Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Luapolo lua tshisangilu tshia ku tshidimu

Tshisangilu tshidi tshileja buobumue ne malu mimpe adibu balongolole

Tshisangilu tshidi tshileja buobumue ne malu mimpe adibu balongolole

TSHISANGILU tshia ku tshidimu tshia bena mu Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania tshitu tshikondo tshia disanka dia bungi. Ke muvuabi kabidi bua tshisangilu tshia 127 tshivua tshienzeke mu Disambombo dia 1 ngondo wa 10 wa 2011. Benyi bavua bafume mu matunga a bungi bakadisangisha mu Nzubu wa mpuilu wa Bantemu ba Yehowa mu tshimenga tshia Jersey mu provense wa New Jersey mu États-Unis.

Muanetu Gerrit Lösch wa mu Kasumbu Kaludiki wakajingila bantu bavua bafumine mu matunga 85 bavua ne disanka aba difika dilenga. Wakabambila ne: bavua mu buobumue ne bena Kristo bonso ba pa buloba bujima. Buobumue ebu budi buleja tshitudi ne budi butumbisha Yehowa. Bushuwa, tshisangilu etshi tshivua tshiakule bikole bua buobumue.

LUAPOLO LUIMPE LUA MU MEXIQUE

Mu tshitupa tshia kumpala tshia tshisangilu etshi bavua bafile bilejilu bidi bileja mudi bantu ba Yehowa mu buobumue. Muanetu Baltasar Perla uvua muele bana betu ba balume basatu bavua bafumine ku Betele wa mu Mexique nkonko bua mudibu basangishe Betele 6 ya mu Amérique wa pankatshi mu Betele wa Mexique. Bua disambakaja dia bantu edi, dîku dia Betele wa mu Mexique ndilue ne bantu ba matunga a bungi ne ba bikadilu bishilangane. Difika dia bena Kristo ba mu matunga a bungi edi ndifikishe ku dikoleshangana. Mbienze anu bu ne: Nzambi mmushimbule mikalu idi pankatshi pa matunga.

Disambakaja dia Betele edi ndikebeshe lutatu; bikengela kuambuluisha bamanyishi bua kabadiumvu bu badi kule ne bulongolodi bua Yehowa nansha mudibu bumbushe Betele mu matunga abu. Bua kujikija lutatu alu, tshisumbu tshionso tshidi ne watshi muaba ku Enternete udi wenza bua ne: nansha bua bisumbu bidi kule menemene, kuikala anu mushindu wa kuyukilabu buludiludi ne Betele.

MALU MAPIAMAPIA A MU JAPON

Muanetu James Linton wa ku Betele wa Japon wakumvuija mushindu uvua bana betu bapete lutatu bua tshikumina ne disapalala dia mâyi bivua bienzeke mu Japon mu ngondo 3 mu 2011. Bantemu ba Yehowa ba bungi bavua bafuishe balela babu ne bajimije bintu biabu. Bana betu ba miaba mikuabu bakabambuluisha ne miaba ya kulala mipite pa 3 100, bakafila kabidi mashinyi a bungi bua abambuluishe bua tshikondo kampanda. Bana betu bena budisuile bakadisangisha ne bena mu Komite ya luibaku bua kuakajilula nzubu ya bana betu abu. Bena budisuile bapite pa 1 700 bakenza midimu miaba ivuaku dijinga. Bena budisuile bavua bafumine mu États-Unis bakenza mudimu wa diakajilula Nzubu ya Bukalenge. Bantu 575 ke bakenza mudimu eu.

Bakambuluisha bana betu bavua bapete ntatu aba bua kuikala ne ditabuja dikole ne kupeta disulakana. Bakulu bapite pa 400 bakambuluisha miaba ivuabu nabu dijinga. Bua kuleja muvua bualu ebu butangile bena mu Kasumbu Kaludiki, bakatuma batangidi ba zone babidi ba ku biro bidi bilombola mudimu wetu pa buloba bujima bua kuya kukankamija bana betu ba muaba uvua bipupu ebi bienzeke. Mushindu uvua Bantemu ba pa buloba bujima baditatshisha bua bana betu bavua mu lutatu aba wakabakolesha bikole.

DITSHIMUNA KU TUBADI

Bana betu bakateya ntema bikole pavua muanetu Stephen Hardy wa ku Betele wa mu Angleterre uleja mutudi batshimune ku tubadi matuku mashale aa. Tshilejilu, mbulamatadi wa mu France uvua mulombe bitadi bia dolare miliyo 82 bua midimu idi bana betu benza mu France. Bakakosa tshilumbu etshi pavua Kabadi kanene ka manême a bantu ka ku Mputu katubingishe pakambaku ne: mbulamatadi wa mu France mmushipe kanungu ka 9 ka Tshipangu tshia manême a bantu tshia ku Mputu kadi kakuba budikadidi bua bitendelelu. Mêyi akambabu mu dipangadika divuabu bangate adi aleja ne: katshivua tshilumbu tshia makuta to. Bakamba ne: “Kubengela bena tshitendelelu kampanda, kuenza bua katshikadiku ne kuakula bibi bua tshitendelelu kudi kuleja dipanga kutumikila kanungu ka 9 ka Tshipangu.”

Kabadi kanene ka manême a bantu ka ku Mputu kakatubingisha kabidi bua tshilumbu tshia ditunga dia Arménie. Katshia ku 1965, Kabadi aka kakaleja ne: Tshipangu tshia manême a bantu tshia ku Mputu katshivua tshikuba bantu ku midimu ya ku bukole ya busalayi to. Tshibambalu tshinene tshia Kabadi ka manême a bantu ka ku Mputu tshiakaleja ne: “Padiku bualu bunene budi bupangisha muntu bua kulonga busalayi,” Tshipangu tshia manême a bantu tshia ku Mputu ke tshidi ne bua kuela mikenji bua tshilumbu etshi. Dipangadika edi diakenza bua ditunga dia Arménie ne matunga makuabu bu mudi Azerbaïdjan ne Turquie kutumikila manême a bantu mu tshilumbu etshi.

MUDIMU WA LUIBAKU

Muanetu Guy Pierce wa mu Kasumbu Kaludiki wakakula pende uleja ne: bantu bonso bavua mu tshisangilu atshi bavua ne dijinga dia kumanya muvua midimu ya luibaku yenda mu New York. Wakabaleja filme udi uleja mudi midimu ya ku Wallkill mu Patterson yenzeka ne mpangu idibu basumbe matuku mashale aa mu Warwick ne mu Tuxedo mu New York. Mbalongolole bua midimu ya ku Wallkill ijike mu 2014 ne nemuikale bibambalu bipite pa 300.

Mbalongolole kabidi bua kuibaka mu mpangu idibu basumbe mu Warwick idi ne hektare 100. Muanetu Pierce wakamba ne: “Nansha mutudi katuyi bamanye tshidi Yehowa mulongolole bua midimu yetu ya mu Warwick, tudi tuenda tulongolola muaba eu bua kutumamu biro bidi bilombola midimu ya Bantemu ba Yehowa ya pa buloba bujima.” Mbalongolole kabidi bua kuangata lupangu lua hektare 20 ludi mu kilometre 10 ku mutu kua Warwick bua kutekelamu bintu biambuluisha bua luibaku lua nzubu eyi. Muanetu Pierce wakamba kabidi ne: “Tudi batekemene ne: buobu batuitabile bua kutuadija midimu eyi, midimu yonso neijike mu bidimu 4. Pashishe, netupane lupangu luetu ludi mu Brooklyn.”

Muanetu Pierce wakebeja ne: “Kasumbu Kaludiki nkashintululaku mmuenenu waku bua dikenga dinene didi dienda disemena anyi?” Wakandamuna ne: “Kabiena nanku to. Dikenga dinene diodi dilue kuimanyika midimu itudi balongolole, nebikale bimpe, bimpe bikole.”

UDIMUKILE NTAMBUE UDI UKUNGULA

Muanetu mukuabu wa mu Kasumbu Kaludiki Stephen Lett wakumvuija 1 Petelo 5:8 udi wamba ne: ‘Nuikale bapole, nutabale; muena lukuna wenu Diabolo mene udi wendakana bu nyama wa ntambue udi ukungula, ukeba muntu wa kudiaye.’ Muanetu Lett wakaleja ne: mishindu mishilangane itu ntambue wenza malu mmikumbane bua Petelo kumufuanyikijaye ne Diabolo.

Bu mutu ntambue ne bukole bua bungi ne lubilu lupite lua bantu, katuena mua kuteta kuluangana ne Satana udi pende bu ntambue anyi kumupita ku lubilu ku bukole buetu nkayetu to. Tudi dijinga ne diambuluisha dia kudi Yehowa. (Yesh. 40:31) Ntambue utu ukuata nyama anyi bantu ne budimu, nunku tudi ne bua kuepuka mîdima ya mu nyuma bualu ke mutu Satana ukuatshila bantu. Anu bu mutu ntambue ushipa ngulungu utu kayi wenzelangana bibi anyi muana wa ngomba-ngole (zèbre) udi mulale, ke mudi Satana ujinga kutushipa kayi ne luse. Patu ntambue udia nyama, bitu bikole bua kumanya nyama au kabidi. Ke mudi Satana wenzela bantu badiye ukuata mu nyuma, ‘tshikadilu tshiabu tshia ku nshikidilu tshidi tshitamba tshia ku mudilu bubi.’ (2 Pet. 2:20) Nunku tudi ne bua kukandamena Satana bikole ne kulamata mikenji itudi balonge mu Bible.​—1 Pet. 5:9.

WANYISHE MUABA UUDI NAWU MU NZUBU WA YEHOWA

Mu muyuki uvua ulonda, muanetu Samuel Herd wa mu Kasumbu Kaludiki wakamba pende ne: “Tuetu bonso tudi ne muaba mu nzubu wa Yehowa.” Bena Kristo bonso badi ne muaba mu ‘nzubu’ wa Nzambi: ntempelo wende wa mu nyuma, mmumue ne: malu adiye mulongolole bua kumutendelela ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu udi upikula bantu. Mmuaba utudi mua kumona bu diakalenga dinene. Anu bu Davidi, tudi basue ‘kushikama mu nzubu wa Yehowa matuku onso a muoyo wetu.’​—Mus. 27:4.

Muanetu Herd wakatela Musambu wa 92:12-14 ne kuebejaye ne: “Mmushindu kayi udi Yehowa utuambuluisha bua kukola?” Wakandamuna ne: “Mu mparadizu wa mu nyuma, Nzambi udi utungunuka ne kutusanguluja, kutukuba ne kutupesha bulelela budi bukolesha bu mâyi. Tumuelayi tuasakidila bua malu aa.” Pashishe muanetu Herd wakakankamija bateleji wamba ne: “Tuikalayi ne disanka bua kushala mu nzubu wa Yehowa, ki mbua matuku makese kadi bua kashidi.”

BENA KRISTO BADI BANEMEKA DÎYI DIA NZAMBI

Mu muyuki uvua ulonda, muanetu David Splane wa mu Kasumbu Kaludiki wakaleja mutu bena Kristo banemeka Dîyi dia Nzambi. Mu bidimu lukama bia kumpala, bakenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kukosa tshilumbu tshia ditengula. (Bien. 15:16, 17) Kadi bamue bantu ba mu bidimu bia lukama bavua badiamba muvuabu bena Kristo bavua balonge malu a nkindi ya bena Greke bakatuadija kuenza mudimu ne malu avuabu balonge pamutu pa Dîyi dia Nzambi. Mu kupita kua matuku, bakuabu bakapingaja malongesha a bungi ne bilele bia dishima bia kudi bamfumu ba bitendelelu ne bakokeshi ba bena Lomo pa muaba wa malongesha a mu Bible.

Muanetu Splane wakaleja ne: Yezu uvua mufile tshilejilu tshidi tshileja ne: kuvua anu ne bua kuikala bena Kristo bela manyi balelela pa buloba bavua ne bua kuakuila bulelela. (Mat. 13:24-30) Katuena babamanye bimpe to. Kadi munkatshi mua bidimu, bantu ba bungi bakela patoke malongesha ne bilele bivua kabiyi mu Bible. Munkatshi muabu muvua mfumu wa tshitendelelu Agobard wa mu Lyon wa mu bidimu bia 800, Pierre wa mu Bruys, Henri wa mu Lausanne, Valdès (anyi Valdo) wa mu bidimu bia 1100, John Wycliffe wa mu bidimu bia 1300, William Tyndale wa mu bidimu bia 1500, Henry Grew ne George Storrs ba mu bidimu bia 1800. Lelu, Bantemu ba Yehowa badi batungunuka ne kulamata mikenji ya mu Bible ne bitaba mudiye nshindamenu wa bulelela. Ke bua tshinyi Kasumbu Kaludiki nkasungule bua mvese wa tshidimu tshia 2012 mêyi a mu Yone 17:17 a ne: ‘Dîyi diebe mbulelela.’

MALU MAPIAMAPIA MIMPE BUA TULASA NE MUDIMU WA BUAMBI

Muanetu Anthony Morris wa mu Kasumbu Kaludiki wakafila dimanyisha bua malu mapiamapia adibu balongolole bua bamisionere ne bampanda-njila ba pa buabu. Kutuadijila mu ngondo wa 9 mu 2012, nebatuadije kuenza Tulasa tua malu a mu Bible bua bena dibaka mu amue matunga adibu basungule. Mbashintulule tshipatshila tshia Kalasa ka Gilada. Kutuadijila mu ngondo wa 10 wa tshidimu tshishale, bavua babikile mu Kalasa ka Gilada anu bana betu bakavua mu midimu ya pa buayi bu mudi: bamisionere bavua kabayi banji kubuela mu Kalasa ka Gilada, bampanda-njila ba pa buabu, batangidi bena ngendu anyi bena ku Betele. Balongi badi bajikija mu Kalasa aka badi mua kubatuma bua kuenza mudimu ku Betele anyi bua kukolesha ne kukankamija bana betu bu batangidi bena ngendu nansha bua kuyisha ne bena mu bisumbu bidi mu bimenga bidi ne bantu ba bungi.

Bampanda-njila ba pa buabu bapiabapia nebabatume mu teritware ya kule bua kuyishamu. Kutuadijila mu ngondo wa 1 wa 2012, bavua batume bamue bana betu bavua bajikije mu Kalasa ka malu a mu Bible bua bana betu ba balume bajike ne mu Kalasa ka malu a mu Bible bua bena dibaka bu bampanda-njila ba pa buabu bua tshitupa tshîpi bua kuyisha ne kuvudija mudimu mu teritware ya kule. Bavua ne bua kuenza mudimu eu bua tshidimu tshijima tòo ne ku bidimu bisatu. Aba bikale benze mudimu eu bimpe badi babalama kashidi.

Tshisangilu tshia ku tshidimu tshia mu 2011 tshivua tshikondo tshia disanka. Tudi tulomba Yehowa bua abeneshe malu mapiamapia atudi balongolole bua kuvudija mudimu wa buambi ne kukolesha buobumue buetu, bionso ebi anu bua kumutumbisha.

[Kazubu/​Bimfuanyi mu mabeji 18, 19]

TUBAMANYAYI BIMPE

Mu tshisangilu etshi, bakela kabidi bana betu 5 ba ku 9 badi bafuishe babayabu bavua mu Kasumbu Kaludiki nkonko. Muanetu wa bakaji Marina Sydlik, Edith Suiter, Melita Jaracz, Melba Barry ne Sydney Barber bakalonda mushindu uvuabu bamanye bulelela ne batuadije mudimu wa pa buawu. Yonso wa kudibu wakaleja malu a kale adiye muvuluke, adi atangila bayende ne masanka avuabu bapete nende mu mudimu. Bua kujikija tshitupa tshia nkonko etshi, bantu bonso bakimba musambu wa 86 udi wamba ne: “Bakaji ba lulamatu ne bakaji bena Kristo.”

[Bimfuanyi]

Kulu: Daniel ne Marina Sydlik; Grant ne Edith Suiter; Theodore ne Melita Jaracz

Kuinshi: Lloyd ne Melba Barry; Carey ne Sydney Barber

[Karte mu dibeji 16]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

Bavua basangishe Betele isambombo ku Betele wa mu Mexique

MEXIQUE

GUATEMALA

HONDURAS

SALVADOR

NICARAGUA

COSTA RICA

PANAMA

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Muikala biro bia Bantemu ba Yehowa bidi bilombola midimu ya pa buloba bujima mu Warwick mu New York