Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Yeka Jeova Ekutuale Keyovo Liotyotyili

Yeka Jeova Ekutuale Keyovo Liotyotyili

Yeka Jeova Ekutuale Keyovo Liotyotyili

“[Tala] nawa ovitumino viafuapo vieyovo.”—TIAGO 1:25.

OKUTI UPONDOLA OKUHANGUNUNA?

Otyitumino patyi tyituala keyovo, iya olie upolako ouwa?

Oityi tuna okulinga opo tukale neyovo liotyotyili?

Vana vetavela ku Jeova mavakakala neyovo patyi?

1, 2. (a) Oityi tyikahi nokuenda novanthu hono, iya omokonda yatyi? (b) Ovanthu va Jeova mavakamona eyovo patyi?

 MOMUVO tukahi, elungavi, nokutomba ovitumino, noungangala, vikahi nokuliyawisa unene. (2 Timóteo 3:1-5) Moluotyo, ovatumini vayawisa ovitumino, nomatolopa, nokuundapesa onomakina mbuyunga ovanthu. Movilongo vimwe, ovanthu vapaka momaumbo avo onomakina mbuliyavela tyina muamanyingila ovimphulu, nomakumba omanyingi, no nongandyo mbovivela mbalikalwa kolusi opo veliamene. Ovanyingi kounthiki kavatundupo nokuhayeke ovana vavo vakanyanene pondye, tyilinge kounthiki ine okomutenya. Tyimoneka nawa okuti, ovanthu vena owoma omunene, iya owoma oo mautualako okuliyawisa.

2 Kohale, motyikunino tyo Endene, Satanasi wapopile okuti ovanthu kavesukisile okutavela ku Jeova opo vakale neyovo liotyotyili. Mahi, tutyii nawa okuti Satanasi wakemba! Tyina ovanthu valinga etyi vahanda, avehetavela ovitumino via Huku, aveho vamona ononkhumbi ononene. Ovaumbili va Jeova navo vamona ononkhumbi mokonda yotyo. Mahi, onthue tuna ekevelelo liokuti nthiki imwe ovanthu mavakayovolwa konkhali nononkhia, avakala netyi Ombimbiliya iihana okuti, “eyovo ewa unene liovana va Huku.” (Romanos 8:21) Tyotyili, Jeova hono ukahi nokufuiika ovanthu vae opo vakamone eyovo olio. Oñgeni ekahi nokutyilinga?

3. Ovitumino patyi Jeova aavela ovaumbili vae? Omapulo patyi matulilongesa?

3 Ekumbululo tulivasa muetyi Tiagu, omuhoneki Wombimbiliya aihana okuti “ovitumino viafuapo vieyovo.” (Tanga Tiago 1:25.) Onombimbiliya ononkhuavo, mbupitiya onondaka ombo okuti “ovitumino viyovola ovanthu” (Nova Tradução na Linguagem de Hoje), nokuti “otyitumino tyafuapo tyeyovo” (Bíblia de Jerusalém). Tyina ovanthu veiva ondaka otyitumino, vahinangela otyipuka tyivetyilika okulinga etyi vahanda, kavasoko keyovo. Iya “ovitumino viafuapo vieyovo” oityi? Iya oñgeni ovitumino ovio vituyovola?

OVITUMINO VITUYOVOLA

4. “Ovitumino viafuapo vieyovo” oityi, iya ovalie vapolako ouwa?

4 “Ovitumino viafuapo vieyovo,” haviovina Viapelwe Moisesi. Jeova, waavelele ovitumino ovio ova Isilayeli opo evelekese okuti ovakuankhali, iya Kristu wafuisapo Ovitumino ovio. (Mateus 5:17; Gálatas 3:19) Mahi, otyitumino patyi Tiagu ankho ekahi nokupopia? Ankho ukahi nokupopia “otyitumino tya Kristu” tupu tyiihanwa okuti “otyitumino tyekolelo,” “notyitumino tyovanthu vayovoka.” (Gálatas 6:2; Romanos 3:27; Tiago 2:12) Moluotyo, “ovitumino viafuapo,” viakutikinya atyiho Jeova ahanda kuonthue. Ovakristau ovalembulwa “nonongi ononkhuavo,” aveho vapolako ouwa.—João 10:16.

5. Omokonda yatyi tyapepuka okulandula ovitumino vieyovo?

5 “Ovitumino viafuapo” vielikalela novitumino viovilongo ovinyingi. Viakutikinya ovitumino viapepuka vihepuiya okunoñgonoka ine okulandula. (1 João 5:3) Jesus wapopile okuti: “Okanga yange ongwa iya omutengi wange wapepuka.” (Mateus 11:29, 30) Tupu, “ovitumino viafuapo” havitumino vihitisa, mahi oviohole, viahonekwa momitima viovanthu, kaviahonekelwe komavai omamanya.—Tanga Hebreus 8:6, 10.

OÑGENI “OVITUMINO VIAFUAPO” VITUYOVOLA

6, 7. Oityi tupondola okupopia konthele yovitumino via Jeova? Oityi ovitumino vieyovo vituyeka okulinga?

6 Jeova wavela ovanthu ovitumino opo viveetele ouwa nokuveamena. Mongeleka, soka kovitumino vihongolela ononkhono mboohi nevi vilimo. Ovanthu kaveliyave mokonda yovitumino ovio. Anthi, vapandula mokonda vetyii okuti ovitumino ovio viveetela ouwa. Tupu, ovitumino via Jeova tulilongesa “movitumino viafuapo” via Kristu, vituetela ouwa.

7 Ovitumino vieyovo, vituamena, tupu vituyeka tulinge omahando etu aeho aviuka, atuhelietela ovitateka onthue muene navakuetu. Ngotyo, tupondola vala okulinga etyi tuhanda, inkha tuna omahando aviuka. Otyo tyilekesa okuti tuesukisa okulinga etyi Jeova ehole, netyi ahanda kuonthue, nokulilongesa okukala nohole netyi Jeova ehole, nokuyala etyi eyele. Ovitumino vieyovo vitukuatesako okutyilinga.—Amós 5:15.

8, 9. Vana vetavela ovitumino vieyovo vakala nouwa patyi? Ava ongeleka.

8 Mokonda tuvakuankhali, katyapepukile okulityilika omahando omavi. Mahi, tyina tutavela nawa ovitumino vieyovo, tupondola okukala neyovo alo umwe hono. Mongeleka, etyi Jay ahimbika okulilongesa Ombimbiliya, ankho upuena. Etyi elilongesa okuti Huku utyiyele, waimbuka okuti wesukisa okulinga etokolo. Okuti matualako okutavela kehando liae ine metavela ku Jeova? Walinga etokolo lionondunge, liokuumbila Huku namphila tyemupuiya unene okuyekapo okupuena. Oñgeni elitehelela etyi ayekapo otyituwa otyo? Wati: “Nakala nehambu enene, nokuayovoka.”

9 Eyovo liouye liyeka ovanthu okulinga etyi ovanthu vahanda. Mahi, Jay welilongesa okuti eyovo olio likalesa ovanthu ovapika vonkhali. Vana vetavela ovitumino via Jeova vieyovo, vaholovona okuhongolelwa nospilitu yae, iya otyo tyiveetela eyovo “nomuenyo, nombembwa.” (Romanos 8:5, 6) Oñgeni Jay etyivila okuyekapo okupuena? Ha kononkhono mbae muene, mahi okononkhono mba Huku. Wati: “Apeho ankho ndyililongesa Ombimbiliya, nokulikuambela okuita ospilitu sandu, nokutavela ombatelo yovakuatate no nomphange mewaneno.” Tupu otyo tyipondola okutukuatesako okukala neyovo liotyotyili. Tualei oñgeni.

TALA NAWA MONDAKA YA HUKU

10. Oityi tyihangununa “okutala nawa” mondaka ya Huku?

10 Mu Tiago 1:25 tutangamo okuti: “Una utala nawa ovitumino viafuapo vieyovo, utualako okulinga ngotyo . . . makala nehambu movilinga ovio.” Ondaka yo Gregu yapitiyua “okutala nawa” ihangununa okunyongama opo otyipuka utyitalele popepi, iya otyo tyesukisa okulinga ononkhono. Moluotyo, inkha tuhanda ovitumino vieyovo vihongolele omalusoke etu nomutima wetu, tuna okulinga ononkhono mbokulilongesa nawa Ombimbiliya, nokusokolola kuetyi tuelilongesa.—1 Timóteo 4:15.

11, 12. (a) Oityi Jesus apopia tyilekesa okuti tuesukisa okuyeka otyili tyihongolele omuenyo wetu? (b) Oityi tuna okulityilika, haunene ovakuendye novahikuena?

11 Tupu, tuna ‘okutualako’ okukoleleya nokulandula Ondaka ya Huku, okuyeka otyili tyihongolele omuenyo wetu. Jesus wapopile onondaka ngombo etyi apopila vamwe ankho vemutavela, okuti: “Muvalongwa vange, inkha mutualako okukala mondaka yange, iya mamunoñgonoka otyili, iya otyili atyimuyovola.” (João 8:31, 32) Tupopia okuti “tuanoñgonoka” nawa otyili tyina tuyeka tyihongolele omuenyo wetu. Iya “ondaka ya Huku” mayundapa muonthue. Maitukuatesako okupilulula ovituwa vietu opo tuhetekele nawa Tate yetu keulu.—1 Tessalonicenses 2:13.

12 Lipula okuti: ‘Otyili ndyityii umwe nawa? Okuti ndyiyeka otyili tyihongolele omuenyo wange? Ine nkhele ndyihanda eyovo liouye?’ Omphange umwe watekulua novohe Ovakristau, utupopila etyi tyaenda nae. Etyi ankho nkhele omututu, ankho utavela ku Jeova, mahi ankho kemwi nawa. Wahoneka okuti: “Ame helilongesile okuyala etyi Huku eyele. Ankho hitavela okuti oe wesuka naame. Iya ankho himuiti ombatelo tyina ndyina ovitateka. Ankho ndyiyumba onthumbi menoñgonoko liange muene, mahi pahe naimbuka okuti owova mokonda ankho ndyitupu enoñgonoko nalike.” Mahi, konyima omphange waimbuka okuti olusoke lwae kaluaviukile, alingi omapiluluko omanene, akala omukokoli-ndyila.

OSPILITU SANDU IPONDOLA OKUKUKUATESAKO OKUYOVOKA

13. Oñgeni ospilitu sandu ya Huku itukuatesako okuyovoka?

13 Mu 2 Coríntios 3:17 tutangamo okuti: “Pana pena ospilitu ya Jeova, pena eyovo.” Oñgeni ospilitu sandu itukuatesako okuyovoka? Itukuatesako okukala novituwa oviwa—“ohole, nehambu, nombembwa, noumphua-lundo, nokankhenda, nouwa-tima, nekolelo, nepoleyo, nokulikondola omutima.” (Gálatas 5:22, 23) Ovanthu kavapondola okukala neyovo liotyotyili tyina vehena ovituwa ovio, haunene ohole. Onkhalelo youye hono ityilekesa nawa. Konyima yokupopia otyinyango tyospilitu, apostolu Paulu wahoneka okuti: “Kutupu otyitumino tyipatana ovipuka ovio.” Otyo tyihangununa tyi? Tyihangununa okuti kutupu otyitumino tyityilika otyinyango tyospilitu ya Huku okuliyawisa. (Gálatas 5:18) Jeova uhanda tutualeko okulekesa unene ovituwa ovio pahetyino nokomutue wandyila.

14. Omononkhalelo patyi ospilitu youye ipaka ovanthu moupika?

14 Vana vahongolelwa nospilitu youye nokulinga omahando olutu vapondola okusoka okuti vena eyovo. (Tanga 2 Pedro 2:18, 19.) Mahi, kavetyii okuti ngotyo ovapika. Ovatumini valinga ovitumino ovinyingi opo vayunge ovituwa nomahando ovanthu ovo. Paulu wati, “otyitumino katyilingilwa omuviuki, mahi tyilingilwa vana vatomba ovitumino, nokuhetavela.” (1 Timóteo 1:9, 10) Ovanthu ovo tupu ovapika vonkhali mokonda valinga “omahando olutu,” iya olutu omuhona omukalavi. (Efésios 2:1-3) Vapondola okuelekwa nonohinyinyiki mbunyingila moneka yowiki. Mokonda mbuhanda owiki, mbupondola okunkhilamo.—Tiago 1:14, 15.

KALA NEYOVO MEWANENO LIO VAKRISTAU

15, 16. Omokonda yatyi okuliwaneka newaneno tyakolela, iya ouwa patyi tupolako?

15 Okuliwaneka newaneno lio Vakristau katyelifuile nokukala vala potyisangela tyovanthu. Weya mewaneno mokonda omo Jeova okuhandela. (João 6:44) Omokonda yatyi ekuholovonena? Okuti Huku wamona okuti umuviuki, nokuna onthilo nae? Upondola okupopia okuti “au!” Mahi, oityi Huku amona? Wamona okuti ove motavela ovitumino viae nokutavela ehongolelo liae ewa. Tunde etyi wanyingila mewaneno, Jeova ukahi nokukutekula Nondaka yae. Wekuyovola komatutu, noviso viongeleya yomatutu, nokukulongesa oñgeni mohetekela ovituwa via Kristu. (Tanga Efésios 4:22-24.) Moluotyo, pahe una elao enene liokukala pokati kovanthu vena eyovo liotyotyili.—Tiago 2:12.

16 Soka kuetyi: Tyina ukahi novanthu ovo vehole Jeova nomutima wavo auho, ukala nowoma? Tyina utomphola novakuatate nonomphange Mondyuo Yomaliongiyo una owoma wokuti umwe upondola okuvaka ovipuka viove? Au! Ulitehelela okuti wapama. Okuti ongotyo ulitehelela tyina ukahi pokati kovanthu vomouye? Au! Mahi epamo una pokati kovanthu va Huku hono, otyilekeso vala tyeyovo mokamona komutwe.

“EYOVO EEWA UNENE LIOVANA VA HUKU”

17. Oñgeni “ehololoko liovana va Huku” malikuatesako ovanthu okuyovoka?

17 Paulu wahoneka konthele yeyovo Jeova maavela ovanthu vae pano pohi. Wati: “Ovipuka viatungwa vikevelela nesuko enene ehololoko liovana va Huku.” Ayawisako okuti: “Ovanthu tupu mavakayovoka moupika wokuhanyauka, iya avakala neyovo ewa unene liovana va Huku.” (Romanos 8:19-21) “Ovipuka viatungwa,” ovanthu vena ekevelelo liokukala pano pohi, vana mavakapola ouwa “kehololoko” liovana va Huku valembulwa nospilitu. Ehololoko olio malihimbika tyina ovalembulwa keulu vamakuatesako Kristu okuipaa onondingavivi ambuho, avatuala “otyinyingi tyovanthu” mouye omupe.—Revelação 7:9, 14.

18. Oñgeni eyovo liovanthu ovataveli malikeliyawisa? Eyovo patyi liahulililako ovanthu mavakamona?

18 Ovanthu mavakakala neyovo liakolela unene. Mavakayovolwa kehongiliyo lia Satanasi novilulu viae. (Revelação 20:1-3) Matukakala neyovo enene ngatyi! Pomuvo opo, onohamba novanakwa 144.000, mavakaundapesa otyilikutila tyeyovo pala okuetela ovanthu ouwa, alo ovanthu aveho vayovoka konkhali. (Revelação 5:9, 10) Tyina ekolelo liavo liamalolwa, ovanthu ovataveli mavakakala neyovo liotyotyili Jeova evehandelele konthyimbi, “eyovo ewa unene liovana va Huku.” Nkhele soka! Kamatyikekupuiya vali okulinga etyi Huku ahanda, mokonda olutu luove aluho malukala tyehena onkhali, iya motyivili okuhetekela nawa ovituwa via Huku.

19. Oityi tuna okutualako okulinga inkha tuhanda okukala “neyovo ewa unene liovana va Huku”?

19 Uhanda okukala “neyovo ewa unene liovana va Huku”? Inkha uhanda, yeka “ovitumino viafuapo vieyovo” vitualeko okuhongolela omalusoke, nomutima wove. Lilongesa apeho Ondaka ya Huku. Yeka otyili tyihongolele omuenyo wove. Likuambela okuita ospilitu sandu. Enda apeho komaliongiyo Ovakristau opo upole ouwa kokulia kuopaspilitu Jeova etuavela. Uhayeke Satanasi ekuyondye ngetyi alingile Eva, osoko okuti ovitumino via Huku vialema unene. Namphila Eliapu lialunguka unene, tupondola okulityilika okuyondyua “mokonda onthue, omatutu ae tuei nawa.” Matupopi konthele yotyo monthele mailandulako.—2 Coríntios 2:11.

[Omapuko Elongeso]

[Omalutalatu pefo 14]

Okuti nkhele ndyihanda ovipuka vimwe vilingwa mouye?

[Omalutalatu pefo 14]

Okuti ndyiyeka otyili tyihongolele omuenyo wange?