Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘Bebaragwa Mumoya Ocwengileko’

‘Bebaragwa Mumoya Ocwengileko’

‘Bebaragwa Mumoya Ocwengileko’

‘Asikho isiporofido esakhe seza ngentando yomuntu; kodwana abantu bakhuluma okungekwakaZimu, baragwa mumoya ocwengileko.’—2 PIT. 1:21.

AMAPHUZU WOKUCABANGISISA

Umlayezo kaZimu wadluliselwa njani ngomoya ocwengileko kubatloli beBhayibhili?

Ngibuphi ubufakazi obutjengisa bona iBhayibhili iphefumulelwe nguZimu?

Khuyini ongayenza qobe langa ukubulunga ukuthokoza kwakho ngeLizwi lakaZimu?

1. Kubayini sitlhoga iLizwi lakaZimu eliphefumulelweko?

SIVELAPHI? Kubayini sila? Siyaphi? Kubayini iphasi linje? Kwenzakani kithi nesihlongakalako? Abantu ephasini loke bayayibuza iimbuzo le. Besizozifumanaphi iimpendulo zeembuzo le neminye eqakathekileko ngathana besinganalo iLizwi lakaZimu eliphefumulelweko? Ngaphandle kweMitlolo eCwengileko bekuzokutlhogeka sifunde kokuhlangabezanwe nakho kwethu mathupha. Kghani ngokufunda kokuhlangabezanwe nakho kwethu, besizozizwa na ngendlela umrhalani azizwa ngayo ‘ngomlayo kaJehova’?—Funda iRhalani 19:7.

2. Khuyini ezosisiza sibulunge ukuthokoza kwethu iBhayibhili njengesipho esiligugu esivela kuZimu?

2 Nokho okuzwisa ubuhlungu kukobana abanye bavumele ithando egade banalo ekuthomeni ngeqiniso leBhayibhili laphola. (Madanisa neSambulo 2:4) Azange basakhamba ngendlela ethabisa uJehova. (Isa. 30:21) Asingakuvumeli lokho kwenzeke kithi. Singakghona begodu kufuze sisebenzele ukubulunga ukuthokoza kwethu ngeBhayibhili neemfundiso zalo. IBhayibhili lisisipho esiqakathekileko esivela kuMbumbi wethu onethando. (Jak. 1:17) Khuyini engasisiza sidephise ukuthokoza kwethu ‘ngelizwi lakaZimu’? Isilodlhelo sokwenza njalo kucabangisisa ngendlela abatloli beBhayibhili abanqotjhiswa ngayo bona batlole iMitlolo. Lokhu kuhlanganisa nokukhumbula obunye ubufakazi obunothileko bokuphefumulelwa kwalo. Ukwenza njalo kuzositjhukumisela bona sifunde iLizwi lakaZimu qobe begodu sisebenzise isiluleko salo.—Heb. 4:12.

‘BEBARAGWA MUMOYA OCWENGILEKO’—NJANI?

3. Abaporofidi nabatloli beBhayibhili ‘bebaragwa mumoya kaZimu ocwengileko’ njani?

3 IBhayibhili latlolwa madoda angaba ma-40 hlangana nesikhathi seemnyaka eyi-1 610—ethoma ngo-1513 B.C.E. kuya ku-98 C.E. Amanye bekabaporofidi ‘abaragwa mumoya ocwengileko.’ (Funda ye-2 KaPitrosi 1:20, 21.) Ibizo lesiGirigi elithi ‘ragwa’ linomqondo “wokuthwala into uyisuse kwenye indawo uyise kwenye,” begodu “lingatjhugululwa ngeendlela ezihlukahlukeneko: ukutjhidiswa, ukuthwalwa, ukuvuma ukutjhidiswa.” * IZenzo 27:15 ziyalisebenzisa ukuhlathulula umkhumbi owabanjwa mumoya onamandla wasiwa endaweni ethileko. Abaporofidi beBhayibhili nabatloli ‘bebaragwa mumoya ocwengileko’ ngomqondo wokobana uZimu wakhuluma nabo, wabatjhukumisa, wabanqophisa ngamandlakhe asebenzako. Ngebanga lalokho, batlola, ingasi iimbono yabo, kodwana iimcabango kaZimu. Ngezinye iinkhathi abaporofidi nabatloli abaphefumulelweko bebangazi ngitjho nangalokho okutjhiwo ngilokho abakubikezelako namtjhana abakutlolileko. (Dan. 12:8, 9) Kwamambala ‘yoke iMitlolo iphefumulelwe nguZimu’ begodu ayinayo iimbono yabantu.—2 Thi. 3:16.

4-6. UJehova wawudlulisela ngayiphi indlela umlayezo wakhe kubatloli beBhayibhili? Fanekisa.

4 Nokho, umoya ocwengileko wawudlulisela njani umlayezo kaZimu kubatloli beBhayibhili? Kghani bewubatjela ibizo nebizo namtjhana bewubanikela iimbono ebebangayidlulisa ngamezwabo? Cabanga ngendlela usomabhizinisi angatlola ngayo incwadi. Nekuqakathekileko bona kutlolwe ibizo nebizo, uzitlolela yena ngokwakhe incwadi, nofana abizele unobhala. Unobhala ayitlole ngomtjhini, begodu incwadi iba nomtlikitlo kasomabhizinisi. Ngezinye iinkhathi, umnikela iimbono eyihloko, bese unobhala uyayitlola incwadi leyo ngamezwakhe. Usomabhizinisi angayihlolisisa bese ubawa unobhala enze itjhentjho nekutlhogekako. Emaswapheleni, incwadi leyo iba nomtlikitlo wakhe begodu iqalwe njengevela kuye.

5 Ngokufanako, ezinye iingcenye zeBhayibhili zatlolwa “ngomuno kaZimu.” (Eks. 31:18) Godu uJehova gade ababizela nekutlhogeka abize ibizo nebizo. Ngokwesibonelo ku-Eksodosi 34:27, siyafunda: “UJehova waragela phambili wathi kuMosisi: ‘Zitlolele phasi amezwi la, ngombana kungebanga lamezwi la ngenza isivumelwano nawe no-Israyeli.’” Ngokufanako, uJehova watjela umporofidi uJeremiya: “Zitlolele encwadini woke amezwi engizowakhuluma kuwe.”—Jer. 30:2.

6 Nokho, ebujamweni obunengi, abatloli beBhayibhili kunokunikelwa ibizo nebizo bekudluliselwa iimqondo ngokusimangaliso eenhliziyweni neengqondweni zabo, obekubavumela bona bazikhethele amezwi wokubeka indaba. UMtjhumayeli 12:10 uthi: “Umhlanganisi wafuna ukuthola amezwi athabisako nokutlola amezwi afaneleko weqiniso.” Umtloli weVangeli uLuka ‘wazihlolisisa zoke iintwezi ngokulandelana kwazo isikhathi eside, begodu wafumana kuzaba kuhle bona azitlole ngokulandelana.’ (Luka 1:3) Umoya kaZimu waqinisekisa bona ukungapheleli kwabantu akuwonakalisi umlayezo wakhe.

7. Ukuhlakanipha kwakaZimu kwabonakala njani ekusebenziseni kwakhe abantu bona batlole iBhayibhili?

7 Ukuhlakanipha okukhulu kwakaZimu kwenziwa kwabonakala ekusebenziseni kwakhe abantu bona batlole iBhayibhili. Amezwi adluliswako awadluliseli iimniningwana kwaphela kodwana namazizo. Kuthiwani nengabe uJehova wasebenzisa iingilozi njengabatloli? Bezizokukghona na ukudlulisela amazizo ajayeleke khulu ebantwini njengokusaba, isizi, nokudana ngendlela abantu abajayele ngayo? Ngokuvumela abantu abangakapheleli bazikhethele indlela yokubeka iimqondo abayinikelwa ngomoya ocwengileko, uZimu wadlulisela isigijimi sakhe ngeendlela ezihlukahlukeneko, ngokufuthumeleko nangendlela ethinta amazizo wabantu!

HLALA UCABANGA NGOBUFAKAZI

8. Kubayini kungathiwa akunancwadi yekolo efana neBhayibhili?

8 Kunobufakazi obunengi bokobana iBhayibhili liLizwi lakaZimu eliphefumulelweko. IBhayibhili isisiza bona sazi uZimu ukudlula nanyana ngiyiphi enye incwadi yekolo. Ngokwesibonelo, iincwadi zamaHindu zihlanganisa amaculo wamaVeda, ibuthelelo leencwadi ezikhulumela amaculo la, iindaba ezide zefilosofi ezibizwa ngokobana ma-Upanishad neendaba ezikarako ezaziwa ngokobana yi-Ramayana ne-Mahabharata. I-Bhagavad Gita, yincwadi emumethe iinqophiso zokuziphatha, yingcenye ye-Mahabharata. I-Tipitaka yobuBuddha (Amabuthelelo Amathathu), ngokuyihloko umqulu munye wayo umumethe iimthetho neenkambiso zendlela yokuphila yabafundisi abangatjhadiko (monks) nabafazi besondo abangatjhadiko (nun). Omunye umumethe khulukhulu iimfundiso zobuBuddha. Umqulu wesithathu ulirekhodi leemfundiso zobuBuddha ezadluliselwa ngomlomo. UBuddha akhenge athi unguzimu begodu watjho okuncani khulu ngoZimu. Iincwadi zobuConfucian ziimvango wamarekhodi abulungiweko wezenzakalo, iimthetho yokuziphatha, amezwi weemlingo neengoma. Kuyavunywa, incwadi ecwengileko yama-Islam ikhuthaza ukukholelwa kuZimu munye begodu imhlathulula njengoZimu owazi koke begodu owazi izinto zingakenzeki, kodwana ayivezi ngitjho ibizo lakaZimu, elithi Jehova, elivela iinkhathi eziyikulungwana eBhayibhilini.

9, 10. Khuyini esingayifunda ngoZimu eBhayibhilini?

9 Nanyana iincwadi ezinengi ezikulu zekolo zitjho okuncani ngoZimu, nengabe kukhona ezingakutjho, iBhayibhili isisiza bona sazi uJehova uZimu neemsebenzi yakhe. Lisisiza sibone izinto ezinengi zobuntu bakhe. Alivezi uZimu njengonamandla amakhulu kwaphela, ohlakaniphileko noZimu onobulungisa kodwana njengoZimu osithandako. (Funda uJwanisi 3:16; 1 KaJwanisi 4:19.) Ngaphezu kwalokho, iBhayibhili isitjela bona: “UZimu uphatha boke abantu ngokulingana. Loyo omesabako, enze koke okulungileko wamukelekile kuye, nanyana angewaliphi itjhaba.” (IZe. 10:34, 35) Ngomqondo othileko, ukufumaneka kweBhayibhili ephasini loke kubufakazi beqinisweli. Izazi zeenlimi zithi kuneenlimi ezingaba zi-6 700 ezikhulunywako ephasini namhlanjesi, ezipheze zibe li-100 zikhulunywa maphesente ali-90 wabantu abasephasini. Nanyana kunjalo, iBhayibhili latjhugululwa, liloke namtjhana liyingcenye ngeenlimi ezingaphezu kwe-2 400. Pheze woke umuntu ephasini angakghona ukufunda okunganani iingcenye zalo.

10 UJesu wathi: “uBaba wami uhlala asebenza njalo, nami kufanele ngisebenze.” (Jwa. 5:17) ‘Kusukela nini nanini bekube nini nanini uJehova unguZimu.’ Ngalokho, cabanga ngazo zoke izinto azenzileko! (Rha. 90:2) YiBhayibhili kwaphela esisiza bona sazi ngemisebenzi kaZimu yesikhathi esidlulileko neyagadesi begodu yembule nalokho azokwenza esikhathini esizako. IMitlolo isifundisa nangalokho okumthabisako nokungamthabisiko, begodu itjengisa nendlela esingatjhidela kuye ngayo. (Jak. 4:8) Asingavumeli nanyana ngikuphi ukutshwenyeka kusisunduzele kude naye.

11. Ngikuphi ukuhlakanipha okukhulu nokuthembekileko okufumaneka eBhayibhilini?

11 Ukuhlakanipha okukhulu nokuthembekileko okuseBhayibhilini kutjengisa bona iyincwadi evela eMthonjeni ophakemeko kunomuntu. Umpostoli uPowula watlola: ‘Ngubani owazi umkhumbulo kaJehova na? Ngubani ongathoma amluleke na?’ (1 Kor. 2:16) Iveselo lisekelwe kilokho umporofidi u-Isaya akubuza abantu bangesikhathi sakhe: “Ngubani olinganise umoya kaJehova, godu ngubani njengomuntu wakhe omlulekako ongamenza azi okuthileko?” (Isa. 40:13) Kwamambala, ipendulo ithi akekho. Kungebangelo isiluleko soMtlolo ngomtjhado, abantwana, ukuzithabisa, ubudlelwano, ukukhuthala, ukuthembeka, nokuziphatha okuhle kuletha iimphumela emihle khulu! Akwenzeki sifumane isiluleko esimbi eBhayibhilini. Ngakelinye ihlangothi, abantu abakahlakaniphi ngokwaneleko bona babuke izinto ezihlala zibasebenzela. (Jer. 10:23) Iinluleko zabo ziyabuyekezwa begodu zilungiswe qobe nebalemuka bona iinluleko zabo zangaphambili akhenge zisebenze. IBhayibhili ithi: “Imicabango yabantu injengomoya okhitjhwa ngeempumulweni.”—Rha. 94:11.

12. IBhayibhili yaphuluka kumiphi imizamo hlangana namakhulu weemnyaka?

12 Obunye ubufakazi bokobana uZimu uMtloli weBhayibhili sibufumana kilokho umlando osembulela khona ngeemzamo yokutjhabalalisa umlayezo walo. Ngo-168 B.C.E., ikosi yeSiriya u-Antiochus IV yalinga ukufumana zoke iincwadi eziphefumulelweko zoMthetho bona izitjhise. Ngo-303 C.E., uMbusi weRoma uDiocletian wakhupha umlayo wokutjhatjalaliswa kweendawo zokuhlangana zamaKrestu begodu kutjhiswe neMitlolo yawo. Ijimeli laraga iimnyaka elitjhumi. Ngemva kwekhulu le-11, abopapa badosa phambili eemzamweni yokugandelela ukurhatjhwa kwelwazi leBhayibhili, bajamelana nokutjhugululelwa kweMitlolo eenlimini zabantu ezijayelekileko. Naphezu kweemzamo enjalo kaSathana neenkhonzi zakhe, iBhayibhili laphuluka bekwaba sikhathi sethu. UJehova akhenge avumele nanyana ngubani bona aqede isipho sakhe asiphe isintu.

UBUFAKAZI OBAQINISEKISA ABANENGI

13. Ngibuphi ubufakazi esinabo bokobana iBhayibhili iphefumulelwe?

13 Kunobufakazi obunye bokuphefumulelwa kweBhayibhili: ukuvumelana kwalo, ukunemba kwalo ngokwesayensi, ukuzaliseka kweemporofido zalo, ukuthembeka kwalo okungakajayeleki, amandlalo wokutjhugulula ukuphila kwabantu, ukunemba kwalo ngokomlando neempendulo zalo ezanelisako eembuzweni ekukhulunywe ngayo esigabeni 1. Cabanga ngalokho okwasiza abathileko bona babone bonyana iBhayibhili ivela kuZimu.

14-16. (a) Yini eyenza um-Muslim, umHindu nomuntu okholelwa bona uZimu akaziwa bona baqiniseke bonyana iBhayibhili ivela kuZimu? (b) Ngibuphi ubufakazi beBhayibhili obuphefumulelweko ongathanda ukubusebenzisa ekonzweni?

14 U-Anwar * wakhuliswa njengoMuslim enarheni esePumalanga Ephakathi. Nekasahlala kwesikhatjhana eTlhagwini ye-Amerika, kwafika aboFakazi BakaJehova kwakhe. U-Anwar uthi: “Ngesikhatheso, benginombono omumbi ngeenkolo zobuKrestu ngebanga leziPi zeKolo nokuPhenywa. Nokho, njengombana ngokwemvelo ngimumuntu ofuna ukwazi, ngavuma ukuragelwa isifundo seBhayibhili.” Ngemva kwesikhatjhana, u-Anwar wabuyela enarheni yekhabo begodu walahlekelana naboFakazi. Ngemva kweemnyaka ethileko, wathuthela eYurobhu, lapho athoma godu ukufundelwa begodu wafikelela esiphethwenesi: “Ukuzaliseka kweemporofido zeBhayibhili, ukuvumelana kweMitlolo eCwengileko, ukungabikhona kokuphikisana eBhayibhilini nethando hlangana kwabakhulekeli bakaJehova kwangiqinisekisa bona iBhayibhili liLizwi lakaZimu.” U-Anwar wabhabhadiswa ngo-1998.

15 U-Asha oneemnyaka elitjhumi nesithandathu ubudala ubelethelwe emndenini wamaHindu ozinikeleko. Uthi: “Bengithandaza kwaphela nengiye etempelini namtjhana ngiqalene neenkhathi ezibudisi, kodwana akhenge khekwenzeke ngicabange ngoZimu izinto nezingikhambela kuhle.” Uragela phambili: “Ngesikhathi aboFakazi BakaJehova bakokoda kwami, ukuphila kwami kwatjhentjha ngokupheleleko.” U-Asha wafunda iBhayibhili begodu wazi uZimu njengoMnganakhe. Yini eyamenza waqiniseka bona iBhayibhili iphefumulelwe nguZimu? Uyahlathulula: “IBhayibhili beyiphendula yoke iimbuzo ebenginayo. Yangisiza bona ngibe nekholo ngaphandle kokuya kwami etempelini ngiyokukhothamela isithombe.”

16 UPaula wakhuliswa njengomKatolika, kodwana nekangena ebutjheni, waziqala njengomuntu othi uZimu akaziwa. Ngalokho kwenzeka okuthileko. Uyalandisa: “Ngahlangana nomngani obesele ngineenyanga ngingasamboni. Bekusikhathi sama-hippie. Nengibona indlela egade sele atjhentjhe ngayo—sekaneenhluthu ezilungiswe kuhle begodu athabile—ngambuza, ‘Kwenzekeni kuwe, bewukuphi?’ Wathi bekafunda iBhayibhili naboFakazi BakaJehova, wathoma ukungitjhumayeza.” Ngabona indlela iqiniso leMitlolo elaba nomthelela ngayo ekwenzeni umuntu ogade akholelwa bona uZimu akaziwa akarwe mlayezo weBhayibhili begodu walamukela njengeliphefumulelwe nguZimu.

‘ILIZWI LAKHO LIYILAMPA EENYAWENI ZAMI’

17. Ukufunda nokucabangisisa ngeLizwi lakaZimu qobe kungakuzuzisa njani?

17 IBhayibhili sisipho esikarisako uJehova asilungiselela ngomoyakhe ocwengileko. Kuthabele ukulifunda qobe langa begodu ithando lakho ngalo nangoMtloli lizokukhula. (Rha. 1:1, 2) Thoma isifundo ngasinye ngomthandazo, ubawe umoya kaZimu unqophise iimcabango yakho. (Luka 11:13) IBhayibhili imumethe iimcabango kaZimu, njengombana ucabangisisa ngalokho ekutjhoko, ungenza iimcabango kaZimu ibe ngeyakho.

18. Khuyini ofuna ukuragela phambili uyifunda eBhayibhilini?

18 Njengombana uragela phambili ukhula elwazini elinembileko leqiniso, phila ngalokho okufundako. (Funda iRhalani 119:105.) Qala iMitlolo njengesiboniboni. Ngalokho, newubona ngasuthi kufuze wenze amatjhuguluko athileko, enze. (Jak. 1:23-25) Sebenzisa iLizwi lakaZimu njengesabula yokuvikela iinkolelo zakho nokukhupha iimfundiso zamala eenhliziyweni zabathobekileko. (Efe. 6:17) Njengombana wenza njalo, thokoza ngokobana abaporofidi namadoda asetjenziswa ekutloleni umlayezo weBhayibhili kwamambala ‘bekaragwa mumoya ocwengileko.’

[Imitlolo yaphasi]

^ isig. 3 A Greek-English Lexicon of the New Testament ne-Other Early Christian Literature.

^ isig. 14 Amanye amabizo atjhentjhiwe.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Umkhangiso osekhasini 29]

Funda iBhayibhili qobe langa, begodu ithando lakho ngoMtloli walo lizokukhula

[Isithombe ekhasini 26]

Incwadi iqalwa njengevela emntwini enomtlikitlo wakhe