Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Onthiki Noola Kamuii”

“Onthiki Noola Kamuii”

“Onthiki Noola Kamuii”

“Moluotyo, tualeiko tyalunguka, mokonda onthiki noola kamuii.”—MATEUS 25:13.

OÑGENI MOKUMBULULA?

Omononkhalelo patyi okuhei onthiki ine oola yonthyulilo otyiwa pala onthue?

Oñgeni ovalembulwa vatuaileko tyalunguka?

Omononkhalelo patyi tupondola okulekesa okuti tuafwapo pala onthyulilo?

1-3. (a) Oityi matyitukuatesako okunoñgonoka ononthengele-popia onombali mba Jesus? (b) Omapulo patyi tuesukisa okukumbulula?

 SOKA omutimini umwe omunene ukuita opo umutuale keliongiyo limwe liakolela. Tyina nkhele kuakamba onominutu mbumwe ukemupole opo umutuale keliongiyo, utala okuti etukutuku liove litupu ongasolina ituuka. Wesukisa okukalanda liwa-liwa ongasolina. Tyina wenda, omutumini uhika. Ukuovola mahi ehekuvasi. Oe kapondola okukevela, moluotyo wiita omunthu mukuavo emutuale. Tyina ukondoka, unoñgonoka okuti omutumini wayale. Oñgeni mokala?

2 Pahe soka ñgeno ove umutumini iya waholovona ovalume vetatu ovanongo valinge otyilinga tyimwe tyakolela. Uvepopila etyi vena okulinga, iya aveho vetatu avetavela. Tyina ukondoka, unoñgonoka okuti vevali vala valinga otyilinga tyavo. Wike wahalingile otyilinga tyae ukahi nokutatesa. Tyotyili, oe nii kaovolele okutyilinga. Oñgeni mokala?

3 Monthengele-popia ya Jesus yovamphembela no notalendu, oe wapopia ononthele mbelifwa opo alekese omokonda yatyi mokueenda kuomuvo wahulililako ovalembulwa vamwe Ovakristau mavakala nekolelo nokualunguka, mahi ovakuavo kamavakala nekolelo. a (Mateus 25:1-30) Oe wetyihangununa nawa etyi ati: “Moluotyo, tualeiko tyalunguka, mokonda onthiki noola kamuii.” Jesus ankho ukahi nokupopia okuti ovalongwa vae kamavanoñgonoka onthiki noola meya okuhanyako ouye wa Satanasi. (Mateus 25:13) Nonthue hono tuesukisa okulandula elondolo olio. Ouwa patyi matupoloko inkha tutualako tyalunguka ngetyi Jesus etulondola okulinga? Ovalie vatuaileko tyalunguka? Iya oityi tuna okulinga opo tutualeko tyalunguka?

OUWA WOKUTUALAKO TYALUNGUKA

4. Opo ‘tutualeko tyalunguka,’ omokonda yatyi tuehesukisile okunoñgonoka onthiki noola onthyulilo maiya?

4 Ovilinga vimwe, ngetyi okuundapa mukaputu, nokuenda kondotolo, ine pala okuvasa etukutuku, viesukisa okutala pololoso opo tuhasete. Mahi, ovilinga ovikuavo, ngetyi okunyima otupia ine ovilinga viokuyovola tyina papita otyiponga, okutala pololoso tyipondola okukutalula, nokukuetela ovitateka. Tyakolela vali, okusuka novilinga viove tyipona okutala poola. Tupu, ovilinga vietu viokuivisa vikuatesako ovanthu okulilongesa etyi Jeova ekahi nokulinga opo ayovole ovanthu. Hono, otyilinga otyo tyakolela vali, mokonda onthyulilo youye uno ikahi popepi. Opo tutualeko tyalunguka nokulinga etyi Jeova ahanda, katuesukisile okunoñgonoka onthiki noola onthyulilo maiya. Tyotyili, okuhei onthiki ine oola, tyituetela ouwa mononkhalelo ononthano.

5. Oñgeni okuhei onalupi onthyulilo maiya tyitukuatesako okuhololola etyi tyikahi momutima wetu?

5 Tete, okuhei onalupi onthyulilo maiya tyitukuatesako okuhololola etyi tyikahi momutima wetu. Jeova una ehumbilo nonthue mokonda utuyeka tuholovone okukolela mwe. Tuumbila Jeova mokonda tumuhole, ha mokonda vala tuhanda okuhupa konthyulilo youye uno, nokukala nomuenyo wahapu. (Tanga Salmo 37:4.) Tuna ehambu liokulinga ehando lia Huku, nokuimbuka okuti utulongesa pala ouwa wetu. (Isaías 48:17) Kuonthue ovitumino viae kavileme.—1 João 5:3.

6. Tyina tuumbila Huku mokonda yohole, tyimukalesa ñgeni? Omokonda yatyi?

6 Vali, okuhei onthiki ine oola, tyituavela omphitilo yokuhambukiswa omutima wa Jeova. Tyina tumuumbila mokonda tumuhole, ha mokonda vala onthyulilo apa katutu maiya ine omokonda vala tuhanda ondyambi, tukuatesako Jeova okulekesa okuti ondyale yae Satanasi, onkhembi. (Jó 2:4, 5; tanga Provérbios 27:11.) Twii ononkhumbi ononene Eliapu likahi nokueta, moluotyo tuhambukwa okuama koutumini wa Jeova, nokuyala Satanasi.

7. Omokonda yatyi uhandela okuundapesa omuenyo wove pala okuumbila Huku nokukuatesako vakuenyi?

7 Tatu, okuhei onalupi onthyulilo maiya, tyitukuatesako okukala notyali, nokuundapesa omuenyo wetu pala okuumbila Huku nokukuatesako vakuetu. Hono, vamwe vehei Huku, tupu vetavela okuti onthyulilo ikahi popepi. Mokonda vena owoma wokuti oohi maihanyuako, vapopia okuti: “Tuliei, tunuei, mokonda muhuka matunkhi.” (1 Coríntios 15:32) Mahi, onthue tutupu owoma, tupu katuovola okukala atuike opo tulinge vala omahando etu. (Provérbios 18:1) Mahi, tupaka tete Jeova momuenyo wetu, nokuundapesa atyiho tuna, okukutikinyamo omuvo wetu, nononkhono, opo tuivise onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. (Tanga Mateus 16:24.) Tukala nehambu liokuumbila Huku, haunene tyina tukuatesako vakuetu okumunoñgonoka.

8. Ongeleka patyi Yombimbiliya ilekesa okuti tuesukisa okuyumba vali onthumbi mu Jeova no Mondaka yae?

8 Kuana, okuhei onthiki ine oola onthyulilo maiya, tyitukuatesako okuyumba vali onthumbi mu Jeova nokulinga ononkhono mbokutavela Ondaka yae. Mokonda tuvakuankhali, tuna eyembelo liokuliyumba onthumbi. Paulu walondola Ovakristau aveho okuti: “Una usoka okuti utai, alunguke opo ahatoke.” Wapopia okuti 23.000 yova Isilayeli vehetavelele ku Jeova, vankhia etyi ankho vehungi kokunyingila Motyilongo Valaelwe. Paulu wapopia okuti, “ovipuka ovio viahonekwa opo vitulondole, onthue tukahi konthyulilo youye uno.”—1 Coríntios 10:8, 11, 12.

9. Oñgeni ovitateka vipondola okupameka ekolelo lietu noupanga wetu na Huku?

9 Tano, okuhei onalupi onthyulilo maiya, tyitukuatesako okuyeka ovitateka vipameke ekolelo lietu. (Tanga Salmo 119:71.) Ononthiki mbahulililako mbouye uno, “mbepuiya.” (2 Timóteo 3:1-5) Ovanyingi mouye wa Satanasi vetuyele, moluotyo, tupondola okumoneswa emone mokonda yekolelo lietu. (João 15:19; 16:2) Inkha tuliola omutima, nokuovola ehongolelo lia Huku tyina tulolwa, ekolelo lietu malipame, iya kamatuyekepo okuumbila Jeova, mahi oupanga wetu nae maupame vali unene.—Tiago 1:2-4; 4:8.

10. Oityi tyilingisa omuvo okumoneka ngoti ukahi nokulamba liwa?

10 Omuvo upondola okulamba liwa-liwa ine okuseta. Tyina tukala novilinga ovinyingi, atuhatale apeho pololoso, omuvo ngoti ulamba liwa-liwa. Tupu, inkha tuundapa nombili movilinga Jeova etuavela, onthyulilo ipondola okuya vali liwa tyipona etyi ankho tusoka. Ovalembulwa ovanyingi vetuavela ongeleka ongwa mokonda vekahi nokuundapa nombili movilinga via Huku. Tutalei liwa-liwa etyi tyamonekele etyi Jesus akala Ohamba mo 1914, noñgeni ovalembulwa vamwe valekesile okuti valunguka, iya vakuavo kavalungukile.

OVALEMBULWA VALEKESA OKUTI VALUNGUKA

11. Konyima yo 1914, oityi ovalembulwa vasokela okuti Tatekulu ukahi nokuseta?

11 Hinangela ononthengele-popia mba Jesus, yovamphembela noyo notalendu. Inkha ovamphembela ine ovapika mononthengele-popia ombo vanoñgonokele onalupi tatekulu meya, ñgeno kavesukisile okutualako tyalunguka. Mahi ovo ankho kavetyii, moluotyo, ankho vesukisa okukala tyafuapo. Mokueenda kuomanima omanyingi, ovalembulwa ankho vetyii okuti 1914 malikala enima liakolela unene, mahi ankho kavanoñgonokele nawa oityi matyikamoneka. Etyi ovipuka viahaendele ngetyi ankho vakevelela, vamwe avasoko okuti Jesus ukahi nokuseta. Konyima, omukuatate umwe wahinangela okuti: “Vamwe puonthue ankho vasoka okuti matuende keulu mokueenda kuosimano yotete ya Kulindi yo 1914.”

12. Oñgeni ovalembulwa valekesa okuti vena ekolelo nokualunguka?

12 Soka oñgeni tyisoyesa okukevelela onthyulilo iya ayeheya! Tupu ankho omuvo umwe wepuiya pala ovakuatate mokonda youndyale valingilwe mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho. Ovilinga viokuivisa avitalama, ongatyina ankho ovalembulwa velele. Mahi mo 1919, vaihanwa opo vapahukepo! Jesus weya okutala nawa vana ankho veliti Ovakristau. Vamwe ankho kavekahi nawa mopaspilitu, iya avayekepo okuundapa na Tatekulu, Jesus. (Mateus 25:16) Kavakalele tyalunguka, ankho velifwa novamphembela vehena onondunge veheyulisile omulela movikandiyelo viavo. Iya ngomupika wondende uhatuaileko okuyumba onthumbi komuhona wae, ovo kavahandele okulinga ononkhono opo vaovole tete Ouhamba. Mahi otyinyingi tyovalembulwa, valekesile ekolelo, nehando enene liokuumbila Tatekulu yavo alo umwe mokueenda kuomanima oo okuepuiya ovilwa.

13. Konyima yo 1914, otyituwa patyi ovalembulwa ankho vena? Iya otyituwa patyi vena hono?

13 Konyima yo 1914, Omutala Womulavi (mo Ingelesi) wahangununa okuti: “Vakuatate, onthue vokuna otyituwa tyaviuka konthele ya Huku, katuasoyele netyi ekahi nokulinga. Ankho katuhande ehando lietu lilingwe, mahi etyi tuatala okuti etyi ankho tukahi nokukevela mu Kulindi yo 1914 katyaviukile, tuahambukwa netyi Tatekulu ahapilululile Evangelo Liae opo etuhambukiswe. Ankho katuhande etyilinge. Tuhanda vala okunoñgonoka evangelo Liae.” Tupu ovalembulwa hono vena omutima weliola, nepeleyo liokulinga ehando lia Huku. Kavapopi okuti Huku upopia navo, mahi vahanda vala okulinga ovilinga Jesus eveavela pano pohi. Iya hono Ovakristau vakevela okukala pano pohi, “otyinyingi otyinene tyovanthu” “vonongi ononkhuavo,” vahetekela ongeleka yavo.—Revelação 7:9; João 10:16.

TULEKESA OKUTI TUALUNGUKA

14. Omokonda yatyi otyiwa okutavela etyi omupika wekolelo nokualunguka alongesa?

14 Huku waholovona omupika wekolelo nokualunguka opo aavele ovanthu vae okulia kuopaspilitu. Otyinyingi tyovanthu valekesa okuti vafuapo pala okutavela etyi omupika alongesa, ongatyina vayulisa vali omulela movikandiyelo viavo. (Tanga Salmo 119:130; João 16:13.) Nokuapamekwa, ovo pahe vapondola okutualako tyalunguka pala onthyulilo, tyina Kristu amakondoka, nokuundapa nombili namphila valolwa. Mongeleka, mokaleya kamwe ko Nazista, ovakuatate ankho vena vala Ombimbiliya ike. Moluotyo velikuambela opo vakale vali nokulia kuopaspilitu. Kapakalele unene, veiva okuti omukuatate umwe walemana, una otyikalo tyotyimuti, wapakua mokaleya, iya waetelela ononthele onomphe mbo Mutala Womulavi ankho aholeka motyikalo otyo. Omukuatate omulembulwa Ernst Wauer, umwe po vokuahupa, konyima wahinangela okuti: “Jeova ankho utukuatesako monkhalelo ihuvisa opo tuhinangele omalusoke apameka ankho tutanga mononthele.” Tupu wati: “Hono katyipuilisa okuvasa okulia kuopaspilitu, mahi okuti apeho tupanda okulia oko? Ndyina onthumbi yokuti Jeova una ononkhano ononyingi onongwa apakela vana vemuyumba onthumbi, nokutualako nekolelo, nokulia komesa yae.”

15, 16. Oñgeni ovalinepi vamwe vayambwa mokonda yombili yavo movilinga viokuivisa? Oityi tupondola okulilongesila konongeleka ombo?

15 Onongi ononkhuavo vakuatesako onondenge mba Kristu pokuundapa nombili movilinga viokuivisa. (Mateus 25:40) Tyelikalela nomupika wondende ondingavivi monthengele-popia ya Jesus, ovo vafuapo pala okulinga ononkhono mbokupaka tete momuenyo Ouhamba wa Huku. Mongeleka, etyi Jon na Masako vakongwa opo vaye ko Quênia vakalongese Ombimbiliya vana vapopia o Chinês, tete kavetavelele. Mahi konyima yokutala onkhalelo yavo, nokulikuambela, vatokola okuenda.

16 Ovo vayambwa mokonda yononkhono valinga. Vati “ovilinga kuno vikahi nokuenda nawa.” Vahimbika okulongesa Ombimbiliya ovanthu epanduvali, nokuna vali onongeleka ononyingi mbuhambukiswa. Tupu vati: “Tupandula Jeova ononthiki ambuho etuyeka tukale kuno.” Tyotyili, ovakuatate ovanyingi no nomphange, vekahi nokulekesa okuti vahanda okuundapa nombili movilinga via Huku putyina nkhele onthyulilo iheneye. Soka kovanyingi vaya Kosikola yo Gileade, nokuundapa movilinga vioumisionaliu. Upondola okulilongesa vali konthele yovilinga vioumisionaliu monthele yati, “Fazemos o Melhor Que Podemos!” ikahi mo Sentinela 15 ya Outubro yo 2001. Tyina utanga onthele ipopia konthele yovilinga vioumisionaliu, soka oñgeni upondola okuundapa vali unene movilinga via Huku opo umuhivilike nokuyawisa ehambu liove.

NOOVE TUALAKO TYALUNGUKA

17. Oñgeni okuhei onthiki ine oola tyituetela ouwa?

17 Tyayandyuluka nawa okuti okuhei onthiki ine oola onthyulilo youye uno maiya, otyiwa pala onthue. Putyina tulinga ehando lia Jeova, Tate yetu woluembia, tyitukuatesako okufuena vali kwe atuhasoyo. Mokonda tuasukalala novilinga Jesus etuavela, nokulityilika ovipuka vitutalula, tuna ehambu liokuumbila Jeova.—Lucas 9:62.

18. Omokonda yatyi tuahahandela okuyekapo ekolelo lietu?

18 Tukahi nokuhika konthiki yekoyeso lia Huku. Nawike puonthue uhanda okunumanesa Jeova ine o Jesus. Ovo vetuavela otyilinga tyakolela mononthiki mbuno mbahulililako. Tupandula unene onthumbi vena muonthue!—Tanga 1 Timóteo 1:12.

19. Oñgeni matulekesa okuti tuafwapo?

19 Tyilinge tuna ekevelelo liokuenda keulu ine okukala Momphangu Yombembwa pano pohi, tutualeiko okutavela otyitumino tya Huku tyokuivisa nokulinga ovalongwa. Nkhele katutyii onthiki ine oola Jeova meya okuhanyako ouye uno wovivi. Mahi tupondola okutualako tyafuapo. (Mateus 24:36, 44) Tuna onthumbi yokuti inkha tuyumba onthumbi mu Jeova nokupaka tete momuenyo Ouhamba wae, kamatukakunda.—Romanos 10:11.

[Onondaka Poutoi]

a Tala mo Sentinela 1 ya Março yo 2004, pomafo 14-18.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 26]

Alo umwe momuvo wovitateka, ovola okulia kuopaspilitu

[Olutalatu pefo 27]

Tyina tuundapa nombili movilinga via Huku, omuvo ulamba liwa-liwa