1., 2. Mida me hakkame seoses teokraatlike kokkutulekutega arutama?

RAHVUSVAHELISED ja piirkondlikud konvendid on pikka aega olnud Jehoova tunnistajate nüüdisajaloo iseloomulikuks jooneks. Suur hulk meist on käinud palju kordi neil rõõmurohketel sündmustel, vahest isegi kümnetel oma elu jooksul.

² Tuhandeid aastaid tagasi pidas Jumala rahvas samuti pühi kokkutulekuid. Selles artiklis vaatleme mõningaid Pühakirja näiteid Jumala rahva kogunemistest, arutame sarnasusi muistsete ja tänapäevaste kokkutulekute vahel ning seda, millist kasu toob nendel käimine (Laul 44:2; Rooml. 15:4).

3. a) Mis iseloomustas Jehoova rahva esimest teadaolevat kokkutulekut? b) Kuidas iisraellased kokku kutsuti?

³ Siinai mäe jalamil peetud kokkutulek oli esimene suurem kogunemine, kus Jumal jagas oma rahvale õpetust ja mille kohta on olemas kirjalik ülestähendus. Kahtlemata oli see tähtis verstapost puhta jumalakummardamise ajaloos. Sel põneval sündmusel — mis jäi kohalolnutele kindlasti terveks eluks meelde — tõendas Jehoova iisraellastele oma väge ning andis neile seaduskogu. (2. Moos. 19:2—9, 16—19; loe 2. Moosese 20:18; 5. Moosese 4:9, 10.) Tol päeval muutus iisraellaste suhe Jumalaga. Peagi pärast seda andis Jehoova juhendid, kuidas oma rahvast kokku kutsuda. Ta käskis Moosesel valmistada hõbedast kaks trompetit, et neid võidaks kasutada „terve koguduse” kutsumiseks „kogudusetelgi ukse ette” (4. Moos. 10:1—4). Kujutle, millist elevust sellised sündmused tekitasid!

4., 5. Miks olid Moosese ja Joosua korraldatud kokkutulekud iseäranis tähelepanuväärsed?

 ⁴ Iisraellaste 40-aastase kõrberännaku lõpupoole, olulisel hetkel selle võrdlemisi uue rahva ajaloos, kogus Mooses oma kaasmaalased kokku. Nad olid kohe-kohe sisenemas Tõotatud Maale. Moosesel oli paras aeg tuletada oma vendadele meelde, mida kõike Jehoova oli nende heaks juba teinud ja veel pidi tegema (5. Moos. 28:69—29:14; 30:15—20; 31:30).

⁵ Võib-olla samal kokkutulekul osutas Mooses korraldusele, mille järgi Jumala rahvas pidi korrapäraselt kogunema ja Jumalalt õpetust saama. Iga seitsmenda aasta lehtmajade pühal pidid Iisraeli mehed, naised, lapsed ja võõrad Jehoova valitud paika kokku tulema, „et nad kuuleksid ja õpiksid ning kardaksid Jehoovat ... ja teeksid hoolsasti kõigi ... käsuõpetuse sõnade järgi”. (Loe 5. Moosese 31:1, 10—12.) Niisiis oli selles Jumala rahva ajaloo varases etapis selge, et neil tuli Jehoova sõna ja eesmärkide arutamiseks regulaarselt kokku tulla. Kui iisraellased olid Tõotatud Maa lõplikult oma valdusse saanud, ent olid siiski ümbritsetud paganrahvastest, kogus Joosua terve Iisraeli kokku, et kinnitada neid jääma Jehoovale ustavaks. Seepeale andis rahvas vande teenida Jumalat (Joosua 23:1, 2; 24:1, 15, 21—24).

6., 7. Millised Jehoova rahva nüüdisaja konvendid on olnud tähtsad verstapostid?

⁶ Ka Jehoova rahva nüüdisajaloos on olnud erilise tähtsusega konvente. Neil on teatatud muudatustest teokraatlikus tegevuses või esitatud selginenud arusaamu Pühakirjast (Õpet. 4:18). Piibliuurijad pidasid esimese suurema konvendi pärast Esimest maailmasõda aastal 1919 Ühendriikides Ohios Cedar Pointis. Selle kokkutulekuga, kus kohal oli umbes 7000 inimest, algas ülemaailmne kuulutushoogtöö. Aastal 1922 samas paigas peetud üheksapäevalisel konvendil andis sellele tööle võimsa tõuke Joseph Rutherford, kes õhutas tähelepanelikke kuulajaid: „Olge Issanda ustavad ja tõelised tunnistajad! Jätkake võitlust, kuni Babülon on täielikult varemeis! Kuulutage seda sõnumit igas ilmakaares! Maailm peab teadma, et Jehoova on Jumal ning Jeesus Kristus on kuningate kuningas ja isandate isand. See on päevade päev. Vaata, kuningas valitseb! Teie olete tema esindajad. Seepärast kuulutage, kuulutage, kuulutage kuningat ja tema kuningriiki!” Kohalolijad, ja tegelikult Jumala rahvas kogu maailmas, vastasid rõõmuga sellele üleskutsele.

⁷ Aastal 1931 Ohios Columbuses tervitasid piibliuurijad suurima hea meelega otsust võtta endale uus nimi — Jehoova tunnistajad. Seejärel, aastal 1935, selgitas vend Rutherford Washingtonis peetud konvendil, kes on Ilmutusraamatus kirjeldatud „suur rahvahulk”, kes seisab „trooni ees ja Talle ees” (Ilm. 7:9—17). Aastal 1942, kui möllas parasjagu Teine maailmasõda, esitas Nathan Knorr põneva kõne „Kas rahu võib jääda püsima?”. Ta selgitas, kes on Ilmutusraamatu 17. peatükis mainitud „erepunane metsaline”, ja rääkis sellest, et pärast sõda ootab ees veel palju kuulutustööd.

8., 9. Miks on mõned konvendid olnud eriti liigutavad?

⁸ Ohios Clevelandis 1946. aastal peetud teokraatlikul kokkutulekul „Rõõmsad rahvad” oli eriti tähelepanuväärne vend Knorri kõne „Ümberehituse ja laiendustöödega seotud probleemid”. Üks kohalolnu kirjeldas elevust, mida  see kõne põhjustas: „Mul oli tollel õhtul meeldiv võimalus laval tema taga olla. Kui ta rääkis kuulutustööst, mida peab veel tegema, ja plaanist laiendada Brooklyni Peeteli kodu ja trükikoda, puhkes tohutu suure kuulajaskonna seas aplaus üha uuesti. Ehkki lavalt polnud võimalik näha konkreetselt kellegi nägu, oli kerge tajuda kuulajate rõõmu.” New Yorgi linnas aastal 1950 peetud rahvusvahelisel konvendil oli kuulajaskond ülirõõmus, kui välja anti Piibli kreekakeelse osa „Uue maailma tõlge”. See oli esimene osa tänapäevase keelekasutusega piiblitõlkest, kus Jumala nimi pandi tagasi selle õigele kohale Pühakirjas (Jer. 16:21).

⁹ Konvendid, kuhu Jehoova kogus kokku oma ustavad tunnistajad pärast tagakiusu- ja keeluaega, olid samuti ülimalt liigutavad. Adolf Hitler oli tõotanud hävitada Saksamaa pinnalt Jehoova tunnistajad, kuid aastal 1955 täitus tema endine paraadiväljak Nürnbergis 107 000 konvendidelegaadiga. Paljud kohalolnud ei suutnud oma rõõmupisaraid tagasi hoida! 166 518 inimese seas, kes viibisid aastal 1989 Poolas peetud kolmel konvendil „Jumalale andumine”, oli palju tunnistajaid endisest Nõukogude Liidust ja Tšehhoslovakkiast, samuti teistest Ida-Euroopa riikidest. Mõnele neist oli see esimene kord olla kogunemisel, kus koos oli rohkem kui 15 või 20 jumalateenijat. Ning kujutle, milline rõõm valitses aastal 1993 Ukrainas Kiievis peetud rahvusvahelisel konvendil „Jumala õpetus”, kui ristiti 7402 inimest — ülestähenduste järgi on see suurim ristimine Jehoova tunnistajate ajaloos (Jes. 60:22; Haggai 2:7).

10. Millised konvendid on sulle eriti eredalt meelde jäänud ja miks?

¹⁰ Vahest on mõned piirkonnakonvendid või rahvusvahelised konvendid sulle eriti eredalt meelde jäänud. Kas sul on meeles sinu esimene konvent või ehk kokkutulek, kus sind ristiti? Need olid tähtsad verstapostid sinu usuteel. Pea neid mälestusi kalliks! (Laul 42:5.)

11. Millise korra Jumal muistses Iisraelis seoses iga-aastaste pühadega sisse seadis?

¹¹ Jehoova nõudis, et iisraellased tuleksid igal aastal Jeruusalemma kolmeks pühaks. Nendeks olid hapnemata leibade püha, nädalatepüha ja lehtmajade püha. Nendega seoses käskis Jumal oma rahvast: „Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda Jehoova palge ette” (2. Moos. 23:14—17). Paljud perepead, kes mõistsid nende pühade suurt vaimset väärtust, võtsid neist osa terve perega (1. Saam. 1:1—7; Luuka 2:41, 42).

12., 13. Mida tähendas iga-aastastest pühadest osavõtt paljudele iisraellastele?

¹² Kujuta ette, mida sellise teekonna ettevõtmine võis ühele Iisraeli perele tähendada. Näiteks Joosep ja Maarja  pidid Naatsaretist Jeruusalemma minekuks rändama umbes 100 kilomeetrit. Mis sa arvad, kui palju võis minna aega, et läbida jalgsi selline vahemaa koos väikeste lastega? Jutustus sellest, kuidas Jeesus käis vanematega Jeruusalemmas, näitab, et sugulased ja tuttavad võisid sellise teekonna ette võtta koos. Küllap oli see väga eriline kogemus üheskoos rännata ja toitu valmistada ning otsida võõras kandis sobilik magamiskoht. Siiski olid olud üsna turvalised, kuna Jeesuse vanemad andsid oma 12-aastasele pojale küllaltki palju vabadust. Mõtle, kui meeldejäävad võisid need pühad olla, eriti veel noortele! (Luuka 2:44—46.)

¹³ Kuna suur hulk iisraellasi elas hajali väljaspool oma kodumaad, tulid nad pühadeks kokku paljude rahvaste keskelt. 33. aasta nädalatepühal rändasid tänumeelsed juudid ja proselüüdid Jeruusalemma muu hulgas sellistest paikadest nagu Itaalia, Liibüa, Kreeta, Väike-Aasia ja Mesopotaamia (Ap. t. 2:5—11; 20:16).

14. Millist positiivset mõju iga-aastastest pühadest osavõtt iisraellastele avaldas?

¹⁴ Ustavatele iisraellastele oli sääraste rännakute juures kõige tähtsam nende spirituaalne külg: nad said kummardada Jehoovat koos tuhandete teiste tänulike pidulistega. Milline mõju pidi neil pühadel kohalviibijatele olema? Vastuse võime leida juhtnööridest, mille Jehoova andis oma rahvale seoses lehtmajade pühaga. Ta ütles: „Ole rõõmus sel oma pühal, sina ja su poeg ja tütar, su sulane ja ümmardaja, leviit ja võõras, vaenelaps ja lesknaine, kes on su väravais. Pea seitse päeva püha Jehoova, oma Jumala auks paigas, mille Jehoova valib, sest Jehoova, su Jumal, tahab sind õnnistada kõigis su saakides ja kõigis su käte töis. Seepärast ole rõõmus!” (5. Moos. 16:14, 15; loe Matteuse 5:3.)

15., 16. Milliseid ohvreid oled sina pidanud tooma, et konventidele minna? Miks on need pingutused end ära tasunud?

¹⁵ Milliseks suurepäraseks eeskujuks on need vana aja kogunemised Jumala rahvale tänapäeval! Ehkki sajanditega on nii mõnigi asi muutunud, on kokkutulekute olemus jäänud paljuski samaks. Nagu Jumala rahvas piibliaegadel, peavad paljud ka tänapäeval kokkutulekutele minemiseks ohvreid tooma. Kuid nendest saadav kasu on väärt kõiki pingutusi. Need kogunemised olid — ja on siiani — tähtsad usulised sündmused. Me saame teadmisi ja arusaamist, mis on hädavajalikud, et hoida Jumalaga lähedasi suhteid. Konvendid ajendavad meid õpitut ellu rakendama, aitavad hoiduda probleemidest ja innustavad seadma elus tähtsaimale kohale asju, mis kosutavad, mitte ei koorma meid (Laul 122:1—4).

¹⁶ Kokkutulekud on alati toonud kohalolijatele rõõmu. Ühe 1946. aasta suure konvendi aruandes märgiti: „Oli põnev vaadata tuhandeid tunnistajaid koos ühes paigas ning veelgi rõõmutoovam oli kuulata, kuidas suur orkester ja rahvahulga hääled panid üheskoos tribüünid kõlama Jehoovat ülistavate rõõmsate kuningriigilauludega.” Aruanne lisas: „Vabatahtliku teenistuse osakonnas registreerisid delegaadid end tööle mitmesugustesse osakondadesse. Teiste tunnistajate teenimine tõi neile puhast rõõmu.” Kas ka sina oled kogenud sellist elevust piirkondlikel või rahvusvahelistel konventidel? (Laul 110:3; Jes. 42:10—12.)

17. Kuidas on konventide korralduslik pool viimastel aegadel muutunud?

 ¹⁷ Mõneti on muutunud konventide korralduslik pool. Näiteks mäletavad mõned Jumala rahva liikmed aegu, kui konvendid võisid kesta kaheksa päeva! Kavas oli hommikune, pärastlõunane ja õhtune programm. Programmi üks osa oli alati kuulutustöö. Vahel algasid kõned hommikul kell üheksa ning tihti vältas programm kella üheksani õhtul. Vabatahtlikud nägid oma pikkade tööpäevade jooksul palju vaeva, et valmistada konvendil viibijatele hommiku-, lõuna- ja õhtusööki. Nüüd on konvendipäevad lühemad ning see, et kohaletulijad võtavad toidu ise kaasa, võimaldab neil paremini keskenduda vaimsele toitlustusprogrammile.

18., 19. Mida ootad sina tavaliselt konventide puhul ja miks?

¹⁸ Mõningaid asju, mis on juba kaua olnud konventide kavas, oodatakse suure õhinaga. Me saame vaimset „toitu õigel ajal”, mis aitab meil paremini aru saada Piibli prohvetiennustustest ja õpetustest, mitte ainult kõnede, vaid ka uute väljaannete kaudu (Matt. 24:45). Tihtilugu on nendeks väljaanneteks abivahendid, mis aitavad siirastel inimestel Pühakirja tõdesid mõistma hakata. Piibliainelised lavastused julgustavad nii noori kui ka vanu uurima oma ajendeid ning kaitsma end selle maailma jumalakartmatu mõtteviisi kahjuliku mõju eest. Ristimiskõne võimaldab meil kõigil mõtiskleda selle üle, mis on meie elus kõige tähtsam. Samuti tunneme rõõmu sellest, kui näeme, kuidas teised lasevad end Jehoovale pühendumise märgiks ristida.

¹⁹ Konvendid, mis on olnud juba ammustest aegadest puhta jumalakummardamise osa, aitavad Jehoova rõõmsal rahval katselepaneval ajal ustavaks jääda. Niisugused kogunemised ergutavad meid vaimselt, annavad võimaluse saada uusi sõpru, aitavad meil hinnata meie ülemaailmset vennaskonda ja on üheks peamiseks viisiks, kuidas Jehoova õnnistab oma teenijaid ja hoolitseb nende eest. Kahtlemata soovime kõik korraldada oma asjad nii, et saaksime olla kohal iga konvendi kõikidel päevadel ning ammutada neist kasu (Õpet. 10:22).