Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

“NgiFundisa Ukwenza INtando Yakho”

“NgiFundisa Ukwenza INtando Yakho”

“Ngifundisa ukwenza intando yakho, ngombana unguZimami.”—RHA. 143:10.

1, 2. Ukukhumbula bona intando kaZimu iyini kungasizuzisa njani, begodu singalindela ukufundani endabeni yeKosi uDavidi?

UKHAMBA endaweni eneentaba. Indlela yakhona ihlukaniseke kabili. Ngiyiphi indlela ongakhetha ukukhamba ngayo? Ungakhwela phezu kwelitje eliseduze begodu ubone lapho indlela ngayinye ekusa khona. Ukubona izinto ngendlela leyo usendaweni ephakemeko kungakusiza ubone bonyana ngiyiphi indlela ehle ongayithatha. Ukusebenzisa ikambisolawulo efanako kungasisiza nekufuze senze iinqunto eziqakathekileko. Ukubona izinto ngombono ophakemeko womBumbi kuzosenza sikghone ‘ukukhamba ngendlela’ uJehova ayamukelako.—Isa. 30:21.

2 Pheze ukuphila kwayo koke, iKosi uDavidi yakwa-Israyeli wekadeni yabeka isibonelo esihle sokuhlala ikhumbula bona iyini intando kaZimu. Akhe sibuyekeze izenzakalo ezithileko zokuphila kwakaDavidi bona sifunde ekuziphatheni kwendoda ebeyinehliziyo ezinikele ngokupheleleko kuJehova uZimu.—1 Kho. 11:4.

UDAVIDI WAHLONIPHA IBIZO LAKAJEHOVA

3, 4. (a) Yini eyatjhukumisela uDavidi bona ayokulwa noGoliyadi? (b) UDavidi bekaliqala njani ibizo lakaZimu?

3 Cabangela isenzakalo lapho uDavidi ayokulwa khona nekutani emFilisti uGoliyadi. Khuyini eyatjhukumisela uDavidi osesemutjha bona ayokulwa nekakaramba ehlomileko ebeyiyide ngamamitha amathathu? (1 Sam. 17:4) Kghani bekukobana uDavidi bekanesibindi? Anekholo kuZimu? Zombili iimfanelwezi bezinendima eqakathekileko ekuthatheni kwakhe igadango lesibindi. Nokho, ihlonipho ngoJehova nangebizo lakhe elikhulu kwamtjhukumisela ngokukhethekileko uDavidi bona ajamelane nekakaramba. Akwatile uDavidi wabuza: “Ungubani umFilisti ongakasoki lo bona anyefule amarhelo wepi kaZimu ophilako?”—1 Sam. 17:26.

4 Ayokulwa noGoliyadi, uDavidi osesemutjha wathi: “Uza kimi nesabula nomkhonto, kodwana mina ngiza kuwe nebizo lakaJehova wamabutho, uZimu wamarhelo wepi yakwa-Israyeli omnyefulileko.” (1 Sam. 17:45) Athembele kuZimu weqiniso, uDavidi wahlula ikutani emFilisti ngokuyibetha ngelitje linye asebenzisa isarayi. Akusi sesenzakalweneso kwaphela kodwana ekuphileni kwakhe koke uDavidi wathembela kuJehova begodu waphakamisa ibizo lakaZimu ngehlonipho. Kwamambala, uDavidi wakhuthaza ama-Israyeli akunye nawo bona ‘azikhakhazise ngebizo lakaJehova elicwengileko.’—Funda yoku-1 ImiLando 16:8-10.

5. Ngibuphi ubujamo ongaqalana nabo obungafana nokunyefula kwakaGoliyadi?

5 Uyazikhakhazisa na ngokuba noJehova njengoZimakho? (Jer. 9:24) Usabela njani lokha abomakhelwana bakho, abantu osebenza nabo, abantu ofunda nabo namtjhana iinhlobo zikhuluma kumbi ngoJehova begodu zihlekisa ngaboFakazi? Uyalivikela na ibizo lakaJehova nelihlanjalazwako, uthembele esekelweni lakhe? Kuliqiniso, ‘kunesikhathi sokuthula,’ kodwana akukafuzi sibe neenhloni ngokuba boFakazi bakaJehova nangokuba balandeli bakaJesu. (Mtj. 3:1, 7; Mar. 8:38) Ngitjho nanyana kufuze sicabangele begodu sitjengise ihlonipho nesikhuluma nabantu abangasithandiko, asingafani nama-Israyeli ‘athukwa begodu asaba khulu’ nekezwa amezwi kaGoliyadi wokunyefula. (1 Sam. 17:11) Kunalokho, asithatheni amagadango msinyana bona kucwengiswe ibizo lakaJehova uZimu. Isifiso sethu kusiza abantu bazi bonyana uJehova unguZimu onjani. Bona sikwenze lokho, sisebenzisa iliZwi lakhe elitloliweko ukusiza abanye babone ukuqakatheka kokutjhidela eduze noZimu.—Jak. 4:8.

6. Khuyini uDavidi egade afuna ukuyifumana ngokulwa kwakhe noGoliyadi, begodu khuyini okufuze sitshwenyeke ngayo ngokuyihloko?

6 Ukulwa kwakaDavidi noGoliyadi kusifundisa esinye isifundo esiqakathekileko. UDavidi nekeza epini agijima, wabuza: “Kuzokwenziwani emuntwini obulala umFilisti loya asuse ihlazo phezu kwaka-Israyeli?” Nebaphendulako, abantu babuyelela abakutjhwileko ngaphambilini: “Umuntu ozombulala [uGoliyadi], ikosi izomnothisa ngomnotho omkhulu, imnikele nendodakazayo.” (1 Sam. 17:25-27) Kodwana ukufumana umvuzo wezinto eziphathekako bekungasi yinto eyihloko uDavidi atshwenyeka ngayo. Bekanomnqopho ophakamileko. UDavidi bekafuna ukuphazimulisa uZimu weqiniso. (Funda yoku-1 Samuweli 17:46, 47.) Kuthiwani ngathi? Kghani kumnqophwethu oyihloko ukutshwenyeka ngokuzakhela ibizo ngokufuna ukurega nokuvelela ephasini? Ngokuqinisekileko sifuna ukuba njengoDavidi owabhina: “Dumisani uJehova nami, nina bantu, begodu asiliphakamiseni ndawonye ibizo lakhe.” (Rha. 34:3) Ngalokho kwanga singathembela kuZimu, sibeke ibizo lakhe qangi kunelethu.—Mat. 6:9.

7. Singalihlawulela njani ikholo eliqinileko elitlhogekako njengombana sihlangana nabantu abangafuni ukulalela umlayezo esiwuphetheko?

7 Ukulwa kwakaDavidi kwesibindi alwa noGoliyadi bekutlhoga ukuthembela ngokupheleleko kuJehova. UDavidi osesemutjha bekanekholo eliqinileko. Indlela akha ngayo ikholo lakhe bekukuthembela kuZimu nekasebenza njengomelusi. (1 Sam. 17:34-37) Nathi sitlhoga ikholo bona siragele phambili ekonzweni, khulukhulu nesiqalana nabantu abangafuni ukulalela umlayezo esiwuphetheko. Singahlawulela ikholo elinjalo ngokuthembela kuZimu emisebenzini yethu yaqobe langa. Ngokwesibonelo, singathoma ingcoco ngeqiniso leBhayibhili nabantu okungenzeka bahleli eduze nathi nesisebenzisa iinkhwelo zomphakathi. Begodu kubayini kungakafuzi sizibambe ukukhuluma nabantu esihlangana nabo endleleni nesisekonzweni yomuzi nomuzi?—IzE. 20:20, 21.

UDAVIDI WALINDELA UJEHOVA

8, 9. Ekusebenzelaneni neKosi uSawulu, uDavidi watjengisa njani bona wabulunga intando kaJehova emkhumbulweni?

8 Esinye isibonelo sokuzimisela kwakaDavidi ukuthembela kuJehova besibandakanya uSawulu—ikosi yokuthoma yakwa-Israyeli. Iinkhathi eentathu uSawulu onomona walinga ukuhlaba uDavidi ngomkhonto amhlanganise neboda, kodwana uDavidi wavika isikhathi ngasinye, ala ukuzibuyiselela. Ekugcineni, wabalekela uSawulu. (1 Sam. 18:7-11; 19:10) Ngemva kwalokho uSawulu wakhetha amadoda azi-3 000 kwa-Israyeli begodu bayokuzuma uDavidi emangweni. (1 Sam. 24:2) Ekugcineni, uSawulu angazi waya ngerholweni lapho uDavidi namadoda egade anaye bebabhace khona. UDavidi bekangalisebenzisa ithubelo bona abulale ikosi esongela ukuphila kwakhe. Ngaphezu kwakho koke, bekuyintando kaZimu bona uDavidi ajamiselele uSawulu esikhundleni njengekosi yakwa-Israyeli. (1 Sam. 16:1, 13) Kwamambala, ukube uDavidi walalela isinqophiso samadoda egade anaye, ikosi beyizokubulawa. Kodwana uDavidi wathi: “Kuyinto engacabangekiko ngami, emehlweni kaJehova, bona ngenze into le ekosinami, ozesiweko kaJehova.” (Funda yoku-1 Samuweli 24:4-7.) USawulu bekasese yikosi kaZimu ezesiweko. UDavidi bekangafuni ukumuka uSawulu ubukhosi, ngombana uJehova bekangakamsusi esikhundleneso. Ngokusika kwaphela umphetho wengubo kaSawulu enganamkhono, uDavidi watjengisa bona bekanganamnqopho wokulimaza uSawulu.—1 Sam. 24:11.

9 Godu uDavidi watjengisa ihlonipho ngozesiweko kaZimu nekabona ikosi kokugcina. Ngesikhatheso, uDavidi no-Abhishayi bafika endaweni lapho uSawulu bekakampe khona begodu bamfumana alele. Nanyana u-Abhishayi aphetha ngokobana uZimu unikele inaba esandleni sakaDavidi begodu afuna ukuhlaba uSawulu ngomkhonto amhlanganise nehlabathi, uDavidi akhenge akuvumele lokho. (1 Sam. 26:8-11) Ngombana uDavidi wahlala afuna isinqophiso sakaZimu, khenge azaze ekuzimiseleni kwakhe ukwenza ngokuvumelana nentando kaJehova naphezu kokukhuthazwa ngu-Abhishayi.

10. Ngibuphi ubujamo obubudisi esingaqalana nabo mathupha, begodu yini ezosisiza sihlale siqinile?

10 Nathi singaqalana nobujamo obubudisi abangani bethu nebalinga ukusigandelela bona silandele indlela yabantu yokucabanga kunokobana basisekele ekwenzeni intando kaJehova. Njengo-Abhishayi, abanye bangasikhuthaza bona sithathe amagadango ngaphandle kokucabangela intando kaZimu malungana nendaba ethileko. Bona sihlale siqinile, sitlhoga ukuwukhumbula ngokukhanyako umbono kaJehova begodu sizimisele ukunamathela eendleleni zakhe.

11. Yini oyifundileko kuDavidi malungana nokubulunga intando kaZimu iqakathekile engqondwenakho?

11 UDavidi wathandaza kuJehova uZimu wathi: “Ngifundisa ukwenza intando yakho.” (Funda iRhalani 143:5, 8, 10.) Kunokobana athembele ekucabangeni kwakhe namtjhana alalele ukuncengwa ngomunye umuntu, uDavidi wazimisela ukufundiswa nguZimu. ‘Wazindla ngawo woke umsebenzi kaJehova begodu ngokuzithandela wahlala atshwenyeka ngomsebenzi wezandla zakaZimu.’ Thina ngokwethu singayazi intando kaZimu ngokwenza irhubhululo emiTlolweni begodu sizindle ngokulandisa okunengi kweBhayibhili kokusebenzelana kwakaJehova nabantu.

UDAVIDI WAZITHABELA IINKAMBISOLAWULO EZIKHAMBISANA NOMTHETHO

12, 13. Kubayini uDavidi akghuthulela ehlabathini amanzi amadoda amathathu egade anaye amlethela wona?

12 Ukuthabela kwakaDavidi iinkambisolawulo ezivezwe emThethweni nesifiso sakhe sokuphila ngazo kuyakufanelekela ukulingiswa. Cabangela okwenzekako lokha uDavidi nekakhuluma ngokomela kwakhe ‘amanzi emthonjeni weBhetlehema.’ Amadoda amathathu egade anoDavidi akatelela ukungena edorobheni—ngesikhatheso ebelihlala amaFilisti—amphathela amanzi. Nokho, “uDavidi khenge avume ukuwasela, kunalokho wawakghuthulela kuJehova.” Kubayini enza njalo? UDavidi uyahlathulula: “Kuyinto engacabangekiko, malungana noZimami bona ngenze lokhu! Kghani kufuze ngisele iingazi zamadoda la abeke imiphefumulwayo engozini? Ngombana awalethe ngokubeka imiphefumulo yawo engozini.”—1 Mil. 11:15-19.

13 UDavidi bekazi bona umThetho uthi iingazi kufuze zikghuthulelwe kuJehova begodu akukafuzi zidliwe. Godu bekazwisisa bona kubayini lokhu kufuze kwenziwe. UDavidi bekazi bona “umphefumulo wenyama useengazini.” Nokho, lokhu bekumamanzi, ingasi iingazi. Kubayini uDavidi ala ukuwasela? Wathabela ikambisolawulo ekhambisana nefuneko engokomthetho. KuDavidi, amanzi bekaligugu njengeengazi zamadoda amathathu. Ngalokho, bekungacabangeki ngaye bona asele amanzi lawo. Kunokobana awasele, waphetha ngokobana kufuze akghuthululelwe ehlabathini.—Lef. 17:11; Dut. 12:23, 24.

14. Yini eyasiza uDavidi bona abe nombono kaJehova ngezinto?

14 Umthetho kaZimu bewuyinto eqakathekileko ekuphileni kwakaDavidi kwaqobe langa. Wabhina: “Ngikuthabele ukwenza intando yakho, Zimami, begodu nomthethwakho ungaphakathi kimi.” (Rha. 40:8) UDavidi wafunda umThetho kaZimu begodu wazindla ngawo ngokudephileko. Wathembela ekuhlakanipheni kwemilayo kaJehova. Ngebanga lalokho, uDavidi bekangakazimiseli ukufunda incwadi kwaphela kodwana nomoya womThetho kaMosisi. Nesitaditjha iBhayibhili, senza ngokuhlakanipha nesizindla ngalokho esikufundako begodu sikubulunge eenhliziyweni zethu ukwenzela bona sikghone ukukhetha okuthabisa uJehova ngendlela ethileko.

15. Kungayiphi indlela uSolomoni abhalelwa ngayo kutjengisa ihlonipho ngomThetho kaZimu?

15 Indodana kaDavidi uSolomoni, beyithandwa khulu nguJehova uZimu. Nokho, ngokukhamba kwesikhathi uSolomoni wabhalelwa kutjengisa ihlonipho ngomThetho kaZimu. Akhenge alalele umlayo kaJehova wokobana ikosi yakwa-Israyeli “akukafuzi izandisele abafazi.” (Dut. 17:17) Eqinisweni, uSolomoni watjhada abafazi abanengi bakezinye iinarha. Nekaluphalako, “abafazi bakhe besele bayiphambukisile ihliziyo yakhe bona ilandele abanye abozimu.” Nanyana ngimaphi amabanga awabekako wokobana angalaleli uZimu, “uSolomoni wathoma ukwenza okumbi emehlweni kaJehova, begodu akhenge amlandele ngokupheleleko uJehova njengoDavidi uyise.” (1 Kho. 11:1-6) Qala bonyana kuqakatheke kangangani bona silalele imithetho neenkambisolawulo ezifumaneka eliZwini lakaZimu! Ngokwesibonelo, lokhu kuqakathekile nesicabangela ukutjhada.

16. Ukwazi umnqopho womlayo wokutjhada “kwaphela eKosini” ubathinta njani labo abafuna ukutjhada?

16 Nengabe abantu abangakholwako bafuna sithandane nabo, indlela esisabela ngayo itjengisa bona sinombono ofana newakaDavidi namtjhana kaSolomoni? Abakhulekeli beqiniso batjelwa bona batjhade “kwaphela eKosini.” (1 Kor. 7:39, NW) Nengabe umKrestu ukhetha ukutjhada, kufuze atjhade nakholwa naye. Godu nengabe sibona umnqopho walokhu okutjhiwo yifuneko yomTlolo, angekhe sigcine ngokubalekela ukutjhada nomuntu ongakholwako kwaphela kodwana sizokwenza koke okusemandlenethu bona singamvumeli umuntu onjalo asitjengise izenzo zethando.

17. Yini engasisiza sibalekele ukubanjwa sithiyo sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko?

17 Godu cabangela indlela isibonelo sakaDavidi sokufuna ngetjiseko isinqophiso sakaZimu esingasisiza ngayo bona sibalekele isithiyo sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko. Funda imitlolo elandelako, cabanga ngekambisolawulo eziyimumetheko, begodu zimisele ukwenza intando kaJehova endabeni le. (Funda iRhalani 119:37; Matewu 5:28, 29; Kholose 3:5.) Ukuzindla ngemithethokambiso yakhe ephakemeko kusihlomisela bona sitjhaphuluke esithiyweni sokubukela iinthombe zomseme ezisilapheleko.

YIBA NOMBONO KAZIMU ENGQONDWENI NGASO SOKE ISIKHATHI

18, 19. (a) Nanyana bekangakapheleli, uDavidi wasizwa yini ukuhlala emseni kaZimu? (b) Uzimisele ukwenzani?

18 Nanyana uDavidi bekasibonelo ngeendlela ezinengi, wenza izono ezikulu ezinengi. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 22-27; 1 Mil. 21:1, 7) Nokho ekuphileni kwakhe koke, uDavidi bekatjengisa ukuphenduka nekonileko. Wakhamba noZimu “ngokuthembeka kwehliziyo.” (1 Kho. 9:4) Kubayini singatjho njalo? Kungombana uDavidi walinga ukwenza ngokuvumelana nentando kaJehova.

19 Naphezu kokungapheleli kwethu, singahlala emseni kaJehova. Sinomnqopho loyo emkhumbulweni, asitaditjheni iliZwi lakaZimu ngokuzimisela, sizindle ngokudephileko ngalokho esikufunda kilo, begodu senze ngokuhlakanipha kilokho esikubulunga eenhliziyweni zethu. Nesenza njalo, sizabe sithandaza kuJehova njengomrhalani owenza isibawo sokuthobekesi: “Ngifundisa ukwenza intando yakho.”