Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

KuneNdaba Kwamambala KuZimu Nengabe Ngiyabhema?

KuneNdaba Kwamambala KuZimu Nengabe Ngiyabhema?

OkuBuzwa BaFundi BakaMagazini Lo . . .

KuneNdaba Kwamambala KuZimu Nengabe Ngiyabhema?

▪ Umuntu othembekileko angabuza umbuzo loyo njengombana kunganamthetho okhuluma ngegwayi eBhayibhilini. Lokho kutjho bona kubudisi na ukwazi umbono kaZimu ngendaba le? Awa, akusinjalo.

IBhayibhili ithi, ‘Koke okusemtlolweni ocwengileko kwaba khona ngokuphefumulelwa mumoya kaZimu.’ (2 Thimothi 3:16) ImiTlolo ineenkambisolawulo nemininingwana ekhanyako eveza indlela uZimu afuna siyitlhogomele ngayo ipilwethu. Kokuthoma, akhe sibuyekeze lokho okufunyenwe barhubhululi ngemiphumela igwayi elinayo epilweni yomuntu. Ngemva kwalokho sizokucabangela ukuhlobana phakathi kweenkambisolawulo zeBhayibhili namarhubhululo layo.

Igwayi lilimaza ipilo yomuntu obhemako begodu lingunobangela wokufa obekungabalekelwa. E-United States, ukusetjenziswa kwegwayi kubulala umuntu oyedwa kwabahlanu. Enarheni leyo, qobe mnyaka libulala abantu abanengi kunalabo ababulawa “butjwala, ukusebenzisa kumbi iindakamizwa, ukubulala, ukuzibulala, iingozi zeenkoloyi nentumbantonga kuhlangene,” kutjho umbiko weNational Institute on Drug Abuse.

Abantu ababhemako balimaza abanye. Alikho izinga lokurhogela intuthu yegwayi eliphephileko. Abantu abangabhemiko abarhogela intuthu yegwayi basengozini yokuphathwa yikankere yamaphaphu nesifo sehliziyo ngamaphesenti ama-30. Eminyakeni yamva nje, abodorhodere bafumene enye ingozi abayibiza bona “yintuthu edlulela emntwini wesithathu.” Ibizweli liqalise kumakhemikhali asala eempahleni, emadeni nakwezinye izinto ahlala kizo isikhathi eside ngemva kobana intuthu iphadlhalele. Amakhemikhali ayingozi la khulukhulu alimaza ipilo yabantwana begodu angaliya ikghono labo lokufunda.

Kubudisi ukulisa ukubhema. Kwenza umuntu obhemako ikghoba lomukghwa olimazako lo. Eqinisweni, abarhubhululi bakholelwa bona ukurhuluphela i-nicotine, ikhemikhali eyihloko egwayini, mumukghwa okubudisi khulu ukuwulisa.

Iinkambisolawulo zeBhayibhili zihlobana njani namaphuzu la? Tjheja amaphuzu alandelako.

UZimu ufuna sihloniphe ukuphila. EmThethweni uZimu awunikela ama-Israyeli, wathi labo abafuna ukumthabisa kufuze bahloniphe ukuphila kwabantu. (Duteronomi 5:17) Ama-Israyeli bekufuze akhe umthangala emaphethelweni wamafulelo wezindlu zawo. Kubayini? Amafulelwabo gade asipara begodu asetjenziswa njengendawo yokuhlala. Umthangala lo bewuvikela umndeni nabanye ekuweni balimale namtjhana bafe. (Duteronomi 22:8) Ukungezelela kilokho, ama-Israyeli bekufuze aqiniseke bona ifuywawo ayisiyingozi kwabanye. (Eksodosi 21:28, 29) Umuntu obhemako uphikisana neenkambisolawulo ezisekela imithetho leyo. Wonakalisa ipilwakhe ngamabomu. Ukungezelela kilokho, ukubhema kwakhe kubeka ipilo yalabo abambhodileko engozini.

UZimu ulindele bona simthande sithande nomakhelwanethu. UJesu Krestu wathi abalandeli bakhe kufuze balalele imithetho emibili emikhulu kunayo yoke. Kufanele bathande iKosi uZimabo ngehliziyo yabo yoke, nangomphefumulo wabo woke, nangomkhumbulo wabo woke, nangamandla wabo woke. Bathande omunye umuntu njengombana bazithanda bona. (Markosi 12:28-31) Njengombana ukuphila kusisipho esivela kuZimu, umuntu obhemako utjengisa ukungasihloniphi okukhulu isiphweso begodu nokutlhoga ithando ngoZimu.” (IzEnzo 17:26-28) Umukghwa loyo ungabalimaza khulu abanye, ngalokho uleya amala nekathi uthanda umakhelwanakhe.

UZimu ufuna bona sibalekele imikghwa esilapheleko. IBhayibhili iluleka amaKrestu bona ‘azihlanze kikho koke okusilaphaza umzimba nomoya.’ (2 Korinte 7:1) Ukubhema ngokukhanyako kusilaphaza umuntu. Labo abafuna ukulisa ukubhema bona bathabise uZimu baqalene nobudisi obukhulu. Kodwana ngesizo lakaZimu, bangakghona ukulahla umukghwa osilaphazako lo.