Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Buaa Ewebii ni Yɔɔ Miishɛɛ lɛ Anaa

Yehowa Buaa Ewebii ni Yɔɔ Miishɛɛ lɛ Anaa

Yehowa Buaa Ewebii ni Yɔɔ Miishɛɛ lɛ Anaa

“Ha ni maŋ lɛ, hii kɛ yei kɛ gbekɛbii kɛ ogbɔ ni yɔɔ ogboi lɛ amli lɛ abua amɛhe naa.”​—5 MOSE 31:12.

TE OBAAHA HETOO OHA TƐŊŊ?

Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ kpeei wuji ji Yehowa webii lɛ anifeemɔ ko ni he hiaa waa lɛ?

Mɛni ebi ni blema Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo afee koni amɛnyɛ amɛyaye gbii juji yɛ Yerusalem?

Mɛni hewɔ esaaa akɛ ohaa kpee wulu ko ŋmɛɔ bo lɛ?

1, 2. Mɛɛ nibii ni kɔɔ kpeei ni wɔfeɔ lɛ ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

MAJIMAJI ateŋ kpeei kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anifeemɔ ko ni amɛshwɛɛɛ he kwraa. Wɔteŋ mɛi babaoo etee kpeei nɛɛ eko pɛŋ, ekolɛ shii abɔ po yɛ afii babaoo ni eho lɛ amli.

2 Nyɔŋmɔ webii ni hi shi afii akpei abɔ ni eho nɛ lɛ hu fee kpeei krɔŋkrɔŋi. Wɔbaasusu kpeei komɛi ni abɔ he amaniɛ yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ahe, ní wɔkɛto kpeei ni afeɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ ahe, ni wɔkwɛ bɔ ni wɔnáa he sɛɛ wɔhaa kɛ́ wɔtee.—Lala 44:1; Rom. 15:4.

BLEMA KƐ ŊMƐNƐŊMƐNƐ BEAŊ KPEEI NI SA KADIMƆ

3. (a) Mɛni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ kpee ni Yehowa webii fee ni awie he yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi? (b) Te Israelbii lɛ feɔ tɛŋŋ amɛleɔ be ni esa akɛ amɛkpe lɛ?

3 Klɛŋklɛŋ kpee wulu ni awie he yɛ Biblia lɛ mli ji beni Israelbii lɛ yabua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi koni Yehowa atsɔɔ amɛ nii lɛ. Eji nifeemɔ krɛdɛɛ ko yɛ anɔkwa jamɔ yinɔsane mli. Yɛ nakai be ni yɔɔ miishɛɛ lɛ mli lɛ, Yehowa jie ehewalɛ kpo etsɔɔ Israelbii lɛ beni ekɛ e-Mla lɛ haa amɛ lɛ, ni enɛ ji nifeemɔ ko ni mɛi ni yɔɔ jɛi nakai gbi lɛ ahiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. (2 Mose 19:2-9, 16-19; nyɛkanea 2 Mose 20:18; 5 Mose 4:9, 10.) Nakai nifeemɔ lɛ tsake bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Israelbii lɛ yeɔ haa lɛ kwraa. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yehowa to gbɛ ni ebaatsɔ nɔ ekɛ ewebii lɛ akpe lɛ he gbɛjianɔ. Efã Mose ní efee jwiɛtɛi tɛtrɛmantrɛi enyɔ ní akɛbaatsɛ “asafo muu lɛ fɛɛ” koni amɛyakpe “yɛ kpee buu lɛ shinaa lɛ naa.” (4 Mose 10:1-4) Kwɛ miishɛɛ ni mɛi nɛɛ baaná yɛ kpeei nɛɛ ashishi!

4, 5. Mɛni hewɔ kpeei ni Mose kɛ Yoshua fee lɛ sa kadimɔ waa lɛ?

4 Yɛ afii 40 ni Israelbii lɛ ye yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ naagbee gbɛ lɛ, Mose ha amɛnaa bakpe shi, ni nakai be lɛ ji be krɛdɛɛ yɛ amɛyinɔsane mli. No mli lɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaaya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Eji be ni sa jogbaŋŋ kɛha Mose akɛ ekai enyɛmimɛi lɛ nibii fɛɛ ni Yehowa efee eha amɛ kɛ nibii ni ebaafee eha amɛ lolo lɛ.—5 Mose 28:69–29:14; 30:15-20; 31:30.

5 Eeenyɛ efee akɛ Mose ha amɛle yɛ nakai kpee lɛ nɔŋŋ shishi akɛ amɛbaafee kpee krɛdɛɛ ko yɛ be kɛ beaŋ, ni abaatsɔɔ amɛ nii. Yehowa fã Israelbii lɛ akɛ, kɛ́ amɛmiiye Asesei Agbi Jurɔ yɛ afi ni ji kpawo lɛ nɔ lɛ, hii, yei, gbekɛbii, kɛ gbɔi ni yɔɔ Israel lɛ fɛɛ abua amɛhe naa yɛ he ni ehala lɛ, ‘koni amɛnu, ni amɛkase, ni amɛshe Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbeyei, ni amɛjwɛŋ nɔ, ni amɛye nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ nɔ.’ (Nyɛkanea 5 Mose 31:1, 10-12.) No hewɔ lɛ, yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ayinɔsane shishijee be nɛɛ mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ Yehowa miisumɔ ni amɛbua amɛhe naa yɛ be kɛ beaŋ koni amɛsusu ewiemɔ lɛ kɛ eyiŋtoi ahe. Beni Israelbii lɛ anine shɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ sɛɛ lɛ, Yoshua bua maŋ muu lɛ fɛɛ naa koni ewo amɛ hewalɛ ní amɛya nɔ amɛye Yehowa anɔkwa, ejaakɛ no mli lɛ wɔŋjalɔi amaji ebɔle amɛ. Enɛ ha maŋbii lɛ kã kita akɛ amɛbaasɔmɔ Yehowa.—Yosh. 23:1, 2; 24:1, 15, 21-24.

6, 7. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ kpeei wuji ni Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ lɛ sa kadimɔ waa lɛ?

6 Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu efee kpeei srɔtoi ni sa kadimɔ waa, ni atswa tsakemɔi komɛi ni afee yɛ teokrase gbɛjianɔtoi loo shishinumɔ ni ahiɛ yɛ ŋmalɛi komɛi ahe lɛ he adafi yɛ kpeei nɛɛ ashishi. (Abɛi 4:18) Klɛŋklɛŋ kpee wulu ni Biblia Kaselɔi lɛ fee yɛ Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ lɛ ji nɔ ni afee yɛ Cedar Point, Ohio, U.S.A. yɛ afi 1919 lɛ. Nɔ ni sa kadimɔ yɛ nakai kpee ni mɛi aaafee 7,000 tee lɛ he ji adafi ni atswa akɛ abaashiɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ. Yɛ afi 1922 lɛ, afee gbii nɛɛhu kpee ko yɛ jɛmɛ nɔŋŋ, ni Joseph F. Rutherford wo toibolɔi lɛ hewalɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɛ: “Nyɛfea Nuŋtsɔ lɛ odasefoi anɔkwafoi. Nyɛyaa nyɛhiɛ kɛyashi be mli ni Babilon he nibii fɛɛ aaatsɔ amaŋfɔ. Nyɛgbɛa sane lɛ nyɛshwãa kɛyaa shɔŋŋ kɛ he fɛɛ he. Esa akɛ je lɛ ale akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ, ni ákɛ Yesu Kristo ji maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ kɛ nuŋtsɔmɛi a-Nuŋtsɔ. Enɛ ji gbii fɛɛ amli gbi lɛ. Naa, Maŋtsɛ lɛ miiye nɔ! Nyɛ ji enajiaŋdamɔlɔi sanejajelɔi. No hewɔ lɛ, nyɛtswaa, nyɛtswaa, nyɛtswaa Maŋtsɛ lɛ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ he adafi.” Mɛi ni tee kpee lɛ, kɛ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ nakai hewalɛwoo lɛ nɔ, ni amɛshiɛ kɛ hiɛdɔɔ.

7 Biblia Kaselɔi lɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ nɔ yɛ afi 1931 yɛ Columbus, Ohio. No sɛɛ lɛ, yɛ kpee ko ni afee yɛ afi 1935 yɛ Washington, D.C. lɛ, Nyɛminuu Rutherford ha ale mɛi ni ji “asafo babaoo” ni Kpojiemɔ wolo lɛ wie amɛhe akɛ ‘amɛdamɔ maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ kɛ toobi lɛ hiɛ’ lɛ. (Kpoj. 7:9-17) Yɛ afi 1942 beni Jeŋ Ta II lɛ yaa nɔ lɛ, Nathan H. Knorr ha wiemɔ ko ni taa mɔ tsuiŋ waa ni yitso ji, “Toiŋjɔlɛ—Ani Ebaahi Shi Daa?” Yɛ nakai wiemɔ lɛ mli lɛ, etsɔɔ nɔ ni “kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele” ni awie ehe yɛ Kpojiemɔ yitso 17 lɛ damɔ shi kɛha, ni ewie hu akɛ ebaabi ni ashiɛ waa yɛ ta lɛ sɛɛ.

8, 9. Mɛni hewɔ kpeei wuji komɛi ha Nyɔŋmɔ webii lɛ ná miishɛɛ waa lɛ?

8 Nɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ “Maji ni Yɔɔ Miishɛɛ” Teokrase Kpee ni afee yɛ afi 1946 yɛ Cleveland, Ohio lɛ he ji wiemɔ ni Nyɛminuu Knorr ha ni yitso ji, “Tsũi Asaamɔ kɛ Amɛmligbelemɔ He Naagbai” lɛ. Nyɛmi nuu ko ni tee nakai kpee lɛ wie miishɛɛ ni nakai wiemɔ lɛ ha nyɛmimɛi lɛ ná lɛ he akɛ: “No mli lɛ midamɔ esɛɛ yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ nakai gbɛkɛ lɛ, ni beni ewieɔ bɔ ni nitsumɔ lɛ baaya lɛ aha lɛ he, ni etsĩ gbɛjianɔ ni ato kɛha Brooklyn Betel shĩa lɛ kɛ woji akalamɔhe lɛ mligbelemɔ lɛ tã lɛ, toibolɔi lɛ tswa amɛdɛ̃ aahu. Eyɛ mli akɛ kɛ́ odamɔ kpoku lɛ nɔ lɛ oyooo mɛi lɛ moŋ, shi oona akɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ miishɛɛ.” Yɛ majimaji ateŋ kpee ko ni afee yɛ New York City yɛ afi 1950 lɛ, toibolɔi lɛ ná miishɛɛ waa beni amɛnine shɛ New World Translation of the Christian Greek Scriptures lɛ, ní ji Biblia lɛ klɛŋklɛŋ fã ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ewo hei ni sa yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ.—Yer. 16:21.

9 Kpeei wuji ni Yehowa Odasefoi fee yɛ maji ni tsutsu lɛ awa amɛyi loo atsĩ amɛnaa yɛ mli lɛ hu yɛ miishɛɛ waa. Adolf Hitler kã kita akɛ ebaabule Yehowa Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ Germany lɛ shishi, shi yɛ afi 1955 lɛ, Odasefoi 107,000 sɔŋŋ fee kpee yɛ he tuuntu ni tsutsu lɛ Hitler kɛ esraafoi lɛ kpeɔ yɛ, yɛ Nuremberg lɛ. Mɛi ni tee kpee lɛ ateŋ mɛi babaoo ná miishɛɛ aahu akɛ, amɛfó! Yɛ afi 1989 lɛ, mɛi 166,518 ní tee “Nyɔŋmɔjamɔ Hetuukɛhamɔ” kpokpaa wulu nɔ kpeei srɔtoi etɛ ni afee yɛ Poland lɛ ateŋ mɛi babaoo jɛ tsutsu Soviet Union kɛ Czechoslovakia, kɛ Yuropa Bokagbɛ maji krokomɛi anɔ. Yɛ amɛteŋ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, no ji klɛŋklɛŋ kwraa ni amɛtee kpee ko ni Nyɔŋmɔ webii ni fá fe 15 loo 20 tee. Agbɛnɛ lɛ, feemɔ miishɛɛ ni mɛi ni tee “Ŋwɛi Nitsɔɔmɔ” Majimaji Ateŋ Kpee ni afee yɛ Kiev, Ukraine yɛ afi 1993 lɛ ná, beni abaptisi mɛi 7,402, ni ji Yehowa Odasefoi ayibɔ ni fe fɛɛ ni abaptisi yɛ gbi kome mli lɛ he mfoniri okwɛ.—Yes. 60:22; Hag. 2:7.

10. Mɛɛ kpeei okaiɔ waa, ni mɛni hewɔ?

10 Ekolɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei loo majimaji ateŋ kpeei komɛi yɛ ni ohiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Ani okaiɔ klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee ni otee loo ekolɛ nɔ ni abaptisi bo yɛ shishi lɛ? Enɛɛmɛi ji kpeei komɛi ni he hiaa waa yɛ oshihilɛ mli. Kaajie yɛ ojwɛŋmɔŋ kɔkɔɔkɔ!—Lala 42:5.

BEI NI AKƐNÁA MIISHƐƐ

11. Mɛɛ gbii juji Nyɔŋmɔ to he gbɛjianɔ kɛha blema Israelbii lɛ daa afi?

11 Yehowa bi ni Israelbii lɛ abua amɛhe naa shii etɛ daa afi yɛ Yerusalem kɛye gbii juji etɛ—Akpiti Gbi Jurɔ lɛ, Otsii Agbi Jurɔ (ni sɛɛ mli lɛ abatsɛ lɛ Pentekoste) lɛ, kɛ Asesei Agbi Jurɔ lɛ. Nyɔŋmɔ fã amɛ akɛ: “Afi mli lɛ shii etɛ ohii lɛ fɛɛ abapue yɛ Nuŋtsɔ Yehowa hiɛ.” (2 Mose 23:14-17) Akɛni wekuyitsei babaoo na bɔ ni gbii juji nɛɛ ahe hiaa waa hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛweku muu lɛ fɛɛ yaa.—1 Sam. 1:1-7; Luka 2:41, 42.

12, 13. Mɛɛ shihilɛi ehe bahia ni Israelbii babaoo ni tee gbijurɔyelii lɛ atsɔ mli?

12 Susumɔ nibii amli ni Israel weku ko baatsɔ kɛ́ amɛmiifã gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he okwɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yosef kɛ Maria nyiɛɔ kilomitai 100 kɛjɛɔ Nazaret kɛyaa Yerusalem. Kɛ́ okɛ obii bibii miinyiɛ gbɛ jɛkɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, be enyiɛ kɛ́ okwɛ lɛ ebaahe nyɛ? Amaniɛbɔɔ ni kɔɔ gbɛ ni akɛ Yesu fã kɛtee Yerusalem yɛ egbekɛbiiashi lɛ he lɛ haa wɔnaa akɛ, ekolɛ wekumɛi kɛ nanemɛi nyiɛɔ kutuu kɛfãa gbɛ lɛ. Feemɔ bɔ ni gbɛfãa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaji aha beni amɛfeɔ ekome kɛhoɔ nii, ni amɛtoɔ wɔɔhe he gbɛjianɔ yɛ hei ni amɛleee lɛ he mfoniri okwɛ. Kɛlɛ, eeenyɛ efee akɛ gbɛ lɛ nɔ yɛ shweshweeshwe bɔ ni abaanyɛ aŋmɛ gbekɛ ni eye afii 12 gbɛ, tamɔ Yesu nɛkɛ, ni eshi efɔlɔi amasɛi fioo. Mɛi ahiɛ kpaŋ gbɛfaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ, titri lɛ gbekɛbii lɛ!—Luka 2:44-46.

13 Beni Israelbii lɛ gbɛ amɛshwã maji ni bɔle amɛ lɛ amli lɛ, mɛi ni baa gbijurɔyelii lɛ jɛɔ maji srɔtoi babaoo mli. Yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste Gbi lɛ nɔ lɛ, Yudafoi kɛ mɛi ni ebatsɔmɔ Yudafoi ni yɔɔ hiɛsɔɔ kɛha gbijurɔyelii nɛɛ lɛ fã gbɛ kɛjɛ maji tamɔ Italia, Libia, Kreta, Asia Bibioo lɛ, kɛ Mesopotamia kɛtee Yerusalem.—Bɔf. 2:5-11; 20:16.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii lɛ ná gbii juji ni amɛyayeɔ daa afi lɛ he sɛɛ?

14 Yɛ Israelbii anɔkwafoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni amɛnya he waa yɛ gbɛfai nɛɛ amli ji mumɔŋ nifeemɔi lɛ, ni ji bɔ ni amɛkɛ mɛi akpei abɔ ni sumɔɔ Yehowa lɛ baafee ekome kɛja lɛ lɛ. Te mɛi ni tee lɛ nu he amɛha tɛŋŋ? Wɔbaanyɛ wɔna hetoo lɛ yɛ nɔ ni Yehowa kɛɛ ewebii lɛ yɛ Asesei Agbi Jurɔ lɛ he lɛ mli akɛ: “Omii ashɛ ohe yɛ ogbi jurɔ lɛ nɔ, bo kɛ obinuu kɛ obiyoo kɛ owenuu kɛ oweyoo kɛ Levinyo lɛ kɛ gbɔ kɛ awusa kɛ okulafo ní yɔɔ ogbói lɛ amli lɛ. Gbii kpawo sɔŋŋ oye gbi jurɔ oha Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, yɛ he ni Yehowa ehala lɛ; ejaakɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ejɔɔo yɛ onibaanii fɛɛ mli kɛ onine naa nitsumɔ fɛɛ mli; no hewɔ lɛ omii ashɛ ohe jogbaŋŋ.”—5 Mose 16:14, 15; nyɛkanea Mateo 5:3.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ ONYA KPEEI NI AFEƆ ŊMƐNƐ LƐ AHE?

15, 16. Mɛɛ nibii ebiɔ ni okɛshã afɔle koni onyɛ oya kpeei wuji? Mɛɛ sɛɛ onáa kɛ́ okɛ nibii nɛɛ shã afɔle?

15 Kpeei ni afee yɛ blema lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ kɛha Nyɔŋmɔ webii ŋmɛnɛ! Eyɛ mli akɛ nibii babaoo etsake yɛ afii ni eho lɛ amli moŋ, shi nibii titrii ni yaa nɔ yɛ kpeei nɛɛ ashishi tsakeko. Ehe bahia ni Nyɔŋmɔ webii ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ nibii ashã afɔle koni amɛnyɛ amɛya kpeei lɛ. Nakai nɔŋŋ eji yɛ mɛi pii agbɛfaŋ ŋmɛnɛ. Kɛlɛ, amɛnáa kpeei lɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ. Kpeei nɛɛ kã he amɛji nifeemɔi ni he hiaa waa yɛ wɔjamɔ mli taakɛ eji yɛ blema lɛ. Amɛhaa wɔleɔ saji ni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔhiɛ wekukpaa kpakpa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli. Kpeei wuji wajeɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ naagbai ahe, ni ewajeɔ wɔ koni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii ni baaha wɔná hejɔlɛ lɛ anɔ fe nibii ni baaha wɔhao.—Lala 122:1-4.

16 Kpee wulu fɛɛ kpee wulu ni afeɔ lɛ haa mɛi náa miishɛɛ. Kpee wulu ko ni afee yɛ afi 1946 lɛ he amaniɛbɔɔ ko tsɔɔ akɛ: “Kɛ́ okwɛ bɔ ni odasefoi akpei abɔ ebua amɛhe naa kutuu lɛ, eyɛ fɛo pam, ni nɔ ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ ji bɔ ni saŋkutswalɔi akuu ko tswaa amɛsaŋkui beni nyɛmimɛi babaoo láa Maŋtsɛyeli lalai ni yɔɔ miishɛɛ kɛjieɔ Yehowa yi yɛ kpee lɛ shishi lɛ.” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Akɛni nyɛmimɛi pii yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaasɔmɔ amɛnyɛmimɛi odasefoi lɛ hewɔ lɛ, amɛtee Volunteer Service Department lɛ koni aha amɛtsu nitsumɔi srɔtoi yɛ kpee lɛ shishi.” Ani bo hu oná miishɛɛ ni tamɔ nakai yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei loo majimaji ateŋ kpeei ko shishi pɛŋ?—Lala 110:3; Yes. 42:10-12.

17. Mɛɛ tsakemɔi afee yɛ kpeei wuji ni afeɔ ŋmɛnɛ lɛ mli?

17 Nibii komɛi etsake yɛ bɔ ni atoɔ kpeei wuji ahe gbɛjianɔ ahaa ŋmɛnɛ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ekomɛi kaiɔ be ni akɛ gbii kpaanyɔ sɔŋŋ feɔ kpeei wuji lɛ! No mli lɛ afeɔ kpeei lɛ leebi, shwane, kɛ gbɛkɛ. Shiɛmɔyaa fata kpee lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ he. Bei komɛi lɛ, ajeɔ shishi leebi ŋmɛlɛ nɛɛhu ni akpaa gbɛkɛ ŋmɛlɛ nɛɛhu. Mɛi ni kɛ amɛhe haa kɛha nitsumɔ lɛ kɛ be babaoo hoɔ nii leebi, shwane, kɛ gbɛkɛ. Amrɔ nɛɛ gbii fioo komɛi pɛ akɛfeɔ kpeei lɛ, ni wekui kɛ aŋkroaŋkroi tsɔɔ hiɛ amɛhoɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛniyenii, ni enɛ haa amɛnyɛɔ amɛboɔ kpee lɛ shishi nifeemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ.

18, 19. Mɛɛ nibii onyaa he waa yɛ kpeei wuji ashishi, ni mɛni hewɔ?

18 Mɛi pii kpaa kpee shishi nifeemɔi krɛdɛi komɛi ni abɔi feemɔ kɛjɛ blema lɛ gbɛ waa. Jeee wiemɔi ni ahaa yɛ kpeei lɛ ashishi lɛ amli pɛ wɔnáa mumɔŋ ‘ŋmaa yɛ be ni sa nɔ’ ni haa wɔnuɔ Biblia mli gbalɛi kɛ tsɔɔmɔi ashishi jogbaŋŋ lɛ kɛjɛɔ, shi moŋ wɔnáa eko hu kɛjɛɔ woji ni ajieɔ amɛ kpo yɛ kpeei lɛ ashishi lɛ amli. (Mat. 24:45) Woji ni ajieɔ amɛ kpo nɛɛ haa wɔnyɛɔ wɔtsɔɔ mɛi Ŋmalɛ mli anɔkwalei lɛ jogbaŋŋ. Dramai ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ woɔ onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ hewalɛ koni amɛpɛi yiŋtoi ahewɔ ni amɛjáa Yehowa lɛ amli, ní amɛtsi amɛhe kɛjɛ je lɛŋ susumɔi lɛ ahe. Baptisimɔ wiemɔ lɛ haa wɔnáa hegbɛ kɛjwɛŋɔ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ anɔ, ni wɔmii shɛɔ wɔhe hu kɛ́ wɔna mɛi ni kɛ baptisimɔ feɔ amɛhenɔ ni amɛjɔɔ amɛha Yehowa lɛ he okadi lɛ.

19 Kpeei wuji ji anɔkwa jamɔ fã kɛjɛ blema tɔ̃ɔ, ni amɛhaa Yehowa webii náa miishɛɛ, ni ehaa amɛyaa nɔ amɛyeɔ lɛ anɔkwa yɛ jaramɔ bei amli. Henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ wajeɔ wɔ yɛ mumɔŋ, ehaa wɔnáa hegbɛ kɛfeɔ nanemɛi, eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔná wɔjeŋ muu fɛɛ nyɛmimɛi lɛ ahe miishɛɛ, ni eji gbɛ titri ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekwɛɔ ewebii lɛ, ni ejɔɔ amɛ. Hɛɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ ni eto egbɛjianɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni enyɛ eya kpeei lɛ eko fɛɛ eko, koni ená he sɛɛ jogbaŋŋ.—Abɛi 10:22.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Afi 1950 majimaji ateŋ kpee ni afee yɛ New York City

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Mozambique

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 32]

South Korea