Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Ovituwa Patyi ove una?

Ovituwa Patyi ove una?

Ovituwa Patyi ove una?

“Okankhenda tuahatokalele ka Tatekulu Jesus Kristu kakale notyituwa onwe muna.”—FILÊMON 25.

OKUTI UPONDOLA OKUKUMBULULA?

Omokonda yatyi tuesukisila okutala nawa ovituwa vietu?

Ovituwa patyi tuhanda okulityilika, iya oñgeni tupondola okutyilinga?

Oityi tupondola okulinga opo tukale novituwa oviwa mewaneno?

1. Momikanda viae, oityi Paulu apopilile omawaneno ovikando ovinyingi?

 MOMIKANDA apostolu Paulu ahonekela Ovakristau votete, wapopia ovikando ovinyingi okuti ankho ukevelela Huku na Kristu vetavele ovituwa omawaneno ankho ena. Mongeleka, wahonekela ova Galata okuti: “Okankhenda tuahatokalele ka Tatekulu yetu Jesus Kristu kakale notyituwa onwe muna. Amém.” (Gálatas 6:18) Oityi ankho Paulu ahanda okupopia etyi ati, “otyituwa onwe muna”?

2, 3. (a) Tyina Paulu ankho apopia ondaka “otyituwa,” oityi pamwe ankho ahanda okupopia? (b) Omapulo patyi tuna okulilinga konthele yovituwa vietu?

2 Apa, Paulu waundapesa ondaka “otyituwa” ine ospilitu, opo apopie onkhalelo yetu yokusoka. Omunthu umwe ondalawa, upondola okupopiwa okuti wapoleya omutima, omukuatyali ine omueveli. Ombimbiliya ipopia okuti otyiwa okukala omunthu “wahiliya nomutendi,” “nokuapoleya omutima” ine okuyunga nawa omalusoke etu. (1 Pedro 3:4; Provérbios 17:27) Tupu, vamwe vena otyituwa tyokupopia ovipuka vinumanesa vakuavo, nokuhanda unene omalumono, nokunumana liwa, ine okuhetavela. Ovakuavo, alo umwe vena ovituwa vivesokesa koundalelapo ine otyituwa tyoumphuki.

3 Ngotyo, etyi Paulu apopia okuti “Tatekulu akale notyituwa onwe muna,” ankho ukahi nokupameka ovakuatate vae vahetekele Kristu, nokukala novituwa vihambukiswa Huku. (2 Timóteo 4:22; tanga Colossenses 3:9-12.) Hono, tuesukisa okulipula okuti: ‘Ovituwa patyi ndyina? Oityi ndyipondola okulinga opo ndyikale vali novituwa vihambukiswa Huku? Oñgeni ndyipondola okukuatesako vakuetu mewaneno opo vakale novituwa oviwa?’ Mongeleka, mepia liomalasola kese nthemo ikuatesako okuhiwiswa epia aliho. Okuti nonthue tukahi ngo “nonthemo” ombo? Tukahi nokukuatesako ewaneno likale novituwa oviwa? Tyotyili tuna okulinga ononkhono opo tulinge ngotyo. Tutalei oityi tupondola okulinga opo tukale novituwa vihambukiswa Huku.

LITYILIKA OVITUWA VIOMOUYE

4. “Ospilitu youye” oityi?

4 Ovihonekwa vitupopila okuti: “Onthue katuatambulile ospilitu youye, anthi tuatambula ospilitu ya Huku.” (1 Coríntios 2:12) “Ospilitu youye oityi”? Ospilitu oyo, tupu yapopiwa mu Efésios 2:2, yati: “Kohale mualandulile ovituwa viouye uno, okulinga ehando liomutumini womphepo, ospilitu ikahi nokuundapa movanthu vehetavela.” “Omphepo oyo” ine “ospilitu youye,” onkhalelo yokusoka yovanthu vomouye, iya yeliseta nonthue ngatyina omphepo. Mongeleka, ovanthu ovanyingi hono vena otyituwa tyokuti, ‘nawike umphopila etyi mandyilingi!’ ine ‘Luila etyi uhanda!’ Ovo, “ovana vehetavela” vouye wa Satanasi.

5. Otyituwa patyi otyivi ova Isilayeli vamwe vali natyo?

5 Ovanthu venale ovituwa ovio tunde kohale. Kononthiki mba Moisesi, Koraa watyitukililepo vana ankho vena outumini mewaneno lio Isilayeli. Haunene Arau, novana vae ankho vena otyilinga tyounakwa. Hamwe Koraa wamuene ovipuka vimwe viahaviukile ankho valinga. Ine hamwe wasoka okuti Moisesi weveavela ovilinga ovio viakolela mokonda ombunga yae. Tyilinge otyo ine hatyoko, tyimoneka nawa okuti Koraa wayekapo okutala ovipuka ngetyi Jeova evitala. Kakalele nonthilo novanthu Jeova aholovona, evepopila okuti: “Tyatuuka pala onwe . . . Iya oityi mulipakela kombanda yewaneno lia Jeova.” (Números 16:3) Tupu, Dataa, na Abirau veliyava konthele ya Moisesi, avemupopila okuti oe uhanda okuvetumina. Etyi Moisesi eveihana opo veliongiye nae, vakumbulula okuti: “Onthue kamatuya!” (Números 16:12-14) Tyimoneka nawa okuti Jeova kahambukilwe noumphuki wavo, iya eveipaa.—Números 16:28-35.

6. Pomuvo wo Vakristau votete oñgeni vamwe vakalele notyituwa tyahaviukile? Oityi hamwe ankho vasoka?

6 Tupu Pomuvo wo Vakristau votete, vamwe vapopile omapita vana ankho vahongolela ewaneno, ankho “kavahumbu ovakulu.” (Judas 8) Ovalume ovo ankho kavahambukilwe novilinga viavo, avahande okuhongiliya vakuavo opo vatombe vana ankho vekahi nokulinga ononkhono mbokufuisapo nawa ovilinga vapewa na Huku.—Tanga 3 João 9, 10.

7. Otyituwa patyi tuesukisa okulityilika?

7 Mewaneno lio Vakristau kamupondola okukala otyituwa ngotyo, moluotyo, atuho tuna okuliyunga nawa opo tuahahimbike okusoka ngotyo. Ovakulu vewaneno navo ovakuankhali, ngetyi ankho ovakuankhali pomuvo wa Moisesi, no wa apostolu João. Ovakulu vewaneno vapondola okulinga oviponyo vituihamesa. Inkha otyo tyitumonekela, tuahahetekelei ovanthu vomouye, atupopi okuti: “Ndyihanda ouviuki!” ine, “omukuatate ou wesukisa okulingwa otyipuka tyimwe”! Tuna okuhinangela okuti, pamwe Jeova uholovona okuhesuku noviponyo vimwe ovitutu. Okuti nonthue tupondola okutyilinga? Vamwe valinga ononkhali ononene, mahi kavetyipopila ovakulu vewaneno opo vevekuateseko, mokonda ovakulu vewaneno vena otyituwa tyimwe vahahande. Otyo tyelifwa nomunthu una ouvela, mahi ehetavela okuhakulwa mokonda ondotolo ina otyituwa ahahande.

8. Onotestu patyi mambutukuatesako okukala nolusoke luaviuka konthele yovakulu vewaneno?

8 Tupondola okulityilika otyituwa otyo inkha tuhinangela okuti Jesus una “ononthungululu epandu-vali peke liae liokulio.” “Ononthungululu” mbulekesa ovakulu vewaneno ovalembulwa, iya tupu mupondola okukutikinyua ovakulu aveho vomawaneno. Jesus upondola okulinga kese tyimwe ahanda “nononthungululu” mbukahi peke liae. (Revelação 1:16, 20) Mokonda Jesus Omutwe weuaneno lio Vakristau, wii atyiho tyikahi nokupita pokati kovakulu vewaneno. Oe una “omaiho ekahi ngomutemo” iya weete atyiho. Ngotyo, inkha omukulu umwe weuaneno wesukisa okuviyulwa, Jesus memuviyula momuvo waviuka, nomonkhalelo yaviuka. (Revelação 1:14) Tyina nkhele ehenetyilinge, tuna okuhumba ovakulu vewaneno, vekahi “kokulio” kwa Jesus. Paulu wahoneka okuti: “Tavelei ku vana vekahi komutwe pokati kenyi nokulinga etyi vemutuma, tyetyi vekahi nokuyunga omienyo vienyi, ngatyina mavakapulwa mokonda yotyilinga otyo. Opo valinge ovilinga ovio nehambu hanokukema, mokonda otyo katyimuvatela.”—Hebreus 13:17.

9. (a) Otyituwa patyi Omukristau apondola okulekesa inkha uviyulwa? (b) Otyipuka patyi otyiwa tuna okulinga tyina tuviyulwa?

9 Tyina ovakulu vewaneno vaviyula omunthu umwe ine vemupola ovilinga viae mewaneno, oe malekesa inkha una otyituwa otyiwa ine otyivi. Omukuatate umwe omukuendye, walondolua novakulu vewaneno konthele yokuyumba onovideo game mboungangala. Mahi, ketavelele elondolo, iya apolwa ovilinga viokukala omukuatesiko wovakulu vewaneno, mokonda ankho kalandula vali ovitumino Viovihonekwa. (Salmo 11:5; 1 Timóteo 3:8-10) Konyima yotyo, omukuatate ahimbika okutolela vakuavo okuti ketavelele etyi ovakulu vewaneno vatokola, alo umwe ahonekela ko mbetele omikanda ominyingi vipopia omapita ovakulu vewaneno. Tupu wahongiliya vakuavo mewaneno vahonekele ko mbetele. Mahi, tyotyili inkha tutatesa mokonda yovituwa vietu ovivi, matunyono ombembwa yewaneno aliho, iya otyo kamatyikuatesako nawike. Tyina tuviyulwa, otyiwa okuimbuka okuti tualinga onkhali, iya atutavela liwa-liwa eviyulo.—Tanga Lamentações 3:28, 29.

10. (a) Oityi Tiago 3:16-18 itulongesa konthele yovituwa oviwa novivi? (b) Ouwa patyi tupolako tyina tulinga ovipuka vielikuata nounongo tuapewa na Huku?

10 Omukanda wa Tiago 3:16-18, utulongesa ovituwa oviwa tuna okukala navio mewaneno, novivi tuna okulityilika. Wati: “Pana pena onkhi, novilwa, pena onondyaya, novipuka aviho ovivi. Mahi, onondunge mbo keulu tete mbasukuka, tupu mbuna ombembwa, nokuapepuka, mbafuapo pala okutavela, no kueyula okankhenda novinyango oviwa, mbutupu kapungulula nemphinia. Tupu, otyinyango tyouviuki tyina ombuto yatyo yakunwa nombembwa, pala vana vahanda ombembwa.” Inkha tulinga ovipuka vielikuata nounongo tuapewa na Huku, matuhetekela ovituwa viae. Ngotyo, matulipameka pokati opo tulekese ovituwa viaviuka, iya mewaneno amukala ombembwa.

KALA NEHUMBILO MEWANENO

11. (a) Okutualako notyituwa otyiwa matyitukuatesako okulityilika tyi? (b) Oityi tulilongesila kongeleka ya David?

11 Tuna okuhinangela okuti Jeova waholovona ovakulu vewaneno “opo vanthite ewaneno lia Huku.” (Atos 20:28; 1 Pedro 5:2) Tuesukisa okuhumba onkhalelo Huku alinga ovipuka, tyilinge tuvakulu vewaneno ine katuvakulu vewaneno. Inkha tukala notyituwa tyaviuka, kamatusuku unene nokukala notyilinga mewaneno. Etyi Saulu Ohamba yo Isilayeli ahimbika okusoka okuti David memupingi kouhamba, Saulu “ankho pahe utala David nokulihaika.” (1 Samuel 18:9) Ohamba yakala notyituwa otyivi, alo umwe aihande okuipaa David. Tuahakalei nga Saulu ankho wasukalala unene noutumini, mahi otyiwa tukale nga David. Namphila David amuene ononkhumbi ononyingi, apeho wakalele nonthilo navana Huku aavela outumini.Tanga  1 Samuel 26:23.

12. Oityi tupondola okulinga opo tukuateseko ewaneno okukala newaneko?

12 Mokonda tuna omalusoke elikalaila, pamwe tupondola okunumana navakuetu. Otyo tyipondola okumoneka alo umwe pokati kovakulu vewaneno. Ombimbiliya itulondola okuti: “Kalei ovatete kokukala nehumbilo kese umwe namukuavo,” iya “muhakalei ovalunguki komaiho enyi muene.” (Romanos 12:10, 16) Otyo tyilekesa okuti katupondola okusoka okuti etyi tupopia otyo vala tyaviuka, mahi tuna okutavela okuti pamwe etyi vakuetu vasoka natyo tyaviuka. Inkha tulinga ononkhono mbokutehelela nawa etyi vakuetu vapopia, matukuatesako ewaneno okukala newaneko.—Filipenses 4:5.

13. Oityi tuesukisa okulinga tyina tuamapopi etyi tusoka? Ongeleka patyi Yombimbiliya ilekesa etyi tuna okulinga?

13 Okuti otyo tyilekesa okuti tyapenga okupopia etyi tusoka inkha tutala tyimwe mewaneno tyesukisa okuviukiswa? Au. Pomuvo wo Vakristau votete, ankho pena tyimwe ovanyingi mewaneno vehetavela. Ovakuatate “avatokola okutuma Paulu na Barnabe, navakuavo vamwe puvo, vaye kono apostolu no kovakulu ko Jelusalei, mokonda yotyitateka otyo.” (Atos 15:2) Tyotyili, kese umwe povakuatate ovo ankho una olusoke lumwe konthele yoñgeni otyitateka otyo tyipondola okutetululwa. Mahi, etyi kese umwe apopia etyi asoka iya avalingi etokolo nombatelo yospilitu sandu, ovakuatate kavatuaileko vali okupopia konthele yotyo. Etyi omawaneno atambula omukanda ankho muna etokolo lialingwa, “vahambukilwe nepameko,” iya “avapamekwa mekolelo.” (Atos 15:31; 16:4, 5) Tupu hono, tyina tuamapopi novakulu vewaneno konthele yatyimwe tyitusukalalesa, tuesukisa okukala nonthumbi yokuti mavasoko nawa konthele yetyi tuapopia iya avatokola etyi tyesukisa okulingwa.

KALA NOVITUWA OVIWA NAVAKUENYI

14. Oñgeni tupondola okukala novituwa oviwa tyina tuna vakuetu?

14 Tyina tukahi navakuetu, tuna onomphitilo ononyingi mbokulekesa okuti tuna ovituwa oviwa. Kese umwe puonthue ulinga nawa inkha ukala notyituwa tyokuevela tyina vakuetu vetulinga tyimwe tuahahandele. Ondaka ya Huku itupopila okuti: “Tualeiko okulikoleleya pokati na vakuenyi, nokulievela pokati tyihakuluminyua, inkha umwe una ehunga liokunumana na mukuavo. Ngetyi Jeova emuevela, nonwe evelei vakuenyi.” (Colossenses 3:13) Onondaka “inkha umwe una ehunga liokunumana,” mbulekesa okuti pamwe vakuetu mavetulingi umwe tyimwe tuahahande. Mahi, tuhayekei ovipuka ovitutu vakuetu valinga vitunumanese, namphila tuehevihande. Otyo tyipondola okunyona ombembwa yewaneno. Tuesukisa okuhetekela Jeova nokuevela ovakuatate vetu, atutualako okuumbila kumwe Huku.

15. (a) Oityi tulilongesila ku Job konthele yokuevela? (b) Oñgeni okulikuambela tyitukuatesako okukala novituwa oviwa?

15 Konthele yokuevela, tupondola okulilongesila ku Job. Ovanthu vetatu ñgeno ankho vemupameka, vemupopia ovipuka ovinyingi vihaviukile. Nongotyo, Job weveevela. Oityi tyemukuatesako okulinga ngotyo? “Job wevelingilako elikuambelo.” (Jó 16:2; 42:10) Tyina tulikuambela konthele yavakuetu, onkhalelo yetu yokuvetala ipondola okupiluluka. Okulikuambela konthele yovakuatate vetu Ovakristau tyitukuatesako okuvetala ngetyi Kristu evetala. (João 13:34, 35) Tupu tuna okulikuambela okuita ospilitu sandu. (Lucas 11:13) Ospilitu ya Huku maitukuatesako okulala novituwa Vioukristau moupanga wetu navakuetu.—Tanga Gálatas 5:22, 23.

OVITUWA VIOVE OVIWA VIETELA OUWA EWANENO ALIHO

16, 17. Ovituwa patyi ove uhanda okukala navio?

16 Tyina kese umwe puonthue alinga ononkhono mbokukala novituwa oviwa, ewaneno aliho lipolako ouwa! Hamwe onthele ei yekukuatesako okutokola okulinga ononkhono mbokukala vali novituwa oviwa, nokupameka vali vakuenyi. Inkha ongotyo, yeka Ondaka ya Huku ikulekese oñgeni upondola okulinga omapiluluko. (Hebreus 4:12) Paulu ankho uhanda okuava ongeleka ongwa mewaneno, wati: “Ame ndyityii okuti petupu etyi nalinga. Mahi, otyo katyilekesa okuti ndyimuviuki, anthi ou unthala o Jeova.”—1 Coríntios 4:4.

17 Atuho tupondola okuliavela ondundo opo tutualeko novituwa oviwa mewaneno. Otyo tupondola okutyilinga mokuhetekela ovituwa via Huku, atuhakuluminya vakuetu okutavela vala etyi tusoka ine okusoka okuti tuna okupewa vali ovilinga mewaneno. Tyina tuevela liwa vakuetu, nokusoka nawa konthele yavo, tukala nombembwa novakuatate vetu nonomphange. (Filipenses 4:8) Inkha tulinga ngotyo, tupondola okukala nonthumbi yokuti ‘ovituwa vietu’ mavihambukiswa Jeova na Jesus.—Filêmon 25.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 20]

Oñgeni okusokolola kotyilinga tya Jesus tyitukalesa tyina tulondolwa?