Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Lelive Lelitawuphela Ngayo

Indlela Lelive Lelitawuphela Ngayo

“Anikho ebumnyameni, anikafaneli kutunywa ngulelo langa njengekutunywa lisela.”—1 THES. 5:4.

1. Yini letasisita kutsi sihlale silindzile futsi sibeketelela tilingo?

TENTAKALO letishwacisa lugogo titawenteka masinyane lapha emhlabeni. Kugcwaliseka kwetiphrofetho teliBhayibheli kuyalifakazela leliciniso, ngako-ke kufanele sihlale silindzile. Yini letasisita kutsi sente njalo? Umphostoli Pawula usikhutsata kutsi ‘sibuke . . . lokungabonakali.’ Kufanele sikhumbule kutsi Nkulunkulu utawusiniketa kuphila lokuphakadze, kungaba sezulwini nobe emhlabeni. Pawula wabhala lamavi kute akhutsate emakholwa lakanye nawo kutsi abuke umvuzo latawutfola ngekukhonta kwawo Nkulunkulu ngekwetsembeka, njengobe lombhalo ukhombisa. Kwenta njalo bekutawasita kutsi abeketelele tilingo nelushushiso.—2 Khor. 4:8, 9, 16-18; 5:7.

2. (a) Kute sigcine litsemba letfu licinile, yini lokufanele siyente? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko nakulesilandzelako?

2 Seluleko saPawula sinesifundvo lesibalulekile: Kute sigcine litsemba letfu licinile, liso letfu kufanele libuke tintfo letingabonakali. Kufanele sinake tentakalo letibalulekile lesisengakatiboni. (Heb. 11:1; 12:1, 2) Ase sifundze ngetentakalo letilishumi letitawenteka esikhatsini lesitako, letihlobene nelitsemba letfu lekuphila phakadze. *

YINI LETAWENTEKA NGEMBIKWEKUTSI KUFIKE KUPHELA?

3. (a) Ngutiphi tentakalo letitawenteka letishiwo ngu-1 Thesalonika 5:2, 3? (b) Yini letawentiwa baholi betepolitiki, futsi bobani lokungenteka babajoyine?

3 Lesinye sentakalo lesitawenteka esikhatsini lesitako sabhalwa nguPawula encwadzini layibhalela  baseThesalonika. (Fundza 1 Thesalonika 5:2, 3.) Kulencwadzi, wakhuluma ‘ngelilanga leNkhosi,’ lenguJehova. “Lilanga leNkhosi” libhekisele esikhatsini lesitawucala ngekutsi kubhujiswe inkholo yemanga futsi lesitawuphelela e-Amagedoni. Nobe kunjalo, ngembikwekutsi lelolanga laJehova lifike, babusi bemhlaba batawube batsi: “Kunekuthula nenhlalakahle.” Loku kungenteka bakusho kanye nobe emahlandla lamanyenti. Tive tingase ticabange kutsi tingakwati kucatulula tinkinga letinkhulu letibhekene nato. Kutsiwani ngebaholi betinkholo? Nabo bayincenye yelive, ngako-ke batawuhlangana nebaholi bepolitiki. (Semb. 17:1, 2) Bafundisi batawube balingisa baphrofethi bemanga bakaJuda. Naku Jehova lakusho ngabo: “Batsi: ‘Kuthula, kuthula,’ kube kantsi kute nalokuthula.”—Jer. 6:14; 23:16, 17.

4. Ngalokungafani nebantfu labanyenti, tsine yini lesiyicondzako?

4 Nobe ngabe ngubani lotawube atsi: “Kunekuthula nenhlalakahle!” leso sentakalo sitawube sikhombisa kutsi lilanga laJehova selitawucala. Kungako Pawula atsi: “Bazalwane, anikho ebumnyameni, anikafaneli kutunywa ngulelo langa njengekutunywa lisela. Nine nonkhe ningemadvodzana ekukhanya.” (1 Thes. 5:4, 5) Siyakucondza loko lokushiwo ngumBhalo ngaloko lokwentekako esikhatsini setfu, nanobe bantfu labanyenti bangakucondzi. Lesiphrofetho lesitsi ‘Kuthula nenhlalakahle!’ sitawugcwaliseka njani? Sitawubona njengobe sikhatsi sichubeka. Ngako-ke, asitimisele kuhlala ‘silindzile sizitse.’—1 Thes. 5:6; Zef. 3:8.

‘INDLOVUKAZI’ LENGAKWATI LOKUTAWUYEHLELA

5. (a) “Kuhlupheka lokukhulu” kutawucala njani? (b) Nguyiphi ‘indlovukazi’ lengeke ikwati lokutayehlela?

5 Ngusiphi lesinye sentakalo lesingabonakali lesitawenteka? Pawula watsi: “Ngesikhatsi bantfu batsi: ‘Kunekuthula nenhlalakahle,’ ngekushesha lokukhulu kubhujiswa kuyawubatuma.” Kwekucala ‘kulokubhujiswa,’ kutawenteka ngekutsi kubhujiswe “iBhabhulona lenkhulu,” lengumbuso wemhlaba wenkholo yemanga, iphindze yatiwe nangekutsi ‘yingwadla.’ (Semb. 17:5, 6, 15) Kuhlaselwa kwayo yonkhe inkholo yemanga, lokufaka ekhatsi neTinkholo Letitsi TebuKhristu, kutawusho kucala ‘kwekuhlupheka lokukhulu.’ (Mat. 24:21; 2 Thes. 2:8) Lesentakalo sitawubatuma labanyenti. Yini letawubangela loko? Kungobe lengwadla itawube iciniseka kutsi ‘iyindlovukazi’ lengeke ize ‘ilile.’ Ngekushesha, itawubona kutsi beyingakwati lokutayehlela. Itawubhujiswa ‘ngelilanga linye.’—Semb. 18:7, 8.

6. Itawubhujiswa ngubani inkholo yemanga?

 6 LiVi laNkulunkulu litsi loyo lotawuhlasela lengwadla ‘silo’ ‘lesinetimphondvo letilishumi.’ Incwadzi yeSembulo iveta kutsi lesilo sibhekisela kuMhlabuhlangene (UN). ‘Timphondvo letilishumi’ timelela yonkhe imibuso yetepolitiki lesekela ‘silo lesibovu.’ * (Semb. 17:3, 5, 11, 12) Kutawuba kukhulu kangakanani lokuhlasela? Tive letakha Mhlabuhlangene titawutsatsa umcebo walengwadla, tivete buntfu bayo, tiyibulale bese ‘tiyishisa ngemlilo.’ Lengwadla itawubhujiswa ingaphindzi ibe khona.—Fundza Sembulo 17:16.

7. “Silo” sitawukucala njani kuhlasela kwaso?

7 Siphrofetho seliBhayibheli siphindze sisho indlela lokuhlasela lokutawucala ngayo. Jehova utakufaka etinhlitiyweni tebaholi betepolitiki ‘kutsi bafeze injongo yakhe,’ ngalamanye emagama, kutsi babhubhise lengwadla. (Semb. 17:17) Inkholo ihamba embili emphini futsi iyachubeka ibangela tinkinga letinyenti emhlabeni; ngako-ke, tive tingase ticabange kutsi kuyatizuzisa kubhubhisa lengwadla. Ngalesikhatsi labaholi bahlasela lengwadla, batawucabanga kutsi bakwenta loko ‘ngemcondvo wabo munye.’ Ecinisweni, batawube basebenta njengelithulusi laNkulunkulu lalisebentisa kute acedze yonkhe inkholo yemanga. Loku kutawube kusho kutsi labanye balandzeli baSathane batawube bahlasela labanye balandzeli bakhe, futsi Sathane utawube ete emandla ekubavimba.—Mat. 12:25, 26.

KUHLASELWA KWEBANTFU BANKULUNKULU

8. Kuyini kuhlasela ‘kwaGogi waseveni lakaMagogi’?

8 Naseyibhujisiwe inkholo yemanga, tinceku taNkulunkulu titawube tihleli ngekulondzeka futsi ‘tingakavikeleki.’ (Hez. 38:11, 14) Yini letawenteka kuletinceku taJehova letitawube tibonakala tingakavikeleki? Kubonakala shengatsi titawuhlaselwa ‘tive letinyenti.’ LiVi laNkulunkulu lichaza leso sentakalo ngekutsi kuhlasela ‘kwaGogi waseveni lakaMagogi.’ (Fundza Hezekeli 38:2, 15, 16.) Kufanele sikutsatse njani loko kuhlaselwa?

9. (a) Yini umKhristu lakhatsateka ngayo? (b) Ngutiphi tinyatselo lokufanele sititsatse nyalo kute sicinise kukholwa kwetfu?

9 Kwati kusenesikhatsi ngalokuhlaselwa kwebantfu baNkulunkulu akusenti sikhatsateke kakhulu. Esikhundleni saloko, sikhatsateka ngekungcweliswa kwelibito laJehova nekusekelwa kwebukhosi  bakhe, hhayi ngekusindziswa kwetfu. Ecinisweni Jehova washo tikhatsi letingetulu kwa-60 kutsi: “Kuze nati kutsi mine nginguSimakadze.” (Hez. 6:7) Ngako-ke, sikubuke ngalabovu kugcwaliseka kwalesiphrofetho saHezekeli futsi siyetsemba kutsi Jehova ‘uyakwati kubakhulula ekulingweni labo labesaba Nkulunkulu.’ (2 Phet. 2:9) Nyalo sifuna kusebentisa onkhe ematfuba lesiwatfolako kute sicinise kukholwa kwetfu futsi sihlale sicotfo kuJehova ngisho nome singabhekana natiphi tilingo. Yini lokufanele siyente? Kufanele sithantaze, sitadishe liVi laNkulunkulu futsi sizindle ngalo siphindze sishumayele umlayeto weMbuso kulabanye. Nasenta njalo, siligcina licinile litsemba letfu lekuphila phakadze, “linjengesisimiso semkhumbi.”—Heb. 6:19; Hla. 25:21.

TIVE KUFANELE TATI KUTSI NGUBANI JEHOVA

10, 11. Ngutiphi tentakalo letitawusho kucala kwe-Amagedoni, futsi kutawentekani ngaleso sikhatsi?

10 Ngusiphi sentakalo lesitawenteka nakuhlaselwa tinceku taJehova? Jehova, asebentisa Jesu nemabutfo asezulwini, utawungenela abavikele bantfu baKhe. (Semb. 19:11-16) Lokungenela kwakhe kutawusho kucala ‘kwemphi yelilanga lelikhulu laNkulunkulu, Somandla’—i-Amagedoni.—Semb. 16:14, 16.

11 Ngalokuphatselene naleyomphi, naku Jehova lakushoko asebentisa Hezekeli: “‘Ngiyawumbitela inkemba Gogi, imelane naye kuto tonkhe tintsaba tami. Inkemba yalowo nalowo muntfu iyawumelana nemnakabo,’ kusho iNkhosi Simakadze.” Labo labaseluhlangotsini lwaSathane batawudideka futsi bacale kubulalana bodvwana. Nobe kunjalo, naye Sathane lucobo lwakhe utawubhujiswa. Jehova utsi: “Ngiyakwehlisela . . . sibabule lesivutsako etikwakhe [Gogi] nasetikwemabutfo akhe, nasetikwetive letinyenti letikanye naye.” (Hez. 38:21, 22) Utawuba yini umphumela ngalesikhatsi Nkulunkulu enta konkhe loku?

12. Yini tive lokutawudzingeka kutsi tiyati?

12 Tive titawubona kutsi tibhujiswa nguJehova lucobo lwakhe. Njengobe kwenteka kubaseGibhithe labebahlasela ema-Israyeli eLwandle Lolubovu, emabutfo aSathane kungenteka atawube akhala atsi: ‘Simakadze uyabalwela’! (Eks. 14:25) Tive titawati kutsi ngubani Jehova. (Fundza Hezekeli 38:23.) Sesisondzele kangakanani ekucaleni kwaletentakalo?

KUTE LOMUNYE UMBUSO WEMHLABA LOTAWUBA KHONA

13. Yini lesiyatiko ngencenye yesihlanu yalesitfombe lesichazwa nguDanyela?

13 Siphrofetho lesisencwadzini yaDanyela sisenta sibone kutsi siphila kusiphi sikhatsi. Danyela uchaza sitfombe lesibukeka njengemuntfu lesakhiwe ngetinsimbi letehlukehlukene. (Dan. 2:28, 31-33) Tincenye taso timelela imibuso yemhlaba leyehlukehlukene leyayishushisa bantfu baNkulunkulu, esikhatsini lesendlulile nanyalo. Leyo mibuso yiBhabhulona, iMede nePheresiya, iGrisi, iRoma—bese kutsi wekugcina, ubusa esikhatsini setfu. Siphrofetho saDanyela sikhombisa kutsi lombuso wekugcina umelelwa tinyawo netintwane talesitfombe. NgeMphi Yelive Yekucala, emaNgisi nemaMelika acala kusebenta ndzawonye ngendlela lekhetsekile. Incenye yesihlanu yalesitfombe lesabonwa nguDanyela, nguMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika. Tinyawo takha incenye yekugcina yalesitfombe, loko kusho kutsi kute lomunye umbuso wemhlaba lotawulandzela. Njengobe letinyawo netintwane kwakhiwe ngensimbi nelubumba, loko kufanekisela kutsi uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika awukacini.

14. Ngumuphi umbuso wemhlaba lotawube ubusa nakugadla i-Amagedoni?

 14 Lesiphrofetho siphindze sichaze kutsi uMbuso waNkulunkulu, lofanekiselwa litje lelikhulu, wahleshulwa entsabeni yaJehova nga-1914. Lelo litje litawutishaya litibhidlite letinyawo talesitfombe. Letinyawo naso sonkhe lesitfombe kutawubhidlitwa e-Amagedoni. (Fundza Danyela 2:44, 45.) Nakugadla imphi ye-Amagedoni, kutawube kubusa uMbuso weMhlaba wemaNgisi nemaMelika. Kutawujabulisa kakhulu kubona kugcwaliseka kwalesiphrofetho. * Kodvwa Jehova utamentani Sathane?

LOKO LOKUTAWENTEKA ESITSENI LESIKHULU SANKULUNKULU

15. Ngemuva kwe-Amagedoni, yini letawenteka kuSathane nemadimoni akhe?

15 Kwekucala, Sathane utawutibonela ngewakhe kubhujiswa kwenhlangano yakhe emhlabeni. Ngaleso sikhatsi, kutawube sekusele kutsi kubhujiswe yena. Umphostoli Johane usibikela lokutawenteka ngemuva kwaloko. (Fundza Sembulo 20:1-3.) Jesu Khristu—‘lengilosi . . . lephetse sikhiya semgodzi longenamkhawulo’—utawubamba Sathane nemadimoni akhe, abajikijele emgodzini longenamkhawulo futsi abavalele khona iminyaka leyinkhulungwane. (Luk. 8:30, 31; 1 Joh. 3:8) Loko kutawusho kucala kwekufihlitwa kwenhloko yenyoka. *Gen. 3:15.

16. Kutawusho kutsini kuba kwaSathane ‘emgodzini longenamkhawulo’?

16 Uyini ‘umgodzi longenamkhawulo’ lapho kutawujikijelwa khona Sathane nemadimoni akhe? Ligama lesiGriki lelitsi a′bys·sos lelasetjentiswa nguJohane, lisho “indzawo leshona kakhulu.” Liphindze lihunyushwe ngekutsi “yindzawo lete umkhawulo,” nangekutsi “yindzawo leyesabekako.” Ngako-ke, loku kukhombisa kutsi kute umuntfu longafika kulendzawo ngaphandle kwaJehova nengilosi yakhe layikhetsile ‘lephetse sikhiya semgodzi longenamkhawulo.’ Kuloyo mgodzi, Sathane utawuba shengatsi ufile kute “angasaphindzi edukise tive.” Kuyacaca kutsi “libhubesi lelibhodlako” litawuthuliswa.—1 Phet. 5:8.

TENTAKALO LETITAWENTEKA NGEMBIKWEKUTSI KUFIKE KUTHULA

17, 18. (a) Ngutiphi tentakalo letisengakabonakali lesicoce ngato? (b) Nasetentekile letentakalo, yini lesitawuyijabulela?

17 Tentakalo letibalulekile netintfo letishwacisa lugogo tisetawenteka. Sikubuke ngalabovu kubona kutsi simemetelo ‘sekuthula nenhlalakahle’ sitawenteka njani. Sitawubese sibona kubhujiswa kweBhabhulona lenkhulu, kuhlasela kwaGogi waseveni lakaMagogi, imphi ye-Amagedoni nekujikijelwa kwaSathane nemadimoni akhe emgodzini longenamkhawulo. Ngemuva kwaletentakalo, nasekucedvwe bonkhe bubi, sitawuphila imphilo leyehlukile. Sitawube sesibuswa nguKhristu iMinyaka Leyinkhulungwane, futsi ngaleso sikhatsi sitawujabulela ‘kuthula lokukhulu.’—Hla. 37:10, 11.

18 Ngetulu kwaletentakalo letisihlanu lesesicoce ngato, kunaletinye tintfo ‘letingabonakali’ lesifuna ‘kutibuka.’ Leto tentakalo sitawucoca ngato esihlokweni lesilandzelako.

^ sig. 2 Letentakalo letilishumi sitawucoca ngato kulesihloko nakulesi lesilandzelako.

^ sig. 6 Fundza incwadzi letsi: “IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze!” emakhasini 251-258, ngesiZulu.

^ sig. 14 Incenye yembhalo waDanyela 2:44 letsi ‘uyawupijita yonkhe leminye imibuso uyicedze,’ ibhekisele emibusweni yemhlaba lefanekiselwa tincenye letehlukehlukene talesitfombe. Nobe kunjalo, lesinye siphrofetho seliBhayibheli lesihambisana nalesi sikhombisa kutsi “emakhosi emhlaba wonkhe” atawubutsana kute alwisane naJehova ‘ngelilanga lakhe lelikhulu.’ (Semb. 16:14; 19:19-21) Loko kusho kutsi yonkhe imibuso itawubhujiswa e-Amagedoni, hhayi nje kuphela imibuso lefanekiselwa ngulesitfombe.

^ sig. 15 Kufihlitwa kwekugcina kwenhloko yenyoka kutawenteka ngemuva kweminyaka leyinkhulungwane, ngalesikhatsi Sathane nemadimoni akhe bajikijelwa “echibini lemlilo lonesibabule.”—Semb. 20:7-10; Mat. 25:41.