1., 2. Mil moel tuleb meile kasuks see, kui arvestame Jumala tahtega, ja mida me võime selles osas õppida kuningas Taavetilt?

KAS sa oled kunagi reisides kasutanud mõnda elektroonilist kaardiprogrammi, mis võimaldab sul vaadata oma sihtkohta linnulennult? Asjade nägemine sellisest vaatepunktist aitas sul ehk valida kõige parema marsruudi. Sarnane põhimõte tuleb meile kasuks siis, kui peame langetama palju tähtsamaid otsuseid. Asjade nägemine Looja kõrgest vaatepunktist aitab meil käia teel, mille Jehoova heaks kiidab (Jes. 30:21).

² Suurema osa oma elust jättis muistse Iisraeli kuningas Taavet hea eeskuju selles, et arvestas Jumala tahtega. Vaadelgem mõningaid seiku Taaveti elust, et õppida mehelt, kelle süda oli siiras Jumal Jehoova vastu (1. Kun. 11:4).

3., 4. a) Mis ajendas Taavetit Koljatile vastu astuma? b) Kuidas suhtus Taavet Jumala nimesse?

³ Mõelgem juhtumile, mil Taavet seisis vastamisi vilistite vägilase Koljatiga. Mis ajendas noort Taavetit asuma kahevõitlusse täies relvastuses hiiglasega, kes oli umbes 2,9 meetrit pikk? (1. Saam. 17:4.) Kas julgus? Või oli see usk Jumalasse? Mõlemad omadused mängisid tema vägiteo juures tähtsat rolli. Kuid eelkõige ajendas Taavetit selle hiiglasega võitlema lugupidamine Jehoova ja tema suure nime vastu. Pahameelega küsis Taavet: „Kes on see ümberlõikamata vilist, et ta teotab elava Jumala väehulki?” (1. Saam. 17:26).

 ⁴ Koljatiga silmitsi seistes teatas noor Taavet: „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Jehoova, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud!” (1. Saam. 17:45). Toetudes tõelisele Jumalale, lõi Taavet üheainsa lingukiviga vilistite vägilase maha. Taavet lootis Jehoovale ja pidas Jumala nime suures aus mitte ainult sel juhtumil, vaid kogu oma elu. Ta ergutas oma kaasmaalasi: „Kiidelge tema pühast nimest.” (Loe 1. Ajaraamat 16:8—10.)

5. Millisesse olukorda võid sa sattuda, mis on võrreldav sellega, kuidas Koljat pilkas Jehoovat?

⁵ Kas sa oled uhke selle üle, et sinu Jumal on Jehoova? (Jer. 9:23.) Kuidas sa reageerid, kui naabrid, kolleegid, klassikaaslased või sugulased räägivad halba Jehoovast ja heidavad tema tunnistajate üle nalja? Kas sa võtad sõna Jehoova nime kaitseks, kui seda teotatakse, ja oled kindel tema abis? On tõsi, et on „aeg vaikida”. Ent me ei tohiks häbeneda, et oleme Jehoova tunnistajad ja Jeesuse järelkäijad (Kog. 3:1, 7; Mark. 8:38). Ehkki meil tuleks tõrksate inimestega kõneldes jääda taktitundeliseks ja viisakaks, ärgem olgem nagu need iisraellased, kes Koljati pilkesõnu kuuldes „kohkusid ning kartsid väga” (1. Saam. 17:11). Tegutsegem hoopis otsustavalt, et pühitseda Jumal Jehoova nime. Me soovime, et inimesed õpiksid tundma, milline Jumal Jehoova tegelikult on. Seepärast me kasutame tema kirjalikku Sõna, et aidata teistel näha, kui oluline on Jumalaga lähedaseks saada (Jaak. 4:8).

6. Miks asus Taavet Koljatiga võitlusse ja mis peaks olema meile kõige tähtsam?

⁶ Taaveti võitlusest Koljatiga võime veel midagi tähtsat õppida. Kui Taavet tuli joostes lahinguväljale, küsis ta: „Mida saab see mees, kes lööb selle vilisti maha ja kustutab teotuse Iisraeli pealt?” Vastuseks rääkis rahvas talle uuesti seda, mida oli öeldud: „Selle mehe, kes lööb tema [Koljati] maha, lubab kuningas teha väga rikkaks; ta annab temale oma tütre” (1. Saam. 17:25—27). Kuid Taavetile polnud tähtsaim materiaalne tasu. Tal oli palju üllam eesmärk. Ta tahtis tõelisele Jumalale ülistust tuua. (Loe 1. Saamueli 17:46, 47.) Kuidas on lood meiega? Kas meile on kõige tähtsam ajada taga raha ja kuulsust, selleks et endale selles maailmas nime teha? Kahtlemata soovime olla sellised nagu Taavet, kes laulis: „Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!” (Laul 34:4). Lootkem siis Jumalale ning olgu meie elust näha, et Jumala nimi on meile palju tähtsam kui meie enda nimi (Matt. 6:9).

7. Kuidas saada tugevat usku, mida on vaja siis, kui kohtame inimesi, kes meid kuulata ei taha?

⁷ Koljatile julgelt vastuastumine nõudis Taavetilt täielikku Jehoova usaldamist. Noorel Taavetil oli tugev usk. Muu hulgas oli tema usk kasvanud siis, kui ta karjasetööd tehes Jumalale toetus (1. Saam. 17:34—37). Ka meil on vaja tugevat usku, et jätkata kuulutustöö tegemist, eriti kui kohtame inimesi, kes meid kuulata ei taha. Me saame oma usku kasvatada, kui toetume Jumalale oma igapäevategemistes. Näiteks võime alustada piibliteemalisi vestlusi inimestega, kes juhtuvad ühissõidukis meie kõrval istuma. Ja miks peaksime oma suud kinni hoidma siis, kui me majast majja kuulutustööd tehes tänaval inimesi kohtame? (Ap. t. 20:20, 21.)

8., 9. Mis näitas, et Taavetile oli kõige tähtsam Jehoova tahe, kui Saul kippus tema elu kallale?

⁸ Veel üks näide selle kohta, et Taavet lootis Jehoovale, on seotud Iisraeli esimese kuninga Sauliga. Täis kadedust, üritas Saul kolmel korral Taavetit odaga seina külge naelutada, kuid iga kord põikas Taavet kõrvale ega haudunud mingit kättemaksu. Viimaks ta põgenes Sauli juurest (1. Saam. 18:7—11; 19:10). Seejärel valis Saul kogu Iisraelist 3000 meest ja asus Taavetit kõrbest otsima (1. Saam. 24:3). Lõpuks läks Saul teadmatult samasse koopasse, kus olid Taavet ja ta mehed. Taavet oleks võinud seda võimalust kasutada ja tappa kuninga, kes temale jahti pidas. Pealegi, kas polnud see Jumala tahe, et ta saaks Sauli asemel Iisraeli kuningaks? (1. Saam. 16:1, 13.) Kui Taavet oleks oma meeste nõu kuulanud, oleks kuningas tapetud. Ent Taavet lausus: „Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule.” (Loe 1. Saamueli 24:5—8.) Saul oli ikka Jumala võitud kuningas. Kuna Jehoova ei olnud teda ametist veel kõrvaldanud, ei tahtnud Taavet Saulilt vägivaldselt kuningatrooni võtta. Lõigates ära kõigest Sauli kuuehõlma, näitas Taavet, et tal polnud mingit kavatsust Saulile kurja teha (1. Saam. 24:12).

⁹ Taavet oli Jumala võitud kuninga vastu lugupidav ka siis, kui nägi teda viimast korda. Tol korral läksid Taavet ja Abisai paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud ja kust nad ta magamast leidsid. Kuigi Abisai järeldas, et Jumal on selle vaenlase Taaveti kätte andnud, ja tegi ettepaneku Sauli odaga maa külge lüüa, ei lubanud Taavet tal seda teha (1. Saam. 26:8—11). Kuna Taavet otsis pidevalt Jumala juhatust, ei löönud ta kõikuma oma otsuses toimida kooskõlas Jehoova tahtega, hoolimata Abisai pealekäimisest.

10. Millisesse proovilepanevasse olukorda me võime sattuda ning mida meil tuleks teha, et kindlaks jääda?

¹⁰ Ka meie võime sattuda proovilepanevasse olukorda, kus kaaslased ergutavad meid toimima nii, nagu on nende meelest kõige õigem, mitte ei toeta meid Jehoova tahte täitmisel. Abisai sarnaselt võidakse meid isegi õhutada tegutsema Jumala tahtega arvestamata. Et kindlaks jääda, tuleb meil hoida selgelt meeles, kuidas Jehoova millessegi  suhtub, ning käia otsusekindlalt tema teel.

11. Mida sa õppisid Taavetilt selle kohta, kuidas Jehoova tahet kõige tähtsamal kohal hoida?

¹¹ Taavet palvetas Jumal Jehoova poole: „Õpeta mind tegema sinu meelt mööda.” (Loe Laul 143:5, 8, 10.) Taavet ei toetunud omaenda ideedele ega talitanud teiste nõuandmise järgi, vaid soovis väga, et teda õpetaks Jumal. Ta mõtiskles kõigi Jehoova tegude üle ja mõlgutas meeles Jumala käte töid. Meiegi võime mõista Jumala tahet, kui süüvime Pühakirja ja mõtiskleme nende paljude piiblilugude üle, mis räägivad sellest, kuidas Jehoova on inimestega tegelenud.

12., 13. Miks valas Taavet maha vee, mille tema kolm meest talle tõid?

¹² Taaveti hindamine Seaduses kajastuvate põhimõtete vastu ja tema soov nende järgi elada väärivad jäljendamist. Mõtle, mis juhtus tol korral, kui Taavetile tuli himu „vett juua Petlemma kaevust”. Kolm tema meestest tungisid Petlemma linna, kuhu vilistid olid oma leeri üles löönud, ja tõid talle vett. Kuid „Taavet ei tahtnud seda juua, vaid valas selle Jehoovale”. Miks? Taavet selgitas: „Jäägu Jumala pärast minust kaugele, et teeksin seda! Kas peaksin jooma nende meeste verd, nende hinge? Sest nad tõid seda oma hinge hinnaga!” (1. Ajar. 11:15—19).

¹³ Taavet teadis, et Seaduse järgi pidi vere Jehoova ees maha valama ja seda ei tohtinud süüa. Samuti mõistis ta, miks see oli tarvilik. Ta teadis, et „liha hing on veres”. Ent see oli ju vesi, mitte veri. Miks siis Taavet keeldus joomast? Ta mõistis seadusesätte taga olevat põhimõtet. Taavetile oli see vesi sama väärtusega kui kolme mehe veri. Niisiis oli tema meelest mõeldamatu seda vett juua. Ta järeldas hoopis, et see tuleb maha valada (3. Moos. 17:11; 5. Moos. 12:23, 24).

14. Mis aitas Taavetil suhtuda asjadesse nii nagu Jehoova?

 ¹⁴ Taavet püüdis täielikult Jumala seadusesse süveneda. Ta laulis: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses” (Laul 40:9). Taavet uuris Jumala seadust ja mõtiskles selle üle sügavalt. Ta oli veendunud, et Jehoova käske täita on tark. Seega oli Taavet hoolas järgima mitte ainult Moosese seaduse sätteid, vaid ka selle vaimu. Piiblit uurides on meil tark loetu üle mõtiskleda ja talletada see oma südamesse, et võiksime otsustada, mis on mingis asjas Jehoova tahe.

15. Milles väljendus Saalomoni lugupidamatus Jumala Seaduse vastu?

¹⁵ Taaveti poeg Saalomon leidis Jumal Jehoova silmis erilist soosingut. Aja jooksul kadus aga Saalomoni lugupidamine Jumala Seaduse vastu. Ta ei kuuletunud Jehoova käsule, mis ütles, et Iisraeli kuningas „ärgu võtku enesele palju naisi” (5. Moos. 17:17). Saalomon abiellus paljude võõramaa naistega. Kui ta vanaks jäi, siis „ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele”. Ükskõik, kuidas ta oma tegusid ka ei põhjendanud, „tegi [ta] kurja Jehoova silmis ega käinud ustavalt Jehoova järel, nagu tema isa Taavet” (1. Kun. 11:1—6). Kui tähtis on meil küll toimida Jumala Sõnas leiduvate seaduste ja põhimõtete järgi! Näiteks on see ülimalt oluline siis, kui keegi plaanib abielluda.

16. Kuidas mõjutab abielluda soovijat see, kui ta mõistab vaimu, mis on käsu taga abielluda „ainult Issandas”?

¹⁶ Kui mõni uskmatu lööb sulle külge ja tahab sinuga suhet luua, siis kas su reageering väljendab sellist hoiakut, nagu oli Taavetil, või hoopis sellist, nagu oli Saalomonil? Tõelistel jumalateenijatel on kästud abielluda „ainult Issandas” (1. Kor. 7:39). Kui kristlane otsustab abielluda, peaks ta valima oma tulevase kaasa usukaaslaste seast. Kui sa mõistad selle Pühakirja nõude taga olevat vaimu, siis lisaks sellele, et sa ei abiellu uskmatuga, ei ole sa meelitatud niisuguse inimese romantilisest tähelepanust.

17. Mis aitab meil pornograafia püünisest eemale hoida?

¹⁷ Mõtle ka sellele, kuidas Taaveti eeskuju Jumala juhatuse otsimises võib aidata meil seista vastu kiusatusele vaadata pornograafilist materjali. Loe järgmisi kirjakohti, mõtle neis sisalduvatele põhimõtetele ja püüa mõista Jehoova tahet selles asjas. (Loe Laul 119:37; Matteuse 5:28, 29; Koloslastele 3:5.) Tema ülevate normide üle mõtisklemine aitab meil hoida eemale pornograafia püünisest.

18., 19. a) Mis aitas Taavetil Jumala soosingusse jääda, kuigi ta oli ebatäiuslik? b) Milline on sinu kindel otsus?

¹⁸ Kuigi Taavet oli paljudes asjades heaks eeskujuks, tegi ta mitu tõsist pattu (2. Saam. 11:2—4, 14, 15, 22—27; 1. Ajar. 21:1, 7). Ent iga kord, kui Taavet oli patustanud, ta ka kahetses. Ta teenis Jumalat „vaga ja õiglase südamega” (1. Kun. 9:4). Miks võib nii öelda? Kuna Taavet püüdis toimida kooskõlas Jehoova tahtega.

¹⁹ Hoolimata oma ebatäiusest on meil võimalik jääda Jehoova soosingusse. Seda meeles hoides uurigem usinasti Jumala Sõna, mõtisklegem sügavalt selle üle, mida oleme teada saanud, ja tegutsegem otsusekindlalt selle järgi, mida oleme oma südamesse talletanud. Kui me nii teeme, siis oleme nagu laulukirjutaja, kes palus Jehoovat alandlikult: „Õpeta mind tegema sinu meelt mööda.”