LÜHIDALT öeldes jah. Jehoova tõotab nende kohta, kes on tema soosingus: „Ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu!” (Jeremija 31:34). Niisiis kinnitab Jumal, et kui ta on kahetsevatele patustanutele andestanud, ei tuleta ta nende patte enam meelde. Mida õieti mõeldakse väljendiga „ei tuleta enam meelde”? Kas see tähendab, et kord andestatud patud kaovad kõiksuse looja mälust? Prohvet Hesekieli sõnad näitavad, mis mõttes Jumal lisaks pattude andestamisele need ka unustab. (Loe Hesekiel 18:19—22.)

Jehoova edastas Hesekieli kaudu truudusetule Juudale ja Jeruusalemmale kohtuotsuse. Rahvas oli oma Jumala Jehoova maha jätnud ja täitnud maa vägivallaga. Jehoova ennustas, et babüloonlased hävitavad Jeruusalemma. Ent lisaks kohtuotsuse teatavaks tegemisele andis Jehoova ka alust lootuseks: igal inimesel oli valikuvõimalus, igaüks vastutas ise oma tegude eest. (19. ja 20. salm.)

Kuidas pidi käima sellise inimese käsi, kes loobub kurjast ja hakkab tegema head? Jehoova ütles: „Kui õel pöördub kõigist oma pattudest, mis ta on teinud, ja peab kõiki mu seadlusi ja teeb, mis on kohus ja õige — siis peab ta tõesti elama; ta ei sure!” (21. salm.) Jah, Jehoova oli valmis andestama sellele, kes oma kangekaelse teguviisi hülgab ja seda siiralt kahetseb (Laul 86:5).

Mis pidi aga saama kahetseva patustanu varasematest süütegudest? „Ühtki tema üleastumist, mis ta on teinud, ei tule meeles pidada,” ütles Jehoova. (22. salm.) Miks on see mõte tähelepanuväärne?

Heebreakeelne sõna, mis on selles kirjakohas tõlgitud vastega „meeles pidama”, tähendab enamat kui vaid möödunu meenutamist. Üks teatmeteos ütleb, et üsna sageli viitab see sõna tegutsemisele või esineb koos verbidega, mis väljendavad aktiivset tegevust. Järelikult võib väljend „meeles pidama” tähendada ka tegutsemist. Seega, kui Jehoova ütleb kahetseva patustanu kohta, et tema patte „ei tule meeles pidada”, peab ta silmas seda, et ta ei pane neid patte talle enam süüks ega karista teda nende pärast. *

Sõnad kirjakohas Hesekiel 18:21, 22 väljendavad südantliigutavalt seda, kuivõrd andestav on Jehoova. Kui ta meie patud andestab, ei nõua ta meilt nende pärast enam kunagi aru. Ta nii-öelda heidab kahetsejate patud oma selja taha (Jesaja 38:17). Jumal justkui kustutab meie paturegistri ära (Apostlite teod 3:19).

Ebatäiuslike inimestena vajame Jumala halastust. Me patustame ju alatasa (Roomlastele 3:23). Jehoova aga kinnitab meile, et kui me oma vigu siiralt kahetseme, andestab ta hea meelega. Ja kui ta andestab, siis ta ka unustab. Jehoova ei hõõru andestatud patte meile ikka ja jälle nina alla: ta ei pane neid meile enam kunagi süüks ega karista meid nende pärast uuesti. Kui trööstiv mõte! Kas ei ihka sa sellise halastava Jumalaga lähedasemaks saada?

Soovituslik piiblilugemine juuliks:

▪ Hesekiel 6—20

[Allmärkus]