Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Oñgeni Ouye uno Maukapuako

Oñgeni Ouye uno Maukapuako

Oñgeni Ouye uno Maukapuako

“Onwe kamukahi menthiki, opo onthiki oyo imuuhulukile ngovimphulu.”—1 TESSALONICENSES 5:4.

OKUTI UPONDOLA OKUHANGUNUNA?

Ovipuka patyi tuhenemone, viapopiwa mo notestu ombu?

1 Tessalonicenses 5:3

Revelação 17:16

Daniel 2:44

1. Oityi matyitukuatesako okutualako tyalunguka nokukoleleya mononkhumbi?

 APA katutu makukamoneka ovipuka viakolela unene. Omaulo Ombimbiliya ekahi nokufuiswapo alekesa okuti otyo otyili, moluotyo tuesukisa okutualako tyalunguka. Oityi matyitukuatesako okukala tyalunguka? Apostolu Paulu wetulondola opo “omaiho etu atale . . . kovipuka viehenemonwe.” Tyotyili tuesukisa okuhinangela ondyambi yetu yomuenyo wahapu, tyilinge keulu ine o pohi. Paulu wahonekele onondaka ombo opo apameke ovakuatate vae vatualeko okusoka kondyambi mavapewa mokutualako okukolela mu Huku. Okulinga ngotyo tupu matyivekuatesako okukoleleya movitateka no mononkhumbi.—2 Coríntios 4:8, 9, 16-18; 5:7.

2. (a) Oityi tuna okulinga opo ekevelelo lietu litualeko tyapama? (b) Oityi matulilongesa monthele ei nomonkhuavo mailandulako?

2 Elondolo lia Paulu litulongesa otyipuka tyakolela: Opo tutualeko nekolelo liapama, tuahatalei vala kuevi tuete nomaiho etu. Tuesukisa okutala kovipuka viakolela mavikeya komutwe. (Hebreus 11:1; 12:1, 2) Ngotyo, tutalei ovipuka ekwi mavikamoneka komutwe vielikuata nekevelelo lietu liomuenyo wahapu. a

OITYI MATYIKAMONEKA TYINA ONTHYULILO NKHELE IHENEYE?

3. (a) Otyipuka patyi matyikamoneka komutwe tyapopiwa mu 1 Tessalonicenses 5:2, 3? (b) Oityi ovatumini vopulitika no nonkhalamutwe vonongeleya mavakalinga?

3 Povipuka ovio mavikamoneka komutwe, tyike Paulu wetyipopia momukanda ahonekela ova Tesalonika. (Tanga 1 Tessalonicenses 5:2, 3.) Wapopia konthele “yonthiki ya Jeova.” Onthiki oyo maihimbika nehanyauno lionongeleya mbomatutu, aimanuhuka novilwa vio Armagedom. Mahi tyina onthiki oyo ya Jeova nkhele ihenehimbike, ovatumini vouye mavapopi okuti “Ombembwa nepamo!” Otyo tyipondola okumoneka like, ine o mokueenda kuomuvo umwe. Ovatumini hamwe mavasoko okuti vehungi kokutetulula ovitateka viavo ovinene. Iya ononkhalamutwe mbonongeleya mavalingi tyi? Navo valinga onthele youye, moluotyo, tyafuile mavekelipaka kumwe novatumini vopulitika. (Revelação 17:1, 2) Ngotyo, ononkhalamutwe mbonongeleya mavahetekela ovauli vomatutu vo Judaa yokohale. Jeova wapopile konthele yavo okuti: “Vekahi nokupopia okuti, ‘Ombembwa! Ombembwa!’ tyina kuehena ombembwa.”—Jeremias 6:14; 23:16, 17.

4. Oityi onthue tuanoñgonoka tyeheiwe novanthu ovanyingi?

4 Katyisukisa olie makati “Ombembwa nepamo!” otyo matyikalekesa okuti onthiki ya Jeova ikahi nokuhimbika. Otyo Paulu apopila okuti: “Vakuatate, onwe kamukahi menthiki, opo onthiki oyo imuuhulukile ngovimphulu. Mokonda onwe amuho muvana votyitei.” (1 Tessalonicenses 5:4, 5) Tyelikalela novanthu ovakuavo, onthue tuanoñgonoka oityi Ombimbiliya ipopia konthele yovipuka vikahi nokumoneka hono. Oñgeni eulo olio liokuti “Ombembwa nepamo!” malikafuiswapo? Tuna okukevela opo tuketyitale. Moluotyo, tutokolei “okukala tyipahi nokutualako tyalunguka.”—1 Tessalonicenses 5:6; Sofonias 3:8.

ONONGELEYA MBOMATUTU KAMBUTYII OKUTI MAMBUKAHANYUAKO

5. (a) Oñgeni “ononkhumbi ononene” mambuhimbika? (b) Olie welifua “nonkhai-hamba,” usoka okuti natyike otyivi matyikapita nae?

5 Ovipuka patyi tuheete mavikamoneka komutwe? Paulu wati: “Tyina vamapopi okuti: ‘Ombembwa nepamo!’ iya ehanyauno maliya otyiuhulukila.” Ehanyauno malihimbika neutukilo maliya konongeleya ambuho mbomatutu mouye auho. Ombimbiliya iihana onongeleya mbomatutu okuti “Ombambilonia Onene” ine “ekunga.” (Revelação 17:5, 6, 15) Eutukilo olio konongeleya ambuho mbomatutu, kumwe Novakristau vomouye, onthyimbi “yononkhumbi ononene.” (Mateus 24:21; 2 Tessalonicenses 2:8) Ovanyingi, omuvo oo maukeveuhulukila. Omokonda yatyi? Mokonda alo pahetyino, ekunga lisoka okuti “onkhai-hamba,” “nalumwe mekeliyavela” iya natyike otyivi matyikapita nae. Mahi, liwa-liwa makanoñgonoka okuti olusoke lwae ankho kaluaviukile. Makahanyuako liwa-liwa, “monthiki ike vala.”—Revelação 18:7, 8.

6. Olie makahanyako onongeleya mbomatutu?

6 Ondaka ya Huku ipopia okuti “enyama” “lionombinga ekwi,” malikautukila ekunga. Tyina tulilongesa omukanda wa Revelação, tulilongesa okuti enyama olio o Nações Unidas (ONU). “Onombinga ekwi” mbulekesa omautumini aeho opulitika akuatesako “enyama enkhuhu.” b (Revelação 17:3, 5, 11, 12) Ehanyauno olio malikaenda ñgeni? Omalongo alinga onthele yo ONU, maakapunda omalumono aeho ekunga, nokulekesa ovituwa viae ovivi, nokulihunyauna, “nokuliyoka.” Ngotyo onongeleya mbomatutu mambukahanyuako apeho.—Tanga Revelação 17:16.

7. Oñgeni eutukilo “lienyama” malihimbika?

7 Omaulo Ombimbiliya tupu alekesa oñgeni eutukilo olio malihimbika. Jeova makapaka momitima viovatumini vopulitika ehando “liokufuisapo olusoke lwae” luokuhanyako ekunga. (Revelação 17:17) Onongeleya mbuhongiliya ovilwa, nokutualako okueta ovitateka ovinene mouye. Ngotyo, ovatumini mavasoko okuti mavakala vali nawa inkha vahanyako ekunga. Tyotyili, tyina ovatumini vamautukila ekunga, mavasoko okuti vekahi nokufuisapo “olusoke luavo muene.” Mahi, tyotyili o Huku mekeveundapesa opo vahanyeko onongeleya mbomatutu. Ngotyo, onthele imwe youye wa Satanasi maikautukila onthele onkhuavo youye, iya Satanasi kametyivili okuvetalameka.—Mateus 12:25, 26.

OVANTHU VA HUKU MAVAUTUKILWA

8. Eutukilo lia “Goge wotyilongo tyo Magoge,” oityi?

8 Tyina onongeleya mbomatutu mbamahanyuako, ovaumbili va Huku nkhele mavakala “nepamo momaumbo ehena onongandyo.” (Ezequiel 38:11, 14) Oityi matyikaenda novanthu ovo vaumbila Jeova vamoneka ngoti vetupu ou uveamena? Tyimoneka ngoti mavakautukilwa “novanthu ovanyingi.” Ondaka ya Huku ipopia onkhalelo oyo okuti eutukilo lia “Goge wotyilongo tyo Magoge.” (Tanga Ezequiel 38:2, 15, 16.) Oñgeni tuna okulitehelela konthele yeutukilo olio?

9. (a) Oityi Ovakristau vesuka vali natyo? (b) Oityi tuesukisa okulinga hono opo tupameke ekolelo lietu?

9 Okunoñgonoka okuti ovanthu va Huku mavakautukilwa, katyitukalesa nowoma. Katuesukile vala neyovo lietu muene, mahi tuesuka vali nokusukukisa enyina lia Jeova, nokuamena ouhamba wae. Tyotyili, Jeova wapopia ovikando vilamba po 60, okuti: “Mamukanoñgonoka okuti ame Jeova.” (Ezequiel 6:7; Tala okatoi) Tuhanda unene okutala oñgeni onthele oyo yakolela yeulo lia Ezekiele maikafuiswapo, nokuna onthumbi yokuti “Jeova utyii oñgeni mayovola mononkhumbi ovanthu vokuna onthilo nae.” (2 Pedro 2:9) Putyina tukevelela onthiki oyo, tuhanda okulinga ononkhono mbokupameka ekolelo lietu opo tutyivile okutualako ovakuatyili ku Jeova, namphila tupita movitateka. Oityi tuesukisa okulinga? Tuesukisa okulikuambela, nokulilongesa Ondaka ya Huku, nokusokolola kuetyi tulilongesa, nokupopila vakuetu onondaka Mbouhamba. Inkha tulinga ngotyo, ekevelelo lietu liomuenyo wahapu malipame.—Hebreus 6:19; Salmo 25:21.

OVATUMINI MAVAKANOÑGONOKA OLIE JEOVA

10, 11. Oñgeni o Armagedom maihimbika? Oityi matyikaenda mokueenda kuomuvo oo?

10 Otyipuka patyi tyakolela matyikamoneka tyina ovaumbili va Jeova vamautukilwa? Jeova makaundapesa Jesus no noandyu keulu opo vakuateseko ovanthu Vae. (Revelação 19:11-16) Otyo matyikaeta “ovita vionthiki onene ya Huku Wepondolo aliho,” vitiwa o Armagedom.—Revelação 16:14, 16.

11 Jeova watuma Ezekiele okuhoneka konthele yovita ovio okuti: “‘[Goge] Mandyimuihanena omutunga wo kofika yange yo nomphunda pala okumuluisa.’ Otyo tyapopia Ohamba Tatekulu Jeova. ‘Omutungi wa kese umwe, maukapilukilapo omukuatate wae.’” Aveho vaama ku Satanasi mavakalimbililwa, nokukala nowoma omunene, avahimbika okuliipaa poyavo. Jeova wati: “Mandyilokesa otupia noisofele kombanda ya [Goge], no matolopa ae no kovanthu ovanyingi vekahi nae.” (Ezequiel 38:21, 22) Oityi matyikamoneka tyina Huku amalingi ngotyo?

12. Ovatumini mavakakuluminyua okulinga tyi?

12 Ovatumini mavakaimbuka okuti vekahi nokuhanyuako mokonda Jeova oe wetyituma. Iya ovanthu vaama ku Satanasi, tyafuile mavakapopia ngetyi tyapopile ova Egitu vokohale valandulile ova Isilayeli alo Kelunga Enkhuhu opo veveipae. Veliyavelele okuti: “Tyotyili Jeova ukahi nokuveluilako”! (Êxodo 14:25) Ovatumini mavakakuluminyua okunoñgonoka olie Jeova. (Tanga Ezequiel 38:23.) Okuti kuakamba unene opo ovipuka ovio vihimbike?

KAMAKUKAMONEKA OUTUMINI OMUKUAVO WOUYE

13. Oityi tuanoñgonoka konthele yonthele yatano yotyilolo tyapopiwa na Daniele?

13 Eulo momukanda wa Daniele, litukuatesako okunoñgonoka inkha tukahi kokule ine opopepi yononkhumbi ononene. Daniele wapopia otyilolo tyikahi ngomunthu tyalingwa novipuka vielikalaila. (Daniel 2:28, 31-33) Ovipuka ovio vilekesa omautumini ouye elilandula, alwisa ovanthu va Huku, kohale no hono. Omautumini oo, Ombambilonia, no Medo-Persia, no Grécia, no Roma, iya outumini wahulililako, ukahiko mononthiki mbetu. Meulo lia Daniele, tuelilongesamo okuti outumini oo wahulililako waelekua no nomphai, nominwe viotyilolo. Mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, o Grã-Bretanha, no Estados Unidos, valinga oupanga omunene. Ngotyo, onthele yatano yotyilolo tyapopiwa na Daniele, Outumini Wouye Anglo-Amelikana. Onomphai onthele yahulililako yotyilolo, tyilekesa okuti kamakukamoneka vali outumini omukuavo wouye. Mokonda onomphai nominwe vialingwa notyivela tyahonya nonthata, otyo tyilekesa nawa okuti Outumini Wouye Anglo-Amelikana maukasoyeswa.

14. Tyina o Armagedom yameya, maivasiko outumini patyi wouye?

14 Meulo olio, Ouhamba wa Huku waelekua nemanya enene, liatunda komphunda menima lio 1914. Omphunda, ilekesa outumini wa Jeova. Apa katutu, emanya olio malityopo onomphai mbotyilolo. Mo Armagedom, onomphai, nononthele ononkhuavo mbotyilolo, mavikamiangulwa. (Tanga Daniel 2:44, 45.) Ngotyo, tyina o Armagedom yameya, maivasiko Outumini Wouye Anglo-Amelicana. Matyihambukiswa unene okutala okufuisuapo kueulo olio! c Mahi, oityi Jeova makalinga Satanasi?

OITYI MATYIKAENDA NONDYALE ONENE YA HUKU?

15. Konyima yo Armagedom oityi matyikaenda na Satanasi novilulu viae?

15 Tete, Satanasi makatala tyina eongano liae pano pohi lihanyuako. Konyima, pena etyi matyikaenda na Satanasi. Apostolu João utupopilatyo. (Tanga Revelação 20:1-3.) “Oandyu ilauka keulu nosapi yokaleya,” o Jesus Kristu, makayumba Satanasi novilulu viae mokaleya iya avakalamo omanima ovityita ekwi. (Lucas 8:30, 31; 1 João 3:8) Ngotyo omutwe wonyoka mauhimbika okumiangulwa. dGênesis 3:15.

16. Oñgeni Satanasi makakala tyina amapakwa “mokaleya”?

16 “Okaleya” omu Satanasi novilulu viae mavakayumbwa, oityi? Ondaka yaundapeswa na João ihangununa etoto liaya unene-nene kohi. Ngotyo, okaleya oko omphangu yahaiwa nomunthu nawike, o Jeova vala no noandyu mbae vena “osapi yokaleya.” Satanasi makayumbwamo opo “ahayondye vali ovanthu.” Ombimbiliya ipopia okuti Satanasi ukahi “ngatyina onkheyama ikoma.” Mahi tyina amapakwa mokaleya, mamutu!—1 Pedro 5:8.

OVIPUKA MAVITUALA KOMUVO WOMBEMBUA

17, 18. (a) Ovipuka patyi nkhele tuhenemone tuelilongesa monthele ei? (b) Konyima yovipuka ovio, oityi matyikamoneka?

17 Apa katutu makukamoneka ovipuka viakolela. Tuhanda okutala oñgeni onondaka “Ombembwa nepamo!” mambukafuiswapo. Tupu, matukatala ehanyauno lio Mbambilonia Onene, neutukilo lia Goge ya Magoge, novilwa vio Armagedom, natyina Satanasi novilulu viae vamapakwa mokaleya. Konyima yotyo, ovivi aviho mavikapuako. Omuenyo wetu maukapiluluka unene mokueenda Kuoutumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi. Mokueenda kuomuvo oo, matukakala “nombembwa onene.”—Salmo 37:10, 11.

18 Monthele ei, tuelilongesa ovipuka vitano “tuhenemone,” ine vihenemoneke. Nkhele kuna ovipuka ovikuavo tuhenemone tuesukisa “okumona.” Ovipuka ovio mavikapopiwa monthele mailandulako.

[Onondaka Poutoi]

a Ovipuka ovio ekwi, mavipopiwa monthele ei nomonkhuavo mailandulako.

b Tala omukanda Revelação—Seu Grandioso Clímax Está Próximo! pomafo 251-258.

c Onondaka “okunyimako omautumini atyo aeho” mu Daniel 2:44 mbupopia omauhamba ine omautumini ouye, alekeswa nononthele mbotyilolo. Mahi, eulo ekuavo Liombimbiliya lipopia konthele yomuvo oo, liati okuti “onohamba mbo kombanda yoohi aiho,” mambukeliongiya opo valuise Jeova “monthiki onene ya Huku Wepondolo Aliho.” (Revelação 16:14; 19:19-21) Moluotyo, hamauhamba vala otyilolo maakahanyuako mo Armagedom, mahi tupu nomauhamba aeho ouye uno.

d Omutwe wonyoka maukamiangulwa otyikando tyahulililako konyima yomanima ovityita ekwi tyina Satanasi novilulu viae vamayumbwa “metala liotupia noisofele.”—Revelação 20:7-10; Mateus 25:41.

[Omapuko Elongeso]

[Okakasa/​Olutalatu pefo 9]

OVIPUKA VITANO MAVIKAMONEKA:

1 Ovatumini vomouye mavakati “Ombembwa nepamo!”

2 Ovatumini mavakautukila nokuhanyako “Ombambilonia Onene”

3 Ovanthu va Jeova mavakautukilwa

4 Ovilwa vio Armagedom

5 Satanasi novilulu viae mavakapakwa mokaleya