Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Tsɔɔmɔ Mi ni Mafee Osuɔmɔnaa Nii”

“Tsɔɔmɔ Mi ni Mafee Osuɔmɔnaa Nii”

“Tsɔɔmɔ Mi ni Mafee Osuɔmɔnaa Nii”

“Tsɔɔmɔ mi ni mafee osuɔmɔnaa nii.”—LALA 143:10.

OTII NI ESA AKƐ WƆKADI

Mɛni David fee kɛtsɔɔ akɛ ekwɛɔ nii taakɛ Yehowa kwɛɔ nii lɛ?

Mɛni ye ebua David ni eyɔse nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ?

Mɛni baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔná Yehowa hiɛ duromɔ?

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔkwɛ nii taakɛ Nyɔŋmɔ feɔ lɛ wɔbaaná he sɛɛ, ni kɛ́ wɔsusu Maŋtsɛ David nɔkwɛmɔnɔ lɛ he lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná?

ŊƆƆ lɛ akɛ onyiɛ gɔji ateŋ kɛmiiya he ko. Trukaa lɛ oyanina gbɛnta. Nɛgbɛ obaatsɔ? Kɛkɛ ni okwɔ gɔŋ lɛ eko koni onyɛ ona he ni gbɛ lɛ eko fɛɛ eko yaa. Kɛ́ wɔmiikpɛ yiŋ yɛ sane ko ni he hiaa he, ni wɔkwɛ nii yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ waa. Kɛ́ wɔkwɛ nii yɛ gbɛ ni Yehowa, ni ji wɔ-Bɔlɔ lɛ kwɛɔ nii lɛ nɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔfee esuɔmɔnaa nii, loo ‘wɔnyiɛ egbɛ lɛ’ nɔ.—Yes. 30:21.

2 Yɛ Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ wala shihilɛ mli fɛɛ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ekwɛ nii taakɛ Nyɔŋmɔ kwɛɔ nii lɛ. Nyɛhaa wɔsusua shihilɛi komɛi ni David kɛkpe lɛ ahe, koni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nuu ni kɛ tsui ni eye emuu sɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɛɛ dɛŋ.—1 Maŋ. 11:4.

DAVID YƐ BULƐ KƐHA YEHOWA GBƐ́I LƐ

3, 4. (a) Mɛni tsirɛ David ni ekɛ Goliat yawu lɛ? (b) Te David nu he yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he eha tɛŋŋ?

3 Susumɔ beni David kɛ Filistinyo Goliat yaawu lɛ he okwɛ. Mɛni tsirɛ David, ní no mli lɛ eji oblanyo fioo lɛ koni ekɛ oblaŋ nɛɛ ni kwɔlɛ aaafee mitai 2.9, ni hiɛ tawu nibii lɛ ayawu? (1 Sam. 17:4) Ani ekãa ni David yɔɔ lɛ hewɔ? Aloo hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ hewɔ? Sui enyɔ nɛɛ fɛɛ ye ebua lɛ. Shi nɔ titri ni tsirɛ David ni ekɛ nakai nuu oblaŋ lɛ yawu lɛ ji bulɛ ni eyɔɔ kɛha Yehowa kɛ egbɛ́i kpeteŋkpele lɛ. David bi akɛ: “Namɔ po ji nɛkɛ Filistinyo foolɔ nɛɛ, ni ebɔɔ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ tai lɛ ahora nɛɛ?”—1 Sam. 17:26.

4 Beni David, ni ji oblanyo fioo lɛ kɛ Goliat yakpe lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Bo lɛ ooba miŋɔɔ kɛ klante kɛ akpɔlɔ kɛ tsɛŋ; shi mi lɛ miiba oŋɔɔ yɛ Yehowa Zebaot ni ji Israel tai ni obɔ amɛ ahora lɛ a-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i amli!” (1 Sam. 17:45) David kɛ ehe fɔ̃ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, ni ekɛ akromia tɛ kome pɛ gbe Filistinyo nɛɛ. Jeee shihilɛ nɛɛ pɛ mli David kɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ ni ekɛtsɔɔ akɛ eyɛ bulɛ kɛha E-gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ, shi moŋ efee nakai yɛ ewala shihilɛ mli fɛɛ. Ni David wo enanemɛi Israelbii lɛ hewalɛ ni ‘amɛshwã amɛfɔ̃ Yehowa gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ.’—Nyɛkanea 1 Kronika 16:8-10.

5. Mɛɛ shihilɛ ni tamɔ Goliat ahorabɔɔ lɛ ekolɛ okɛbaakpe?

5 Ani eŋɔɔ onaa akɛ Yehowa ji o-Nyɔŋmɔ? (Yer. 9:24) Kɛ́ okutsoŋbii, onanemɛi, oklasbii, loo owekumɛi gbe Yehowa he guɔ, ni amɛye Yehowa Odasefoi lɛ ahe fɛo lɛ, te ofeɔ onii ohaa tɛŋŋ? Kɛ́ mɛi miigbe Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ, ani ofãa he kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ ebaaye ebua bo? “Dioofeemɔ be yɛ” moŋ, shi esaaa akɛ wɔhiɛ gboɔ akɛ wɔji Yehowa Odasefoi kɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi. (Jaj. 3:1, 7; Mar. 8:38) Eyɛ mli akɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi ni ebuuu Yehowa kɛ esane ni wɔshiɛɔ lɛ miiwie lɛ, esa akɛ wɔdɔ wɔlilɛi mli ni wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii moŋ, shi esaaa akɛ wɔfeɔ wɔnii tamɔ Israelbii ni “ŋmiŋmi mɔmɔ amɛ ni amɛshe gbeyei” beni amɛnu Goliat ahorabɔɔ lɛ. (1 Sam. 17:11) Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔhe afee oya kɛfã Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he. Wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua mɛi ni amɛbale nɔ Nyɔŋmɔ tuuntu ni Yehowa ji. Enɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ e-Wiemɔ lɛ tsuɔ nii kɛyeɔ wɔbuaa mɛi koni amɛna nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ lɛ.—Yak. 4:8.

6. Mɛni kã David tsui nɔ beni ekɛ Goliat yaawu lɛ, ni wɔ hu mɛni esa akɛ ekã wɔtsui nɔ?

6 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ kroko hu kɛjɛ David kɛ Goliat sane lɛ mli. Beni David hiɛ foi kɛyashɛ tagbamɔhe lɛ, ebi akɛ: “Mɛni aaafee aha mɔ ni aaagbe Filistinyo nɛɛ, ní eeejie ahorabɔɔ nɛɛ yɛ Israel nɔ lɛ?” Mɛi lɛ wie akɛ: “Mɔ ni aaagbe [Goliat] lɛ, maŋtsɛ aaafee lɛ niiatsɛ agbo, ni eeeŋɔ ebiyoo eha lɛ gbãla.” (1 Sam. 17:25-27) Shi jeee heloonaa nɔ ko ni David baaná lɛ ji nɔ ni etaoɔ. Nɔ ko ni he hiaa kwraa fe no kã etsui nɔ. Eetao ewo anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam. (Nyɛkanea 1 Samuel 17:46, 47.) Ni wɔ hu mɛni kã wɔtsui nɔ? Ani no ji ni wɔtĩa nii babaoo wɔha wɔhe, loo ni wɔhe gbɛ́i yɛ je nɛŋ? Ekã shi faŋŋ akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔfee wɔnii tamɔ David, mɔ ni lá akɛ: “Nyɛkɛ mi akafoa Yehowa dalɛ lɛ, ni nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔwóa egbɛ́i lɛ nɔ” lɛ. (Lala 34:4) Belɛ, nyɛhaa wɔkɛ wɔhe afɔ̃a Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔwó egbɛ́i lɛ nɔ gojoo fe wɔnɔ lɛ.—Mat. 6:9.

7. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔshiɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛboɔ wɔ toi lɛ po kpe?

7 Hekɛnɔfɔɔ ni David yɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ ji nɔ ni ha enyɛ ekɛ Goliat yawu lɛ. David, ni ji oblanyo fioo lɛ yɛ hemɔkɛyeli ni mli wa. Beni eji tookwɛlɔ lɛ, ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, ni no ji gbɛ kome ni etsɔ nɔ ewaje ehemɔkɛyeli lɛ. (1 Sam. 17:34-37) Esa akɛ wɔ hu wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa koni wɔnyɛ wɔya nɔ wɔshiɛ, titri lɛ kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛboɔ wɔ toi lɛ kpe. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ wɔdaa gbi nifeemɔi amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔyakwɔ tsɔne lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni tara wɔmasɛi lɛ agba Biblia mli anɔkwale lɛ he sane. Ni esa akɛ wɔkɛ mɛi hu ni wɔkɛkpeɔ yɛ gbɛ nɔ beni wɔtsuɔ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ agba sane.—Bɔf. 20:20, 21.

DAVID MƐ YEHOWA

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ David tsɔɔ akɛ Yehowa suɔmɔnaa nii kã etsui nɔ yɛ bɔ ni ekɛ Saul ye ha lɛ mli?

8 Nɔ kroko ni David fee ni tsɔɔ akɛ ekɛ ehe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ kɔɔ bɔ ni ekɛ Saul, ni ji Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ lɛ ye eha lɛ he. Saul ye David he awuŋa, no hewɔ lɛ ebɔ mɔdɛŋ shii etɛ sɔŋŋ akɛ ekɛ akplɔ atsu David kɛmɔ gbogbo, shi eko fɛɛ eko lɛ David wiɔ ehe, ni ekaaa akɛ eeeto lɛ najiaŋ. Naagbee lɛ, ejo Saul naa foi. (1 Sam. 18:7-11; 19:10) Kɛkɛ ni Saul hala Israel tabilɔi fɛɛ amli hii 3,000, ni ekɛ amɛ yiŋ kɛtee koni eyatao David yɛ ŋa lɛ nɔ. (1 Sam. 24:3) Be ko lɛ, Saul leee ni eyabote tɛkplo ni David kɛ ewebii lɛ yɔɔ mli lɛ mli. Kulɛ David baanyɛ aŋɔ hegbɛ nɛɛ kɛgbe maŋtsɛ ni taoɔ lɛ agbe lɛ. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ ehala David akɛ ebaaye Saul sɛɛ akɛ Israel maŋtsɛ. (1 Sam. 16:1, 13) Anɔkwa, eji David bo ewebii lɛ toi kulɛ, egbe maŋtsɛ lɛ. Shi ewie akɛ: “Yehowa akaha enɛ miigbale mi fɔ̃ɔŋfɔ̃ akɛ mafee minuŋtsɔ, mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɛkɛ nɔ ko.” (Nyɛkanea 1 Samuel 24:5-8.) No mli lɛ, Saul kã he eji maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu. Akɛni Yehowa kpako Saul maŋtsɛ hewɔ lɛ, David ekaaa akɛ ebaagbe lɛ. Shi moŋ, efo ebo lɛ naabu pɛ, ni ekɛtsɔɔ akɛ ehiɛɛɛ Saul he jwɛŋmɔ fɔŋ ko.—1 Sam. 24:12.

9 David saa etsɔɔ akɛ eyɛ bulɛ kɛha mɔ ni Nyɔŋmɔ efɔ lɛ mu lɛ beni ena maŋtsɛ lɛ naagbee nɔ kwraa lɛ. No mli lɛ, David kɛ Abishai etee Saul kɛ ewebii lɛ ansara lɛ mli, ni amɛyanina lɛ ni ewɔ. Abishai susu akɛ Nyɔŋmɔ ejie Saul ewo David dɛŋ koni egbe lɛ, ni ewie po akɛ ekɛ akplɔ baatsu Saul kɛmɔ shikpɔŋ, shi David eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ. (1 Sam. 26:8-11) Akɛni David tee nɔ emɛ Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, etswa efai shi akɛ efeŋ mɔ ni Yehowa ehala lɛ akɛ maŋtsɛ lɛ efɔŋ ko yɛ ŋaa ni Abishai wo lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ.

10. Mɛɛ shihilɛ ni naa wa wɔbaanyɛ wɔkɛkpe, ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔfi shi yɛ wɔfai shi ni wɔtswa lɛ mli?

10 Wɔ hu ekolɛ mɛi komɛi baanyɛ wɔnɔ ni wɔfee wɔnii yɛ bɔ ni amɛsusuɔ akɛ ehi lɛ naa moŋ fe ni amɛaawo wɔ hewalɛ ni wɔfee nɔ ni Yehowa sumɔɔ. Taakɛ Abishai fee lɛ, mɛi komɛi baawo wɔ hewalɛ po ni wɔtsu saji komɛi ahe nii dani wɔsusu nɔ ni Yehowa susuɔ yɛ nakai sane lɛ he lɛ he. Bɔni afee ni wɔfi shi yɛ wɔfai shi ni wɔtswa lɛ mli, esa akɛ wɔha Yehowa susumɔ yɛ sane lɛ he lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee esuɔmɔnaa nii.

11. Mɛni okase yɛ bɔ ni David kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ eshihilɛ mli lɛ mli?

11 David kɛɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ni mafee osuɔmɔnaa nii.” (Nyɛkanea Lala 143:5, 8, 10.) Yɛ nɔ najiaŋ ni David kɛ ehe aaakpasa lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi, loo ni eeebo mɔ kroko toi lɛ, eha Nyɔŋmɔ tsɔɔ lɛ nii. ‘Ejwɛŋɔ Yehowa nitsumɔi lɛ fiaa he, ni esusuɔ Nyɔŋmɔ ninenaa nitsumɔi lɛ ahe.’ Kɛ́ wɔpɛi Ŋmalɛ lɛ mli, ni wɔjwɛŋ Biblia mli saji ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ adesai ye ha yɛ blema lɛ nɔ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔyoo nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji.

DAVID YƆSE YIŊTOO TUUNTU NI YƆƆ MLA LƐ SƐƐ

12, 13. Mɛni hewɔ David tsi nu ni ewebii lɛ ateŋ mɛi etɛ yayɛ kɛbaha lɛ lɛ eshwie lɛ?

12 Nɔ kroko ni sa kadimɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ David he ji bɔ ni enu shishitoo mlai ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ ashishi, kɛ shwelɛ ni ená akɛ ehi shi yɛ naa lɛ. Susumɔ nɔ ni ba be ko beni ‘Betlehem nubu lɛ mli nu’ lɛ eko ba David tsine lɛ he okwɛ. Akɛni Filistibii lɛ ebɔ nsara yɛ Betlehem hewɔ lɛ, David hii lɛ ateŋ mɛi etɛ kɛ amɛwala wo oshara mli kɛyayɛ nu lɛ kɛba. Shi “David sumɔɔɔ akɛ enu, ni efɔse eshwie shi eha Yehowa.” Mɛni hewɔ? Etsɔɔ mli akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ lɛ akaha enɛ miigbale mi fɔ̃ɔŋfɔ̃ akɛ mafee enɛ! Aso manu nɛkɛ hii ní shɛrɛ amɛhe amɛshwie nɛɛ alá lo? Ejaakɛ amɛhe amɛshɛrɛ amɛshwie ni amɛyayɛ kɛba nɛɛ!”—1 Kron. 11:15-19.

13 David le akɛ Mla lɛ biɔ ni afɔse lá ashwie shi aha Yehowa, ni esaaa akɛ ayeɔ. Ni ele yiŋtoo hu ni yɔɔ fãmɔ nɛɛ sɛɛ. David le akɛ “heloo lɛ wala yɛ elá lɛ mli.” Shi nu ji nɔ ni hii lɛ kɛba lɛ, jeee lá. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ David kɛɛ enuuu lɛ? Efee nakai, ejaakɛ ekase shishitoo mla ni kɔɔ lá he lɛ kɛjɛ Mla lɛ mli. David bu nu lɛ akɛ ejara wa oookɛɛ hii etɛ lɛ alá nɔŋŋ. Enɛ hewɔ ni esumɔɔɔ akɛ enuɔ nu lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ esa akɛ etsi eshwie shikpɔŋ.—3 Mose 17:11; 5 Mose 12:23, 24.

14. Mɛni ye ebua David ni esusu nii ahe taakɛ Yehowa feɔ lɛ?

14 Yehowa mla lɛ hé David tsui fɛɛ. Elá akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii ni omla lɛ yɛ mitsui mli.” (Lala 40:9) David kase Nyɔŋmɔ mla lɛ, ni ejwɛŋ nɔ jogbaŋŋ. Eyɔse akɛ kɛ́ ekɛ Yehowa kitai lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, jeee Mose Mla lɛ kɛkɛ David ye nɔ, shi moŋ eye shishitoo mlai ni yɔɔ sɛɛ lɛ hu anɔ. Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ, esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ, ní wɔkɛto wɔtsui mli, bɔni afee ni wɔyoo nɔ ni Yehowa sumɔɔ ni wɔfee yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli.

15. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ, Salomo booo Nyɔŋmɔ Mla lɛ toi lɛ?

15 Yehowa Nyɔŋmɔ jɔɔ David bi Salomo waa. Shi sɛɛ mli lɛ, Salomo fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ kɛnitsumɔ. Ebooo Yehowa fãmɔ akɛ Israel maŋtsɛ ‘akaŋɔ yei pii’ lɛ toi. (5 Mose 17:17) Salomo kɛ maŋsɛɛ yei babaoo hi shi. Beni egbɔ lɛ, “eŋamɛi lɛ dɔ etsui kɛyanyiɛ nyɔŋmɔi krokomɛi asɛɛ.” Ekɔɔɔ he eko yiŋtoo hewɔ ni Salomo fee nakai lɛ, efee “efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ, ni enyiɛɛɛ Yehowa sɛɛ kɛwulaaa shi, tamɔ etsɛ David.” (1 Maŋ. 11:1-6) Esa akɛ wɔkɛ mlai kɛ shishitoo mlai ni wɔkaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe miihia ni wɔfee nakai kɛ́ wɔmiitao wɔbote gbalashihilɛ mli.

16. Kɛ́ mɔ ko ni miitao ebote gbalashihilɛ mli lɛ nu Yehowa fãmɔ akɛ ja afee “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ shishi lɛ, mɛni no baaha efee?

16 Kɛ́ mɔ ko ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ kɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ esuɔmɔ bo lɛ, ani ofeɔ onii tamɔ David, aloo ofeɔ onii tamɔ Salomo? Afã anɔkwa jálɔi akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” pɛ. (1 Kor. 7:39) Kɛ́ Kristofonyo ko kpɛ eyiŋ akɛ ebaabote gbalashihilɛ mli lɛ, esa akɛ ekɛ mɔ ko ni abaptisi lɛ abote mli. Ni kɛ́ wɔnu yiŋtoo ni yɔɔ Ŋmalɛ naa taomɔ nii nɛɛ sɛɛ lɛ shishi lɛ, wɔkɛ mɔ ko ni jeee héyelilɔ boteŋ gbalashihilɛ mli, ni asaŋ wɔtseŋ wɔhiɛ wɔhaŋ mɔ lɛ, kɛ́ ekɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ eesumɔ wɔ.

17. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkakwɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi?

17 Agbɛnɛ hu taakɛ David fee lɛ, kɛ́ wɔkwɛ nii taakɛ Yehowa kwɛɔ nii lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ koni wɔye shwelɛ ni wɔɔná akɛ wɔkwɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ nɔ. Kanemɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ, susumɔ shishitoo mlai ni yɔɔ amɛmli lɛ ahe, ni okwɛ akɛ obaanyɛ ona Yehowa susumɔ yɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi lɛ akwɛmɔ he lo. (Nyɛkanea Lala 119:37; Mateo 5:28, 29; Kolosebii 3:5.) Kɛ́ wɔjwɛŋ eshishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ lɛ, wɔkwɛŋ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi.

SUSUMƆ NII AHE TAMƆ NYƆŊMƆ BE FƐƐ BE

18, 19. (a) Eyɛ mli akɛ David yeee emuu moŋ, shi mɛni ha etee nɔ ená Yehowa hiɛ duromɔ? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Eyɛ mli akɛ David fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ gbɛi pii anɔ moŋ, shi efee eshai srɔtoi ni yɔɔ hiɛdɔɔ hu. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 22-27; 1 Kron. 21:1, 7) Shi be fɛɛ be ni ebaafee esha lɛ, eshwaa ehe. Ekɛ “tsui ni eye emuu” sɔmɔ Nyɔŋmɔ. (1 Maŋ. 9:4) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai? Ejaakɛ David bɔ mɔdɛŋ akɛ efee Yehowa suɔmɔnaa nii.

19 Yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná Yehowa hiɛ duromɔ. Beni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ, nyɛhaa wɔkɛ hiɛdɔɔ akasea Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ, ní wɔkɛ nɔ ni wɔkɛtoɔ wɔtsui mli lɛ atsu nii. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaatamɔ lalatsɛ lɛ ni jɛ heshibaa mli ekɛɛ Yehowa akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ni mafee osuɔmɔnaa nii” lɛ.

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Mɛni hewɔ David egbeee Saul beni ená hegbɛ akɛ efee nakai lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ kpoomɔ ni David kpoo akɛ eeenu nu ni ewebii lɛ kɛbaha lɛ lɛ mli?