Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Kala Tyapama Nokulityilika Omaliva a Satanasi!

Kala Tyapama Nokulityilika Omaliva a Satanasi!

Kala Tyapama Nokulityilika Omaliva a Satanasi!

“Tualako tyapama nokuliyakulila komaliva Eliapu.”—EFÉSIOS 6:11.

OÑGENI MOKUMBULULA?

Oñgeni omuumbili wa Jeova apondola okulityilika okutokela meliva liokukala nohole nomalumono?

Oityi tyipondola okukuatesako Omukristau wokuanepa okuhatokela meliva lioumbalehi?

Omokonda yatyi utavelela okuti okulityilika ohole nomalumono noundalelapo, tyieta ouwa?

1, 2. (a) Omokonda yatyi Satanasi ehena onkhenda novalembulwa no “nongi ononkhuavo”? (b) Omaliva patyi a Satanasi matulilongesa monthele ei?

 SATANASI ELIAPU, utupu onkhenda novanthu, haunene vana vaumbila Jeova. Tyotyili, Satanasi ukahi nokulwisa ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi. (Revelação 12:17) Ovakristau ovo vekahi nokuhongolela ovilinga viokuivisa Ouhamba hono, nokulekesa okuti Satanasi omutumini wouye uno. Eliapu tupu liyele “onongi ononkhuavo,” vana vakuatesako ovalembulwa, nokuna ekevelelo liomuenyo wahapu, ekevelelo Satanasi ehena. (João 10:16) Otyo anumanena! Tyilinge tuna ekevelelo liomuenyo pano pohi ine o keulu, Satanasi kahande ouwa wetu. Etyi ahanda okutukuata.—1 Pedro 5:8.

2 Opo etyivile okutukuata, Satanasi uundapesa omaliva elikalaila. Mokonda “watuikisa omitima” viovanthu, kavetavela onondaka onongwa, iya kavaimbuka omaliva oo. Mahi, tupu Eliapu lihole okukuata vamwe vetavelale onondaka Mbouhamba. (2 Coríntios 4:3, 4) Onthele yokualamba yalekesa oñgeni tupondola okulityilika omaliva etatu a Satanasi: (1) okupopia tyihasoko, (2) owoma, nokuhongiliyua, (3) okusoka unene konkhali tualingile. Pahe matutale oñgeni tupondola okulityilika omaliva omakuavo evali a Satanasi: okuhole unene omalumono, noumbalehi.

OHOLE NOMALUMONO ELIYA LIHITAKANESA

3, 4. Oñgeni omasukalalo ouye uno apondola okutukalesa nohole nomalumono?

3 Jesus waavele ongeleka imwe, apopi ombuto yatokela pokati komakete. Wahangununa okuti, omunthu upondola okutehelela ondaka “mahi omasukalalo ouye uno nokuyondyua nounene womalumono, vihitakanesa ondaka, moluotyo ahaave ovinyango.” (Mateus 13:22) Tyotyili, ohole nomalumono eliva ondyale yetu Satanasi aundapesa.

4 Kuna ovipuka vivali, tyina vilivasa vipondola “okuhitakanesa ondaka.” Tyimwe, “omasukalalo ouye uno.” “Mononthiki mbuno mbokuepuiya,” kuna ovipuka ovinyingi vipondola okutusukalalesa. (2 Timóteo 3:1) Tyipondola okukupuiya okulanda etyi wesukisa mokonda yovipuka vilanda unene okalu ine utupu ovilinga. Tupu hamwe wasukalala nomuenyo wove komutwe, olipulu: ‘Oñgeni mandyikelitekula tyina namakulupa anehetyivili vali okuundapa?’ Mokonda yokusukalala unene notyo, vamwe vaovola unene omalumono okusoka okuti ngotyo mavakakala apeho nomuenyo omuwa.

5. Oñgeni tupondola okuyondyua “nounene womalumono”?

5 Otyipuka otyikuavo Jesus apopia—“okuyondyua nounene womalumono.” Tyina otyo tyilivasa nomasukalalo tyipondola okuhitakanesa ondaka. Ombimbiliya ipopia okuti “onombongo mbuyakulila.” (Eclesiastes 7:12) Mahi, okuovola unene omalumono, hanondunge. Ovanthu ovanyingi vanoñgonoka okuti, mokonda yokuundapa unene opo vakale ovahona, vatokela meliva liokukala nohole nomalumono. Vamwe alo umwe vakala ovapika vomalumono.—Mateus 6:24.

6, 7. (a) Oñgeni ohole nomalumono ipondola okukala eliva kovilinga? (b) Inkha Omukristau aitwa kovilinga opo aundape omuvo omunyingi, oityi esukisa okusoka?

6 Upondola okuhimbika okukala nohole nomalumono, otyo wehetyete. Soka kongeleka ei. Omuhona wove weya ati: “Mandyikupopila otyipuka otyiwa! Tuapewa otyilinga tyimwe otyinene. Otyo tyilekesa okuti moundapa onoola ononyingi monohanyi mambulandulako. Mahi, ndyikupopila okuti mofetwa onombongo ononyingi.” Inkha ove, ñgeno walinga ñgeni? Tyotyili ove una otyilinga otyinene tyokutekula ombunga yove, mahi una vali ovilinga ovikuavo. (1 Timóteo 5:8) Kuna ovipuka ovikuavo wesukisa okusoka. Ovilinga viove mavikupolo omuvo ulifuepi? Okuti mavikutyilika okuumbila Jeova, ohaende komaliongiyo ewaneno, nokuhalingi Elilongeso Liombimbiliya Mombunga?

7 Soka oityi tyakolela vali kuove. Onombongo, ine oupanga wove na Jeova? Okuti moyekepo okupaka tete Ouhamba momuenyo wove mokonda yonombongo? Utyiete oñgeni ohole nomalumono ipondola okukukalesa inkha kuyungu nawa oupanga ove nombunga yove muna na Jeova? Inkha otyo tyikahi nokueenda noove, oñgeni molityilika okuhitakaneswa nohole nomalumono?—Tanga 1 Timóteo 6:9, 10.

8. Onongeleka patyi Mbombimbiliya mambutukuatesako okutala oñgeni tukahi nokutyinda omuenyo wetu?

8 Opo tulityilike okuhitakaneswa nohole yomalumono tuesukisa apeho okutala nawa oñgeni tukahi nokutyinda omuenyo wetu. Kuhande okukala nga Esau, watombele ovipuka viopaspilitu! (Gênesis 25:34; Hebreus 12:16) Tupu, kuhande okukala ngomulume omuhona Jesus aitile alandese omalumono ae, nokueavela ovahepi, opo emulandule. Mahi, omulume oo ketavelele, “atundupo nokuanumana, mokonda ankho una omalumono omanyingi.” (Mateus 19:21, 22) Mokonda yomalumono, omulume oo wapumbua elao enene liokukala omulanduli womulume omunene wakaleleko! Lunguka opo wahapumbue elao liokukala omulongwa wa Jesus Kristu.

9, 10. Okutala kuetyi tyipopia Ombimbiliya, oñgeni tuna okutala omalumono?

9 Tuesukisa okutehelela elondolo lia Jesus inkha katuhande okuyondyua nomalumono. Oe wati: “Muhasukalalei unene amupopi okuti: ‘Oityi matuli?’ ine: ‘Oityi matunu?’ ine: ‘Oityi matuvale?’ Mokonda ovanthu vomouye vekahi nokuovola ovipuka ovio, iya Tate yenyi keulu utyii okuti muesukisa ovipuka ovio aviho.”—Mateus 6:31, 32; Lucas 21:34, 35.

10 Inkha katuhande okuyondyua nounene womalumono, tuna okusoka ngomuhoneki Wombimbiliya Agur, wati: “Wahandyeke ndyikale omuhepi ine omuhona. Mphe vala etyi nesukisa” (Provérbios 30:8, Nova Tradução na Linguagem de Hoje) Tyotyili, Agur ankho wanoñgonoka okuti onombongo mbuamena, mahi tupu tupondola okuyondyua nounene womalumono. Tuesukisa okuimbuka okuti omasukalalo ouye uno nokuyondyua nounene womalumono, vipondola okunyona oupanga wetu na Jeova. Okusukalala unene nomalumono, tyipondola okumana omuvo wetu, nononkhono, nehando liokupaka omasuka Ouhamba tete momuenyo wetu. Tuesukisa okuliyunga opo tuhatokele meliva lia Satanasi liokukala nohole nomalumono!—Tanga Hebreus 13:5.

OUMBALEHI UKAHI NGETOTO LIAHAMONEKA

11, 12. Oñgeni Omukristau apondola okutokela meliva lioumbalehi?

11 Ovakongo tyina vahanda okukuata otyinyama otyinene, vaheya etoto pana tyikuata, avahikiko oumuti oututu noviyaya. Eliva limwe Satanasi ehole okuundapesa lielifwa nolio, onkhali youmbalehi. (Provérbios 22:14; 23:27) Ovakristau vamwe vakuatwa neliva olio, mokonda velipaka monkhalelo ipondola okutuala liwa kokulinga oumbalehi. Ovakristau vamwe vokuanepa valinga oumbalehi mokonda yokunyana omalele nauna vehelinepele nae, avahimbika okulihanda.

12 Otyo tyipondola okuhimbikila kovilinga. Eovololo limwe lialingwa, lialekesa okuti, ovakai ovanyingi novalume valinga oundalelapo, vetyilinga na umwe vaundapa nae. Inkha umulume, okuti kovilinga viove uundapa novakai? Iya inkha umukai uundapa novalume? Inkha ongotyo, oupanga patyi una navo? Okuti mupopia vala konthele yovilinga ohayeke oupanga uliyawise unene? Mongeleka, omphange Cristina, ankho utomphola apeho nomulume umwe aundapa nae, ahimbika okumupopila ovitateka viae, alo umwe vina ankho ena motyinepo. Tupu, omulume umwe Omukristau upondola okulinga oupanga omunene nomukai aundapa nae, asoko okuti: “Oe uhole etyi ndyipopia, nokunthehelela nawa. Tupu una ehumbilo naame. Nahandele ñgeno omukai wange nae otyo andinga!” Watala oñgeni Ovakristau ovo vapondola okutokela meliva lioumbalehi?

13. Oñgeni oumbalehi upondola okumoneka mewaneno?

13 Oumbalehi, tupu upondola okumoneka mewaneno. Tala etyi tyaendele novalinepi vamwe. Daniel nomukai wae Sara a ankho ovakokoli-ndyila. Daniel tupu ankho omukulu weuaneno utavela kese tyilinga apewa mewaneno. Ankho ulongesa Ombimbiliya ovakuendye vetano, iya vetatu puvo avambatisalwa. Mahi ovo vetatu vokuambatisalwa ankho vesukisa okukuatesuako unene. Mokonda Daniel ankho una ovilinga ovinyingi mewaneno, Sara ankho ukuatesako ovakuendye ovo. Mahi Sara nae ankho wesukisa ou umumana ounye, iya aende kovalongwa va Daniel. Otyo atyikala eliva enene. Daniel wati: “Mokueenda kuonohanyi ononyingi omukai wange ankho ukuatesako vakuavo, moluotyo nae ankho wesukisa okukuatesuako mopaspilitu no momalusoke. Tupu ame ankho ndyitupu omuvo wokukala nae, iya otyo tyetuetela ovitateka. Omukai wange walinga oumbalehi na umwe ankho wali omulongwa wange. Ame ankho nasukalala unene novilinga viange, anahaimbuka okuti oupanga wae na Jeova watepuluka.” Oñgeni upondola okulityilika otyitateka ngotyo?

14, 15. Oityi matyikuatesako ovalinepi Ovakristau okulityilika oumbalehi?

14 Opo ulityilike oumbalehi, wesukisa okusoka nawa etyi tyihangununa okukala omukuatyili nauna welinepa nae. Jesus wati: “Etyi Huku apaka kokanga ike, omunthu ehetyiyapule.” (Mateus 19:6) Wahasoke okuti ovilinga una mewaneno viakolela vali tyipona una welinepa nae. Inkha apeho ukala kokule nauna welinepa nae mokonda yovipuka vihesukisile unene, upondola okupaka otyinepo tyove motyiponga. Iya otyo tyipondola okutuala konkhali youmbalehi.

15 Inkha umukulu weuaneno wesukisa okukuatesako ewaneno. Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Nthitei otyunda tya Huku muatumwa okuyunga, tyahakuluminyua, mahi nomutima welipakula, tupu hanohole yokufuninamo, anthi onombili.” (1 Pedro 5:2) Wesukisa okukuatesako ovakuatate mewaneno. Mahi, kupondola vala okusukalala notyilinga tyove tyokunthita, ohakuatesako omukai wove. Katyaviukile okulisa ewaneno otyo omukai wove keumbo “ankhia” ondyala. Daniel wati: “Wahasukalale unene nokufwisapo ovilinga viove iya olimbuiko ombunga yove.”

16, 17. (a) Oityi Ovakristau vokuanepa vapondola okulinga pana vaundapela opo valekese okuti kavahande okulinga oupanga wahaviukile? (b) Popia ononthele mbumwe momikanda vietu mbupondola okukuatesako Ovakristau okulityilika oumbalehi.

16 Omutala Womulavi no Despertai!, viava onondonga onongwa mbukuatesako ovalinepi Ovakristau okulityilika oumbalehi. O Sentinela 15 ya Setembro yo 2006, yalondola okuti: “Lityilika oupanga wahaviukile kovilinga, no konomphangu ononkhuavo. Mongeleka, okuundapa omuvo omunyingi nomukai ine nomulume, tyipondola okukulola. Inkha wanepa, tyilekesa nawa muetyi upopia netyi ulinga, okuti kuhande okukala ombalehi yomunthu nawike. Mokonda una onthilo na Huku, tyotyili ove kuhande okutala omunthu ine okupopia nae ngoti umuhanda ine okuvala ovikutu viokulihandesa. . . . Okupaka omalutalatu a una welinepa nae, no ovana vove pana uundapa, matyikuatesako ove navakuenyi okuhinangela okuti uhole unene ombunga yove. Tokola okuhalingi, nokuhetavela natyike tyikuhongiliye okulinga oupanga wahaviukile.”

17 Onthele yati “Fidelidade conjugal — o que realmente significa?” (Oukuatyili Motyinepo Tyilityili Uhangununa Tyi?) mo Despertai! ya Abril yo 2009, yalondola konthele yomukai ine omulume wanepa okusoka ngatyina ekahi nokulinga otyihola nomunthu omukuavo. Onthele oyo yalekesa okuti okukala nomalusoke oo tyipondola okutuala liwa koumbalehi. (Tiago 1:14, 15) Inkha wanepa, otyiwa ove nauna welinepa nae mupitulule ononthele ombo. O Jeova wahinda otyinepo, iya otyinepo tyikola. Okuovola omuvo wokutomphola nauna welinepa nae konthele yotyinepo tyenyi, tyilekesa okuti ovipuka viakolela ku Huku nokuove viakolela.—Gênesis 2:21-24.

18, 19. (a) Ononkhumbi patyi mbutundilila koumbalehi? (b) Okukala omukuatyili nauna welinepa nae tyieta ouwa patyi?

18 Inkha ukahi nokuhongiliyua okulinga oumbalehi ine oundalelapo, soka kononkhumbi mbutundililako. (Provérbios 7:22, 23; Gálatas 6:7) Vana valinga oumbalehi ine oundalelapo kavahambukiswa Jeova, tupu vaihamesa una velinepa nae, navo muene. (Tanga Malaquias 2:13, 14.) Anthi, soka kouwa mopoloko inkha utualako novituwa viasukuka. Kumakala vala nekevelelo liomuenyo wahapu, mahi tupu mokala nomuenyo omuwa pahe, nomutima wasukuka.—Tanga Provérbios 3:1, 2.

19 Omuhoneki wono salmu waimbile okuti: “Vana vehole ovitumino viove [Huku] vena ombembwa onene. Vetupu natyimwe tyivepundula.” (Salmo 119:165) Moluotyo, kala nohole notyili, “nokutualako okuliyunga nawa oñgeni weenda, opo uhaende ngomaova, mahi opo weende ngo vanandunge,” mononthiki mbuno onombi. (Efésios 5:15, 16) Hono Satanasi uundapesa omaliva omanyingi opo akuate ovafendeli va Huku. Mahi Jeova wetuavela atyiho tuesukisa opo “tukale tyapama” “nokuyakula omihongo aviho viatokota viondingavivi!”—Efésios 6:11, 16.

[Onondaka Poutoi]

a Omanyina apilululwa.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 29]

Uhayeke ohole nomalumono ihitakanese oupanga wove na Jeova

[Olutalatu pefo 32]

Okutala omunthu ngoti umuhanda, ine okuyeka utalwe ngotyo, tyipondola okutuala koumbalehi