Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

UmHlangano Obonakala NgoBunye NangamaHlelo Akarisako

UmHlangano Obonakala NgoBunye NangamaHlelo Akarisako

Umbiko Womhlangano Waqobe Mnyaka

UmHlangano Obonakala NgoBunye NangamaHlelo Akarisako

UMHLANGANO waqobe mnyaka weWatch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania uhlala uthabisa. Bekunjalo nangomhlangano waqobe mnyaka we-127 egade ungoMgqibelo, ngo-Oktoba 1, 2011! Iimvakatjhi ezimenyiweko ezivela ephasini mazombe zahlangana eWolweni lomHlangano laboFakazi bakaJehova eJersey City, New Jersey, e-U.S.A.

UGerrit Lösch wesiHlopha esiBusako wamukela isiqubuthu esithabileko. Watjela iimvakatjhi ezivela eenarheni ezi-85 bona zithabela ubunye obukhethekileko bephasi mazombe. Ubunye obunjalo bubufakazi obuhle begodu buphazimulisa uJehova. Eqinisweni, ubunye bekusihloko esivela kanengi emhlanganweni lo.

UMBIKO OMUHLE OVELA EMEXICO

Ingcenye yokuthoma yehlelo lomhlangano yabonisa ngobunye babantu bakaJehova. UBaltasar Perla wacocisana namalunga amathathu womndeni weBethel yeMexico malungana nokuhlanganiswa kwama-ofisi wegatja asithandathu we-Amerika emaPhakathi ahlanganiswa negatja leMexico. Ngebanga lokuhlanganisokhu, umndeni weBethel yeMexico sewunabantu abavela eenzindeni ezihlukahlukeneko neenarheni ezinengi. Ukufika kwalabo esikholwa nabo basuka eenarheni ezihlukahlukeneko kwadosela ekukhuthazaneni. Kunjengokungathi uZimu uthethe iraba ekulu begodu wasusa imikhawulo yobutjhaba.

Isitjhijilo esisodwa esalethwa kuhlanganisokhu bekungesokusiza abarhuweleli bazizwe bangakahlukaniswa nehlangano kaJehova ngitjho nanyana ama-ofisi wegatja angasasebenzi eenarheni zabo. Bona kwenziwe lokho, ibandla ngalinye line-e-mail yalo ephephileko ukwenzela bona nalawo azijamele wodwa eendaweni ezikude akghone ukuthintana ngokunqophileko ne-ofisi legatja.

ZAMVA EZIVELA EJAPAN

UJames Linton ovela egatjeni leJapan wahlathulula indlela abanakwethu abathinteka ngayo ngokusikinyeka kwephasi netsunami eyasahlela inarha ngoMatjhi 2011. AboFakazi abanengi balahlekelwa babantu ababathandako kuhlanganise nezinto zabo. AboFakazi abaseendaweni ezingakathinteki balungiselela amakhaya angaphezu kwe-3 100 neenkoloyi ezimakhulu. Iinsebenzi zokuzithandela ezisebenzisana neKomidi yokwAkha yesiFunda zasebenza unomphela zilungisa izindlu zabanakwethu. Kuneensebenzi zokuzithandela ezingaphezu kwe-1 700 ezazikhethela ukuyokukhonza lapho kunetlhogeko khona. Isiqhema seensebenzi zokuzithandela ezivela e-United States sasiza ekulungisweni kwamaWolo womBuso, begodu zi-575 iinsebenzi zokuzithandela ezasebenza umsebenzi lo.

Banikelwa itjhejo elikhulu elingokomoya nelingokwamazizo labo abathintekako. Abadala abangaphezu kwa-400 bakhonza lapho ukwalusa bekutlhogeka khona. Ukutshwenyeka kwesiHlopha esiBusako kwabonakala lokha ababonisi bamagatja ababili abavela emzimkhulu wephasi loke baya eendaweni ezivelelwe yihlekelele ukuyobanikela isikhuthazo. Amezwi wokukhathalela avela kiboFakazi ephasini loke abe mthombo wokutjhiriywa okukhulu.

UKUHLULA OKUNGOKOMTHETHO

Abalaleli balalelisisa njengombana uStephen Hardy wegatjeni leBrithani akhuluma ngokuthumba kwamva okungokomthetho. Ngokwesibonelo, urhulumende weFrance gade ufuna umthelo oziingidi ezi-R626 ehlanganweni esiyisebenzisako eFrance. Umraro lo wararululwa lokha iKhotho yamaLungelo waBantu yeYurobhu (ECHR) ikhipha isiqunto sokuthumbisa thina, ithi urhulumende weFrance wephule umthetho osesiQuntwini se-9 seHlangano yeYurobhu, esivikela ikululeko engokwekolo. Amezwi wesiquntwesi atjengisa bona icaleli belingasi malungana nemali, ngombana afundeka bunjesi: “Ukwala ukutjheja ihlangano ethileko yekolo, ukuyiqeda, ukusebenzisa ikulumo eyehlisa isithunzi sekolo ethileko, koke kuziimbonelo zokungahloniphi ilungelo eliqinisekiswa siQuntu se-9 seHlangano.”

Godu i-ECHR yakhipha isiqunto esivumelana nathi ecaleni elibandakanya i-Armenia. Kusukela ngo-1965 i-ECHR yathi iHlangano yeYurobhu akhenge ibavikele abantu ngabanye ebusotjeni obukatelelweko. IHlangano ePhakemeko—isigaba esiphakemeko seKhotho yeYurobhu—yaqunta bona “ukwala ukubuthelwa ebusotjeni, ngebanga lokutjhayisana nobujamo obubudisi,” kufuze kuqinisekiswe yiHlangano yeYurobhu. Isiquntwesi sabopha i-Armenia neenarha ezinjenge-Azerbaijan neTurkey bona zifumane amalungelo afanako.

UMSEBENZI WOKWAKHA

Kwalandela ikulumo kaGuy Pierce wesiHlopha esiBusako owathi uyalemuka bona boke abakhona banekareko ngomsebenzi wokwakha esiFundeni seNew York. Wethula ividiyo etjengisa bona umsebenzi uraga njani eWallkill, ePatterson neendaweni zokwakha amawolo ezisanda ukuthengwa eWarwick neTuxedo, eNew York. EWallkill, umakhiwo omutjha wokuhlala okulindeleke bona uqedwe ukwakhiwa ngo-2014 uzokuba namakamuro angeziweko angaphezu kwa-300.

Kunamahlelo wokwakha eendaweni zokwakha ezimahekthara ali-100 eWarwick. Umzalwana uPierce wathi, “Nanyana singaqiniseki ngentando kaJehova malungana neWarwick, sizokuragela phambili nokwakha ngomnqopho wokuthuthela umzimkhulu wephasi loke waboFakazi bakaJehova lapho.” Godu kwenziwe amahlelo wokobana iindawo ezimahekthara ama-20 ezikude ngamakhilomitha alitjhumi etlhagwini yeWarwick zisetjenziselwe ukubeka imitjhini nezinto zokwakha. Umzalwana uPierce wathi, “Ngemva kobana ukwakha kuvunyelwe, sinethemba lokuqeda koke ukwakha ngeemnyaka emine. Ngemva kwalokho indawo yethu eseBrooklyn ingathengiswa.”

Umzalwana uPierce wabuza, “Kghani isiHlopha esiBusako sitjhentjhe umkhumbulwaso malungana nokutjhidela kwesizi elikhulu?” Waphendula “Awa akusinjalo. Nengabe isizi elikhulu lithikazisa amahlelwethu, lokho kuzokuba yintwehle khulu!”

TJHEJA IBHUBEZI ELIBHODLAKO

UStephen Lett, elinye ilunga lesiHlopha esiBusako, wacoca ngokulandelako nge-1 KaPitrosi 5:8 ethi: “Tjhejani, nilinde, inaba lenu uSathana, utjhagala hlangana nani njengengwenyama ebhodlako, efuna ezomudla.” Umzalwana uLett wathi iingcenye ezinengi zebhubezi zenza umfanekiso kaPitrosi umhlathulule kuhle uDeveli.

Njengombana amabhubezi anamandla begodu amsinyana kunabantu, akukafuzi silinge ukulwa namtjhana ukubalekela uSathana ngamandlethu. Sitlhoga isizo lakaJehova. (Isa. 40:31) Ibhubezi liyakhukhutha nelizingelako, yeke kufuze sibalekele ubumnyama obungokomoya uSathana nekafuna angababamba. Njengombana ibhubezi libulala isibandana esingasiyingozi nofana umntwana wezebra ozilaleleko, ngalokho uSathana akanasirhawu begodu angathanda ukusibulala. Ngemva kobana ibhubezi selisuthi, ngokujayelekileko abongazimbi abasabonakali nokubonakala bona bebanjani, njengombana “isiphetho” sabongazimbi bakaSathana abongokomoya ‘siba simbi khulu kunesithomo.’ (2 Pit. 2:20) Ngalokho kufuze sijamelane noSathana begodu sibambelele ngokuqinileko eenkambiswenilawulo zeBhayibhili esizifundileko.—1 Pit. 5:9.

THABELA INDAWAKHO ENDLINI KAJEHOVA

Isikhulumi esilandelako, uSamuel Herd wesiHlopha esiBusako wathi, “Soke sinendawo endlini kaJehova.” Woke amaKrestu anendawo “endlini” kaJehova—itempeli lakhe elingokomoya—ilungiselelo lokumkhulekela ngesisekelo somhlatjelo kaJesu wesihlengo. Yindawo okufuze ithandwe njengelungelo eliligugu. NjengoDavidi, sifisa ‘ukuhlala ngekumbeni kaJehova ubuphilo [bethu] boke.’—Rha. 27:4.

Umzalwana uHerd aqalisele kuRhalani 92:12-14 wabuza, “UJehova usenza njani bona sikhule?” Waphendula wathi: “Eparadeyisini elingokomoya, uZimu uyasithanda, uyasivikela, begodu usinikela amanzi weqiniso aqabulako. Asimthokozeni ngalokho.” Ngemva kwalokho umzalwana uHerd wakhuthaza iinlaleli wathi: “Asaneliswe kuhlala endlini kaJehova—ingasi isikhatjhana esincani kodwana ngokungapheliko.”

AMAKRESTU AHLONIPHA ILIZWI LAKAZIMU

UDavid Splane, ongomunye wesiHlopha esiBusako, wahlathulula ekulumweni elandelako bona amaKrestu weqiniso asolo ahlonipha iLizwi lakaZimu. Ekhulwini lokuthoma, athembela kilo ukurarulula indaba yokusoka. (IZe. 15:16, 17) Kodwana abanye bangekhulu lesibili abazibiza ngokobana maKrestu labo egade bafundiswe ifilosofi yamaGirigi bathoma ukuphakamisa ukuhlakanipha kwabo ukudlula imiTlolo. Ngokukhamba kwesikhathi, abanye bajamiselela iimfundiso zeBhayibhili ngeembono yalabo abazibiza ngokobana boBaba beSondo nababusi bamaRoma, okwabangela bona kube neemfundiso ezinengi zamala.

Umzalwana uSplane waveza bona emfanekisweni, uJesu watjengisa ukuthi bekuzokuragela phambili kunamaKrestu azesiweko ephasini bona avikele iqiniso. (Mat. 13:24-30) Ngekhe sitjho ngokuqiniseka bona bekubobani. Nokho, emakhulwini weemnyaka adlulileko, banengi abakhe bala iinkolelo nemikhuba engakasekelwa emitlolweni. Abanye babo bekunguBhitjhobhu Agobard weLyons wangekhulu le-9, uPeter weBruys, uHenry weLausanne, noValdès (namtjhana, uWaldo) wangekhulu le-12, uJohn Wycliffe wangekhulu le-14, uWilliam Tyndale wangekhulu le-16, uHenry Grew noGeorge Storrs bangekhulu le-19. AboFakazi bakaJehova namhlanjesi baragela phambili baphakamisa imithethokambiso engokomTlolo begodu baqala iBhayibhili njengesisekelo seqiniso. Kungebangelo isiHlopha esiBusako sikhethe uJwanisi 17:17 othi: “Ilizwi lakho liliqiniso” njengesihloko sethu somnyaka ka-2012.

AMATJHUGULUKO AKARISAKO EKUBANDULENI NEKONZWENI

Isaziso esenziwa ngu-Anthony Morris wesiHlopha esiBusako saveza amatjhuguluko enziweko eenthunyweni zevangeli nakumaphayona akhethekileko. Kusukela ngoSeptemba 2012, amaklasi wesiKolo seBhayibhili samaKrestu aTjhadileko sizokubanjelwa eenarheni ezikhethiweko. IsiKolo seGiliyadi sizokudzimelela emsebenzini ohlukileko. Ukuthoma ngo-Oktoba, boke labo ababandulwa eGiliyadi kuzokuba babantu esele basekonzweni yesikhathi esizeleko ekhethekileko—njengeenthunywa zevangeli ezingakhenge ziye eGiliyadi, amaphayona akhethekileko, ababonisi ababhodako nofana iinkhonzi zeBethel. Abafumene iziqu bazokusetjenziswa ukuqinisa abantu bakaZimu kungaba sema-ofisini wegatja, emsebenzini wokubhoda, namtjhana eendaweni ezinabantu abanengi lapho bangakhuthaza khona amabandla emsebenzini wokutjhumayela.

Amanye amaphayona akhethekileko azokuvula amasimu eendaweni ezikude. Kusukela ngoJanabari 1, 2012, abanye abathole iziqu esiKolweni seBhayibhili sabaZalwana abangakaTjhadi nesiKolweni seBhayibhili samaKrestu aTjhadileko bazokwabelwa njengamaphayona akhethekileko wesikhatjhana begodu basetjenziswe ukuvula nokwandisa umsebenzi eendaweni ezikude. Bazokufumana isabelo sokukhonza njengamaphayona akhethekileko umnyaka munye bekuphele eemthathu elandelanako. Labo ababonakala baphumelela bangafumana izabelo zasafuthi.

Umhlangano waqobe mnyaka ka-2011 bewusikhathi esithabisako. Siqale kuJehova bona abusise amalungiselelo amatjha wokuqinisa umsebenzethu wokutjhumayela nokukhulisa ubunye bobuzalwana—koke kube yiphazimulo nedumo kuye.

[Ibhoksi/Iinthombe emakhasini 18, 19]

UKUBAZI NGCONO

Ihlelo lomhlanganweli lahlanganisa godu neenkulumiswano nabafelokazi abahlanu kwabalithoba bamalunga weSihlopha Esibusako. Udade uMarina Sydlik, u-Edith Suiter, uMelita Jaracz, uMelba Barry noSydney Barber bakhuluma ngendlela abalifumana ngayo iqiniso nokobana bayingenela njani ikonzo yesikhathi esizeleko. Ngamunye wahlanganyela neenlaleli imikhumbulo eligugu, izinto ezimalungana nendodakwakhe neembusiso abazithabela ndawonye. Njengesiphetho esitjhukumisako seenkulumiswanezi, iinlaleli zabhina ingoma 86, enesihloko esithi “Abesifazane Abathembekile, Odade AbangamaKrestu.”

[Iinthombe]

(Phezulu) NguDaniel noMarina Sydlik; uGrant no-Edith Suiter; uTheodore noMelita Jaracz

(Ngenzasi) NguLloyd noMelba Barry; uCarey noSydney Barber

[UMebhe ekhasini 16]

(Emagameni ahlelwe ngokuzeleko, qala incwadi)

Amagatja asithandathu ngaphasi kokunqotjhiswa ligatja leMexico

IMEXICO

IGUATEMALA

IHONDURAS

I-EL SALVADOR

INICARAGUA

ICOSTA RICA

IPANAMA

[Isithombe ekhasini 17]

Umtlamo ocatjengelwako womzimkhulu wephasi loke waboFakazi bakaJehova ozokuba se-Warwick, eNew York