Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Ndongese Okulinga Ehando Liove”

“Ndongese Okulinga Ehando Liove”

“Ndongese Okulinga Ehando Liove”

“Ndongese okulinga ehando liove, mokonda ove Huku yange.” —SALMO 143:10.

ONONTHELE MBAKOLELA PALA OKUHINANGELA

Oityi David alingile opo alekese okuti ankho utala ovipuka monkhalelo Jeova evitala?

Oityi tyakuatesileko David okunoñgonoka ehando lia Huku?

Oityi matyitukuatesako okutualako okupandwa na Jeova?

1, 2. Ouwa patyi tupondola okupolako tyina tunoñgonoka olipi ehando lia Huku? Oñgeni matupolo ouwa kongeleka Yohamba David?

 OKUTI nthiki imwe waundapesiliale o mapa opo utyivile okutala nawa oku moende? Okulinga ngotyo, matyikukuatesako okutokola ondyila patyi mokuate. Tupu, tyina tulinga omatokolo akolela, matupoloko vala ouwa inkha tutala ovipuka monkhalelo yaviuka ine okulilongesa etyi Huku asoka konthele oyo. Otyo matyitukuatesako okunoñgonoka olipi ehando liae. Ngotyo, tupondola okulinga ehando lia Huku, ine ‘okuendela mondyila’ Jeova apanda.—Isaías 30:21.

2 Mokueenda kuomuenyo wae auho, Ohamba David yo Isilayeli yo kohale watalele ovipuka monkhalelo Huku ankho evitala. Ngotyo, David walingile ehando lia Huku. David waumbila Jeova Huku nomutima auho. Onthele ei maitukuatesako okunoñgonoka oityi David alingile etyi ankho ekahi movitateka ovinene.—1 Reis 11:4.

DAVID ANKHO UNA ONTHILO NENYINA LIA JEOVA

3, 4. (a) Oityi David asokela okuti upondola okulwa na Goliya? (b) Oñgeni David ankho atala enyina lia Huku?

3 Etyi David ankho omukuendye, wakaluile na Goliya omu Filisteu. Omokonda yatyi David ankho asokela okuti upondola okulwa nomulume umwe omunene uhungi ponometulu 3, nokuna oviti ovinene? (1 Samuel 17:4, okatoi) Okuti, omokonda David ankho wakola omutima? Omokonda ankho una ekolelo mu Huku? Omutima wakola nekolelo, aviho viesukisa, mahi ehunga liavilapo David akaluile na Goliya, omokonda David ankho una onthilo na Jeova, nenyina Liae enene, iya ankho wanumana mokonda Goliya wapopia nomutomba ovanthu va Huku. David wati: “Olie omu Filisteu oo, wahapitile ekuendye weya okulinga omukuele omafualali a Huku una omuenyo?”—1 Samuel 17:26.

4 Omukuendye David wapopila Goliya okuti: “Ove uya kuaame nomutunga, neonga, mahi ame ndyiya kuove nenyina lia Jeova womambamba ovita, Huku yembamba lio va Isilayeli, vana walinga omukuele.” (1 Samuel 17:45) David wayumba onthumbi mu Huku yotyotyili opo emukuateseko, aipaa Goliya nemanya apaka motyifuta tyae. Mokueenda kuomuenyo wae auho, David wayumbile onthumbi mu Jeova, nokukala nonthilo nenyina Liae likola. Iya David atolela ova Isilayeli ‘velipande nenyina likola lia Jeova.’—Tanga 1 Crônicas 16:8-10.

5. Oñgeni ovanthu hono valinga omutomba Jeova ngetyi tyalingile Goliya?

5 Okuti uhambukwa mokonda Huku yove o Jeova? (Jeremias 9:24) Oityi molingi inkha ovomunthele yove, navana uundapa navo, navana ulongeswa navo, ine ombunga yove, valinga omukuele Jeova, nokunyanena ko Nombangi mbae? Tyina ovanthu valinga omutomba Jeova ngetyi tyalingile Goliya, okuti upopia opo waamene enyina lia Jeova nokukala nonthumbi yokuti Oe mekukuatesako? Tyotyili, pena “omuvo wokukala tyahiliya,” mahi katuesukisile okukala nohonyi yokukala Onombangi mba Jeova, novalanduli va Jesus. (Eclesiastes 3:1, 7; Marcos 8:38) Namphila tuesukisa okukala nonthilo, novituwa oviwa tyina tupopia novanthu vehetavela ondaka ya Jeova, tuhakalei ngo va Isilayeli “vakalele nowoma omunene nokuteketa” etyi veiva onondaka mba Goliya. (1 Samuel 17:11) Mahi, tuesukisa okupopia liwa-liwa opo tuamene enyina likola lia Jeova Huku. Ehando lietu okukuatesako ovanthu okunoñgonoka okuti Jeova o Huku yotyotyili. Moluotyo, tuundapesa Ondaka yae opo tukuateseko ovanthu okutala omokonda yatyi vena okunoñgonoka Huku.—Tiago 4:8.

6. Oityi ankho tyakolela vali ku David etyi akalwa na Goliya? Oityi tyakolela vali kuonthue?

6 Tulilongesa ongeleka onkhuavo kehipululo lia David na Goliya. Etyi David ahatekela komutete womafualali ankho elipongiya pala okulwa, wapula okuti: “Omulume wiipaa omu Filisteu una, nokupola ohonyi ova Isilayeli, malingwa ñgeni?” Ovanthu avakumbulula etyi vapopililwe, avati: “Omulume wiipaa [Goliya], ohamba memukalesa omuhona, nokumuavela omona wae omuhikuena.” (1 Samuel 17:25-27) Mahi, ondyambi hayoko vala David ankho ahanda. Ankho pena etyi tyakolela vali kwe. David ankho uhanda okunkhimaneka Huku yotyotyili. (Tanga 1 Samuel 17:46, 47.) Oityi tyakolela vali kuonthue? Okuti tuesuka vala nouwa wetu muene, nokukala ovahona, nokunkhimana mouye? Tyotyili tuhanda okukala nga David, waimbile okuti: “Hivilikei Jeova kumwe naame. Iya tunkhimanekei kumwe enyina liae.” (Salmo 34:3) Moluotyo, tuyumbei onthumbi mu Huku, tupakei enyina liae komutwe womasuka etu.—Mateus 6:9.

7. Oñgeni tupondola okupameka ekolelo lietu tyina tuvasa ovanthu vehetavela onondaka tuivisa?

7 Omukuendye David ankho wesukisa ekolelo liapama, nonthumbi mu Jeova opo akale nomutima wakola pala okukalwa na Goliya. Etyi ankho omunthita, David welilongesile okuyumba onthumbi mu Huku ononthiki ambuho. Otyo tyemuavelele ekolelo ankho esukisa. (1 Samuel 17:34-37) Nonthue tuesukisa ekolelo liapama opo tutualeko movilinga viokuivisa, haunene tyina tuvasa ovanthu vehetavela onondaka tuivisa. Tupondola okupameka ekolelo lietu inkha tuyumba onthumbi mu Huku tyina tulinga ovilinga vietu via kese nthiki. Mongeleka, tupondola okutomphola konthele Yombimbiliya novanthu vekahi ponthele yetu tyina tukevela omatuku-tuku. Tupu, tupondola okupopia novanthu tuvasa mondyila tyina tukahi nokuivisa umbo na umbo.—Atos 20:20, 21.

DAVID WAKEVELELE KU JEOVA

8, 9. Etyi Saulu ankho akondyesa David, oñgeni David alekesile okuti ehando lia Jeova olio liakolela vali kwe?

8 Ongeleka onkhuavo ilekesa okuti David ankho uyumba onthumbi mu Jeova, yakutikinya Saulu, ohamba yotete yo Isilayeli. Ovikando vitatu, Saulu waovolele okupapela David motyimato neonga, mahi ovikando ovio aviho David wayepa, ehemukondolela. Okuhulako, aende nkholo okutila Saulu. (1 Samuel 18:7-11; 19:10) Iya Saulu aholovona mo Isilayeli ovalume 3.000, akaovola David moluhandya. (1 Samuel 24:2) Mahi tyihetyii, Saulu wanyingila meleva ankho mukahi David, nomafualali ae. Oyo ankho omphitilo David ena opo aipae ohamba ankho ihanda okumuipaa. Tupu, Huku ankho waholovonale David opo apinge Saulu, akala ohamba yo Isilayeli. (1 Samuel 16:1, 13) Inkha David wetavelele etyi tyapopia omafualali ae, ohamba ñgeno yaipawa. Mahi, David wati: “Kuame katyaviukile, komaiho a Jeova okulinga otyipuka otyo ku tatekulu yange, omulembulwa wa Jeova.” (Tanga 1 Samuel 24:4-7.) Saulu ankho nkhele ohamba walembulua na Huku. David ankho kahande okupunda ouhamba wa Saulu, mokonda Jeova ankho nkhele kemupoleleko. Mokonda watetele vala otyikutu tya Saulu, David walekesile okuti ankho kahande okuipaa Saulu.—1 Samuel 24:11.

9 David ankho tupu una onthilo nohamba yalembulwa na Huku etyi emumona monthiki yahulililako. Monthiki oyo, David nefualali liae Abisai, vehika apa ankho Saulu ekahi iya avemuvasi ulele. Namphila Abisai ankho asoka okuti o Huku waavela David ondyale yae Saulu, iya aiti opo emuipae, David ketavelele. (1 Samuel 26:8-11) Mokonda David watuaileko okulandula ehongolelo lia Huku, oe kahandele okulinga omapita ohamba yaholovonwa na Jeova namphila Abisai ankho ahandele okutyilinga.

10. Tupondola okuvasiwa nonkhalelo patyi yepuiya? Oityi matyitukuatesako okulinga ehando lia Jeova?

10 Nonthue tupondola okuvasiwa monkhalelo imwe yepuiya, iya vakuetu avaovola okutuhongiliya tulinge etyi vasoka tyipona okulinga ehando lia Jeova. Ine vapondola okutuhongiliya opo tulinge etokolo tyina nkhele tuhenesoke oityi Huku asoka konthele yotyo. Abisai otyo alingile David. Opo tuhayeke ovanthu vetuhongiliye, tuesukisa okutualako okuhinangela oityi Jeova asoka, atutokola okulinga etyi ahanda.

11. Oñgeni David alekesile okuti ehando lia Huku liakolela vali momuenyo wae? Oñgeni matuhetekela David?

11 David welikuambelele ku Jeova Huku okuti: “Ndongese okulinga ehando liove.” (Tanga Salmo 143:5, 8, 10.) David kayumbile onthumbi komalusoke ae muene, tupu kalingile vala etyi vakuavo vemupopila. Mahi, ankho wahandele okulongeswa na Huku. Oe ‘wasokolola nawa ovilinga aviho via Jeova, atualako okusukalala novilinga viomaoko a Huku.’ Nga David, tupondola okunoñgonoka olipi ehando lia Huku inkha tulilongesa nawa Ovihonekwa, nokusokolola oñgeni Jeova ahongolelele ovanthu kohale.

DAVID ANKHO UTYII OÑGENI MAUNDAPESA OVITUMINO

12, 13. Omokonda yatyi David anengulila omeva aetelelwe nomafualali ae etatu?

12 David ankho upanda unene Ovitumino, tupu ankho uhanda unene okuvilandula. Tuesukisa okumuhetekela. Tala etyi tyaendelepo etyi David apopia okuti ankho uhanda “okunwa omeva onyombo yo Mbelei.” Mahi mo Mbelei ankho mukala ova Filisteu. Omafualali etatu a David apaka omuenyo wavo motyiponga, avanyingila mepundaumbo opo vakapole omeva. Mahi, “David kahandele okunwa omeva oo, eenengula pala Jeova.” Omokonda yatyi? David wati: “Kuame, katyaviukile komaiho a Huku yange, okulinga otyipuka otyo! Mandyinu ohonde yovalume ava vapaka omuenyo wavo motyiponga? Mokonda vapaka omuenyo wavo motyiponga opo vakapole omeva.”—1 Crônicas 11:15-19.

13 David ankho utyii etyi tyipopia Ovitumino okuti ohonde kailiwa, ina okunengulwa pala Jeova. Tupu ankho utyii omokonda yatyi otyo tyilingilwa. David ankho utyii okuti “omuenyo wolutu ukahi mohonde.” Mahi, otyo ankho omeva, ha hondeko. Omokonda yatyi David ehetavelele okuenwa? Ketavelele mokonda ankho wanoñgonoka nawa otyitumino konthele yohonde. Ankho utyii okuti ku Jeova ohonde yakolela. Mokonda ovalume ovo ñgeno vankhia etyi vakapolele omeva oo, David wasoka okuti okuenwa ñgeno walekesa omutomba kohonde yavo yakolela. Moluotyo, David kanuine omeva, mahi weenengulila pohi.—Levítico 17:11; Deuteronômio 12:23, 24.

14. Oityi tyakuatesileko David okulinga omatokolo ahambukiswa Jeova?

14 Ovitumino via Huku ankho viakolela unene momuenyo wa David. Waimba okuti: “Nahambukilwa okulinga ehando liove, Huku yange, iya ovitumino viove vikahi mokati kange.” (Salmo 40:8) David ankho utanga ovitumino via Huku nokusokolola kuetyi elilongesa. Ankho una onthumbi yokuti mapoloko ouwa, inkha ulandula ovitumino via Jeova. David ankho kahande vala okulandula ovitumino vikahi Movitumino Viapelwe Moisesi, mahi tupu netyi elilongesa movitumino ovio. Tyina tulilongesa Ombimbiliya, tuna okusokolola kuetyi tuatanga. Ngotyo, matuyeke ovitumino vihongolele omuenyo wetu, nokulinga omatokolo ahambukiswa Jeova.

15. Omonkhalelo patyi Salomau ayekelepo okutavela Ovitumino via Huku?

15 Jeova Huku wapele Salomau omona wa David, ononkhano ononyingi onongwa. Mahi, konyima Salomau ayekepo okulandula Ovitumino via Huku. Ketavelele otyitumino tya Jeova tyokuati ohamba omu Isilayeli “kapondola okukala novakai ovanyingi.” (Deuteronômio 17:17) Tyotyili, Salomau wanepele ovakai ovanyingi vovilongo ovikuavo. Etyi Salomau akulupa, “ovakai vae avemuhindila okulandula ono huku ononkhuavo.” Katyisukisa oñgeni hamwe ankho asoka, “Salomau wahimbika okulinga ovivi komaiho a Jeova, kalandulile nawa Jeova ngetyi tyalingile tate yae David.” (1 Reis 11:1-6) Tyakolela okulandula ovitumino tulilongesa Mondaka ya Huku! Haunene, tyina tuhanda okunepa ine okunepwa.

16. Oityi tupondola okulilongesila kotyitumino tya Jeova tyokunepa “vala mu Tatekulu”?

16 Inkha tuhandua na umwe uhelilongesa, oityi matulingi? Matukala nga David waovolele okutala ovipuka monkhalelo Huku evitala? Ine tutomba ovitumino via Jeova ngetyi tyalingile Salomau? Ovafendi votyotyili vetyii okuti vena okunepa “vala mu Tatekulu.” (1 Coríntios 7:39) Otyo tyilekesa okuti inkha Omukristau uhanda okunepa, una okunepa ine okunepwa Nomukristau mukuavo. Okutala kotyitumino otyo, tupondola okunoñgonoka okuti Jeova kahande tukale nomphunga wahaumbila Jeova. Ngotyo, kamatuanye vala okulinepa navo, mahi tupu kamatuyeke vatualeko okulekesa okuti vetuhanda.

17. Oityi matyitukuatesako okulityilika okutala omikanda no nosinema mbovanthu vahavalele?

17 Ongeleka ya David yokutala ovipuka monkhalelo Huku evitala, ipondola okutukuatesako okulityilika okutala omikanda no nosinema mbovanthu vahavalele. Tanga onotestu ombu, soka konthele yetyi mbupopia, oovola okunoñgonoka olipi ehando lia Jeova konthele yotyo. (Tanga Salmo 119:37; Mateus 5:28, 29; Colossenses 3:5.) Tuesukisa okusokolola kovitumino viavilapo via Jeova opo tutyivile okulityilika okutala omikanda no nosinema mbovanthu vahavalele.

OVOLA OKUTALA APEHO OVIPUKA MONKHALELO HUKU EVITALA

18, 19. (a) Namphila David ankho omukuankhali, oityi tyemukuatesileko okutualako tyapandwa na Huku? (b) Oityi ove watokola?

18 Namphila David ongeleka ongwa, walingile ononkhali mbumwe ononene. (2 Samuel 11:2-4, 14, 15, 22-27; 1 Crônicas 21:1, 7) Mahi, David welivelele etyi alingile onkhali. Waendele na Huku “nomutima omukuatyili.” (1 Reis 9:4) Omokonda yatyi tupopila ngotyo? Mokonda David waovolele okutala ovipuka ngetyi Jeova evitala, opo emuhambukiswe.

19 Namphila tuvakuankhali, nkhele tupondola okupandwa na Jeova. Tuesukisa okutualako okulilongesa Ondaka ya Huku, nokusokolola kuetyi tuelilongesa, nokulandula liwa-liwa etyi tuelilongesa. Inkha tulinga ngotyo, matukala ngomuhoneki wono salmu waitile nomutima weliola ku Jeova melikuambelo okuti: “Ndongese okulinga ehando liove.”

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 10]

Oityi tyatyilikile David okuipaa Saulu etyi akalele nomphitilo yoekutyilinga?

[Olutalatu pefo 11]

Oityi tupondola okulilongesila kuetyi David aanyene okunwa omeva omafualali ae emuetelele?