Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

 Umlandvo Wekuphila

Sibe Bangani Iminyaka Lengu-60, Kodvwa Ngatsi Sisandza Kucala

Sibe Bangani Iminyaka Lengu-60, Kodvwa Ngatsi Sisandza Kucala

Ngalenye intsambama ehlobo nga-1951, emajaha lamane laseminyakeni yabo-20 budzala, bewase-Ithaca, e-New York, eMelika, ashayela tindzawo letikhashane letifaka ekhatsi iMichigan, i-Iowa neCalifornia. Bekunetindzaba letimnandzi lobekufanele atitjele labanye.

ENYANGENI lebeyendlulile ngaFebruary, emahlahlandlela langu-122 efika eNingizimu Lansing, eNew York kute aye ekilasini lesi-17 leSikolwa saseGileyadi. Kulaba labebatawuba titfunywa telivangeli bekunaLowell Turner, William (Bill) Kasten, Richard Kelsey naRamon Templeton. BoLowell naBill, bebasuka eMichigan, Richard abewase-Iowa kantsi Ramon abesuka eCalifornia, ngekushesha lamajaha aba bangani labakhulu.

Ngesencele kuya ngesekudla: Richard, Lowell, Ramon, naBill baba bangani eGileyadi

Ngemuva kwetinyanga letisihlanu, kwaba nenjabulo lenkhulu ngesikhatsi kumenyetelwa kutsi uMzalwane Nathan Knorr wasendlunkhulu abesendleleni atewukhuluma nalabafundzi. Labazalwane labane bese basivetile sifiso sabo sekufuna kushumayela eveni linye—nangabe loko kungenteka. Nyalo besebatawuva kutsi batawutfunyelwa kumaphi emave njengetitfunywa telivangeli.

Injabulo yabo yakhula ngesikhatsi uMzalwane Knorr akhuluma nalo lonkhe likilasi futsi acala kumemetela tabelo tabo. Bantfu bekucala lababitwa kutsi bete ngembili, bekungulamajaha lamane labetfukile kodvwa labejabulile, futsi atjelwa kutsi atawutfunyelwa endzaweni yinye. Abetawutfunyelwa kuphi? Labanye bafundzi bamangala futsi bashaya tandla ngalesikhatsi kumenyetelwa kutsi lamajaha lamane atawutfunyelwa eJalimane.

BoFakazi BaJehova labasemhlabeni wonkhe kwabamangalisa kufundza ngekwetsembeka lokwakhonjiswa boFakazi baseJalimane ngesikhatsi bacindzetelwa nguHitler kusukela nga-1933 kuchubeke. Labanye bafundzi bakhumbula tikhatsi lapho balungiselela khona bazalwane baseYurophu labebasindze eMphini Yelive Yesibili timphahla kanye netipho. Bantfu baNkulunkulu baseJalimane bebasibonelo lesihle sekukholwa, sekutimisela, sekuba nesibindzi nesekwetsembela kuJehova. Lowell utikhumbula atsi: ‘Nyalo sesitawutfola litfuba lekubati kancono labazalwane nabodzadze wetfu.’ Kungaleso sizatfu bantfu bebajabulile futsi bashayela tihlobo nebangani ngalelolanga kusihlwa.

BASENDLELENI LEYA EJALIMANE

Ramon achuba likilasi leSikolwa Semsebenti WeMbuso

NgaJuly 27, 1951, i-SS Homeland yesuka esikhumulweni semikhumbi lesiseNew York eMfuleni iMphumalanga, futsi labangani labane bebatawuhamba emalanga langu-11 kuya eJalimane.  UMzalwane Albert Schroeder, longulomunye wabothishela baseGileyadi futsi lowaba lilunga leSigungu Lesibusako, wabafundzisa emagama lambalwa esiJalimane. Njengobe bebagibele nemaJalimane, kungenteka bebacabanga kutsi batawufundza lokunyenti. Kodvwa bantfu bebagibele lomkhumbi bebakhuluma siJalimane ngetindlela letingafani. Loko kwabadida kakhulu.

NgaLesibili ekuseni nga-August 7, labazalwane befika eHamburg, eJalimane ngemuva kwekugula kakhulu njengobe bebahamba ngemkhumbi. Kuto tonkhe tindzawo labebahamba kuto, babona umonakalo lobewubangelwe yimphi lebeyiphele eminyakeni lesitfupha leyendlulile. Kwabavisa buhlungu loko labakubona, babese bagibela sitimela lesahamba busuku bonkhe silibangise eWiesbaden lapho kwakunelihhovisi leligatja khona ngaleso sikhatsi.

Richard asebenta ngemshini wekubhala emakheli etincwadzini eBethel yaseWiesbaden

NgaLesitsatfu ekuseni, bahlangana kwekucala ngca naFakazi eJalimane—labenelibito lesiJalimane. Hans wabatsatsa wabayisa eBethel, wafike wabashiya kudzadze losakhulile longasati siNgisi. Lodzadze abecabanga kutsi kute bamuve bekudzingeka amemete nakakhuluma nabo. Kodvwa loko akuzange kumsite ngobe yena nalabazalwane labane bebangevani. Ekugcineni kwefika uMzalwane Erich Frost, labeyinceku yeligatja wababingelela ngesiNgisi. Kwaba ncono ngemuva kwaloko.

Ngasekupheleni kwa-August, labazalwane labane baya emhlanganweni wabo wekucala ngca wesiJalimane lobewunesihloko lesitsi “Kukhonta Lokuhlantekile” lowawuseFrankfurt am Main. Linani lebantfu labebakulomhlangano belingu-47 432 futsi kubhajatiswa kwebantfu labangu-2 373, kwakhulisa inshisekelo nesifiso salabazalwane sekuba titfunywa telivangeli. Ngemuva kwemalanga lambalwa, uMzalwane Knorr wabatjela kutsi sebatawuhlala eBethel basebente khona.

Injabulo lebebayitfola emsebentini wabo yabacinisekisa ngekutsi Jehova uyakwati lokuncono kakhulu lokubafanele

Ngesizatfu sekutsi Ramon abefuna kuba sitfunywa selivangeli esikhatsini lesendlulile, akazange asemukele sabelo sekuya eBethel yaseMelika. NaboRichard naBill, bebete sifiso sekusebenta eBethel. Injabulo lebebayitfola emsebentini wabo beyibacinisekisa ngekutsi Jehova ukwati kancono loko lokubafanele.  Kukuhlakanipha kwetsembela esicondzisweni saJehova kunekwetsembela etifisweni takho. Umuntfu lowenta ngalendlela ujabula kakhulu ngekukhonta Jehova nobe ngukuphi nakunobe ngumuphi umsebenti laniketwa wona.

VERBOTEN!

Emalunga emndeni waseBethel yaseJalimane ajabula kakhulu ngekuba khona kwebazalwane baseMelika ngobe besekatawufundza kukhuluma siNgisi. Ngalelinye lilanga asendlini yekudlela, aphela lawomatsemba. UMzalwane Frost, ngelivi lelinemandla wacala kukhuluma ngesiJalimane ngendzaba letsite lebeyibalulekile. Linyenti lemalunga aseBethel labindza futsi labuka phansi. Nanobe labazalwane labane labefikako bebangeva kutsi kutsiwani, babona kutsi kukhulunywa ngabo. Ngesikhatsi uMzalwane Frost amemeta atsi: “VERBOTEN!” (“Akuvumeleki!”) futsi aphindze alisho leligama amemeta kakhulu kute agcizelele, labazalwane bativa bangakakhululeki. Bebenteni leyayibangele konkhe loku?

UMzalwane Frost (ngesekudla) nalabanye ngesikhatsi kuvakashe uMzalwane Knorr (ngesencele)

Ngesikhatsi sebacedze kudla, bonkhe bahamba baya etindlini tabo. Ngekuhamba kwesikhatsi, lomunye umzalwane wachaza: “Kute nine nisisite, kufanele nikwati kukhuluma siJalimane. Nguloko lokwente uMzalwane Frost watsi singakhulumi nani siNgisi kute kube ngulapho senifundze siJalimane.”

Umndeni waseBethel walalela. Loku akuzange kugcine ngekusita labazalwane labefikako kutsi bafundze siJalimane, kodvwa kwabafundzisa nekutsi seluleko lesishiwo ngumzalwane lonelutsandvo sizuzisa tsine ngisho nobe ekucaleni kungaba matima kusisebentisa. Seluleko seMzalwane Frost sakhombisa kutsi unendzaba nenhlangano yaJehova nekutsi uyabatsandza bazalwane lakanye nabo. * Nguloko lokwenta labazalwane labane bamtsandza kakhulu.

KUFUNDZA KUBANGANI BETFU

Bavakashe eSwitzerland nga-1952

Kubangani labesaba Nkulunkulu sitfole tifundvo letibalulekile letisisita kutsi sibe bangani labahle baJehova. Kusukela kubazalwane nabodzadze baseJalimane labetsembekile—kuye kulabo lokukhulunywe ngemabito abo—labazalwane labane bafundze lokunyenti kubo, nasemkhatsini wabo bobane. Richard uyachaza: “Lowell abesati kancane siJalimane futsi abetfutfuka kahle kuso, kantsi tsine labanye bekumatima kusifundza. Njengobe bekunguye lomdzala ecenjini letfu, besiya kuye nangabe sinenkinga yekukhuluma siJalimane nobe nasifuna  sicondziso lesitsite.” Ramon uyakhumbula: “Ngajabula kakhulu ngesikhatsi lomunye umzalwane waseSwitzerland asiboleka inkalishi yakhe ngesikhatsi sivakashe eSwitzerland ngemuva kwemnyaka sihleli eJalimane. Njengobe besitawuhlala emaviki lamabili eSwitzerland, besitsi sitawuphumula kukhuluma siJalimane. Kodvwa bengingacabangi kutsi kunalokutsite Lowell latawukwenta. Watsi kufanele sifundze siphindze sicoce ngembhalo welusuku ngesiJalimane onkhe emalanga ekuseni. Nobe kunjalo, satfola sifundvo lesibaluleke kakhulu. Kufanele ukulalele kucondziswa ngulabo labakufunela lokuncono, ngisho nobe ngaletinye tikhatsi ungavumelani nako. Kuba nesimo sengcondvo lesinjalo kusizuzise kakhulu iminyaka leminyenti futsi kwente kwaba melula kulalela sicondziso saNkulunkulu.”

Labangani labane bafundze kuhlonipha imibono yalomunye, njengobe umbhalo waFiliphi 2:3 utsi: “Ngekutfobeka nishaye kungatsi labanye bakhulu kunani.” Ngako labanye bebavame kucela Bill kutsi ente leminye imisebenti lababona kutsi nguye longayenta kahle kunabo. Lowell uyakhumbula: “Nangabe kunenkinga letsite lokudzingeka ilungiswe, besivele siye kuBill. Abenelikhono lekulungisa timo letimatima ngendlela sonkhe lesivumelene ngayo kodvwa tsine besesaba kuticatulula.”

IMISHADO LEJABULISAKO

Bonkhe bancuma kushada. Njengobe bonkhe bebamtsandza Jehova nemsebenti wasikhatsi sonkhe, ngako ngamunye wabo abefuna kushada nemuntfu lowenta Jehova ete kucala ekuphileni kwakhe. Umsebenti wasikhatsi sonkhe wabafundzisa kutsi kunenjabulo lenkhulu ekupheni kunasekwemukeleni nekutsi uMbuso waNkulunkulu kufanele ute kucala kunemibono yakho. Ngako bakhetsa bodzadze labenta umsebenti wasikhatsi sonkhe. Bobane imishado yabo yayicinile futsi ijabulisa.

Kute bungani nobe umshado uhlale njalo, Jehova kufanele abe yincenye yawo. (Shu. 4:12) Ngisho nobe Bill naRamon bashonelwa bantfu labebashade nabo, bobabili bakujabulela kusekelwa labakutfola kubafati babo labebatsembekile. Lowell naRichard, basachubeka bakujabulela kusekelwa bafati babo, naBill lowaphindze washada, wakhetsa umuntfu lokahle kute achubeke enta umsebenti wasikhatsi sonkhe.

Eminyakeni leyalandzela, batfola tabelo letabayisa etindzaweni letehlukehlukene—eJalimane, e-Austria, eLuxembourg, eCanada naseMelika. Umphumela waloko waba kutsi labangani labane besebangasakhoni kucitsa sikhatsi ndzawonye ngendlela labebangatsandza ngayo. Kodwa ngisho nobe bebasetindzaweni letehlukehlukene, bachubeka bachumana, bajabulela tibusiso labatitfolako baphindze bakhale ndzawonye ngetinkinga labahlangabetana nato. (Rom. 12:15) Bangani labanjalo baligugu futsi kufanele sikujabulele kuba nabo. Batipho letiligugu letivela kuJehova. (Taga 17:17) Emhlabeni lesiphila kuwo akusimelula kutfola bangani beliciniso, kodvwa umKhristu weliciniso angabatfola labanyenti. NjengaboFakazi BaJehova, sijabulela kuba nebungani nemakholwa lesikanye nawo lasemhlabeni wonkhe, ngetulu kwaloko sijabulela  kuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu Jehova naJesu Khristu.

Njengobe kwenteka nakitsi sonkhe, labangani labane baba nato tinkinga ngaletinye tikhatsi—kungaba buhlungu lobubangelwa kushonelwa ngumuntfu loshade naye, kucindzeteleka lokubangelwa kugula, kukhatsateka ngesizatfu sekutsi unakekela batali lasebakhulile, tinkinga letihambisana nekukhulisa umntfwana ube wenta umsebenti wasikhatsi sonkhe, kwesaba loba nako nawutfola sabelo lesisha futsi nyalo kunetinkinga letibangelwa kuguga. Kodvwa nobe kunjalo, bayati kutsi bangani labasedvute nalabo labakhashane, bayabasita labo labatsandza Jehova kute babeketelele tonkhe tinsayeya labahlangabetana nato ngemphumelelo.

BUNGANI LOBUNGEKE BUPHELE

BoLowell, Ramon, Bill, naRichard bajabula kakhulu ngekutsi batinikela kuJehova lomunye aneminyaka lengu-18, lomunye lengu-12, lomunye lengu-11, kantsi lomunye lengu-10 budzala, baphindze bacala kwenta umsebenti wasikhatsi sonkhe baseminyakeni lesemkhatsini wa-17 na-21 budzala. Benta njengobe umbhalo weMshumayeli 12:1 ubakhutsata utsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho.”

Nangabe ungumKhristu losemusha ngeminyaka futsi ungumzalwane, yemukela simemo saJehova sekwenta umsebenti wasikhatsi sonkhe nangabe ukhona. Ngemusa wakhe lasikhombise wona, ungajabula njengalabangani labane—ungaba ngumbonisi wesifundza, wesigodzi, wemagatja; ungasebenta eBethel, ube seKomidini yeLigatja; ufundzise eSikolweni seMsebenti WeMbuso, neSemahlahlandlela; wetfule tinkhulumo emihlanganweni lemikhulu nalemincane. Labangani labane bayajabula ngekwati kutsi bantfu labanyenti bazuzile emsebentini wabo. Konkhe loko bakhone kukwenta ngobe ngesikhatsi bangemajaha, bemukela simemo saJehova sekumkhonta ngemphefumulo wabo wonkhe.—Khol. 3:23.

Ngesencele kuya ngesekudla: Richard, Bill, Lowell, naRamon bahlangene eSelters ngesikhatsi kuniketelwa takhiwo letinsha teligatja nga-1984

Nyalo boLowell, Richard, naRamon basebenta ndzawonye ehhovisini leligatja laseJalimane, leliseSelters. Kuyadzabukisa kutsi Bill washona nga-2010 ngesikhatsi alihlahlandlela lelikhetsekile eMelika. Bungani babo naye lobatsatsa iminyaka lecishe ibe ngu-60, bacedvwa kufa. Kodvwa Nkulunkulu wetfu Jehova, akabakhohlwa bangani bakhe. Singaciniseka kutsi nasekubusa yena, bonkhe buhlobo bemaKhristu lobucedvwa kufa butawuphindze bube khona.

“Kuyo yonkhe leminyaka lengu-60 sibangani, angisikhumbuli nasinye sikhatsi lengatisola ngaso”

Ngembikwekutsi ashone, Bill wabhala: “Kuyo yonkhe leminyaka lengu-60 sibangani, angisikhumbuli nasinye sikhatsi lengatisola ngaso. Buhlobo betfu bebuligugu kimi.” Kuloko, bangani bakhe labatsatfu bavumelana naye ngekutsi buhlobo babo butawuchubeka nasemhlabeni lomusha, batsi: “Kodvwa ngatsi sisandza kucala.”

^ sig. 17 Umlandvo wekuphila lojabulisako weMzalwane Frost utfolakala ku-Sicongosekulindza sa-April 15, 1961, emakhasini 244-249, ngesiNgisi.