Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Kanuena bamanye dituku ne dîba’

‘Kanuena bamanye dituku ne dîba’

‘Nushale batabale, bualu kanuena bamanye dituku ne dîba.’​—MAT. 25:13, NW.

1-3. a) Mbilejilu kayi bidi mua kutuambuluisha bua kumvua malongesha adi mu nsumuinu ibidi ivua Yezu muele? b) Netuandamune nkonko kayi?

FUANYIKIJA ne: munene kampanda wa mbulamatadi muende lumu udi ukulomba bua umushiye mu tshibilu kampanda tshinene. Minite mikese kumpala kua kuya kumushiya mu tshibilu etshi, udi umona ne: mashinyi ebe kaena ne kasolonyi kakumbane to. Udi ne bua kuya lukasa bua kusumba kasolonyi kakuabu. Paudi uya, munene eu udi ufika. Udi ukukeba kadi kena ukumona. Kena ukuindila to, udi ulomba muntu mukuabu bua aye kumushiya. Katupa kakese pashishe, wewe udi ufika ne bakuambila ne: ukadi muye ne muntu mukuabu. Neumvue bishi?

2 Fuanyikija kabidi ne: wewe ke munene kampanda ne udi musungule bantu basatu badi bakumbane bua kukuenzela mudimu kansanga wa mushinga. Udi ubambila tshia bobu kuenza, ne bonso basatu badi bitaba bua kuwenza. Kadi paudi upingana pashishe, udi umona ne: anu bantu babidi ke badi benze mudimu uuvua mubapeshe. Bualu bua dikema mbua ne: muntu umue udi kayi muenze wende mudimu eu udi utuadija kudibingisha. Pende kayi nansha mutete kuenza mudimu au to. Neumvue munyi?

3 Mu lusumuinu lua Yezu lua mishikankunde ne lua ntalanta, wakenza mudimu ne nsombelu ya buena eyi bua kuleja muvua bamue bena Kristo bela manyi mua kushala ne lulamatu ne budimu mu tshikondo tshia ku nshikidilu, ne muvua bakuabu kabayi mua kushala ne lulamatu. * (Mat. 25:1-30) Wakaleja muvua bualu ebu ne mushinga pakambaye ne: ‘Nushale batabale, bualu kanuena bamanye dituku ne dîba,’ mmumue ne: dîba dialua Yezu bua kubutula bulongolodi bua Satana. (Mat. 25:13, NW) Tudi petu mua kutumikila mubelu eu lelu. Mmasanka kayi atuapeta tuetu bashale batabale anu muvua Yezu mutulombe bua kuenza? Mbanganyi badi baleje mudibu badilongolole bua kupanduka? Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kushala batabale?

KUSHALA MUTABALE KUDI KUKUPETESHA MASANKA

4. Bua tshinyi kabiena bikengela kumanya dituku dialua nshikidilu bua ‘kushala batabale’?

4 Mu imue nsombelu bu mudi: kuenza mudimu mu tshiapu kampanda, kumonangana ne munganga anyi kuenza ngendu ne kawulu anyi ndeka bidi bilomba kunemeka dîba. Kadi mu nsombelu mikuabu bu mudi: kuluishakaja bua kujima mudilu anyi kuambuluisha bantu badi mu njiwu bua bipupu kampanda bidi bibakuate, kabitu bilomba kunemeka dîba kampanda dikosa to, bualu kuenza nunku kudi mua kutushiya mu ditanaji anyi kukebesha njiwu. Mu nsombelu ya nunku, mbimpe kuenza mudimu udi mumueneke pamutu pa kuenza malu atukavua balongolole. Bia muomumue, mudimu wetu wa kuyisha udi wambuluisha bantu bua kumanya tshidi Yehowa muenze bua kusungila bantu. Mudimu eu udi ne mushinga wa bungi lelu bualu nshikidilu wa bulongolodi ebu udi wenda usemena. Kabiena bikengela kumanya dituku dialua nshikidilu bua kushala batabale ne kuenza disua dia Yehowa to. Kadi kubenga kumanya dituku anyi dîba kudi kutuambuluisha mu mishindu itanu.

5. Mmushindu kayi udi kubenga kumanya dituku anyi dîba kutuambuluisha bua kuleja tshidi mu mutshima wetu?

5 Tshia kumpala, kubenga kumanya dîba dialua nshikidilu kudi kutuambuluisha bua kuleja menemene tshidi mu mutshima wetu. Kudi kabidi kutuvuija bakumbane bualu kudi kutuambuluisha bua kuleja mutudi balamate Yehowa ne muoyo mujima. Nansha mutudi bindile bua kupanduka pabutulabu bulongolodi ebu, tudi tuenzela Yehowa mudimu bualu tudi bamunange, ki nganu bua kupeta muoyo. (Bala Musambu wa 37:4.) Tudi basue kuenza disua diende ne tudi bamone ne: Nzambi udi utulongesha bua diakalenga dietu. (Yesh. 48:17) Bushuwa katuena tumona mikenji yende bu idi ne bujitu to.​—1 Yone 5:3.

6. Tuetu tuenzela Nzambi mudimu bualu tudi bamunange, neumvue munyi? Bua tshinyi?

6 Tshibidi, kubenga kumanya dîba anyi dituku kudi kutuambuluisha bualu tudi tupeta mushindu wa kusankisha mutshima wa Yehowa. Tuetu tuenzela Yehowa mudimu bualu tudi bamunange, kabiyi bualu nshikidilu ukadi pabuipi anyi bua kupeta difutu, tudi tuambuluisha Yehowa bua kulejaye mudi muluishi wende Satana muena dishima. (Yobo 2:4, 5; bala Nsumuinu 27:11.) Patudi tumona ntatu ne makenga bidi Satana mukebeshe mu bantu, tudi ne disanka bua kutua bukokeshi bua Yehowa nyama ku mikolo ne kubenga bukokeshi bubi bua Satana.

7. Bua tshinyi udi musue kuenzela Nzambi mudimu ne kuambuluisha bantu bakuabu?

7 Tshisatu, kubenga kumanya dîba dijalame kudi kutuambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne kuambuluisha bantu bakuabu. Lelu bamue bantu badi kabayi bamanye Nzambi badi pabu bitaba anu bu tuetu ne: bulongolodi ebu kabuakutungunuka ne kuikalaku to. Badi batshina ne: bipupu kampanda bidi mua kubutula buloba tshikondo tshidibu kabayi belele meji, ke bualu kayi badi ne lungenyi lua ne: “Tudie bietu, tunue bietu, bualu bua makelela tufuafua.” (1 Kol. 15:32) Kadi tuetu katuena ne buôwa peshi tuditatshisha anu buetu nkayetu to. (Nsu. 18:1) Kadi, tudi tuteka disua dia Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu ne tudi basue kufila bintu bionso bitudi nabi kusangisha ne dîba ne makanda etu bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. (Bala Matayo 16:24.) Tudi ne disanka bua kuenzela Nzambi mudimu, nangananga bua kuambuluisha bantu bakuabu bua bamumanye.

8. Ntshilejilu kayi tshia mu Bible tshidi tshileja bua tshinyi tudi ne bua kutamba kueyemena Yehowa ne Dîyi diende?

8 Tshinayi, kubenga kumanya dituku ne dîba kudi kutuambuluisha bua kueyemena Yehowa ne kutumikila mikenji ya mu Dîyi diende ne muoyo mujima mu nsombelu wetu. Bu mutudi bena mibi, mbipepele bua tuetu kudieyemena. Paulo wakadimuija bena Kristo bonso ne: ‘Muntu udi wela meji ne: ndi muimane, adimuke bua kaponyi biende.’ Matuku makese kumpala kua Yoshua kubuela ne bena Isalele mu Buloba bulaya, bantu binunu makumi abidi ne bisatu bakajimija dianyisha diabu kudi Nzambi. Paulo wakamba ne: ‘Malu aa akafundibua bua kutudimuja, kutudi mene kuakufika nshikidilu wa bikondo.’​—1 Kol. 10:8, 11, 12.

9. Mmunyi mudi ntatu mua kukolesha ditabuja dietu ne kutusemeja pabuipi ne Nzambi?

9 Tshitanu, kubenga kumanya dituku ne dîba kudi kutuambuluisha bua kukolesha ditabuja dietu patudi mu ntatu. (Bala Musambu wa 119:71.) Bushuwa matuku a ku nshikidilu wa bulongolodi ebu ‘mbikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.’ (2 Tim. 3:1-5, NW) Bantu ba bungi ba mu bulongolodi bua Satana mbatukine, nunku badi batukengesha bua ditabuja dietu. (Yone 15:19; 16:2) Tuetu tudipuekesha ne tukeba buludiki bua Nzambi patudi mu ntatu, ditabuja dietu nedilue bu tshiamu tshidibu bela mu mudilu bua kutshilengeja. Katuakulekela kuenzela Yehowa mudimu to. Kadi netusemene pabuipi ne Yehowa kupita mutudi mua kuikala belele meji.​—Yak. 1:2-4; 4:8.

10. Tshidi mua kuenza ne: tumone dîba bu didi diya lukasa ntshinyi?

10 Dîba ditu diya lukasa anyi bitekete bilondeshile malu adi muntu wenza. Tuetu ne bia bungi bia kuenza ne baditue mu dibienza katuyi tutangila dîba, dîba didi dimueneka bu didi diya lukasa. Bia muomumue, tuetu baditue mu dienza mudimu udi Yehowa mutupeshe, dituku ne dîba adi bidi mua kufika mu tshikondo tshitudi katuyi belele meji. Bena Kristo bela manyi ba bungi mbatushile tshilejilu tshimpe mu bualu ebu. Tukonkononayi mu tshikoso tshivua tshienzeke pakatekabu Yezu Mukalenge mu 1914 ne tumone muvua bamue baleje muvuabu badilongolole ne bakuabu kabayi badilongolole.

BELA MANYI MBALEJE MUDIBU BADILONGOLOLE

11. Pakapita tshidimu tshia 1914, bua tshinyi bamue bela manyi bakela meji ne: Mukalenge uvua ujanguluka?

11 Vuluka lusumuinu lua Yezu lua mishikankunde ne lua ntalanta. Bu mishikankunde anyi bapika ba mu nsumuinu eyi bamanye dîba divua mubaki wa mukaji anyi mfumuabu mua kufika, kabivua bikengela bua kushalabu batabale to. Kadi bu muvuabu kabayi bamanye dîba, bivua bikengela bikale badilongolole. Nansha muvua bela manyi bamanye bidimu bia bungi kumpala ne: tshidimu tshia 1914 tshivua tshia pa buatshi, kabavua bumvue bimpe menemene malu avua ne bua kuenzeka mu tshidimu atshi to. Pavua malu menzeke mu mushindu uvuabu kabayi batekemene, bivua bimueneke anu bu ne: Yezu uvua ujanguluka. Muanetu wa balume mukuabu wakamba ne: “Bantu bakese ba kutudi bakela meji ne: tuvua ne bua kuya mu diulu lumingu lua kumpala lua ngondo wa dikumi wa tshidimu atshi.”

12. Mmushindu kayi uvua bela manyi baleje ne: bavua ne lulamatu ne budimu?

12 Anji elabi meji muvuabi mua kuikala bibatekeshe mu mikolo bua muvua nshikidilu uvuabu batekemene kayi mulue. Mvita ya kumpala ya buloba bujima yakakebela kabidi bana betu abu buluishi. Mudimu wa kuyisha wakenza bu uvua muimane. Bivua bienze bu ne: bela manyi bavua balale. Kadi mu 1919 tshintu kampanda tshiakababisha. Yezu wakalua mu ntempelo wa Nzambi wa mu nyuma ne tshikondo tshia kutangila ntempelo tshiakakumbana. Kadi wakasangana bamue kabayi bakumbane ne bakajimija diakalenga diabu dia kutungunuka ne kuendela Mukalenge “mushinga.” (Mat. 25:16) Bavua anu bu mishikankunde mipote ivua kayiyi milame manyi, bualu bavua bapangile ditabuja. Anu bu mupika mubi, kabavua basue kudifila bua kuenza mudimu wa Bukalenge to. Kadi bela manyi ba bungi bobu bavua ne ditabuja dikole ne bavua basue kuenzela Mukalenge wabu mudimu nansha mu bidimu bikole bia mvita abi.

13. Kasumbu ka mupika kavua ne lungenyi kayi kunyima kua tshidimu tshia 1914? Kadi ne lungenyi kayi lelu?

13 Panyima pa 1914, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba bualu bua mushinga ebu: “Bana betu, bonso ba kutudi badi ne mmuenenu muimpe bua Nzambi kabena mua kuteketa mu mikolo bua dipangadika kayi dionso didiye wangata to. Katuena tujinga bua malu enzeke bu mutudi tuetu basue, kadi patudi bamone ne: bualu butuvua batekemene mu ngondo wa dikumi wa 1914 buvua bubi, tuvua basanke bua kumona ne: Mukalenge kavua mushintulule tshivuaye mulongolole anu bua kutusankisha to. Katuena tujinga bua enze disua dietu nansha. Kadi tudi basue anu bua kumvua bimpe malu adiye mulongolole bua kuenza.” Bela manyi lelu batshidi ne lungenyi elu lua budipuekeshi ne didifila. Kabena bamba mudibu bababuluile malu to, kadi mbadisuike bua kulombola “mudimu” wa Mukalenge pa buloba. Mpindieu, ‘musumba munene’ wa ‘mikoko mikuabu’ mmumue ne: bena Kristo badi ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba badi balonda tshilejilu tshia bela manyi.​—Buak. 7:9; Yone 10:16.

TUIKALE BADILONGOLOLE

Nansha mu nsombelu mikole, ukebe biakudia bia mu nyuma

14. Kutumikila mibelu idi kasumbu ka mupika kafila nekutuambuluishe mushindu kayi?

14 Anu bu bena Kristo bela manyi, bena mu musumba munene badi badimuke badi batumikila mibelu idi kasumbu ka mupika kadi Nzambi muteke kafila. Nunku mbienze anu bu ne: badi buuja miendu yabu ne manyi a mu Dîyi dia Nzambi ne a nyuma. (Bala Musambu wa 119:130; Yone 16:13.) Bu mudibu bakoleshibua nunku, badi pabu baleja mudibu badilongolole bua dipingana dia Kristo, ne batungunuka ne kuenza mudimu wabu nansha padibu mu ntatu. Tshilejilu, mu buloko kampanda bua bena Nazi, bana betu bavuamu bavua anu ne Bible umue. Nunku bakasambila bua bapete mikanda mikuabu. Matuku makese pashishe, bakumvua lumu ne: muanetu mukuabu uvua ne mukolo wa dibaya uvuabu bafuma ku diela mu buloko uvua mubuele ne bimue bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi bivuaye musokoke mu mukolo wende eu. Munkatshi mua bantu bakapatuka mu buloko muvua muanetu Ernst Wauer uvua muela manyi. Wakamba ne: “Yehowa uvua mutuambuluishe mu mushindu wa dikema bua kuvuluka malu mimpe a bungi avua atukolesha avua mu bibejibeji.” Pashishe wakamba ne: “Lelu mbipepele bua kupeta biakudia bia mu nyuma, kadi tutuku tubiangata ne mushinga anyi? Ndi mutuishibue ne: Yehowa mmulamine bantu badi bamueyemene, bamulamate ne badia ku mêsa ende malu mimpe a bungi.”

15, 16. Mmunyi muvua muanetu wa balume mukuabu ne mukajende bapete masanka bua tshisumi tshiabu mu mudimu wa buambi? Tshilejilu tshiabu tshidi tshitulongesha tshinyi?

15 Mikoko mikuabu idi payi yenza mudimu wa bungi bua kuambuluisha bana babu ne Kristo. (Mat. 25:40) Bishilangane ne mupika mubi ne wa lulengu wa mu lusumuinu lua Yezu, badi badienzeja bikole ne badipangisha amue malu bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala. Tshilejilu, pavuabu balombe Jon ne Masako bua kuya kuyisha bantu badi bakula tshiena-Chine mu ditunga dia Kenya, bakanji kuelakana bua kuya. Kadi pakelabu meji bikole ne kusambila bua bualu ebu, bakangata dipangadika dia kuya.

16 Bakapeta malu mimpe a bungi bua tshisumi tshiabu. Bakamba ne: “Munemu, mudimu wa diyisha udi wenza disanka.” Bakatuadija kulonga Bible ne bantu muanda mutekete ne kupetabu kabidi malu makuabu mimpe a bungi. Bakalua kuamba ne: “Tudi tuela Yehowa tuasakidila dituku dionso bua mudiye mututume muaba eu.” Bushuwa, kudi kabidi bana betu ba bungi badi bangata mapangadika adi aleja mudibu basue kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Nzambi bu mudi nshikidilu wenda usemena. Ela meji bua bantu binunu ne binunu badi bajikije mu Kalasa ka Gilada ne balue bamisionere. Udi mua kumanya malu a bungi bua mudimu wa bumisionere wewe mubale tshiena-bualu tshia ne: “Tudi tuenza muetu muonso” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 10 mu 2001. Paudi ubala tshiena-bualu tshimpe etshi tshidi tshiakula bua kuenza mudimu wa bumisionere, wele meji bua mushindu uudi mua kuvudija mudimu uudi wenza bua kutumbisha Nzambi ne kuvudija kabidi disanka diudi nadi.

WEWE PEBE USHALE MUTABALE

Dîba ditu diya lukasa patudi tutuishila mêsu pa mudimu udi Kristo mutupeshe

17. Mmunyi mudi kubenga kumanya dituku ne dîba kutuambuluishe?

17 Bulelela, kubenga kumanya dituku ne dîba dialua nshikidilu wa bulongolodi ebu nkutuambuluishe. Pamutu pa kubungama anyi kuteketa mu mikolo, tudi bamone ne: tudi basemene bikole pabuipi ne Yehowa Tatu wetu muimpe patudi baditue mu dienza disua diende. Bu mutudi baditue mu dienza mudimu udi Yezu mutupeshe, ne bepuke malu adi mua kutushiya mu ditanaji, tudi tuenzela Yehowa mudimu ne disanka.​—Luka 9:62.

18. Bua tshinyi tudi basue kushala ne lulamatu kudi Nzambi?

18 Dituku dia Nzambi dia dilumbuluisha didi dienda disemena ne lukasa. Katuena basue kubungamija Yehowa anyi Yezu to. Mbatueyemene pa kutupesha mudimu wa mushinga mukole mu matuku a ku nshikidilu aa. Tudi ne dianyisha bua mushindu udibu batueyemene.​—Bala 1 Timote 1:12.

19. Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi badilongolole?

19 Nansha tuetu ne ditekemena dia kupeta muoyo mu diulu anyi mu Mparadizu pa buloba, tudi ne bua kudisuika bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi udi mutupeshe mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. Katuena anu bamanye dituku ne dîba dijalame dialua dituku dia Yehowa, ne katuena anu dijinga ne kudimanya bua kushala batabale to. Tudi ne bua kutungunuka ne kuikala badilongolole. (Mat. 24:36, 44) Tudi bajadike ne: patudi tutungunuka ne kueyemena Yehowa ne kuteka Bukalenge buende pa muaba wa kumpala, Yehowa kakutuela mâyi ku makasa to.​—Lomo 10:11.