Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Vumela UJehova Akudosele Ekululekweni Yeqiniso

Vumela UJehova Akudosele Ekululekweni Yeqiniso

Vumela UJehova Akudosele Ekululekweni Yeqiniso

‘[Qala] emthethweni opheleleko wekululeko.’—JAK. 1:25.

UNGAHLATHULULA?

Ngimuphi umthetho odosela ekululekweni yeqiniso, begodu bobani abazuza emthethweni loyo?

Iyini ifihlo yokufumana ikululeko yeqiniso?

Ngiyiphi ikululeko elindele boke abahlala basendleleni yokuphila?

1, 2. (a) Khuyini eyenzekako ekululekweni yephasi, begodu kubayini? (b) Ngiyiphi ikululeko elindelwe ziinceku zakaJehova?

SIPHILA esikhathini sokwanda kokuba marhamaru, ukungabi nomthetho nenturhu. (2 Thi. 3:1-5) Ukuqalana nalokho, aborhulumende benza iimthetho engeziweko, bandisa amapholisa begodu bafaka namakhamera. Kwezinye iinarha, izakhamuzi zilinga ukwandisa ivikeleko lazo ngokufaka ama-alamu wegezi emizinazo, amalogo angeziweko nefensi yegezi. Abanengi abafuni ukuphuma ebusuku nanyana ukuvumela abantwababo badlale ngaphandle bangakatjhejwa—emini namtjhana ebusuku. Kwamambala, ikululeko iyaphela, begodu kubonakala kwanga kusazokuragela phambili kuba njalo.

2 Emva esimini ye-Edeni, uSathana wathi ipengu yokufumana ikululeko yeqiniso kuphuma ngaphasi kokubuswa nguJehova. Qala bona bekumamala amambi nalimaza kangangani layo! Kwamambala, abantu nebangayilaleliko iimkhawulo yokuziphatha nengokomoya ebekwe nguZimu, kulapho umphakathi ulimala khona woke. Ubujamo oburhagalakobu buyasithinta nathi njengeenceku zakaJehova. Nanyana kunjalo, sinethemba lokubona ukuphela kokugqilazwa kwesintu sisono nokonakala nelokuthabela lokho iBhayibhili ekubiza ngokobana ‘yikululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ (Rom. 8:21) Eqinisweni, uJehova sele athomile ukulungiselela iinceku zakhe ikululeko leyo. Ngayiphi indlela?

3. Ngimuphi umthetho uJehova awunikele abalandeli bakaKrestu, begodu ngimiphi iimbuzo ezokuphendulwa?

3 Ipendulo ifumaneka kilokho umtloli weBhayibhili uJakobosi akubiza ngokobana ‘mthetho opheleleko wekululeko.’ (Funda UJakobosi 1:25.) Amanye amaBhayibhili atjhugulula umutjho lo ngokuthi “mthetho osenza sitjhaphuluke” (The New English Bible) nangokuthi “mthetho opheleleko wekululeko” (The New American Bible). Liqiniso, ngokuvamileko abantu bahlobanisa umthetho nemikhawulo, ingasi nekululeko. Uyini-ke ‘umthetho opheleleko wekululeko?’ Begodu umthetho loyo usenza njani sitjhaphuluke?

UMTHETHO OSITJHAPHULULAKO

4. Uyini ‘umthetho opheleleko wekululeko,’ begodu bobani abazuza kiwo?

4 ‘Umthetho opheleleko wekululeko’ akusiwo uMthetho kaMosisi, ngombana umthetho loyo wabangela izono zabonakala begodu wazaliswa ngoKrestu. (Mat. 5:17; Gal. 3:19) Njeke, uJakobosi bekaqalisele kimuphi umthetho? Gade ‘anomthetho kaKrestu’ emkhumbulweni, godu obizwa ngokuthi ‘mthetho wekholo’ ‘nomthetho wabantu abatjhaphulukileko.’ (Gal. 6:2; Rom. 3:27; Jak. 2:12) Ngalokho-ke, ‘umthetho opheleleko wekululeko’ uhlanganisa koke uJehova akufuna kithi. Kokubili amaKrestu azesiweko “nezinye izimvu” bayazuza kiwo.—Jwa. 10:16.

5. Kubayini umthetho wekululeko ungasiwo umthwalo?

5 Ngokungafani neemthetho yeenarha ezinengi, ‘umthetho opheleleko wekululeko’ awukahlangahlangani begodu awusimthwalo kodwana wakhiwa milayo neenkambisolawulo ezisisekelo. (1 Jwa. 5:3) UJesu wathi, “ijogi engizaninikela lona libulula, nomthwalo engizanithwesa wona awudisibezi.” (Mat. 11:29, 30) Ukungezelela kilokho, ‘umthetho opheleleko’ akutlhogeki bona ube nerhelo elide leengwebo namtjhana iinjeziso, ngombana usekelwe ethandweni begodu utlolwe eemkhumbulweni neenhliziyweni, ingasi ematjeni.—Funda KumaHebheru 8:6, 10.

INDLELA ‘UMTHETHO OPHELELEKO’ OSITJHAPHULULA NGAYO

6, 7. Kungathiwani ngeemthetho kaJehova, begodu kubayini umthetho wekululeko utjhaphulula?

6 Imikhawulo uJehova ayibekele iimbunjwa zakhe ezihlakaniphileko yenzelwe bona izizuzise begodu izivikele. Ngokwesibonelo, cabangela iimthetho yemvelo elawula amandla nezinto. Abantu abanghonghoyili ngokugandelelwa mithetho leyo. Kunalokho bayayithabela, batjheja bonyana iimthetho yemvelo iqakathekile bona bakwazi ukuphila. Ngokufanako, iimthetho kaJehova yokuziphatha nengokomoya ebonakala ‘emthethweni opheleleko’ kaKrestu, yenzelwe bona kuzuze thina.

7 Ngaphezu kokuba sivikelo, umthetho wekululeko usivumela bona sanelise zoke iimfiso zethu ezifanelekako ngaphandle kokuzilimaza namtjhana ukungenela emalungelweni nekululekweni yabanye abantu. Ngalokho-ke, ifihlo yokutjhaphuluka kwamambala—ukukghona ukwenza esikuthandako—kuhlawulela iimfiso ezilungileko, ezivumelana neemthetho nobuntu bakaJehova. Ngamanye amezwi, kufuze sifunde ukuthanda lokho uJehova akuthandako sihloye lokho akuhloyako, okungilokho umthetho wekululeko osisiza bona sikwenze.—Amo. 5:15.

8, 9. Ngiziphi iinzuzo ezifunyanwa ngilabo abanamathela emthethweni wekululeko? Bonisa.

8 Njengombana sinesono, kubudisi ukulawula iimfiso ezingakalungi. Nanyana kunjalo, njengombana sinamathela ngokuthembeka emthethweni wekululeko, sinambitha amandlawo wokutjhaphulula ngitjho kwanjesi. Isibonelo: UJay nekathoma ukufunda iBhayibhili bekalikghoba legwayi. Nakafumana bona umukghwakhe lo awumthabisi uZimu, kwafuneka bona enze isiqunto. Bekazokuragela phambili enza ngokuvumelana neemfiso zenyamakhe namtjhana bekazokulalela uJehova? Ngokuhlakanipha wakhetha ukukhonza uZimu, nanyana bekubudisi bona alise ukubhema. Wazizwa njani ngemva kokuhlula umukghwakhe wokubhema? Ngokukhamba kwesikhathi wathi, “Ngazizwa ngitjhaphulukile begodu ngithabe khulu.”

9 UJay wafunda ngokuhlangabezanwe nakho kwakhe bona ikululeko yephasi, evumela abantu bona ‘banake inyama,’ eqinisweni iyagqilaza, kukulapho ikululeko evela kuJehova, okutjho bona ‘ukubuswa mumoya’, kuyatjhaphulula begodu kudosela ‘ekuphileni nekuthuleni.’ (Rom. 8:5, 6) UJay wawafumanaphi amandla wokuhlula umukghwakhe omumbi lo? Khenge awafumane kuye, wawafumana kuZimu. Wathi, “Bengitaditjha iBhayibhili qobe, ngithandazela umoya ocwengileko begodu ngafuna nesizo lethando lokuzithandela elivela ebandleni lobuKrestu.” Amalungiselelo afanako la angasisiza soke ekufuneni ikululeko yeqiniso. Akhe sibone bonyana kungenzeka njani lokho.

QALA ELIZWINI LAKAZIMU

10. Kutjho ukuthini ‘ukuqalisisa’ emthethweni kaZimu?

10 UJakobosi 1:25 ufundeka bunjesi ngokwengcenye: ‘Kodwana oqalisisa emthethweni opheleleko wekululeko aphikelele ngawo, . . . loyo-ke uzaba ngothabileko ekwenzeni kwakhe.’ Ibizo lokuthoma lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “oqalisisa” litjho “ukukhothama bona ubone okuthileko,” okubandakanya umzamo wokungathikaziseki. Iye, nesifuna bona umthetho wekululeko uthinte imikhumbulo neenhliziyo zethu, kufuze senze ingcenye yethu ngokutaditjha iBhayibhili ngekuthalo, sithandaze begodu sizindle ngalokho esikufundako.—1 Thi. 4:15.

11, 12. (a) UJesu wayigandelela njani itlhogakalo yokobana senze iqiniso libe yindlela yethu yokuphila? (b) Njengombana kutjengiswe ngehla, ngiyiphi ingozi abantu abatjha ngokukhethekileko okufuze bayigegede?

11 Ngesikhathi esifanako, kufuze ‘siphikelele,’ namtjhana sikghodlhelele ekusebenziseni iLizwi lakaZimu, senze iqiniso libe yindlela yethu yokuphila. UJesu watjho okufanako lokha nekakhuluma nabanye abamkholelwako wathi: “Nanijame efundisweni yami, nibafundi bami bamambala. Nizakwazi iqiniso, iqiniso lizanitjhaphulula.” (Jwa. 8:31, 32) Enye incwadi ithi ibizo elithi “nizakwazi,” godu la litjho ukutjengisa ukuthokoza ngombana “lokho ‘okwaziwako’ kuligugu namtjhana kuqakathekile kiloyo owaziko.” Ngalokho, ‘silazi’ ngomqondo opheleleko iqiniso nesilenza indlelethu yokuphila. Ngalokho singatjho ngokufaneleko bona “ilizwi lakaZimu” ‘liyasebenza’ kithi, libumba ubuntu bethu bona simbonakalise ngokuseduze khulu uBabethu wezulwini.—1 Tes. 2:13.

12 Zibuze, ‘Ngiyalazi kwamambala iqiniso?’ Sengilenze laba yindlelami yokuphila na? Namtjhana ngisakhanuka enye “ikululeko” yephasi?’ Nekaqala emva ebutjheni bakhe, udade owakhuliswa babelethi abamaKrestu watlola: “Newukhulela eqinisweni, uJehova uhlale akhona, njengombana bekunjalo. Kodwana endabenami, akhenge ngimazi kuhle. Akhenge ngifunde ukuhloya lokho akuhloyako. Akhenge ngikholelwe bona engikwenzako gade kumthinta. Begodu akhenge ngifunde ukukhamba naye nengisemrarweni. Ngathembela elemukweni lami, engazi kuhle bona gade kubudlhayela ngombana bengingazi litho.” Okuthabisako kukobana ngokukhamba kwesikhathi udade lo walemuka bona ukucabanga kwakhe bekungakalungi begodu wenza amatjhuguluko amakhulu. Wathoma ngitjho nokuba liphayona lesikhathi esizeleko.

UMOYA OCWENGILEKO UNGAKUSIZA BONA UTJHAPHULUKE

13. Umoya kaZimu ocwengileko usisiza njani bona sitjhaphuluke?

13 Yesi-2 KwebeKorinte 3:17 ifundeka bunjesi: ‘Lapho umoya kaJehova ukhona, nekululeko ikhona.’ Umoya ocwengileko unayiphi indima ekululekweni yethu? Hlangana nezinye izinto, uveza ngaphakathi kwethu iimfanelo eziqakathekileko bona sitjhaphuluke—“ithando, nokuthaba, nokuthula, nokunyamazela, nokulunga, nokuthembeka, nokuzithoba, nokuzibamba.” (Gal. 5:22, 23) Ngaphandle kweemfanelwezi, khulukhulu ithando, awukho umphakathi ongatjhaphuluka kwamambala—okuliqiniso elingekhe laphikwa namhlanjesi ephasini. Okukarisako kukobana ngemva kokubala iinthelo zomoya, umpostoli uPowula wangezelela: ‘Akunamthetho olwisana nezinto ezifana nalezi.’ Bekatjho ukuthini? Iinthelo zomoya kaZimu azikavinjelwa nginanyana ngimuphi umthetho ongalinganisela ukukhula kwazo. (Gal. 5:18) Ngaphezu kwakho koke, bewuzokusiza ngani umthetho loyo? Kuyintando kaJehova bona sihlawulele iimfanelo ezinjengezakaKrestu ngokungapheliko begodu sizitjengise ngaphandle kokuvinjelwa.

14. Kungayiphi indlela umoya wephasi ogqilaza ngayo labo abawuvumelako?

14 Labo ababanjwe mumoya wephasi nalabo abazanelisa ngeemfiso zabo zenyama bangacabanga bona batjhaphulukile. (Funda ye-2 KaPitrosi 2:18, 19.) Nokho, iqiniso kukobana akusinjalo. Kutlhogeka iimthethokazi eemnengi nemilayo ukulawula iimfiso zabo ezilimazako nokuziphatha. UPowula wathi: ‘Umthetho akhenge ubekelwe umuntu olungileko, kodwana ubekelwe izeqamthetho namahlongandlebe.’ (1 Thi. 1:9, 10) Godu baziingqila zesono, esibatjhukumisela bona benze “izinto ezithandwa yinyama” eziyikosi enelunya. (Efe. 2:1-3) Singathi abantwaba bafana neenunwana kabuthaka eziyokungena ngesitjeni seliju. Balawulwa ziinkanuko zabo, msinyana bazifumana babambekile.—Jak. 1:14, 15.

UKUTJHAPHULUKA EBANDLENI LOBUKRESTU

15, 16. Kuqakatheke kangangani bona sihlanganyele nebandla, begodu ngiyiphi ikululeko esiyithabelako?

15 Newuthoma ukuzihlanganisa nebandla lobuKrestu, akhenge ungenele isiqhema esithileko sokuqeda isizungu. Kunalokho, wangena ebandleni ngombana uJehova wakudosa. (Jwa. 6:44) Yini eyamtjhukumisela bona enze njalo? Kghani wabona umuntu olungileko omsabako na? Ungathi “Awa!” Wabonani uZimu? Wabona ihliziyo ezokulalela umthethwakhe ozuzisako, ihliziyo ezozithoba esibonelweni sakhe somusa. Ebandleni, uJehova utlhogomela ihliziywakho ngokuyondla ngokomoya, ngokukutjhaphulula ekolweni yamala, eenkolelweni lize, nangokukufundisa indlela ongathuthukisa ngayo ubuntu obunjengebakaKrestu. (Funda Kwebe-Efesu 4:22-24.) Ngebanga lalokho, unelungelo lokuba hlangana nabantu ephasini abangabizwa ngokobana ‘banekululeko.’—Jak. 2:12.

16 Cabanga ngalokhu: Newuzihlanganisa nalabo abathanda uJehova ngehliziyo yabo yoke, uzizwa usaba? Uzifumana uqala emva ungaqedi? Newucoca nabanye eWolweni loMbuso, uhlala ubambe izinto zakho uziqinise usaba bona zizakulahleka? Akusinjalo! Uzizwa uzigedlile begodu utjhaphulukile. Bekungenzeka na uzizwe njalo kwenye indawo ehlukileko? Bengeze! Ukungezelela kilokho, ikululeko oyithabela nje hlangana nabantu bakaZimu kumane kukunambitha lokho okuzako ngaphambili.

‘IKULULEKO EPHAZIMULAKO YABANTWANA BAKAZIMU’

17. Ukutjhaphuluka kwesintu kuhlobene njani ‘nokwambulwa kwabantwana kaZimu?’

17 Nekahlathulula ngekululeko uJehova ayibekele iinceku zakhe zephasini, uPowula watlola wathi: ‘Koke okubunjiweko kulindele ngokukhulu ukutjhiseka bona uZimu ambule abantwana bakhe.’ Wangezelela wathi: ‘Okubunjiweko kuyokhululwa ebugqilini bokubola, kube nekululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ (Rom. 8:19-21) “Okubunjiweko” kuqalisele esintwini esinethemba lokuphila ephasini, leso esizokuzuza ‘ekwambulweni’ kwabantwana bakaZimu abazeswe ngomoya. Ukwambulokho kuzokuthoma lokha ‘abantwanaba’, abavuselwe ezulwini, bahlanganyela noKrestu ekuhlanzeni iphasi ebumbini begodu baphulusele “isiqubuthu esikhulu” ephasini elitjha.—ISam. 7:9, 14.

18. Ikululeko izokwanda njani ebantwini abalalelako, begodu ngiyiphi ikululeko abazoyithabela ekugcineni?

18 Isintu esihlengiweko sizokuzwa ikululeko etja epheleleko—ikululeko emitheleleni kaSathana namadimoni. (ISam. 20:1-3) Qala bona kuzokuba yipumuzo engangani leyo! Ngemva kwalokho, amakhosi nabapristi abazokubusa noKrestu aba-144 000 bazokuragela phambili batjhaphulula isintu ngokusebenzisa iinzunzo zesihlengo kancanikancani bekube kulapho isono saka-Adamu nokungapheleli sekusulwe ngokupheleleko. (ISam. 5:9, 10) Ngemva kokubonakalisa ukuthembeka ngitjho nangaphasi kokuvivinywa, abantu bazabe bafikelele ukuphelela kwekululeko ngokwakho uJehova ebekakunqophele bona—‘ikululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu.’ Akhu cabange! Angekhe usalwela ukwenza okulungileko emehlweni kaZimu, umzimbakho woke uzabe uphelele begodu nobuntu bakho buzabe benziwe bafana ngokupheleleko nebakaZimu.

19. Khuyini okufuze siragele phambili siyenza namhlanjesi bona sihlale sisendleleni eya ekululekweni yeqiniso?

19 Uyayilulukela ‘ikululeko ephazimulako yabantwana bakaZimu?’ Nengabe kunjalo, vumela ingqondo nehliziywakho kulawulwe ‘mthetho opheleleko wekululeko.’ Funda iMitlolo ngekuthalo. Liphile iqiniso, ulenze libe ngelakho. Thandazela umoya ocwengileko. Asebenzise ngokuzeleko amalungiselelo webandla lobuKrestu nokudla okungokomoya okuvela kuJehova. Ungavumeli uSathana akukhohlise, njengombana akhohlisa u-Efa bonyana acabange bona iindlela zakaZimu ziqine ngokungatlhogekiko. UDeveli uhlakaniphe khulu. Kodwana njengombana sizokubona esihlokweni esilandelako, kutlhogeka bona singavumeli ‘uSathana asizakale ngathi, ngombana siyabazi ubuqili bakhe.’—2 Kor. 2:11.

[Iimbuzo Yesifundo]

[Iinthombe ekhasini 9]

Kghani ngisakhanuka enye “ikululeko” yephaseli?

[Iinthombe ekhasini 9]

Ngilenzile iqiniso laba yindlelami yokuphila?