Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Yehowa Atsɔɔ Bo Gbɛ Koni Oná Anɔkwa Heyeli

Ha Yehowa Atsɔɔ Bo Gbɛ Koni Oná Anɔkwa Heyeli

Ha Yehowa Atsɔɔ Bo Gbɛ Koni Oná Anɔkwa Heyeli

‘Maa oyi shi okwɛ heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ mli.’—YAK. 1:25.

ANI OBAANYƐ OTSƆƆ MLI?

Mɛɛ mla haa anáa anɔkwa heyeli, ni namɛi náa nakai mla lɛ he sɛɛ?

Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná anɔkwa heyeli?

Mɛɛ heyeli mɛɔ mɛi ni yaa nɔ amɛnyiɛɔ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ?

1, 2. (a) Mɛni baa heyeli ni mɛi yɔɔ lɛ nɔ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ heyeli Yehowa tsuji baaná wɔsɛɛ?

WƆYƐ be ko ni hiɛjoomɔ, mlakwamɔ, kɛ awuiyeli miiya nɔ emli miiwo wu waa mli. (2 Tim. 3:1-5) Enɛ hewɔ lɛ, nɔyelɔi woɔ mlai babaoo, amɛwajeɔ polisi nitsumɔ lɛ, ni amɛkɛ kamerai tsuɔ nii kɛkwɛɔ nibii ni mɛi feɔ. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, mɛi komɛi kɛ tsɔnei ní gbɛ́ɔ kɛhɛleɔ mɛi ashi woɔ amɛshĩai, amɛkɛ klɔklɔi babaoo woɔ amɛshinai ahe, ni amɛkɛ srawa hewalɛ po fɔ̃ɔ afabaŋi anɔ. Mɛi pii ejeee kpo gbɛkɛ, asaŋ amɛhaaa amɛbii ayashwɛ yɛ agbo naa ní mɔ ko fataaa amɛhe—leebi jio, gbɛkɛ jio. Eyɛ faŋŋ akɛ, heyeli ni adesai yɔɔ lɛ nɔ miigbɔ fiofio, ni etamɔ nɔ ni shihilɛ lɛ baakã he aya nɔ nakai.

2 Satan tsɔɔ yɛ Eden trom lɛ mli akɛ, kɛ́ mɔ ko baaná anɔkwa heyeli lɛ, ja etse ehe kɛjɛ Yehowa he. Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ ebafee amale eha! Babaoo ni mɛi feɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsumɔɔ moŋ fe nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ, babaoo ni adesai aweku lɛ naa nɔ. Shihilɛ nɛɛ saa Yehowa tsuji hu ahe. Shi wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ be ko baaba ni adesai baaye amɛhe kɛjɛ esha kɛ fitemɔ nyɔŋyeli mli, ni amɛnine baashɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli” lɛ nɔ. (Rom. 8:21) Anɔkwa sane ji akɛ, Yehowa ebɔi etsuji lɛ saamɔ kɛha nakai heyeli lɛ namɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3. Mɛɛ mla Yehowa kɛha Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he?

3 Wɔnaa hetoo lɛ yɛ nɔ ni Biblia ŋmalɔ Yakobo tsɛ lɛ akɛ “heyeli mla ni hi kɛwula shi” lɛ mli. (Nyɛkanea Yakobo 1:25.) Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi tsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ, “mla ni haa wɔyeɔ wɔhe” (The New English Bible) kɛ “heyeli mla ni eye emuu” (The New American Bible). Shi bei pii lɛ, mɛi susuɔ akɛ nɔnyɛɛ ji nɔ ni mla kɛbaa, shi jeee heyeli. Belɛ, mɛni ji “heyeli mla ni hi kɛwula shi” lɛ mɔ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ nakai mla lɛ haa wɔyeɔ wɔhe?

MLA NI HAA MƆ YEƆ EHE LƐ

4. Mɛni ji “heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ,” ni namɛi náa he sɛɛ?

4 “Heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ” jeee Mose Mla lɛ, ejaakɛ nakai mla lɛ jie nɔtɔmɔi akpo, ni Kristo ha nibii fɛɛ ni agba yɛ mli lɛ ba mli. (Mat. 5:17; Gal. 3:19) Belɛ, mɛɛ mla he Yakobo wieɔ lɛ mɔ? No mli lɛ “Kristo mla lɛ,” ni atsɛɔ lɛ hu akɛ “hemɔkɛyeli mla lɛ” ji nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli. (Gal. 6:2; Rom. 3:27) No hewɔ lɛ, “mla ni hi kɛwula shi lɛ” kɔɔ nibii fɛɛ ni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ he. Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” lɛ fɛɛ náa he sɛɛ.—Yoh. 10:16.

5. Mɛni hewɔ heyeli mla lɛ jeee jatsu lɛ?

5 Nɔ ni tamɔɔɔ maji pii anɔ mlai lɛ, “mla ni hi kɛwula shi lɛ” shishinumɔ waaa ni ejeee jatsu hu, shi moŋ eji kitãi kɛ shishitoo mlai ni nɔyeli waaa. (1 Yoh. 5:3) Yesu kɛɛ akɛ: “Mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.” (Mat. 11:29, 30) Kɛfata he lɛ, ehe ehiaaa ni akɛ toigbalamɔ loo naatsii afata “mla ni hi kɛwula shi lɛ” he, ejaakɛ fɛɛ damɔ suɔmɔ nɔ, ni aŋmala yɛ mɛi ajwɛŋmɔŋ kɛ amɛtsuii anɔ, shi jeee yɛ tɛ taoi anɔ.—Nyɛkanea Hebribii 8:6, 10.

BƆ NI “MLA NI HI KƐWULA SHI LƐ” HAA WƆYEƆ WƆHE

6, 7. Mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ Yehowa taomɔ nii lɛ ahe, ni mɛni heyeli mla lɛ haa wɔnyɛɔ wɔfeɔ?

6 Mlai ni Yehowa ewo lɛ yɛ kɛha adesai ahilɛkɛhamɔ kɛ amɛhebuu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ adebɔɔ naa mlai, tamɔ nigbalamɔ hewalɛ nɛkɛ he okwɛ. Mɛi ewieee akɛ mlai nɛɛ ji jatsu kɛha amɛ. Moŋ lɛ, amɛhiɛ sɔɔ adebɔɔ naa mlai nɛɛ, ni amɛle akɛ mlai nɛɛ yɛ kɛha amɛhilɛkɛhamɔ. Nakai nɔŋŋ Yehowa taomɔ nii, ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Kristo “mla ni hi kɛwula shi lɛ” mli lɛ yɛ kɛha wɔhilɛkɛhamɔ.

7 Yɛ wɔhe ni heyeli mla lɛ buɔ lɛ sɛɛ lɛ, ehaa wɔtsuɔ wɔgbɛkpamɔi fɛɛ ni sa lɛ ahe nii ní wɔyeee wɔ diɛŋtsɛ wɔhe awui, ni ehaaa wɔgba mɛi krokomɛi anaa. Belɛ, nɔ diɛŋtsɛ ni haa wɔnáa anɔkwa heyeli—ni wɔtsu wɔgbɛkpamɔi ahe nii—ji ní wɔná shwelɛ wɔha nibii kpakpai, nibii ni kɛ Yehowa shishitoo mlai kpãa gbee. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ nɔ ni Yehowa sumɔɔ, ni wɔnyɛ̃ nɔ ni enyɛ̃ɔ, ni heyeli mla lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee nakai.—Amos 5:15.

8, 9. Mɛɛ sɛɛ mɛi ni yeɔ heyeli mla lɛ nɔ lɛ náa? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

8 Emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, ewaa kɛhaa wɔ akɛ wɔɔye henumɔi gbohii anɔ. Shi kɛ́ wɔye heyeli mla lɛ nɔ lɛ, ebaaha wɔye wɔhe amrɔ nɛɛ po. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ewa waa kɛha Biblia kaselɔ hee ko ni atsɛɔ lɛ Jay lɛ akɛ ebaakpa tawa shɛremɔ. Beni ená ele akɛ su nɛɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, ehe bahia ní ekpɛ eyiŋ. Ani ebaaya nɔ eha eheloo lɛ akudɔ lɛ, aloo ebaaba ehe shi eha Yehowa? Eyɛ mli akɛ tawa lɛ baa etsine moŋ, shi ehala akɛ ebaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, ni nilee yɛ mli akɛ ekpɛ eyiŋ nakai. Beni enyɛ eye su nɛɛ nɔ lɛ, te enu he eha tɛŋŋ? Sɛɛ mli lɛ ewie akɛ, “Minu he akɛ miye mihe kwraa, ni miná miishɛɛ kɛteke nɔ.”

9 Jay niiashikpamɔ lɛ ha ena akɛ heyeli ni je lɛ kɛhaa, ní haa mɛi ‘jwɛŋɔ heloo jwɛŋmɔ’ lɛ feɔ amɛ nyɔji, shi heyeli ni Yehowa kɛhaa, ní haa mɛi jwɛŋɔ “mumɔ jwɛŋmɔ” lɛ haa mɔ yeɔ ehe ni ekɛ mɔ yaa “wala kɛ hejɔlɛ” mli. (Rom. 8:5, 6) Nɛgbɛ Jay ná hewalɛ ní ekɛye su ni eye lɛ nyɔŋ nɛɛ nɔ lɛ kɛjɛ? Ená kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, shi jeee lɛ diɛŋtsɛ enyɛmɔ naa. Ekɛɛ akɛ: “Mikaseɔ Biblia lɛ daa, misɔleɔ kɛbiɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni mikpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni mináa kɛjɛɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ nɔ.” Nibii nɛɛ nɔŋŋ baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ koni wɔná anɔkwa heyeli. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni baafee ni eba lɛ nakai.

KWƐMƆ NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI

10. Mɛni wiemɔ ni ji ‘maa yi shi kwɛɔ’ Nyɔŋmɔ mla lɛ mli lɛ tsɔɔ?

10 Yakobo 1:25 lɛ fã ko kɛɔ akɛ: ‘Mɔ ni maa eyi shi ekwɛɔ heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ mli, ni ekãa he lɛ, aaajɔɔ lɛ yɛ enɔyeli lɛ mli.’ Wiemɔ ni ji ‘maa yi shi kwɛɔ’ lɛ tsɔɔ akɛ ebiɔ ni akɛ hiɛmiamɔ atsu nɔ ko he nii. Kɛ́ wɔmiitao ni heyeli mla lɛ aná wɔtsui kɛ wɔjwɛŋmɔ nɔ hewalɛ lɛ, ebaabi ni wɔtsu wɔgbɛfaŋnɔ, kɛtsɔ Biblia lɛ ni wɔɔkase lɛ jogbaŋŋ kɛ sɔlemɔ ni wɔɔsɔle kɛjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ nɔ lɛ nɔ.—1 Tim. 4:15.

11, 12. (a) Te Yesu ma bɔ ni ehe hiaa ni wɔhi shi yɛ anɔkwale lɛ naa lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ? (b) Taakɛ mfoniri ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ oshara esa akɛ oblahii kɛ oblayei titri ajo naa foi?

11 Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔkã he,’ loo wɔmia wɔhiɛ ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii, ni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔhi shi yɛ anɔkwale lɛ naa. Yesu wie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ beni ekɛɛ mɛi komɛi ni hé enɔ amɛye lɛ akɛ: ‘Kɛji nyɛhi shi yɛ miwiemɔ lɛ mli lɛ, minɔkwa kaselɔi ji nyɛ, ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe’ lɛ. (Yoh. 8:31, 32) Niiamlitaomɔ ko ni afee lɛ tsɔɔ akɛ wiemɔ “nyɛaale” ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ hu tsɔɔ hiɛsɔɔ kpo ni aaajie, “ejaakɛ kɛ́ mɔ ko le nɔ ko lɛ, nɔ ni ‘ele’ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha lɛ.” Belɛ, kɛ́ wɔhi shi yɛ anɔkwale lɛ naa lɛ, no tsɔɔ akɛ ‘wɔle’ anɔkwale lɛ jogbaŋŋ. Kɛkɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “Nyɔŋmɔ wiemɔ” lɛ ‘miitsu nii’ yɛ wɔmli, ni eesaa wɔ koni wɔnyɛ wɔkase wɔŋwɛi Tsɛ lɛ jogbaŋŋ.—1 Tes. 2:13.

12 Bi ohe akɛ, ‘Ani mile anɔkwale lɛ lɛɛlɛŋ? Ani miihi shi yɛ naa? Aloo mikã he miishwe je lɛ “heyelii” lɛ ekomɛi lolo?’ Susumɔ nyɛmi yoo ko ni efɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ tsɔse lɛ yɛ anɔkwale lɛ mli lɛ niiashikpamɔ he okwɛ. Beni eji oblayoo lɛ, eheɔ Yehowa eyeɔ moŋ, shi enáaa ele lɛ jogbaŋŋ. Eŋma akɛ: “Mibɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ manyɛ̃ nibii ni enyɛ̃ɔ lɛ. Minuuu he akɛ nibii ni mifeɔ lɛ gbáa enaa. Ni kɛ́ mikɛ naagba ko kpe lɛ, miyaaa eŋɔɔ. Mikɛ mihe kpasa mi diɛŋtsɛ mijwɛŋmɔ, ni amrɔ nɛɛ mina akɛ miye kwashiai asane, ejaakɛ no mli lɛ mileee nɔ ko nɔ ko.” Miishɛɛ sane ji akɛ, sɛɛ mli lɛ nyɛmi yoo lɛ yɔse akɛ esusumɔ lɛ ejaaa, ni efee tsakemɔi wuji. Ekɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli po.

MUMƆ KRƆŊKRƆŊ LƐ BAANYƐ AHA OYE OHE

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔyeɔ wɔhe?

13 Wɔkaneɔ yɛ 2 Korintobii 3:17 lɛ akɛ: “He ni Nuŋtsɔ [Yehowa] Mumɔ lɛ yɔɔ lɛ, jɛi heyeli yɔɔ.” Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔyeɔ wɔhe? Ehaa wɔnáa sui ni baaha wɔye wɔhe tamɔ, ‘suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, henɔyeli.’ (Gal. 5:22, 23) Adesai nyɛŋ aye amɛhe kwraa kɛ́ amɛjieee sui nɛɛ akpo, titri lɛ suɔmɔ—ni enɛ ji anɔkwa sane ko ni anaa yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ. Nɔ ko ni sa kadimɔ ji akɛ, beni bɔfo Paulo tsĩ mumɔ lɛ yibii lɛ fãi srɔtoi lɛ atã sɛɛ lɛ, ekɛfata he akɛ: “Enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu.” Mɛni etsɔɔ lɛ? Mla ko etsĩii Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ni wɔɔjie lɛ kpo daa lɛ naa. (Gal. 5:18) Mɛni hewɔ abaawo mla ko ni tamɔ nɛkɛ? Yehowa miisumɔ ni wɔya nɔ wɔwo mumɔ lɛ yibii lɛ kɛya naanɔ, ní wɔjie lɛ kpo be fɛɛ be ni nɔ ko etsĩii wɔ gbɛ.

14. Mɛɛ gbɛi anɔ je lɛ mumɔ lɛ haa mɛi tsɔmɔɔ nyɔji?

14 Mɛi ni je lɛ mumɔ lɛ kudɔɔ amɛ ni amɛtsuɔ amɛheloo akɔnɔi lɛ ahe nii lɛ baasusu akɛ amɛyɛ heyeli. (Nyɛkanea 2 Petro 2:18, 19.) Shi jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Ebiɔ ni awo mlai lalaala kɛku mɛi nɛɛ ashwelɛ kɛ nifeemɔi gbohii lɛ anaa. Paulo kɛɛ akɛ: ‘Jalɔ lɛ awooo lɛ mla, shi moŋ mlatɔ̃lɔi kɛ toigbolɔi mla awoɔ.’ (1 Tim. 1:9, 10) Amɛji esha nyɔji hu, ejaakɛ amɛfeɔ ‘nii ni heloo lɛ sumɔɔ,’ ni heloo lɛ ji nuŋtsɔ ni yitsoŋ wa. (Efe. 2:1-3) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mɛi nɛɛ tamɔ tsatsubii ni nyiɛɔ kɛyaboteɔ tsɛŋsi ko ni wo yɔɔ mli lɛ mli. Akɛni akɔnɔ ni amɛyɔɔ kɛha wo lɛ gbalaa amɛ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ amɛka wo kɛ tsɛŋsi lɛ mli.—Yak. 1:14, 15.

WƆYE WƆHE YƐ KRISTOFOI ASAFO LƐ MLI

15, 16. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔná beni wɔkɛ Kristofoi asafo lɛ bɔi bɔɔ lɛ, ni mɛɛ heyeli asafo lɛ haa wɔnáa amrɔ nɛɛ?

15 Beni okɛ Kristofoi asafo lɛ baabɔi bɔɔ lɛ, oŋmaaa wolo kɛbiii gbɛ akɛ oosumɔ ni otsɔ emli nyo. Moŋ lɛ, oba asafo lɛ mli ejaakɛ Yehowa ni gbala bo. (Yoh. 6:44) Mɛni ha efee nakai? Ani ena bo akɛ jalɔ ko ní sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei? Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, “Dabi kwraa!” Belɛ mɛni Nyɔŋmɔ na mɔ? Ena tsui ni baakpɛlɛ heyeli mla ni ekɛhaa lɛ nɔ, tsui ni baaŋmɛ gbɛ ni ekɛ mlihilɛ akudɔ lɛ. Kɛjɛ be ni oba asafo lɛ mli nɛɛ, Yehowa etsɔ mumɔŋ niyenii ni ekɛlɛɔ bo lɛ nɔ esaa otsui, eha oye ohe kɛjɛ apasa tsɔɔmɔi kɛ apasa hemɔkɛyelii ahe, ni etsɔɔ bo bɔ ni ooofee ojie Kristo sui lɛ akpo. (Nyɛkanea Efesobii 4:22-24.) Enɛ eha oná hegbɛ ni obafata mɛi pɛ ni yɔɔ je lɛŋ ni abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ amɛji “mɛi ni eye amɛhe” lɛɛlɛŋ lɛ ahe.—Yak. 2:12, NW.

16 Susumɔ enɛ he okwɛ: Ani osheɔ gbeyei kɛ́ oyɛ mɛi ni sumɔɔ Yehowa kɛ amɛtsui fɛɛ lɛ ateŋ? Ani ofolɔɔ ohe yɛ be kɛ beaŋ? Kɛ́ okɛ mɛi miigba sane yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, ani ohiɛɔ nibii ni okɛba lɛ amli kpɛŋŋ kɛjwɛŋmɔ akɛ ekolɛ mɔ ko baaju? Dabi! Osheee gbeyei kwraa. Ani nakai nɔŋŋ obaanu he kɛ́ oyɛ mɛi krokomɛi ni amɛjeee Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ? Kɔkɔɔkɔ! Kɛfata he lɛ, heyeli ni onáa yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ amrɔ nɛɛ lɛ ji heyeli ni obaaná wɔsɛɛ lɛ he okadi fioo ko kɛkɛ.

“NYƆŊMƆ BII LƐ ANUNYAM HEYELI LƐ”

17. Mɛɛ gbɛ nɔ “Nyɔŋmɔ bii lɛ akpojiemɔ lɛ” baaha adesai aye amɛhe?

17 Beni Paulo wieɔ heyeli ni Yehowa esaa eto etsuji ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Bɔɔ nii lɛ agbɛkwɛmɔ kpɛ̃kpɛ̃ɛkpɛ̃ lɛ miimɛ Nyɔŋmɔ bii lɛ akpojiemɔ lɛ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Bɔɔ nii lɛ diɛŋtsɛ hu baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.” (Rom. 8:19-21) “Bɔɔ nii lɛ” kɔɔ adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ ahe, mɛi ni baaná Nyɔŋmɔ bii ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ “akpojiemɔ lɛ” he sɛɛ lɛ. Nakai kpojiemɔ lɛ baaje shishi kɛ́ “bii” nɛɛ ní atee amɛ shi kɛtee mumɔŋ shihilɛhe lɛ kɛ Kristo bɔi nɔfɔŋfeemɔ jiemɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ní amɛbaa “asafo babaoo” lɛ yi kɛtee nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli lɛ.—Kpoj. 7:9, 14.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ adesai ni baafee toiboo lɛ baaná heyeli babaoo, ni mɛɛ heyeli naagbee lɛ amɛnine baashɛ nɔ?

18 Nakai beaŋ lɛ, adesai ni akpɔ̃ amɛ lɛ baaná heyeli krɛdɛɛ ko—amɛbaaye amɛhe kɛjɛ hewalɛ ni Satan kɛ edaimonioi lɛ náa yɛ mɛi anɔ lɛ he. (Kpoj. 20:1-3) Mɛɛ heyeli po enɛ baaji nɛkɛ! No sɛɛ lɛ, Kristo hefatalɔi maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi 144,000 lɛ baatsɔ kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ amɛha adesai aye amɛhe fiofio kɛjɛ esha kɛ emuu ni ayeee he aahu kɛyashi amɛbaaye amɛhe kwraa. (Kpoj. 5:9, 10) Kɛ́ aka adesai ni amɛye anɔkwa lɛ, amɛbaaye amɛhe kwraa taakɛ Yehowa to eyiŋ akɛ amɛná lɛ—“Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ.” Bo lɛ susumɔ he okwɛ! Ewaŋ kɛhaŋ bo dɔŋŋ akɛ ooofee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ejaakɛ ogbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ eye emuu, ni obaanyɛ ojie Nyɔŋmɔ sui lɛ akpo kwraa kɛmɔ shi.

19. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔya nɔ wɔfee koni wɔhi gbɛ ni haa anáa anɔkwa heyeli lɛ nɔ be fɛɛ be?

19 Ani ooshwe ni oná “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ”? Kɛ́ nakai lɛ, ha “heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ” aya nɔ akudɔ ojwɛŋmɔ kɛ otsui. Hɛɛ, okɛ hiɛdɔɔ akase Ŋmalɛi lɛ. Hii shi yɛ anɔkwale lɛ naa, ni oha etsɔ onɔ. Sɔlemɔ obi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni oná Kristofoi asafo lɛ kɛ mumɔŋ niyenii ni Yehowa kɛhaa lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi. Kaaha Satan laka bo, taakɛ elaka Hawa lɛ, ní eha osusu akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yɛ kpɛŋŋ tsɔ. Eji anɔkwale akɛ Abonsam hiɛ tɛ̃ waa. Shi taakɛ wɔbaana yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, esaaa akɛ wɔhaa ‘Satan yeɔ wɔ amim, ejaakɛ ejwɛŋmɔi lɛ aŋɔteee wɔ.’—2 Kor. 2:11.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Ani mikã he miishwe je lɛ “heyelii” lɛ ekomɛi lolo?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Ani miihi shi yɛ anɔkwale lɛ naa?