Kain Rot L̦õmn̦ak ko Kwõj Kwal̦o̦ki?
Kain Rot L̦õmn̦ak ko Kwõj Kwal̦o̦ki?
“Jouj an adwõj Irooj Jijej Kũraij en pãd ippemi otemjej [ilo l̦õmn̦ak ko kom̦ij kwal̦o̦ki, NW].”—PAILIMÕN 25, UBS.
JOUJ IM UWAAK:
Etke jekõn̦aan etale l̦õmn̦ak ko jej kwal̦o̦ki?
Kain l̦õmn̦ak rot ko jekõn̦aan kõjparok kõj jãni? Ewi wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in?
Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an ilo eklejia eo?
1. Ta eo Paul ear ba elõñ alen ilo lõta ko an ñan ri tõmak ro m̦õttan?
KE PAUL ear jejel̦o̦k ñan ri tõmak ro m̦õttan, elõñ alen an kar kwal̦o̦k an kõjatdikdik bwe Anij im Kũraij jim̦or ren m̦õn̦õn̦õ kõn l̦õmn̦ak ko eklejia ko rej kwal̦o̦ki. Ñan waanjoñak, Paul ear jejel̦o̦k ñan Ri Galetia ro im ba: “Ro jeiõ im jatũ, jouj an ad Irooj Jijej Kũraij en pãd wõt ippemi otemjej [ilo l̦õmn̦ak ko kom̦ij kwal̦o̦ki, NW]. Amen.” (Galetia 6:18, UBS) Ta mel̦el̦ein an kar Paul ba men in?
2, 3. (1) Ta eo Paul ear kõnono kake ke ear ba, “Jouj an adwõj Irooj Jijej Kũraij en pãd ippemi otemjej ilo l̦õmn̦ak ko kom̦ij kwal̦o̦ki”? (2) Ta kajjitõk ko jemaroñ kajjitõkin kõj make kaki ñan etale l̦õmn̦ak ko ad?
2 Paul ear kõnono kõn wãween ad l̦õmn̦ak. L̦õmn̦ak ko ad rej jelõt ad kõnnaan im kõm̦m̦an. Remaroñ kõm̦m̦an bwe juon en jouj, jel̦ã n̦ae ro jet, ineem̦m̦an ak jeorl̦o̦k an ro jet bõd. Baibõl̦ ej ba bwe em̦m̦an ñe juon ej kwal̦o̦k an “jokwane im ineem̦m̦an.” (1 Piter 3:4, UBS) L̦õmn̦ak ko remaroñ bar kõm̦m̦an bwe juon en ba men ko rej kal̦õkatip ro jet ak kõm̦m̦an bwe en l̦ap jãn joñan an kaorõk jããn. Remaroñ bar kõm̦m̦an bwe en pidodo im m̦õkaj an juon l̦õkatip ak dike an jabdewõt katakin e. Bareinwõt, remaroñ kõm̦m̦an an jet l̦õmn̦ak kõn m̦anit ko rettoon ak jum̦ae im jab pokake Anij.
3 Innem, ke Paul ear ba naan kein, “Jouj an adwõj Irooj Jijej Kũraij en pãd ippemi otemjej ilo l̦õmn̦ak ko kom̦ij kwal̦o̦ki,” ear kajjioñ in rõjañe ri tõmak ro m̦õttan bwe ren anõke Kũraij im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko me Anij ej buñbũruon kaki. (2 Timote 4:22, UBS; riit Kolosse 3:9-12.) Rainin, em̦m̦an bwe jen kajjitõkin kõj make: ‘Kain l̦õmn̦ak rot ko ij kwal̦o̦ki? Ta ko imaroñ kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k l̦õmn̦ak ko aõ bwe Anij en buñbũruon kaki? Ewi wãween imaroñ jipañ ro jet ilo eklejia eo bwe ren kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko me Anij ej buñbũruon kaki?’ Ñan waanjoñak, ilo juon wõjke in meria, kajjojo wũt ko ie rej ebbõl kõl̦arier im ekõm̦m̦an an wõjke in meria eo aiboojoj. Jej ke ãinwõt wũt meria kein? Jej ke jipañ kõm̦m̦an an eklejia eo aiboojoj im em̦m̦an? Jej aikuj kate kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Jen lale kiiõ ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko me Anij ej buñbũruon kaki.
KÕJPAROK EOK JÃN L̦ÕMN̦AK KO ME REJ ITOK JÃN SETAN
4. Ta mel̦el̦ein “jetõb an lal̦”?
4 Baibõl̦ ej ba bwe ‘jaar jab bõk jetõb an lal̦,’ mel̦el̦ein jaar jab bõk l̦õmn̦ak ko rej itok jãn Setan me ewal̦o̦k ippãn elõñ armej ro. Bõtab, ej ba bwe jaar bõk l̦õmn̦ak ko jãn Anij. (1 Korint 2:12) Paul ear bar kõnono kõn men in ilo Epesõs 2:2 (UBS). Eoon in ej kõnono kõn l̦õmn̦ak ko renana me rej itok jãn Setan, eo ej irooj in ro rejjab pokake. Ej bar kwal̦o̦k bwe l̦õmn̦ak ko renana me ewal̦o̦k ippãn elõñ armej ro ipel̦aakin lal̦ rej ãinwõt kõto kõn aer pãd aolep jikin ko jej pãd ie. Ñan waanjoñak, elõñ armej rainin rej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko ãinwõt, ‘Ejjel̦o̦k juon emaroñ jiroñ eõ ta eo in kõm̦m̦ane!’ ak ‘Kwõj aikuj bait kõn jim̦we im maroñ eo am̦!’ Rein rej armej ro ilo jukjuk im pãd in an Setan me rejjab pokake.
5. L̦õmn̦ak rot ko renana me jet iaan Ri Israel ro rar kwal̦o̦ki?
5 Jãn jem̦aan in an armej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko me rej itok jãn Setan. Ilo tõre eo an Moses, Kora ear jum̦ae ro me kar jitõñ er ñan tõl Ri Israel ro. El̦aptata an kar Kora kõnono n̦ae Aron im l̦õm̦aro nejin me rar bar bũrij. Bõlen Kora ear kalimjek m̦õjn̦o̦ ko aer. Ak bõlen ear l̦õmn̦ak bwe unin an kar Moses lel̦o̦k jerbal ko rel̦l̦ap ñan er ej kõnke rar ro nukũn. Jekdo̦o̦n kar ta l̦õmn̦ak eo an Kora, men eo ealikkar ej bwe Kora ear jab bõk l̦õmn̦ak ko an Jeova. Ear kwal̦o̦k an jab kautiej em̦m̦aan ro Jeova ekar jitõñ er ke ear ba ñan er: “El̦ap amiro wel̦o̦k! . . . Etke kwe Moses kwõj likũt eok bwe kwõ utiejl̦o̦k jãn Ri Israel rein doon Irooj?” (Bõnbõn 16:3, UBS) Ãindein kar bar Detan im Ebairam. Erro ar aol̦ n̦ae Moses im ba bwe Moses ej kajjioñ in kõjbwebweik er im irooj iooer. Im ke Moses ear kajjitõk bwe er aolep ren etal ñan ippãn, rar uwaak im ba: “Kõm jamin wanlõñ wõj!” (Bõnbõn 16:12-14) Rein rar kwal̦o̦k aer jum̦ae im ealikkar an kar Jeova jab buñbũruon ippãer. Eñin unin ear m̦an aolep ro rar jum̦ae ilo iien eo.—Bõnbõn 16:28-35.
6. Ilo iien ko an rijjelõk ro, ewi wãween jet em̦m̦aan ro rar kwal̦o̦k bwe ear jab em̦m̦an l̦õmn̦ak ko aer? Ta kar bõlen l̦õmn̦ak eo aer?
6 Jet em̦m̦aan ro ilo iien ko an rijjelõk ro rar jino “kajekdo̦o̦n maroñ eo an Anij.” Rar kõm̦m̦ane men in ilo aer kar jab kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan ro me kar jitõñ er ñan lale eklejia eo. Rar jum̦ae im kõnono n̦ae rein me kar jitõñ er. (Jud 8, UBS) Bõlen em̦m̦aan ro me rar jum̦ae rar l̦õmn̦ak bwe ej aikuj l̦apl̦o̦k jerbal ko aer ilo eklejia eo. Im rar bar kajjioñ in kõm̦m̦an bwe ro jet ren bar kajekdo̦o̦n maroñ eo an em̦m̦aan ro me Anij ear jitõñ er me rar lukkuun kate er ñan lale eklejia eo.—Riit 3 Jon 9, 10, UBS.
7. Kain l̦õmn̦ak rot eo jej aikuj kõjparok kõj jãne?
7 Kain l̦õmn̦ak rot in ejjab aikuj in wal̦o̦k ilo eklejia eo. Innem, kõj aolep jej aikuj kõjparok bwe en jab ãindein wãween ad l̦õmn̦ak. Ro rar tõl ilo iien ko an Moses im ilo iien ko an rijjelõk Jon rar jab weeppãn, ãindein bar ippãn ro rej lale eklejia ko rainin. Rein remaroñ kõm̦m̦an likjab im emaroñ jelõt kõj make. El̦aññe men in ewal̦o̦k ñan kõj, jen jab l̦oore wãween l̦õmn̦ak ko an elõñ armej ro ipel̦aakin lal̦ in. Jen jab ãinwõt er ilo ad ba, “Em̦m̦aan in ejakkar ñan jerbal in!” Jej aikuj keememej bwe Jeova emaroñ kããlõt ñan jol̦o̦k bõd ko reddik an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. Jemaroñ ke bar anõke Jeova ilo wãween in? Jet iaan ro me rar kõm̦m̦an bõd ko rel̦l̦ap rar jab m̦õn̦õn̦õ kõn jet men ippãn em̦m̦aan ro kar jitõñ er ñan jipañ er. Kõn men in, rar m̦akoko in etal ke em̦m̦aan rein rar kõm̦m̦an karõk ñan jijet im kõnono ippãer. Ak ilo aer ãindein, rej ãinwõt juon ri nañinmej me em̦akoko in bõk uno ko renaaj kãjmour e kõnke ewõr an abn̦õn̦õ ippãn taktõ eo.
8. Ta eoon ko remaroñ jipañ kõj bwe en jim̦we ad l̦õmn̦ak kõn ro rej lale eklejia eo?
8 Jemaroñ kõjparok kõj jãn wãween l̦õmn̦ak in ejjab jim̦we ilo ad keememej bwe Jijej ej ‘kabwijer jiljilimjuon iju ilo tuanbijmaroñõn pein.’ “Iju” ko ej mel̦el̦ein em̦m̦aan ro kar kapit er. Bõtab, men ko kar ba kõn ri kapit rein emaroñ bar jerbal ñan aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko. Jijej emaroñ kõm̦m̦an jabdewõt men ekõn̦aan ñan “iju” kein me ej kabwijeri ilo pein. (Revelesõn 1:16, 20, UBS) Kõnke Jijej ej Bõran eklejia eo, elukkuun jel̦ã kõn men ko rej wal̦o̦k ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko. Baibõl̦ ej ba bwe ‘mejãn Jijej ej ãinwõt urur in kijeek’ im ej lo aolep men ko rej wal̦o̦k. Innem, el̦aññe juon iaan em̦m̦aan rein rej aikuj in bõk kajim̦we, Jijej enaaj lale bwe en bõk kajim̦we ilo iien eo ejejjet im ilo wãween eo ejim̦we. (Revelesõn 1:14) M̦ae iien eo Jijej enaaj kõm̦m̦ane men in, jej aikuj kwal̦o̦k wõt kautiej ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia im rej pãd ium̦win maroñ eo an Jijej. Paul ear je: “Kom̦win pokake im kõttãik kom̦ ñan ro rej tõl kom̦, bwe rej lale ami, ãinwõt ro renaaj kwal̦o̦k kõn aer kõm̦m̦an, bwe ren kwal̦o̦k im lañlõñ im jab bũrom̦õj. Bwe men in ejjab menin kakajooror kom̦.”—Hibru 13:17.
9. (1) Kain l̦õmn̦ak rot eo juon emaroñ kwal̦o̦ke ñe ro rej lale eklejia eo rej kajim̦weiki? (2) Ta men eo em̦m̦anl̦o̦k jen kõm̦m̦ane ñe rej kajim̦we kõj?
9 Ñe ro rej lale eklejia rej kajim̦we juon ak kõm̦m̦an bwe en to jãn jerbal ko an ilo eklejia eo, enaaj alikkar ñe em̦m̦an ak enana l̦õmn̦ak ko an armej in. Ñan waanjoñak, ro rej lale eklejia rar kajjioñ in rõjañ im kajim̦we juon jeid im jatid likao kõn an iukkure kõn mijjin ko me el̦ap kowadoñ im lãj ie. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe likao in ear m̦akoko in roñjake naan in rõjañ ko aer. Im kõnke ear jab jerbal ekkar ñan men ko Baibõl̦ ej ba bwe ej menin aikuj ñan l̦õm̦aro rej jipañ ilo eklejia eo, likao in ear aikuj to jãn jerbal in. (Sam 11:5; 1 Timote 3:8-10, UBS) Tokãlik, likao in ear jino jiroñ ro jet kõn an jab errã ippãn pepe eo an em̦m̦aan ro. Ejjab men in wõt ak ear bareinwõt je elõñ lõta ko ñan ra eo im kananaik em̦m̦aan rein. Ear bareinwõt kajjioñ in kõm̦m̦an bwe ro jet ilo eklejia eo ren bar jejel̦o̦k ñan ra eo kõn men in. Ta eo jej katak jãn men in? Eokwe, jej aikuj jel̦ã im kile bwe el̦aññe jej jekpen kõn men ko renana jej kõm̦m̦ani, men in ej ko̦kkure aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo im ejjel̦o̦k juon ej bõk tokjãn jãn men in. Ñe ro rej lale eklejia eo rej kajim̦we kõj, em̦m̦anl̦o̦k ñe jej watõke bwe ej juon iien em̦m̦an jej katak kõn m̦õjn̦o̦ ko ad. Innem, jen kwal̦o̦k bwe jej m̦õn̦õn̦õ in roñjake im l̦oore naan in kajim̦we ko an em̦m̦aan rein.—Riit Liaajlo̦l̦ 3:28, 29, UBS.
10. (1) Ta l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an im renana me Jemes 3:16-18 ej kwal̦o̦k ñan kõj? (2) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej jerbale mãlõtlõt eo jãn Anij?
10 Ilo Jemes 3:16-18 ej kwal̦o̦k ñan kõj ta l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an me juon ej aikuj in kwal̦o̦ki ilo eklejia eo. Ej bar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko renana me juon ejjab aikuj in kwal̦o̦ki. Eoon kein rej ba: “Ijo ebbanban im akwããl rej pãd, pok im jerbal otemjej renana rej pãd ie. A mãlõtlõt jãn lañ ej erreo m̦okta, innem eaenõm̦m̦an, jouj, e m̦õn̦õn̦õ in roñjake, eobrak kõn tũriam̦okake im leen ko rem̦m̦an, im ejjel̦o̦k akwããl ak jel̦ã m̦on̦ ippãn. Ak leen wãnõk em̦õj kallib ilo aenõm̦m̦an ñan ro rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an.” El̦aññe jej jerbale mãlõtlõt eo jãn Anij, jenaaj anõke men ko rem̦m̦an kõn e. Ilo ad kõm̦m̦ane men in, jej rõjañ doon ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an im enaaj wõr aenõm̦m̦an ilo eklejia eo.
KWAL̦O̦K L̦ÕMN̦AK KO REM̦M̦AN ILO EKLEJIA EO
11. (1) El̦aññe ejim̦we im em̦m̦an l̦õmn̦ak ko ad, ta eo jeban kõm̦m̦ane? (2) Ta eo jej katak jãn joñak eo an Devid?
11 Jej aikuj keememej bwe Jeova ekõn̦aan bwe em̦m̦aan ro kar jitõñ er ren “jabõt ñan eklejia eo.” (Jerbal 20:28, UBS; 1 Piter 5:2) Jej aikuj kautiej im rejetake karõk ko an Anij jekdo̦o̦n ñe jej juon iaan ro rej lale eklejia eo ak jab. El̦aññe ejim̦we im em̦m̦an l̦õmn̦ak ko ad, innem jeban l̦õmn̦ak wõt kõn eddo ko ilo eklejia eo. Men in ear wal̦o̦k ñan kiiñ in Israel eo Saul. Ear l̦õmn̦ak wõt kõn eddo eo an. Ear jino l̦õmn̦ak bwe Devid emaroñ bõk jikin im irooj, kõn men in ear “kanooj bane Devid im ekkõljake jãn raan eo.” (1 Samuel 18:9, UBS) Ear jab em̦m̦an im jim̦we an Saul l̦õmn̦ak. Joñan, ear kõn̦aan m̦ane Devid. Jen jab ãinwõt Saul ilo ad kõtl̦o̦k bwe en l̦ap ad inepata kõn eddo ko ilo eklejia eo. Em̦m̦anl̦o̦k ñe jej ãinwõt Devid. Etke? Meñe Devid ear eñtaan kõn wãween ko rejjab jim̦we im rar wal̦o̦k ñane, aolep iien ear kwal̦o̦k kautiej ñan ro me Anij ear jitõñ er.—Riit 1 Samuel 26:23.
12. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõjparok wõt bõrokuk eo ilowaan eklejia eo?
12 Kõnke eoktak l̦õmn̦ak ko ad jãn doon, jet iien jemaroñ jab m̦õn̦õn̦õ ippãn doon. Men in emaroñ bar wal̦o̦k ippãn ro rej lale eklejia eo. Ñe ãindein, ewõr naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me remaroñ jipañ kõj. Eoon kein rej ba: “Kom̦win kwal̦o̦k ami m̦õn̦õn̦õ in kautiej doon” im “Kom̦win jab l̦õmn̦ak bwe kom̦ ri mãlõtlõt.” (Rom 12:10, 16, UBS) Innem, jej aikuj kile bwe ekkã an lõñl̦o̦k jãn juon l̦õmn̦ak ejim̦we. Kõn men in, jen jab ba bwe ejim̦we wõt l̦õmn̦ak eo ad. El̦aññe jej kõmmaanwa wõt im kate kõj ñan kajjioñ in mel̦el̦e kõn wãween an ro jet l̦õmn̦ak, jej jipañ kõjparok bõrokuk eo ilowaan eklejia eo.—Pilippai 4:5.
13. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ãlikin ad kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo ad kõn juon men? Ta waanjoñak eo ilo Baibõl̦ me ej kwal̦o̦k kõn men eo jej aikuj in kõm̦m̦ane?
13 Innem, mel̦el̦ein ke bwe ebõd ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo ad ñe jej lo bwe ewõr juon men ilo eklejia eo im rej aikuj in kajim̦we? Ejjab. Ilo kar iien ko an rijjelõk ro, ekar wõr juon men me elõñ ilo eklejia eo rar jab errã kake. Em̦m̦aan ro jeid im jatid ilo iien eo rar karõk “bwe Paul im Barnebas, im bar jet iaaer, ren wanlõñl̦o̦k ñan Jerusalem, ñan ippãn ro rijjelõk im elder ro kõn menin kajjitõk in.” (Jerbal 15:2) Ejjel̦o̦k pere bwe ekar kajjo wãween an em̦m̦aan rein l̦õmn̦ak jãn doon kõn wãween eo ejim̦we ñan kõm̦adm̦õde apañ eo ear wal̦o̦k. Aolep rar kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer kõn men in. Innem, ikijjeen jipañ eo jãn kajoor eo an Anij, rar kõm̦m̦ane juon pepe kõn men eo renaaj kõm̦m̦ane. Tokãlik, em̦m̦aan rein rar jab bar bõklõñtak l̦õmn̦ak ko aer kõn kar apañ eo. Ãlikin an kar eklejia ko riiti lõta eo me ej kwal̦o̦k kõn pepe eo, rar “lañlõñ kõn naan in kaenõm̦m̦an eo” im rar ‘penl̦o̦k ilo tõmak.’ (Jerbal 15:31; 16:4, 5) Ãindein, ãlikin ad kõnono ippãn ro rej lale eklejia eo kõn juon men me ej kainepataik kõj, jej aikuj lõke bwe renaaj lukkuun lale im l̦õmn̦ak kake men ko jaar ba im pepe el̦aññe rej aikuj in kajim̦we ak jab.
EN EM̦M̦AN AM̦ L̦ÕMN̦AK KÕN RO JET
14. Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe em̦m̦an l̦õmn̦ak eo ad kõn ro jet?
14 Elõñ iien ko im wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k bwe em̦m̦an l̦õmn̦ak eo ad kõn ro jet. Ñan waanjoñak, jej kõm̦m̦an em̦m̦an ñe kõj kajjojo jej m̦õkaj im jol̦o̦k an ro jet bõd el̦aññe rar kal̦õkatip kõj. Naan in Anij ej jiroñ kõj: “Kom̦win meanwõd ñan doon, im jeorl̦o̦k nana jãn doon, el̦aññe ippãn jabdewõt iaami ewõr ruõn ippãn bar juon.” (Kolosse 3:13) Ilo an eoon in ba “el̦aññe ippãn jabdewõt iaami ewõr ruõn ippãn bar juon,” men in ej kwal̦o̦k bwe jet iien emaroñ wõr unin ad abn̦õn̦õ ippãn ro jet. Bõtab, jen jab kõtl̦o̦k bwe men ko reddik me jejjab m̦õn̦õn̦õ kaki kõn juon armej ren kabn̦õn̦õik kõj. Etke? Ej kõnke men in emaroñ ko̦kkure aenõm̦m̦an eo ilo eklejia eo. Men eo jej aikuj kõm̦m̦ane ej ñan kajjioñ in anõke Jeova ilo ad m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an ro jeid im jatid bõd im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ippãer ilo ad karejar ñan Anij.
15. (1) Ta eo jemaroñ katak jãn Job kõn jeorl̦o̦k bõd? (2) Ewi wãween jar emaroñ jipañ kõj ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an?
15 Jemaroñ katak jãn joñak eo an Job kõn jeorl̦o̦k bõd. Jilu em̦m̦aan ro me ren kar kaenõm̦m̦an Job rar ba elõñ men ko rejjab jouj ñan e. Jekdo̦o̦n ak Job ear jol̦o̦k aerjel bõd. Ta eo ear jipañ e ñan kõm̦m̦ane men in? “Ear jar kõn ro jeran.” (Job 16:2; 42:10) Ñe jej jar kõn ro jet, emaroñ jino oktak l̦õmn̦ak eo ad kõn er. Ñe jej jar kõn aolep ro jeid im jatid ilo tõmak, men in ej jipañ kõj bwe jen bõk ejja l̦õmn̦ak eo wõt an Jijej kõn er. (Jon 13:34, 35) Jej aikuj bar jar ñan Anij im kajjitõk kõn kajoor eo an. (Luk 11:13) Kajoor eo an Anij enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k yokwe, lañlõñ, aenõm̦m̦an, meanwõd, jouj, em̦m̦an, tiljek, ineem̦m̦an, im jatõr ñan ro jet.—Riit Galetia 5:22, 23.
L̦ÕMN̦AK KO REM̦M̦AN KWÕJ KWAL̦O̦KI EJ JIPAÑ EKLEJIA EO
16, 17. Kain l̦õmn̦ak rot ko kokõn̦aan kwal̦o̦ki?
16 Ñe kõj kajjojo jej kate kõj ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an, men in ej jipañ aolep ilo eklejia eo. Bõlen katak in ear jipañ eok ñan kile im lo bwe kwõmaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ l̦õmn̦ak im kal̦apl̦o̦k am̦ rõjañ ro jet. El̦aññe ãindein, eokwe kõtl̦o̦k bwe Naan in Anij en kwal̦o̦k ñan eok ewi wãween kwõmaroñ kõm̦m̦an oktak ko. (Hibru 4:12) Paul ear kõn̦aan bwe en juon joñak em̦m̦an ñan ro jein im jatin ilo eklejia ko. Kõn men in, ear ba: “I jab jel̦ã jabdewõt n̦ae eõ make, bõtab men in e jab mel̦el̦ein ejjel̦o̦k ruõ; ak Eo enaaj ekajet eõ ej Irooj [Jeova].”—1 Korint 4:4.
17 Kõj aolep jemaroñ rõjañ doon ñan kwal̦o̦k wõt wãween l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an ilo eklejia eo. Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad anõke men ko rem̦m̦an kõn Anij. Im jejjab kõn̦aan bõk l̦õmn̦ak eo bwe ej tõllo̦kũd ñan bõk jeraam̦m̦an ko rel̦l̦apl̦o̦k ilo eklejia eo ak ba bwe l̦õmn̦ak eo ad ejim̦we jãn ro jet. Bareinwõt, el̦aññe jej m̦õkaj im jol̦o̦k an ro jet bõd im bõk wõt l̦õmn̦ak eo em̦m̦an im ejim̦we kõn er, jenaaj kõjparok wõt ad aenõm̦m̦an ippãn ro jeid im jatid ilo tõmak. (Pilippai 4:8) Jemaroñ lõke im tõmak bwe el̦aññe jej kõm̦m̦ani aolep men kein, l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an jej kwal̦o̦ki renaaj kabuñbũruon Jeova im Jijej jim̦or.—Pailimõn 25.
[Kajitõk ko ñan katak]
[Caption ilo page 20]
Ta eo jej aikuj keememeje ñe em̦m̦aan ro me rej lale eklejia rej kajjioñ in kajim̦we kõj?
