„Kui te palvetate, öelge: „Isa””

Mis tundeid tekitab sinus sõna „isa”? Kas su kujutlusse kerkib soe, südamlik mees, kellele pere heaolu sügavalt korda läheb? Või vastupidi, hoolimatu, koguni vägivaldne mees? See oleneb paljuski sellest, millise jälje on sinu isa su ellu jätnud.

KUI Jeesus palvetas Jumala poole või rääkis teistele Jumalast, nimetas ta teda sageli isaks. * Ta õpetas oma järelkäijaid: „Kui te palvetate, öelge: „Isa”” (Luuka 11:2). Kuid milline isa on Jehoova? See on väga tähtis küsimus. Miks? Sellepärast, et mida paremini me mõistame, milline isa Jehoova on, seda enam hakkame teda armastama ja seda lähedasemaks me temaga saame.

Pole sobivamat isikut, kes võiks meie taevast isa meile tutvustada, kui seda on Jeesus. Jeesus oli oma isa Jehoovaga väga lähedane. Ta ütles: „Keegi teine ei tunne Poega täielikult kui vaid Isa, ja keegi teine ei tunne Isa täielikult kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg tahab teda ilmutada” (Matteuse 11:27).  Seega, parim viis Jehoovat tundma õppida on tema poja Jeesuse kaudu.

Mida me siis Jeesuselt oma taevase isa kohta teada saame? Näiteks ütles Jeesus: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usku üles näitab, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Johannese 3:16). Neist Jeesuse sõnadest tuleb välja meie taevase isa põhiolemus — armastus (1. Johannese 4:8). Jehoova armastus väljendub mitmel moel: tema tunnustuses, kaastundes, kaitses, distsiplineerimises ja ka ainelises hoolitsuses.

Taevane isa tunnustab oma lapsi

Vanemate tunnustus annab lastele kindlust ja julgust. Kahtlemata oli ka Jeesusel väga julgustav kuulda enda isa sõnu „See on mu armas Poeg, kellel on minu heakskiit” (Matteuse 3:17). Jeesus kinnitas oma järelkäijatele, et neilgi pole põhjust kahelda oma taevase isa armastuses ega selles, kas nad ikka on talle meelepärased. Ta lausus: „Seda, kes armastab mind, armastab omakorda mu Isa” (Johannese 14:21). Kas pole südantsoojendavad sõnad? On aga olemas keegi, kes tahaks, et me mõtleksime teistmoodi.

See keegi on Saatan. Ta tahab panna meid mõtlema, et me ei suuda kunagi oma taevasele isale meele järele olla. Saatan püüab meid veenda, et me pole Jumala heakskiitu väärt. Ta üritab sisendada meisse sääraseid mõtteid iseäranis siis, kui oleme eriti haavatavad. Ta kasutab ära seda, kui inimene on nõrk näiteks vanaduse vaevade või haiguse tõttu, ning samuti seda, kui meie hingeline tasakaal on habras kas enda ebaõnnestumiste või siis kelleski teises pettumise pärast. Mõelgem Lucasele. See noor mees ei tundnud, et ta oleks Jumala silmis midagi väärt. Lucas jutustab, et kui ta veel nooruk oli, muutusid tema vanemad kardinaalselt: nad keerasid selja paljudele väärtustele, mida nad ise talle õpetanud olid. Ilmselt just selle tõttu oli Lucasel raske oma taevase isaga lähedaseks saada. Pealegi oli Lucas keevalise loomuga ja sattus alatasa raskustesse, eriti suhetes teistega. Kuid oma kannatliku ja toetava naise abiga — keda ta nimetab Jumala eriliseks õnnistuseks ja kingituseks — õppis ta vähehaaval ennast vaos hoidma. Lucas jõudis arusaamisele, et „Kristus Jeesus tuli maailma päästma patuseid” (1. Timoteosele 1:15). Ta ütleb, et mõtisklemine Jumala armastuse ja selle üle, et Jumal peab teda väärtuslikuks, on andnud talle õnne- ja rahulolutunde.

Kui ka sina vahel kahtled, kas Jehoova ikka armastab ja väärtustab sind, võid leida kinnitust kirjakohast Roomlastele 8:31—39. Selles tekstis ütleb Paulus selgelt, et miski ei suuda „meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristus Jeesuses, meie Issandas”. *

Hell ja kaastundlik isa

Inimeste kannatused ei jäta taevast isa sugugi ükskõikseks. „Meie Jumal on hellalt kaastundlik” (Luuka 1:78). Jeesus peegeldas ebatäiuslike inimestega tegeldes oma isa hella hoolt (Markuse 1:40—42; 6:30—34). Samamoodi püüavad Kristuse tõelised järelkäijad oma taevase isa kaastunnet ja hoolt jäljendada. Nad võtavad kuulda Piibli üleskutset „Olge lahked üksteise vastu, hellalt kaastundlikud” (Efeslastele 4:32).

Mõelgem ühele näitele. Ühel päeval tööle minnes tundis mees nimega Felipe äkki kohutavat valu, otsekui oleks talle noaga selga löödud. Ta toimetati kiiresti haiglasse. Kui arstid olid teda kaheksa tundi uurinud, said nad aru, et tal oli aordi sisekesta rebend. Nad ütlesid, et tal on jäänud elada ainult 25 minutit ning et pole enam mõtet teda opereerima hakata.

Mõned Felipe usukaaslased olid tema juures  ning hool ja mure tema pärast kannustas neid kibekiirelt tegutsema. Nad lasid viia ta teise haiglasse, kus talle tehti erakorraline lõikus. Usukaaslased jäid haiglasse kogu operatsiooni ajaks. Lõikus õnnestus ja Felipe jäi ellu. Juhtunule mõeldes on Felipe oma usukaaslaste hooliva suhtumise ja abi eest väga tänulik. Ta mõistab, et tema taevane isa oli see, kes neid tema heaks tegutsema ajendas. „Mul oli tunne, justkui oleks seisnud Jumal nagu armastav isa kogu aeg mu kõrval, et mulle jõudu anda,” ütleb Felipe. Jah, Jehoova hoolitseb hädasolijate eest sageli nii, et ajendab oma teisi teenijaid neile appi tulema.

Taevane isa kaitseb meid

Kui väike laps tajub ohtu, otsib ta jooksujalu isa juurest kaitset. Hella isa süles tunneb laps end turvaliselt. Jeesus oli kindel, et Jehoova teda kaitseb (Matteuse 26:53; Johannese 17:15). Ka meile pakub turvatunnet teadmine, et taevane isa on meie kaitsja. Praegusel ajal kaitseb Jehoova meid eeskätt vaimse kahju eest: ta annab meile kõike, mida vajame ohtude vältimiseks ja temaga heade suhete hoidmiseks. Näiteks on meile kaitseks Piiblil põhinevad nõuanded. Kui keegi meile Jumala Sõna põhjal nõu annab, kõnniks otsekui Jehoova meie taga ja ütleks: „See on tee, käige seda!” (Jesaja 30:21).

Mõelgem vendade Tiago, Fernando ja Rafaeli peale, kes kuulusid ühte rokkbändi. Nad oli väga elevil, kui neid kutsuti esinema ühte kõige kuulsamatest São Paulo (Brasiilia) kontserdipaikadest. Tundus, et neid ootab ees hiilgav karjäär. Üks usukaaslane aga juhtis nende tähelepanu sellele, kui ohtlik on tihe läbikäimine inimestega, kes ei ela Jumala põhimõtete järgi (Õpetussõnad 13:20). Selle Piiblil põhineva nõuande ilmestamiseks jutustas ta, et tema oma vend oli just halbade sõpradega lävimise tõttu Jumala seadust rikkunud. Vennaksed mõtlesid tema sõnade üle järele ja otsustasid muusikukarjäärist loobuda. Kõik kolm on nüüd täisajalised jumalateenijad. Nad on kindlad, et Jumala Sõna nõuannete järgimine kaitses neid vaimse kahju eest.

Ta distsiplineerib meid

Hea isa distsiplineerib oma lapsi, sest tal pole ükskõik, millised inimesed neist saavad (Efeslastele 6:4). Selline isa võib küll olla kindlakäeline, kuid ta ei karista oma lapsi kunagi karmilt. Samamoodi võib meie taevane isa vahel leida, et me vajame distsiplineerimist. Kuid temagi karistab meid alati armastavalt ja mitte kunagi julmalt. Ka Jeesus ei kohelnud oma jüngreid eales karmilt — isegi mitte siis, kui nad olid pikaldased  tema noomimist kuulda võtma (Matteuse 20:20—28; Luuka 22:24—30).

Vaatame, kuidas jõudis Ricardo arusaamisele, et Jehoova oli distsiplineerinud teda armastuse ajel. Ricardo isa oli oma poja hüljanud, kui see oli seitsmekuune. Teismelisena tundis Ricardo isast eriti suurt puudust. Ta sattus pahede küüsi ja seetõttu hakkas südametunnistus teda vaevama. Saanud aru, et tema eluviis pole Piibli moraalinormidega kooskõlas, otsustas ta rääkida kogudusevanematega. Vanemad andsid talle lahkelt, kuid otsekoheselt Piibli põhjal nõu. Ricardo võttis nõuande tänulikult vastu, kuid tundis tehtud pattude pärast endiselt suurt piina. Ta ei saanud magada, valas kibedaid pisaraid ja oli masenduses. Viimaks taipas ta, et talle osaks saanud distsiplineerimine näitas, et Jehoova armastab teda endiselt. Ta mõtles kirjakohale Heebrealastele 12:6, kus öeldakse: „Keda Jehoova armastab, seda ta distsiplineerib.”

Väärib aga märkimist, et Piibli sõna „distsiplineerimine” ei tähenda üksnes karistamist või noomimist; see tähendab ka õpetamist ja kasvatamist. Niisiis võib meie armastav taevane isa karistada meid sel moel, et lubab meil mõnda aega kannatada oma vigade tagajärgi. Sellise distsiplineerimise eesmärk on meid kasvatada — aidata meil elada oma elu õigete põhimõtete järgi (Heebrealastele 12:7, 11). Jah, meie taevane isa tahab, et meie käsi hästi käiks, ja ta distsiplineerib meid meie enda huvides.

Isa hoolitseb ka aineliste vajaduste eest

Hea isa hoolitseb ka selle eest, et tema pereliikmetel oleks kõik eluks vajalik olemas. Jehoovagi pole teistsugune. „Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate,” ütles Jeesus (Matteuse 6:25—34). Jehoova on tõotanud: „Kindlasti ei jäta ma sind maha ega hülga sind mingil juhul” (Heebrealastele 13:5).

Naine, kelle nimi on Nice, tõdes, kui õiged sõnad need on. Tema mees jäi ühtäkki töötuks. Nice ise oli hiljuti oma hästitasustatud töölt ära tulnud, kuna ta soovis pühendada rohkem aega kahele tütrele ja Jumala teenimisele. Kuidas nüüd hakkama saada, kui neil kummalgi tööd pole? Nice palvetas selle mure pärast Jehoova poole. Järgmisel päeval, kui tema mees läks endisesse töökohta oma asju ära tooma, ütles ülemus tema üllatuseks talle, et üks teine töökoht oli just vabanenud, ja ta pakkus seda kohta talle. Niisiis oli Nice mehel juba järgmisel päeval pärast töötuks jäämist uus töökoht olemas. See abielupaar tänas oma taevast isa sellise hea lõpplahenduse eest. Nende kogemus õpetab meile, et Jehoova kannab oma ustavate teenijate eest hoolt ega hülga neid kunagi.

Hinnakem oma taevase isa armastust

Sõnust jääb puudu, et kirjeldada, kui võrratu on meie taevase isa armastus. Kui mõtiskleme selle üle, milles Jehoova isaarmastus väljendub — ta tunnustab oma maiseid lapsi, tunneb neile kaasa, kaitseb ja distsiplineerib neid ning hoolitseb ka nende aineliste vajaduste eest —, siis nõustume kindlasti, et ta on parim isa, keda üldse võiks ette kujutada.

Kuidas me saame oma taevasele isale näidata, et hindame tema armastust? Me saame seda teha nii, et õpime teda ja tema eesmärke paremini tundma (Johannese 17:3). Meil tuleks ka elada tema tahte ja põhimõtete järgi (1. Johannese 5:3). Ja me peaksime kohtlema teisi nii, et selles peegelduks jumalik armastus (1. Johannese 4:11). Selle kõigega me tõendame, et suhtume Jehoovasse kui oma Isasse ja peame auasjaks olla tema lapsed.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 19]

Mida paremini me mõistame, milline isa Jehoova on, seda enam hakkame teda armastama ja seda lähedasemaks me temaga saame

[Väljavõte lk 22]

Meil on põhjust suhtuda Jehoovasse kui oma Isasse ja pidada auasjaks olla tema lapsed

[Kast/pildid lk 21]

JEHOOVA ISAARMASTUS VÄLJENDUB MITMEL MOEL

TA TUNNUSTAB,

TUNNEB KAASA,

KAITSEB,

DISTSIPLINEERIB,

KANNAB HOOLT