ ehe miihia ni ekɛ wiemɔi pɔtɛ̃i komɛi atsu nii lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eŋmaa wolo lɛ loo ekɛɔ ewoloŋmalɔ lɛ wiemɔi pɔtɛ̃i ni ekɛtsu nii. Woloŋmalɔ lɛ tswaa wolo lɛ, ni guɔyelɔ lɛ kɛ ewaonaa gbɛi woɔ shishi. Bei komɛi hu lɛ ekɛ otii ni he hiaa lɛ haa, ni woloŋmalɔ lɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔi ŋmaa wolo lɛ. No sɛɛ lɛ, ekolɛ guɔyelɔ lɛ baakane wolo lɛ, kɛkɛ lɛ eha woloŋmalɔ lɛ efee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. Naagbee lɛ, nitsumɔtsɛ lɛ waonaa gbɛi ji nɔ ni hiɔ wolo lɛ nɔ, ni abuɔ wolo lɛ akɛ ejɛ eŋɔɔ.

5 Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ” kɛ “ewao” ŋma Biblia lɛ fãi komɛi. (2 Mose 31:18) Kɛ́ ehe miihia ni akɛ wiemɔi pɔtɛ̃i komɛi atsu nii lɛ, Yehowa wieɔ tɛ̃ɛ ni aŋmaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaneɔ yɛ 2 Mose 34:27 lɛ akɛ: ‘Yehowa kɛɛ Mose akɛ: Ŋmaa nɛkɛ wiemɔi nɛɛ; shi nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anaa mikɛo kɛ Israel kpaŋ yɛ.’ Nakai nɔŋŋ Yehowa kɛɛ gbalɔ Yeremia akɛ: ‘Ŋmaa wiemɔi ní mikɛo aaawie lɛ fɛɛ owo wolo mli oha ohe!’—Yer. 30:2.

6 Shi bei pii lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekɛ susumɔi lɛ woɔ Biblia ŋmalɔi lɛ atsuii kɛ amɛjwɛŋmɔi amli, ni ehaa amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔi tsuɔ nii kɛŋmalaa. Jajelɔ 12:10 lɛ kɛɔ akɛ: “Jajelɔ lɛ tao ní ena wiemɔi ni ŋɔɔ, ni nɔ ni eŋma nɛɛ, jalɛ kɛ anɔkwale wiemɔi ni.” Sanekpakpa ŋmalɔ Luka ‘tao nibii fɛɛ naa fitsofitso kɛjɛ shishijee lɛ, ní eŋma pɛpɛɛpɛ.’ (Luka 1:3) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kwɛ koni emuu ni adesa yeee lɛ akatsake Eshɛɛ sane lɛ.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ anaa Nyɔŋmɔ nilee lɛ yɛ bɔ ni ekɛ adesai tsu nii kɛŋma Biblia lɛ mli?

7 Anaa Nyɔŋmɔ nilee kpele lɛ yɛ bɔ ni ekɛ adesai tsu nii kɛŋma Biblia lɛ mli. Jeee saji ashishi pɛ wiemɔ komekomei haa anuɔ, shi moŋ ehaa anaa henumɔi ni yɔɔ wiemɔi lɛ asɛɛ hu. Shi eji Yehowa kɛ ŋwɛi bɔfoi tsu nii kɛŋma hu kulɛ, ani amɛbaanyɛ amɛjie henumɔi tamɔ gbeyeishemɔ, ŋkɔmɔyeli, kɛ nijiaŋwujee ni adesai kɛkpeɔ lɛ kpo yɛ amɛniŋmai lɛ amli? Akɛni Nyɔŋmɔ ha adesai ni yeee emuu lɛ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔi ŋmala saji otii ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛha amɛ lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ taa wɔtsuiŋ waa!

ODASEYELII NI TSƆƆ AKƐ BIBLIA LƐ JƐ NYƆŊMƆ ŊƆƆ

8. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ jamɔ he wolo ko bɛ ni tamɔ Biblia lɛ?

8 Odaseyelii pii yɛ ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ní ajɛ mumɔŋ aŋma. Jamɔ he wolo ko bɛ ni haa wɔleɔ Nyɔŋmɔ tamɔ Biblia lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Hindu jamɔ he woji komɛi (tamɔ Vedic hymns woji lɛ) wieɔ jamɔ lɛ gbijurɔyelii, eniŋmai ni kɔɔ jeŋ nilee he (Upanishads), kɛ blema adesãi (Ramayana Mahabharata) lɛ ahe. Wolo ko ni kɛ jeŋba he gbɛtsɔɔmɔi haa (Bhagavad Gita) lɛ hu fata blema adesãi (Mahabharata) lɛ ahe. Yɛ Buddha jamɔ he wolo ko ni hiɛ kpoi etɛ (Tipitaka) lɛ gbɛfaŋ lɛ, kpo kome wieɔ mlai kɛ akpɔi ni kɔɔ bɔ ni esa akɛ hii ni etse amɛhe kɛ yei ni etse amɛhe yɛ jamɔ yiŋtoi ahewɔ lɛ ahi shi aha lɛ he. Kpo kroko hu wieɔ Buddha jamɔ lɛ tsɔɔmɔi ahe titri. Ni kpo kroko lɛ hu wieɔ nitsɔɔmɔi ni jɛ Buddha diɛŋtsɛ naa lɛ ahe. Buddha ewieee akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ nyɔŋmɔ ko ji lɛ, ni nɔ ko fioo ko pɛ ewie yɛ Nyɔŋmɔ he. Konfushio jamɔ he woji lɛ wieɔ nibii ni ba yɛ blema, jeŋba he mlai, ashwãi anifeemɔi, kɛ lalai ahe. Islam jamɔ he wolo krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ, ni ákɛ Nyɔŋmɔ nɛɛ le nɔ fɛɛ nɔ, ni ele nibii ni baaba wɔsɛɛ, shi ehaaa ale Nyɔŋmɔ gbɛ́i, ni ji Yehowa, ni jeɔ kpo shii akpei abɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ.

9, 10. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Nyɔŋmɔ he kɛjɛ Biblia lɛ mli?

9 Eyɛ mli akɛ jamɔ he woji babaoo wieɔ nɔ ko fioo yɛ Nyɔŋmɔ he, loo amɛwieee ehe nɔ ko kwraa moŋ, shi Biblia lɛ haa wɔleɔ mɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ji, kɛ nibii ní etsuɔ. Ehaa wɔnaa esui srɔtoi lɛ. Biblia lɛ haa wɔnaa akɛ eji Nyɔŋmɔ ni yeɔ jalɛsane, eyɛ nilee, eyɛ hewalɛ kpele, ni esumɔɔ wɔ hu. (Nyɛkanea Yohane 3:16; 1 Yohane 4:19.) Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔf. 10:34, 35) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, bɔ ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔi srɔtoi babaoo mli lɛ haa wɔnaa akɛ sane nɛɛ ji anɔkwale. Wiemɔi ahe nilelɔi kɛɔ akɛ, yɛ wiemɔi aaafee 6,700 ni awieɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ ŋmɛnɛ lɛ mli lɛ, aaafee mɛi oha mlijaa 90 wieɔ wiemɔi nɛɛ amli 100. Loloolo lɛ, atsɔɔ Biblia muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee wiemɔi ni fa fe 2,400 amli. Etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ yɛ Biblia lɛ fã ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔ mli.

10 Yesu kɛɛ akɛ: “Mitsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛ, no hewɔ ni mi hu mitsuɔ lɛ.” (Yoh. 5:17) ‘Yehowa ji Nyɔŋmɔ kɛjɛ naanɔ kɛyaa naanɔ.’ No hewɔ lɛ, susumɔ nibii fɛɛ ni efee lɛ he okwɛ! (Lala 90:2) Biblia lɛ pɛ ni haa wɔleɔ nibii ni Nyɔŋmɔ fee blema kɛ nɔ ni efeɔ ŋmɛnɛ, ni ehaa wɔleɔ nɔ ni ebaafee wɔsɛɛ hu. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ wɔ nibii ni enáa he miishɛɛ kɛ nibii ni enáaa he miishɛɛ hu, ni amɛtsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔtsi wɔbɛŋkɛ lɛ. (Yak. 4:8) Nyɛkahaa wɔŋmɛa gbɛ ní nibii ni wɔtiuɔ sɛɛ loo wɔnaagbai tsi wɔ kɛjɛ ehe.

11. Mɛɛ nilee babaoo ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ anaa yɛ Biblia lɛ mli?

11 Biblia lɛ mli nilee babaoo ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ hu tsɔɔ akɛ wolo lɛ jɛ Jɛɛhe ko ni nɔ kwɔ fe adesai ŋɔɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Namɔ le Nuŋtsɔ [Yehowa] jwɛŋmɔ, ní eeetsɔɔ lɛ nii?” (1 Kor. 2:16) Ŋmalɛ nɛɛ damɔ sane ni Yesaia bi ebeaŋ bii lɛ nɔ, akɛ: “Namɔ kaa Yehowa Mumɔ lɛ ekwɛɔ, ni mɛɛ ŋaawolɔ tsɔɔ lɛ nii?” (Yes. 40:13) Hetoo lɛ kɛkɛ ji akɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ kɛ́ wɔkɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ, bii atsɔsemɔ, hiɛtserɛjiemɔ, naanyobɔɔ, hiɛdɔɔ ni akɛtsuɔ nii, anɔkwayeli, kɛ jeŋba he lɛ tsu nii lɛ, ewoɔ yibii kpakpai ni nɔ bɛ! Biblia lɛ wooo wɔ ŋaa gbonyo kɔkɔɔkɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, adesai anilee faaa bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ ŋaawoo ni hi aha wɔ be fɛɛ be. (Yer. 10:23) Be fɛɛ be ni amɛbaana akɛ naagba yɛ ŋaawoi ni amɛkɛha lɛ eko he lɛ, amɛtsakeɔ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Gbɔmɛi ajwɛŋmɔi lɛ kɔɔyɔɔ kɛkɛ ni.’—Lala 94:11.

12. Mɛɛ mɔdɛŋ mɛi ebɔ koni amɛfite Biblia lɛ yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli?

12 Nɔ ni yinɔsane eha ale yɛ mɔdɛŋ ni abɔ koni akpãta Biblia lɛ mli shɛɛ sane lɛ hiɛ lɛ hu ji odaseyeli kroko ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Biblia lɛ Ŋmalɔ. Yɛ afi 168 D.Ŋ.B. lɛ, Siria Maŋtsɛ Antiochus IV lɛ bɔ mɔdɛŋ koni enine ashɛ Mla woji ni ajɛ mumɔŋ aŋmala lɛ anɔ ní esha. Yɛ afi 303 Ŋ.B. lɛ, Roma Nɔyelɔ Diocletian wo akpɔ ní afite hei ni Kristofoi kpeɔ yɛ lɛ, ní ashã amɛ-Ŋmalɛi lɛ hu. Nifitemɔ nɛɛ tee nɔ aaafee afii 10. Kɛjɛ afi 1100 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ, mɛi ebɔ mɔdɛŋ koni amɛtsi Biblia mli anɔkwalei lɛ gbɛɛ kɛshwãmɔ, kɛ Ŋmalɛi lɛ ni atsɔɔ shishi kɛyaa wiemɔi srɔtoi amli koni mɛi kpɔ̃ji anine ashɛ nɔ lɛ naa, ni paapai lɛ ji mɛi ni nyiɛ hiɛ. Yɛ mɔdɛŋ ni Satan kɛ esamaŋfoi lɛ bɔɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ etee nɔ ehi shi kɛbashi ŋmɛnɛ. Yehowa eŋmɛko mɔ ko mɔ ko gbɛ ní efite nɔ ni ekɛke adesai nɛɛ.

ODASEYELI NI EHA MƐI PII AYIŊ ETSƆ

13. Mɛɛ odaseyelii yɔɔ ni tsɔɔ akɛ ajɛ mumɔŋ aŋma Biblia lɛ?

13 Odaseyeli kroko yɛ ni tsɔɔ akɛ ajɛ mumɔŋ aŋma Biblia lɛ: bɔ ni ekɛ ehe kpãa gbee, bɔ ni eja yɛ jeŋ nilee naa, gbalɛi ni eba mli, bɔ ni eŋmalɔi lɛ ye anɔkwa, bɔ ni enyɛɔ etsakeɔ mɛi ashihilɛ, bɔ ni yinɔsaji ni ewieɔ he lɛ fɛɛ ja ha, kɛ sanebimɔi ni yɔɔ kuku 1 lɛ mli lɛ ahetoi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni ekɛhaa lɛ. Susumɔ nɔ ni ye ebua mɛi komɛi ní ha amɛhe amɛye akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he okwɛ.

14-16. (a) Mɛni ha Muslimnyo, Hindunyo, kɛ mɔ ko ni yiŋ etɛ̃ɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ yiŋ tsɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? (b) Mɛɛ odaseyeli ní tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ obaasumɔ ni okɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

14 Anwar * da akɛ Muslimnyo yɛ Middle East maji lɛ eko mli. Beni eyahi Amerika Kooyigbɛ be fioo lɛ, Yehowa Odasefoi yasara lɛ yɛ eshĩa lɛ. Anwar kɛɛ akɛ: “No mli lɛ mihiɛ jwɛŋmɔ gbonyo yɛ Kristofoi ajamɔi lɛ ahe, yɛ tai ni Kristofoi lɛ wuu amɛshi Muslimbii lɛ kɛ bɔ ni Sanemlipɛimɔ Kuu lɛ pɛiɔ mɛi asaji amli lɛ hewɔ. Shi akɛni miji mɔ ko ní sumɔɔ ni ele nibii amli hewɔ lɛ, mikpɛlɛ ni akɛ mi akase Biblia lɛ.” Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Anwar ku esɛɛ kɛtee emaŋ, ni enine shɛɛɛ Odasefoi lɛ anɔ dɔŋŋ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, efã kɛtee Yuropa ni eku sɛɛ ebɔi Biblia lɛ kasemɔ ekoŋŋ, kɛkɛ ni emu sane naa akɛ: “Bɔ ni Biblia mli gbalɛi eba mli, bɔ ni Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee, bɔ ni Biblia lɛ eteee shi ewooo ehe, kɛ suɔmɔ ni yɔɔ Yehowa jálɔi lɛ ateŋ lɛ ha miyiŋ tsɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ.” Abaptisi Anwar afi 1998.

15 Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Asha ni eye afii 16 lɛ jɛ weku ko ni hiɛ dɔɔ yɛ Hindu jamɔ he lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Bei pɛ ni misɔleɔ ji, kɛ́ mitee sɔlemɔtsu lɛ mli loo kɛ́ miná naagba, shi be ko be ko bɛ ni misusuɔ Nyɔŋmɔ he kɛ́ mishihilɛ yɛ jogbaŋŋ.” Etsa nɔ akɛ: “Shi beni Yehowa Odasefoi batswa mishinaa lɛ, mishihilɛ tsake kwraa.” Asha kase Biblia lɛ, ni ebale Nyɔŋmɔ akɛ e-Naanyo. Mɛni ha eyiŋ tsɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ atsɔ aŋma Biblia lɛ? Ekɛɛ akɛ: “Biblia lɛ ha saji fɛɛ ni mibi lɛ hetoo. Eye ebua mi ni miná hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli beni minako lɛ po—ni tsɔɔ akɛ, beni miyakotoko amaga ko yɛ sɔlemɔtsu ko mli.”

16 Atsɔse Paula akɛ Katoliknyo, shi beni eshɛ eblayeiaŋ lɛ, eyiŋ etɛ̃ɛɛ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ loo ebɛ. Kɛkɛ ni nɔ ko ba. Etsɔɔ mli akɛ: “Mikɛ minaanyo ko ní nyɔji abɔ nɛ lɛ minako lɛ lɛ kpe. Nakai beaŋ lɛ, mɛi babaoo shiɔ amɛyitsɔi kusuu, ni amɛkɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Beni mina bɔ ni etsake lɛ—bɔ ni eku eyitsɔi fɛfɛo, eshɛ etsɛŋ, ni eyɛ miishɛɛ lɛ—mibi lɛ akɛ, ‘Mɛni ba, ni mɛni hewɔ mina bo etsɛ nɛkɛ?’ Ekɛɛ Yehowa Odasefoi kɛlɛ kaseɔ Biblia lɛ, kɛkɛ ni eye mi odase.” Akɛni Paula na bɔ ni Biblia mli anɔkwale lɛ etsake enaanyo lɛ hewɔ lɛ, lɛ hu ekpɛlɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ nɔ, ni ehé eye akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli.

“OWIEMƆ LƐ JI KANE HA MINANE”

17. Kɛ́ okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi ni ojwɛŋ nɔ lɛ, mɛɛ sɛɛ obaaná?

17 Biblia lɛ ji nikeenii ko ni nɔ bɛ ní Yehowa etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ekɛduro wɔ. Kɛ́ okɛfee osu akɛ obaakane daa gbi lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Biblia lɛ kɛ e-Ŋmalɔ lɛ mli baawa. (Lala 1:1, 2) Be fɛɛ be kɛ́ obaakane lɛ, sɔlemɔ obi Nyɔŋmɔ ni ekɛ emumɔ lɛ aye abua bo koni onu nɔ ni okaneɔ lɛ shishi. (Luka 11:13) Nyɔŋmɔ susumɔi ji nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli, no hewɔ lɛ beni ojwɛŋɔ nɔ ni ekɛɔ lɛ nɔ lɛ, obaasusu nii ahe tamɔ Nyɔŋmɔ.

18. Mɛni hewɔ obaasumɔ ni oya nɔ okase Biblia lɛ?

18 Beni oyaa nɔ okaseɔ anɔkwale lɛ babaoo lɛ, hii shi yɛ nɔ ni okaseɔ lɛ naa. (Nyɛkanea Lala 119:105.) Kanemɔ Biblia lɛ tamɔ bɔ ni okwɛɔ ashwishwɛ mli lɛ. Kɛ́ ona akɛ ehe miihia ni ofee tsakemɔ ko lɛ, feemɔ nakai. (Yak. 1:23-25) Okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii tamɔ klante kɛfã nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ ahe, ní okɛfolɔ apasa tsɔɔmɔi ni yɔɔ humii atsuii amli lɛ. (Efe. 6:17) Beni ofeɔ nakai lɛ, ná he miishɛɛ ákɛ ‘akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ’ gbalɔi lɛ kɛ hii ni akɛtsu nii kɛŋma Biblia mli shɛɛ sane lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature.

^ kk. 14 Atsake gbɛ́ii lɛ ekomɛi.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]

Kanemɔ Biblia lɛ daa, koni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha e-Ŋmalɔ lɛ mli awa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Abuɔ wolo ko ní aŋma lɛ akɛ ejɛ mɔ ni waonaa gbɛ́i yɔɔ shishi lɛ dɛŋ