Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ombembwa Mokueenda Kuomanima Ovityita Ekwi—Nokomutwe!

Ombembwa Mokueenda Kuomanima Ovityita Ekwi—Nokomutwe!

Ombembwa Mokueenda Kuomanima Ovityita Ekwi—Nokomutwe!

“Huku makala ovipuka aviho kovanthu aveho.”—1 CORÍNTIOS 15:28.

OKUTI UPONDOLA OKUHANGUNUNA?

Oñgeni mokakala tyina ono testu ombu mbamafuiswapo?

Miquéias 4:4

Isaías 11:6-9

João 5:28, 29

1. Oityi “otyinyingi otyinene tyovanthu” mavakamona?

 SOKA kovipuka aviho oviwa omutumini wepondolo nokuna ohole makalingila ovanthu mokueenda kuomanima ovityita ekwi. “Otyinyingi otyinene tyovanthu” mavakahambukwa novipuka ovio oviwa. Mavakahupa “kononkhumbi ononene” mambukamanako ouye uno wovivi.—Revelação 7:9, 14.

2. Oityi tyamonekela ovanthu mokueenda kuomanima 6.000 okualamba?

2 Mokueenda kuomanima 6.000 okualamba, ovanthu vaovola okulitumina, iya otyo tyeveetela oluihamo olunene, nononkhumbi. Kohale Ombimbiliya yapopiliale okuti: “Omunthu utumina omunthu mukuavo pala okulimonesa ononkhumbi.” (Eclesiastes 8:9) Oityi tuluete hono? Tyihapopi vala ovilwa noumphuki, kuna ovitateka ovinyingi mokonda yoluhepo, nomauvela, nehanyauno lioohi, novikuavo vali. Ovatumini vehole okulondola okuti inkha katulingi omapiluluko omanene, nokuyekapo okuhanyauna oohi, matukala novitateka ovinene.

3. Oityi matyikamoneka mokueenda Kuoutumini Womanima Ovityita Ekwi?

3 Moutumini wa Jesus Kristu Ohamba Mesiya, novanthu 144.000 mavakatumina nae, Ouhamba wa Huku maukamanako ovivi aviho vilingwa ovanthu, Noohi. Mokueenda Kuoutumini Womanima Ovityita Ekwi, Jeova Huku makafuisapo omulao uhambukiswa: “Mandyilingi eulu epe noohi omphe, iya ovipuka ovio viokohale kavikahinangelwa vali, tupu kamavikeya vali komutima.” (Isaías 65:17) Ovipuka patyi oviwa mavikamoneka komutwe? Omaulo Ombimbiliya maetukuatesako okunoñgonoka oñgeni ovipuka ovio mavikakala, alo umwe vina nkhele “tuhenemone,” ine vihenemoneke.—2 Coríntios 4:18.

‘MAVAKATUNGA ONONDYUO NOKUTUIKA OMITI’

4. Omokonda yatyi hono okukala nondyuo otyitateka otyinene?

4 Olie uhahande okukala neumbo liae muene, omphangu omu oe nombunga yae vapondola okukala nepamo? Mahi, hono, okukala nondyuo ikahi nawa otyitateka otyinene. Momapundaumbo omanene mueyula unene ovanthu. Ovanyingi vakala monohinge mbonolona ine omomakaka. Kuvo, okukala nondyuo yavo muene, tyikahi ngondyoi.

5, 6. (a) Oñgeni Isaías 65:21 na Miquéias 4:4 mambukafuiswapo? (b) Oñgeni matukapewa ononkhano ombo onongwa?

5 Tyina Ouhamba wamahimbika okutumina oohi, kese umwe makakala nondyuo yae muene. Isaia waula okuti: “Tyotyili, mavakatunga onondyuo avakakalamo, mavakatuika omiti avakalia ovinyango viavio.” (Isaías 65:21) Mahi kavakevela vala okukala nondyuo yavo muene. Hono, vamwe vakala monondyuo mbavo muene, ovakuavo alo umwe vakala monondyuo ononene. Mahi nongotyo vena owoma wokuti hamwe kamavakala vali nonombongo mbokufeta iya avapoluamo, ine hamwe onongangala veitontha avanyingilamo. Tyina Ouhamba wamahimbika okutumina, nawike makasukalala vali novipuka ovio! Omuuli Mikeia wahoneka okuti: “Tyotyili, kese umwe makapumphama mombuelo yomuvinyu wae no mombuelo yomukuyu wae, nawike mekevetilisa owoma.”—Miquéias 4:4.

6 Nekevelelo olio momutima, oityi tuesukisa okulinga? Tyotyili, atuho tuhanda ondyuo ikahi nawa. Mahi, katuesukisile okulipaka monongele opo tufuisepo ehando lietu. Otyiwa tutyinde omuenyo monkhalelo ilekesa okuti tukahi nokutala vala komulao wa Jeova. Jesus wapopile konthele yae muene okuti: “Ovimbandye vina omaleva, oviila vina ovilapelelo, mahi Omona womunthu utupu apa alangeka omutwe.” (Lucas 9:58) Jesus ankho una ounongo, nepondolo liokutunga ondyuo imwe onene, no ongwa vali tyipona mbavakuavo. Omokonda yatyi ehetyilingile? Jesus ankho uhanda okulityilika ovipuka vipondola okumutalula okupaka tete momuenyo Ouhamba wa Huku. Okuti tupondola okulandula ongeleka yae, atuhayeke omalumono akale otyipuka tyakolela vali momuenyo wetu, nokutuetela otyiho?—Mateus 6:33, 34.

“EHUNYU NONDYONA MAVIKALILA KUMWE NGATYINA VIKE VALA”

7. Jeova watumine ovanthu novinyama vakale noupanga patyi?

7 Etyi Jeova ahimbika okutunga ovipuka pano pohi, ovanthu wevetunga konthyulilo. Wapopila Omesene yae Yovilinga, Jesus, omokonda yatyi atungila ovanthu, wati: “Tulinge omunthu otyifuika tyetu, ngetyi onthue tukahi. Iya avatumina onohi mbo melunga, noviila vinthanana meulu, novinyama aviho viendaenda kombanda yoohi.” (Gênesis 1:26) Ngotyo, Andau na Eva, novanthu aveho, vatuminue opo vayunge ovinyama nokuvitumina.

8. Oñgeni ovinyama viatuwa hono?

8 Okuti tyitavela ovanthu okutumina ovinyama aviho, nokukala nombembwa navio? Ovanthu ovanyingi vena oupanga omuwa novimbwa, novimbisi. Iya ovinyama viomofika? Omunongo umwe wouye ukala popepi novinyama viomofika, nokulilongesa konthele yavio, wapopia okuti ovinyama aviho vina ohole. Tutyii okuti ovinyama vikala nowoma, nonyengo tyina vivasiwa movitateka, mahi okuti vipondola okulekesa ohole? Ovanongo vouye vapopia okuti tyina ovinyama vitekula ouketa wavio, vina oluembia olunene.

9. Omapiluluko patyi tukevelela konthele yovinyama?

9 Moluotyo, katuesukisile okuhuva tyina tutanga Mombimbiliya okuti mapakala ombembwa pokati kovanthu novinyama. (Tanga Isaías 11:6-9; 65:25.) Omokonda yatyi? Hinangela etyi Noe nombunga yae vatunda mowato konyima Yombila Onene, Jeova wevepopilile okuti: “Ovinyama aviho pano pohi mavikemutila owoma.” Pahe ovinyama tyina vimona ovanthu, vienda nkholo opo viliamene. (Gênesis 9:2, 3) Okuti Jeova kapondola okupola owoma oo, opo ovanthu novinyama vikale ngetyi ahandele ponthyimbi? (Oséias 2:18) Tyotyili, vana mavakahupa mavakakala nomuvo wehambu pano pohi!

“MAKASEKUNA ONONKHUKA AMBUHO”

10. Omokonda yatyi ovanthu valilila?

10 Etyi Salomau atala “emone aliho likahi nokulingwa mombuelo yekumbi,” weliyava okuti: “Namona ononkhuka mba vana vamoneswa emone, mahi vetupu omuungumanesi.” (Eclesiastes 4:1) Hono ovipuka vielifwa, ine viavilapo vali. Olie hono uhalili mokonda yotyipuka tyimwe? Hamwe tulila mokonda tuahambukwa. Mahi ovikando ovinyingi tulila mokonda tueihamenua komutima.

11. Ehipululo patyi Liombimbiliya likuhika vali komutima?

11 Soka komahipululo omanyingi tuatanga Mombimbiliya konthele yovanthu valilile. Etyi Sara ankhia nomanima 127, “Abraiau wanyingila opo alile Sara.” (Gênesis 23:1, 2) Etyi Noemi alekela ovanaivi vae vevali ovahepe, “avahimbika okulila,” iya “avalili vali unene.” (Rute 1:9, 14) Etyi Ohamba Ezekia avela unene iya ankho umoneka ngoti mankhi, welikuambela ku Huku iya “ahimbika okulila unene,” Jeova wamona ononkhuka mbae emuhakula. (2 Reis 20:1-5) Iya olie uhakala nonkhenda nehipululo lia apostolu Petulu waanyene Jesus? Etyi Petulu eiva ekuandambolo lipopia, “alupuka nokulila unene.”—Mateus 26:75.

12. Oñgeni outumini Wouhamba maukayovola ovanthu?

12 Mokonda yovipuka ovinyingi ovivi, ovanthu vesukisa eyovo, nokuungumaneswa. Mokueenda Kuovityita Ekwi Vioutumini wa Kristu: “[Huku] makasekuna ononkhuka momaiho avo, ononkhia, nokulila, no nongembia kamavikakalako vali.” (Revelação 21:4) Tyihambukiswa unene okusoka okuti kamakukakala vali oluihamo, nononkhumbi. Tupu Huku walaa okuti makamanako ondyale yavilapo yovanthu—ononkhia. Oñgeni otyo matyikaenda?

“AVEHO VEKAHI MOMALANGALO . . . MAVAKATUNDAMO”

13. Oñgeni ononkhia mbakalesa ovanthu tunde etyi Andau alinga onkhali?

13 Tunde etyi Andau alinga onkhali, ononkhia mbukahi nokutumina ovanthu ngatyina ohamba. Ondyale imwe yehevilwa okuluiswa nomunthu nawike. Ondyale oyo ikuata ovanthu aveho, nokuetako oluihamo olunene. (Romanos 5:12, 14) Tyotyili, mokonda “yowoma nononkhia,” ovanthu ovanyingi “vekahi moupika omuenyo wavo auho.”—Hebreus 2:15.

14. Oñgeni matukakala tyina ononkhia mbamanyimuako?

14 Ombimbiliya ipopia konthele yomuvo “ononkhia, ondyale yahulililako maikanyimuako.” (1 Coríntios 15:26) Otyo matyikaeta ovipuka vivali. “Otyinyingi otyinene tyovanthu” vena omuenyo hono, mavakahupa, avanyingila mouye omupe walaelue, avakala nomuenyo wahapu. Tupu ovanthu ovanyingi vokuankhia, mavakatutila. Utyivila okusoka ehambu enene “otyinyingi otyinene tyovanthu” mavakakala nalio tyina vamakatambula vana vatutila? Okulilongesa nawa omahipululo etutilo ekahi Mombimbiliya, matyitukuatesako okunoñgonoka oñgeni matukakala tyina ovanthu vamatutiliswa.—Tanga Marcos 5:38-42; Lucas 7:11-17.

15. Oñgeni molitehelela inkha umwe povove ututiliswa?

15 Soka konondaka mbokuati, “aveho avakala nonthilo,” iya “avahimbika okuhivilika Huku.” Tyafuile noove ñgeno welitehelela ngotyo inkha wakalelepo etyi ovanthu ovo vatutiliswa. Tyotyili, matukahambukwa unene tyina vetu vokuankhia vamatutiliswa. Jesus wapopia okuti: “Makuya oola aveho vekahi momalangalo mavekeiva ondaka yae, iya avatundumo.” (João 5:28, 29) Nawike puonthue wamonale etutilo, tyotyili otyo otyimwe povipuka ovinene “tuehenemone.”

HUKU MAKAKALA “OVIPUKA AVIHO KOVANTHU AVEHO”

16. (a) Omokonda yatyi tuesukisila okupopia nehambu konthele yovipuka tuhenemone? (b) Oityi Paulu apopile opo apameke Ovakristau mo Korintu?

16 Vana vatualako nekolelo mu Jeova momuvo uno wokuepuiya, mavakapewa ovipuka oviwa komutwe! Namphila tuhenemone ovipuka oviwa mavikeya, tuesukisa okusoka kuvio. Otyo matyitukuatesako okutala kuetyi tyakolela vali, nokulityilika okutalukwa novipuka viouye uno. (Lucas 21:34; 1 Timóteo 6:17-19) Tyina tulilongesa nombunga, nokutomphola novakuatate vetu, novalongwa Vombimbiliya, novanthu ovakuavo vesuka notyili, tupopiei nehambu konthele yovipuka oviwa unene matukapewa komutwe. Otyo matyipameka onthumbi yetu yokuti tyilityili matukevipewa. Otyo apostolu Paulu apamekela ovakuatate vae Ovakristau. Onondaka mbae mbevekuatesako okusoka kovipuka mavikamoneka konthyulilo Youtumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi. Hetekela okusoka kuetyi tyihangununa onondaka mba Paulu mu 1 Coríntios 15:24, 25, 28.Tanga.

17, 18. (a) Omononkhalelo patyi Jeova ali “ovipuka aviho kovanthu aveho” kohale? (b) Oityi Jesus makalinga opo akondoleko ombembwa newaneko?

17 Onondaka mbokuti “Huku makakala ovipuka aviho kovanthu aveho,” mbulekesa nawa oñgeni omuenyo maukakala konthyulilo yomanima ovityita ekwi. Mahi, otyo tyihangununa tyi? Soka kotyikunino tyo Endene etyi Andau na Eva ankho valinga onthele yombunga ya Jeova ina ombembwa. Jeova Ohamba Youye Auho ankho oe muene utumina ovipuka aviho atunga, onoandyu novanthu. Ovo ankho vapondola okupopia na Jeova, nokumufenda, nokupewa ononkhano onongwa. Oe ankho “ovipuka aviho kovanthu aveho.”

18 Oupanga oo wombembua, wanyonua etyi Satanasi ahongiliya ovanthu okutyitukilapo outumini wa Jeova. Mahi, tunde mo 1914, Ouhamba wa Mesiya ukahi nokulipongiya opo ukakondoleko ombembwa newaneko. (Efésios 1:9, 10) Ovipuka ovinyingi oviwa nkhele “tuhenemone” hono, matukevimona mokueenda Kuovityita Ekwi Vioutumini. Konyima makuya “onthyulilo” Youtumini wa Kristu Womanima Ovityita Ekwi. Oityi matyilandulako? Namphila Jesus apewa “outumini auho . . . keulu no pohi,” oe kahande okupunda omphangu ya Jeova. Nomutima weliola Jesus “mapakula ouhamba ku Huku, He yae.” Oe makaundapesa onkhalelo yae noutumini wae, “pala enkhimano lia Huku, Tate.”—Mateus 28:18; Filipenses 2:9-11.

19, 20. (a) Oñgeni vana mavatuminwa Nouhamba mavalekesa inkha vahanda okutavela outumini wa Jeova? (b) Ovipuka patyi oviwa matukapewa komutwe?

19 Okupolelela opo, aveho mavatuminwa Nouhamba, mavakala tyehena onkhali. Mavalandula ongeleka ya Jesus, iya nomutima weliola mavetavela nehambu outumini wa Jeova. Mavakalekesa okuti vahanda umwe okutuminwa na Jeova, inkha valamba meheteko liahulililako. (Revelação 20:7-10) Konyima yotyo, onomphuki ambuho, ovanthu nonoandyu, mavakaipawa. Oo maukakala omuvo wehambu enene! Ombunga aiho ya Jeova, keulu no pohi, maikemuhivilika. Iya Jeova makakala “ovipuka aviho kovanthu aveho.”—Tanga Salmo 99:1-3.

20 Okuti ovipuka oviwa mavikaetuako apa katutu Nouhamba, vikulunda okulinga ononkhono mbokulinga ehando lia Huku? Okuti upondola okulityilika okutalukwa novipuka vihena esilivilo viawa nouye wa Satanasi? Mopameka etokolo liove liokuamena outumini wa Jeova? Yeka ovituwa viove vilekese okuti uhanda okutyilinga apeho. Iya mokakala nombembwa, nomuenyo omuwa, mokueenda kuomanima ovityita ekwi, nokomutwe!

[Omapuko Elongeso]

[Omalutalatu pefo 16]

Tyina Jesus amamane ovilinga viae Viouhamba, makondola Ouhamba ku Tate yae