Wãween an Naaj Jem̦l̦o̦k Jukjuk im Pãd In

“Kom̦ij jab pãd ilo marok, im Raan eo ejamin kailbõk kom̦ ãinwõt juon ri ko̦o̦t.”​​—1 TESSALONIKA 5:​4, UBS.

KWÕMAROÑ KE KÕMEL̦EL̦E?

Ta men ko me rejañin jejjet kitieer me eoon kein rej kwal̦o̦k kaki?

1 Tessalonika 5:3

Revelesõn 17:⁠16

Daniel 2:⁠44

1. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan pojak wõt im kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko?

 EJJABTO jãn kiiõ elõñ men ko rekabwilõñlõñ renaaj wal̦o̦k ijin ioon lal̦. Kanaan ko ilo Baibõl̦ rej kam̦oole men in. Eñin unin jej aikuj pojak wõt. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in? Rijjelõk Paul ej rõjañ kõj bwe jen “jab kallimjek men ko jej loi” ak jen kallimjek “men ko jejjab loi.” Jej aikuj keememej bwe Jeova enaaj letok ñan kõj mour indeeo meñe kõjatdikdik eo ad ej ñan mour ilañ ak ioon lal̦. Paul ear je naan ko itulõñ ñan rõjañe Kũrjin ro ilo raan ko an bwe ren reilok wõt ñan jeraam̦m̦an eo renaaj bõke itok jãn aer tiljek ñan Anij. Bareinwõt, men in enaaj kar jipañ er ñan kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko im ñe rej iioon jum̦ae im eñtaan.​​—2 Korint 4:​8, 9, 16-18; 5:⁠7.

2. (1) Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en pen wõt kõjatdikdik eo ad? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in im katak eo tok juon?

² Naan in rõjañ eo an Paul ej katakin kõj kõn juon men eaorõk. Ta in? Eokwe, el̦aññe jekõn̦aan bwe en pen wõt kõjatdikdik eo ad, ejabwe ñan ad baj jel̦ã im l̦õmn̦ak kõn men ko jej loi kiiõ. Jej aikuj bar jel̦ã im l̦õmn̦ak kõn men ko reaorõk im renaaj wal̦o̦k. (Hibru 11:1; 12:​1, 2) Ilo katak in im katak eo tok juon, jenaaj etale joñoul men ko me renaaj wal̦o̦k ilo raan ko im̦aan. Im jenaaj lale ewi wãween rej jelõt kõjatdikdik eo ad kõn mour indeeo.

TA EO ENAAJ WAL̦O̦K M̦OKTA JÃN AN ITOK JEM̦L̦O̦KIN?

3. (1) Ta eo enaaj wal̦o̦k ilo raan ko im̦aan me 1 Tessalonika 5:​2, 3 ej kwal̦o̦k kake? (2) Ta eo ri tõl ro an lal̦ renaaj kõm̦m̦ane, im wõn ro remaroñ naaj kobal̦o̦k ippãer im bar kõm̦m̦ane men in?

³ Ilo lõta eo an Paul ñan Ri Tessalonika ro, ear kwal̦o̦k kõn juon iaan men ko me renaaj wal̦o̦k ilo raan ko im̦aan. (Riit 1 Tessalonika 5:​2, 3.) Paul ear  kõnono kõn “raan eo an Irooj” Jeova. Iien in enaaj jino ilo iien eo naaj ko̦kkure kabuñ ko reriab im enaaj jem̦l̦o̦k ilo iien tarin̦ae in Armagedon. Ak m̦okta jãn an naaj jino raan eo an Jeova, ri tõl ro an lal̦ renaaj ba, “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ.” Men in emaroñ wal̦o̦k juon alen ak emaroñ wal̦o̦k elõñ alen juon ilo̦k juon. Ilo iien in, bõlen aelõñ ko rej l̦õmn̦ak bwe m̦õttan wõt jidik im renaaj n̦amejal̦an jet apañ ko aer rel̦l̦ap. Ak ta kõn ri tõl ro an kabuñ ko? Eokwe rein rej m̦õttan lal̦ in, im kõn men in remaroñ naaj kobal̦o̦k ippãn ri tõl ro an lal̦ im bar ba, “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ.” (Revelesõn 17:​1, 2) Ak ilo aer kõm̦m̦ane men in, ri tõl in kabuñ rein rej kaalikkar aer ãinwõt ri kanaan ro reriab ilo iien ko etto ilo Juda ke “rar ba, ‘Aenõm̦m̦an, aenõm̦m̦an.’ ” Bõtab, Jeova ear ba bwe ejjel̦o̦k aenõm̦m̦an.​​—Jeremaia 6:14; 23:​16, 17.

4. Ta men ko el̦ap ad mel̦el̦e kaki me enañin aolep armej rejjab?

⁴ Jekdo̦o̦n wõn eo ej ba, “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ,” ak jejel̦ã bwe men in enaaj mel̦el̦ein bwe raan eo an Jeova enaaj jinoe. Eñin unin Paul ear maroñ ba: “Kom̦, ro jeim im jatim, kom̦ij jab pãd ilo marok, im Raan eo ejamin kailbõk kom̦ ãinwõt juon ri ko̦o̦t. Kom̦ otemjej armej in meram.” (1 Tessalonika 5:​4, 5, UBS) El̦ap ad mel̦el̦e kõn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn men ko rej wal̦o̦k rainin, bõtab enañin aolep armej rejjab. Ewi wãween an naaj jejjet kitien kanaan eo kõn iien eo renaaj ba, “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ”? Eokwe, jej aikuj kõttar wõt im lale. Kõn men in, jen kate wõt kõj ñan pojak wõt.​​—1 Tessalonika 5:​6, UBS; Zepanaia 3:⁠8.

KABUÑ KO RERIAB REJAJE BWE NAAJ KOKKURE ER

5. (1) Ewi wãween an naaj jinoe ‘eñtaan eo el̦ap’? (2) Wõn eo ej ãinwõt juon “lerooj” me ej l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k jorrããn enaaj wal̦o̦k ñane?

⁵ Ta eo enaaj wal̦o̦k tokãlik? Paul ear ba: “Ñe rej ba, ‘Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ,’ eokwe idiñ enaaj ko̦kkure er.” Iien ko̦kkure in enaaj wal̦o̦k m̦okta ñan aolep kabuñ ko reriab ipel̦aakin lal̦ in. Baibõl̦ ej n̦aetan kabuñ ko reriab “Babilon El̦ap” ak “kõrã ekijoñ.” (Revelesõn 17:​5, 6, 15) ‘Eñtaan eo el̦ap’ enaaj jinoe ñe naaj ko̦kkure aolep kabuñ ko reriab ekoba kabuñ ko rej ba er Kũrjin me rejjab m̦ool. (Matu 24:21; 2 Tessalonika 2:⁠8) Elõñ armej renaaj bwilõñ ñe rej loe an men in wal̦o̦k. Etke? Ej kõnke jãn iien ko m̦aantak ñan iien eo me enaaj wal̦o̦k iien ko̦kkure in, kõrã in ekijoñ ear watõk emake ãinwõt juon “lerooj.” Ear l̦õmn̦ak bwe ‘ejamin lo men in bũrom̦õj’  im bwe ejjel̦o̦k jorrããn enaaj wal̦o̦k ñane. Ak ilo idiñ, enaaj jel̦ã bwe elukkuun bõd l̦õmn̦ak in an. Joñan an naaj m̦õkaj an jorrããn ej ãinwõt ñe rar ko̦kkure ium̦win ‘juon wõt raan.’​​—Revelesõn 18:​7, 8.

6. Wõn eo enaaj ko̦kkure aolep kabuñ ko reriab?

⁶ Baibõl̦ ej ba bwe juon “kidu” me ewõr “joñoul doon” ippãn enaaj ko̦kkure kõrã eo ekijoñ. Ñe jej etale bok in Revelesõn, jenaaj katak im jel̦ã bwe kidu in ej mel̦el̦ein doulul eo etan United Nations. ‘Doon ko joñoul’ ej mel̦el̦ein aolep aelõñ ko ak kien ko me rej kiiõ rejetake ‘kidu in ebũrõrõ.’ * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Revelesõn 17:​3, 5, 11, 12) Ewi joñan jorrããn eo enaaj wal̦o̦k ñe kidu in enaaj ko̦kkure kõrã eo ekijoñ? Kien ko me rej m̦õttan United Nations renaaj rakimi aolep jeraam̦m̦an ko an kõrã eo ekijoñ. Renaaj kwal̦o̦k ñan aolep joñan an lukkuun nana im ettoon men ko ej kõm̦m̦ani. Innem, renaaj lukkuun ko̦kkure im “tile ilo kijeek.” Ilo wãween in, aolep kabuñ ko reriab renaaj jako ñan indeeo.​​—Riit Revelesõn 17:⁠16.

7. Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe “kidu eo” en jino ko̦kkure kõrã eo ekijoñ?

⁷ Kanaan eo ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe kidu eo en jino ko̦kkure kõrã eo ekijoñ ak kabuñ ko reriab. Ewõr juon wãween me Jeova enaaj kõm̦akũt ri tõl ro an lal̦ in bwe ren “kõm̦anm̦an ankilaan” ak kõm̦m̦ane men eo ekõn̦aan. Kõn̦aan in an Jeova ej bwe ren ko̦kkure kõrã eo ekijoñ. (Revelesõn 17:​17) Kabuñ ko rej kõm̦m̦an an wal̦o̦k tarin̦ae im rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦an elõñ apañ ko ilo lal̦ in. Kõn men in, kien ko remaroñ l̦õmn̦ak bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k ñe rej ko̦kkure kõrã eo ekijoñ. Ilo m̦ool, ñe kien ko renaaj ko̦kkure kõrã in ekijoñ, renaaj l̦õmn̦ak bwe rej kõm̦m̦ane men eo rekõn̦aan. Bõtab, Anij eo ej kõjerbal er ñan ko̦kkure aolep kabuñ ko reriab. Kõn men in, doulul eo juon me ej an Setan enaaj ko̦kkure doulul eo juon an. Im enaaj ejjel̦o̦k an Setan maroñ ñan kabõjrake men in.​​—Matu 12:​25, 26.

ÑE REJ ITEN KO̦KKURE RO DOON ANIJ

8. Iien ko̦kkure eo an “Gog ilo ãne in Magog” ej mel̦el̦ein ta?

⁸ Ãlikin an jako aolep kabuñ ko reriab, ri karejar ro an Anij renaaj kabde “jokwe ilo ejjel̦o̦k uwõta” im “rej jokwe ijo ejjel̦o̦k oror.” (Ezekiel 38:​11, 14) Men in enaaj ãinwõt ñe ri karejar rein an Jeova ejjel̦o̦k menin kõjparok ñan er. Innem, ta eo enaaj wal̦o̦k ñan armej rein? “Elõñ armej” renaaj iten ko̦kkure er. Naan in Anij ej ba bwe iien ko̦kkure in ej an “Gog ilo ãne in  Magog.” (Riit Ezekiel 38:​2, 15, 16.) En kar ta l̦õmn̦ak eo ad kõn men in?

9. (1) Ta men eo elukkuun aorõktata ippãn juon Kũrjin? (2) Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani kiiõ ñan kakajoor tõmak eo ad?

⁹ Jejel̦ã bwe renaaj kajjioñ in ko̦kkure armej ro an Anij ilo raan ko im̦aan, mekarta men in ejjab aikuj lukkuun kainepataik kõj. Etke? Kõnke men eo elukkuun aorõktata ñan kõj ej bwe etan Jeova en kwõjarjar im en alikkar ñan aolep armej bwe Jeova ej Irooj Bõtata eo. El̦apl̦o̦k an aorõk men in ñan kõj jãn mour eo ad. Elõñl̦o̦k jãn 60 alen an jeje ko ilo kajin Hibru kwal̦o̦k naan kein an Jeova: “Kom̦ naaj jel̦ã bwe Ña Jeova.” (Ezekiel 6:⁠7) El̦ap ad kijooror in lo an jejjet kitien naan kein me rej m̦õttan kanaan eo an Ezekiel. Im jej lõke bwe “Anij ejel̦ã kilen kõtl̦o̦k armej ro rem̦m̦an jãn menin mãlejjoñ ko.” (2 Piter 2:​9, UBS) Bareinwõt, jekõn̦aan kamaat ad maroñ ñan kakajoorl̦o̦k tõmak eo ad bwe jen maroñ in tiljek wõt ñan Jeova jekdo̦o̦n ta ko jemaroñ naaj aikuj kijenmej kaki. Ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani? Jej aikuj jar, keini ad katak Naan in Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake im jiroñ ro jet kõn Aelõñ eo an Anij. Men kein renaaj kapen wõt kõjatdikdik eo ad kõn mour indeeo. Kõjatdikdik in ej ãinwõt juon “ankõ” ñan tõmak eo ad me enaaj jipañ kõj bwe jen tiljek wõt ñan Anij.​​—Hibru 6:19; Sam 25:⁠21.

RI AELÕÑ KO OTEMJEJ RENAAJ AIKUJ JEL̦Ã WÕN IN JEOVA

10, 11. Enaaj ewi wãween an Armagedon ijjino? Im ta eo enaaj wal̦o̦k ilo iien in?

¹⁰ Ta men eo ekabwilõñlõñ enaaj wal̦o̦k ñe renaaj kajjioñ ko̦kkure armej ro doon Jeova? Jeova enaaj kõjerbal Jijej im jar in tarin̦ae ko an ilañ ñan jipañ armej ro An. (Revelesõn 19:​11-16) Eñin tarin̦ae eo n̦aetan Armagedon, “tarin̦ae in raan el̦ap, raan in Anij e kajoor otem kajoor.”​​—Revelesõn 16:​14, 16.

¹¹ Ikijjeen tarin̦ae in n̦ae Gog, Jeova ear ba: “Inaaj kalõl̦ño̦ñ Gog kõn aolep kain jorrããn. Ña, Irooj Anij, ij ba ãindein. Ri tarin̦ae ro an renaaj jek doon kõn jãje ko aer.” Ro me rej rejetake Setan renaaj pok im lõl̦ño̦ñ im renaaj jino m̦an doon. Jeova ej ba: “Inaaj ko̦wõtlo̦k . . . kijeek im sulphur ioon, im ioon jarin tarin̦ae eo an im ioon aelõñ ko rej errã ippãn.” (Ezekiel 38:​21, 22, UBS) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe Anij enaaj kõm̦m̦ane men in?

12. Ta eo ri aelõñ ko renaaj aikuj kile?

¹² Ri aelõñ ko renaaj aikuj kile bwe rej ko̦kkure er kõnke Jeova ear kakien men in. Innem, armej ro rej rejetake Setan renaaj ba ejja men ko wõt me Ri Ijipt ro rar ba ke rar lukwarkware Ri Israel ro ilo kar Lom̦al̦o Ekilmir. Rar lam̦õj im ba: “Jeova ej ire ñan er.” (Exodus 14:​25) Kõn men in, ri aelõñ ko renaaj aikuj jel̦ã wõn in Jeova. (Riit Ezekiel 38:23.) Ewi joñan an epaak iien eo enaaj jino men kein?

ENAAJ EJJEL̦O̦K BAR KIEN AN AELÕÑ KO

13. Ta eo jejel̦ã kõn m̦õttan eo kein kal̦alem ilo ekjab eo me Daniel ej kõmel̦el̦e kake?

¹³ Juon kanaan ilo bok in Daniel ej jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn iien kein jej mour ie kiiõ. Daniel ej kwal̦o̦k kõn juon ekjab in armej im kar eiki jãn elõñ kain mããl ko. (Daniel 2:​28, 31-33) Ekjab in ej kõkkar kõn aolep kien ko me rar kajoor ioon armej ro doon Anij ilo kar iien ko etto im ilo raan kein. Kien kein kar Babilon, Meto-Põrsia, Greece, im Rom. Im aelõñ eo ãliktata ej kajoor ilo raan kein ad. Ilo kanaan eo an Daniel, jejel̦ã bwe neen im addiin ekjab eo ej kõkkar kõn kien in ilo raan kein ad. Ilo kar Bata eo an Lal̦ Kein Kajuon, Iñlen im Amedka rar jino jerbal ippãn doon ilo juon wãween ejejuan. Innem, Anglo-Amedka ej kõkkar kõn m̦õttan eo kein kal̦alem ilo ekjab eo Daniel ear kanaan  kake. Im neen ekjab eo ej m̦õttan eo ãliktata ilo ekjab eo. Men in ej kaalikkar bwe eban bar wõr an armej kien tokãlik. Ne ko im addi ko rej kõm̦m̦an jãn aen im kle. Men in ej kõkkar kõn m̦õjn̦o̦ eo an kien eo an Anglo-Amedka.

14. Kien ta eo enaaj kajoor ilo iien eo Armagedon enaaj itok?

¹⁴ Ilo kanaan in ej kwal̦o̦k kõn juon dekã me ej kõkkar kõn Aelõñ eo an Anij im ear itok jãn juon tol̦. Men in ear wal̦o̦k ilo iiõ eo 1914. Tol̦ eo ej kõkkar kõn an Jeova Irooj Bõtata ak jim̦we eo bwe en irooj. Ejjabto dekã in enaaj kalel neen ekjab in. Ilo Armagedon, ne ko im aolepen ekjab eo enaaj pedakilkil. (Riit Daniel 2:​44, 45.) Bareinwõt, kien eo an Anglo-Amedka enaaj kien eo ekajoor ilo iien eo me Armagedon enaaj itok. Enaaj lukkuun juon men ekaitoklimo ñan loe an jejjet kitien kanaan in! * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ak ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan Setan?

TA EO ENAAJ WAL̦O̦K ÑAN RI KÕJDAT EO EL̦APTATA AN ANIJ?

15. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan Setan im enjel̦ ro an renana ãlikin Armagedon?

¹⁵ M̦oktata, Setan enaaj lo an jeepepl̦o̦k aolepen doulul eo an ijin ioon lal̦. Tokãlik, juon men enaaj wal̦o̦k ñan Setan. Rijjelõk Jon ej kwal̦o̦k ñan kõj ta in enaaj wal̦o̦k. (Riit Revelesõn 20:​1-3.) Enjel̦ in abys eo me ej Jijej Kũraij ‘ej wanlal̦tak jãn lañ kõn ki in abys eo’ im enaaj jol̦o̦k Setan im enjel̦ ro an renana n̦a ilo abys eo. Naaj kalbuuji er ium̦win juon to̦ujin iiõ. (Luk 8:​30, 31; 1 Jon 3:⁠8) Eñin wãween eo ilo kõkkar me naaj jino ko̦kkure bõran jedpãnit eo. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​​​—Jenesis 3:​15.

16. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe Setan ekalbuuj ilo “abys eo”?

¹⁶ Ta in “abys eo” me naaj kalbuuji Setan im enjel̦ ro renana n̦a ie? Naan in ej mel̦el̦ein “lukkuun m̦wilal̦.” Ej bareinwõt mel̦el̦ein “juon roñ me elukkuun m̦wilal̦ im ejjel̦o̦k jem̦l̦o̦kin.” Jeova im enjel̦ eo me Ear kããlõte bwe en pãd “ippãn ki in abys eo,” erro wõt remaroñ kõtl̦o̦k Setan im enjel̦ ro renana jãn abys in. Naaj kalbuuji Setan ijin ‘bwe en jab bar m̦on̦e ri aelõñ ko.’ Baibõl̦ ej ba bwe Setan ej ãinwõt juon “l̦aiõn e rorror.” Bõtab, ñe enaaj kalbuuj n̦a ilo abys eo, eban maroñ kõm̦m̦an jabdewõt men ñan kõj.​​—1 Piter 5:⁠8.

MEN KO RENAAJ WAL̦O̦K M̦OKTA JÃN AN WÕR AENÕM̦M̦AN

17, 18. (1) Ta men ko me jaar kõnono kaki me rejañin jejjet kitieer? (2) Ãlikin an men kein jejjet kitieer, ta eo enaaj wal̦o̦k?

¹⁷ M̦õttan jidik men kein raorõk im kabwilõñlõñ renaaj wal̦o̦k. Jej reim̦aanl̦o̦k bwe jen loe wãween eo me naan kein “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ” enaaj jejjet kitien. Innem, jenaaj loe an jorrããn Babilon El̦ap, an Gog in Magog kajjioñ ko̦kkure armej ro doon Anij, im tarin̦ae eo n̦aetan Armagedon. Tokãlik, naaj jol̦o̦k Setan im enjel̦ ro renana n̦a ilo abys eo. Aolep nana otemjej renaaj jako ãlikin an men kein wal̦o̦k. Innem ilo iien in, Kũraij enaaj irooj ium̦win juon to̦ujin iiõ im mour ko ad renaaj lukkuun oktak im jenaaj lañlõñ kõn “aenõm̦m̦an el̦ap.”​​—Sam 37:​10, 11.

¹⁸ Ilo katak in, em̦õj ad katak kõn l̦alem “men ko jejjab loi,” ak men ko me rejañin jejjet kitieer. Ebar lõñ men ko jet me jejjab loi me jej aikuj ‘kallimjeki’ ak l̦õmn̦ak kaki. Men kein jenaaj etali ilo katak eo tok juon.

[Kamelele eo itulal]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Box/Pija ilo peij 8]

L̦ALEM MEN KO  RENAAJ WAL̦O̦K:

1 Ri tõl ro an lal̦ rej ba “Aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ”

2 Aelõñ ko rej ko̦kkure im kajeepepl̦o̦k “Babilon El̦ap”

3 Ñe rej iten ko̦kkure armej ro doon Jeova

4 Tarin̦ae eo n̦aetan Armagedon

5 Kũraij ej kalbuuji Setan im enjel̦ ro an renana n̦a ilowaan abys eo