Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yezu mmushiye tshilejilu tshia didipuekesha

Yezu mmushiye tshilejilu tshia didipuekesha

“Ndi munushile tshilejilu bua nuenu penu nuenze anu mundi munuenzele.”​—YONE 13:15.

1, 2. Ndilongesha kayi divua Yezu mupeshe bapostolo bende butuku buende bua ndekelu pa buloba?

TUDI butuku bua ndekelu bua muoyo wa Yezu pa buloba; Yezu udi ne bapostolo bende mu nzubu wa kuulu mu Yelushalema. Padibu badia biakudia bia dilolo, Yezu udi ujuka ne umbusha tshilamba tshiende tshia pa mutu. Udi udisuika tshilamba tshia kudikupula natshi mâyi mu tshimonu. Pashishe udi wela mâyi mu dilonga ne utuadija kuowesha bayidi bende ku makasa ne ubakupulawu ne tshilamba. Padiye ujikija, udi uvuala tshilamba tshiende tshia pa mutu. Yezu udi wenza bualu bua didipuekesha ebu bua tshinyi?​—Yone 13:3-5.

2 Yezu udi umvuija nkayende wamba ne: “Nudi bumvue tshindi munuenzele anyi? . . . Bingikala meme Mukalenge ne Mulongeshi munuoweshe mâyi ku makasa, nuenu penu nudi ne bua kuoweshangana mâyi ku makasa. Ndi munushile tshilejilu bua nuenu penu nuenze anu mundi munuenzele.” (Yone 13:12-15) Bu muvua Yezu muenze mudimu mupuekele ewu ne muoyo mujima, uvua mupeshe bapostolo bende dilongesha divua ne bua kushala mu lungenyi luabu ne divua ne bua kubasaka bua kuikala ne didipuekesha mu matuku atshivua alua.

3. a) Mmunyi muvua Yezu muleje misangu ibidi mushinga wa didipuekesha? b) Netukonkonone malu kayi mu tshiena-bualu etshi?

3 Pavua Yezu muoweshe bapostolo bende mâyi ku makasa, kabivua musangu wa kumpala wa yeye kuleja mushinga wa didipuekesha to. Musangu kampanda pavua bapostolo bende bajinga kumanya uvua mupite bakuabu munkatshi muabu, Yezu wakateka muana ku luseke luende ne kubambilaye ne: “Muntu yonso udi wakidila muana mukese eu mu dîna dianyi, udi ungakidila meme kabidi, muntu yonso udi ungakidila, udi wakidila kabidi Yeye udi muntume. Bualu muntu udi wenza malu bu mukese munkatshi muenu bonso, yeye ke udi munene.” (Luka 9:46-48) Bu muvua Yezu mumanye ne: bafalese bavua basue lumu, wakalua kuamba pavuaye ulongesha ne: “Muntu yonso udi udibandisha, nebamupuekeshe; udi udipuekesha, nebamubandishe.” (Luka 14:11) Bidi bimueneka patoke ne: Yezu uvua musue bua bapostolo bende bikale ne didipuekesha, mmumue ne: bapole malu ne kabayi ne lutambishi ne diambu. Bu mutudi basue kumuidikija, tukonkonone bimpe tshilejilu tshiende tshia didipuekesha. Netumone kabidi mudi ngikadilu eu ne diambuluisha kudi muntu udi nende ne kudi bantu bakuabu.

“TSHIAKAMUKOMA NYIMA”

4. Muana mulela umue wa Nzambi uvua muleje didipuekesha kumpala kua kuluaye pa buloba mushindu kayi?

4 Muana mulela umue wa Nzambi wakaleja muvuaye ne didipuekesha nansha kumpala kua kuluaye pa buloba. Pavua Yezu mu diulu, uvua muenze bidimu bungi kabuyi kubala pamue ne Tatuende. Mukanda wa Yeshaya udi umvuija malanda makole avua pankatshi pa Muana ne Tatuende wamba ne: ‘Mukalenge Yehowa wakumpa ludimi lua badi bayila bua meme kumanya mua kukuatshisha muntu mupungile ne dîyi. Ku dinda ku dinda udi utabala, udi utelejija ditshi dianyi bua kumvua bianyi bu mudi bayidi bumvua. Mukalenge Yehowa wakujikula matshi anyi, ne tshiakamutombokela, tshiakamukoma nyima.’ (Yesh. 50:4, 5) Muana wa Nzambi wakaleja lungenyi lua didipuekesha ne wakateleja malu avua Yehowa umulongesha ne ntema yonso. Uvua ujinga ne uvua musue kulongela malu kudi Nzambi mulelela. Yezu uvua mudimuene muvua Yehowa ufuila bantu bena mibi luse ne didipuekesha.

5. Nansha muvua Yezu muikale Mikaele, mfumu wa banjelu, mmunyi muvuaye mushiye tshilejilu tshia didipuekesha pavuaye ukokangana ne Diabolo?

5 Ki mbifukibua bionso bia mu diulu bivua ne lungenyi lua buena lua Muana mulela umue wa Nzambi to. Pamutu pa muanjelu wakalua Satana Diabolo kujinga bua kulongela malu kudi Yehowa, wakalekela didiangata ne mushinga ne lutambishi, ngikadilu idi ibengangana ne didipuekesha imufikisha ku ditombokela Yehowa. Kadi Yezu yeye kavua mupepeje muaba uvuaye nawu mu diulu anyi muenze mudimu bibi ne bukokeshi buvuaye nabu to. Nansha muvua Yezu muikale Mikaele, mfumu wa banjelu, kavua muenze malu mapite pa bukokeshi buvuaye nabu pavuabu ‘bakokangana ne Diabolo bua mubidi wa Mose’ to. Kadi, Muana wa Nzambi wakaleja didipuekesha. Uvua musue bua Yehowa, Mulumbuluishi munene wa diulu ne buloba ajikije tshilumbu mu wende mushindu ne pa dîba divuaye mulongolole.​—Bala Yuda 9.

6. Mmushindu kayi uvua Yezu muleje didipuekesha pakitabaye bua kulua pa buloba bu Masiya?

6 Kakuyi mpata, mu malu avua Yezu mulonge kumpala kua kuluaye pa buloba muvua kabidi milayi ikavua mileje malu avua ne bua kumufikila pavuaye mua kulua Masiya pa buloba. Nunku, uvua mua kuikala mudianjile kumanya malu mabi avua ne bua kumufikila. Nansha nanku, Yezu wakitaba bua kulua pa buloba ne kufua bu Masiya ukavuabu balaye. Bua tshinyi? Mupostolo Paulo wakaleja muvua Muana mulela umue wa Nzambi muikale ne didipuekesha pakafundaye ne: “Nansha muvuaye mu tshimuenekelu tshia Nzambi, kakela meji bua kuangata muaba wende, mbuena kuamba ne: kuikala mumue ne Nzambi to. Kadi wakadivuija tshianana, kuangataye tshimuenekelu tshia mupika, kuluaye muntu.”​—Filip. 2:6, 7.

“WAKADIPUEKESHA” PAVUAYE PA BULOBA

Tshilejilu tshia Yezu tshia didipuekesha tshidi tshituambuluisha mushindu kayi?

7, 8. Mmu mishindu kayi muvua Yezu muleje didipuekesha pavuaye muana ne pavuaye uyisha?

7 Paulo wakafunda ne: ‘Pakamueneka Yezu bu muntu, wakadipuekesha, kuluaye mutumikidi too ne ku lufu, eyowa, lufu lua pa mutshi wa makenga.’ (Filip. 2:8) Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia didipuekesha kutuadijila anu ku buana buende. Nansha muvuabu bakoleshe Yezu kudi Mariya ne Jozefe bavua baledi bena mibi, ‘wakatungunuka ne kubakokela’ ne didipuekesha. (Luka 2:51) Mmushile bana bikala Nzambi ne bua kubenesha bua mudibu bakokela baledi babu ne muoyo mujima tshilejilu tshimpe.

8 Pakakola Yezu, wakaleja didipuekesha bualu uvua wenza disua dia Yehowa kumpala kua diende yeye. (Yone 4:34) Pavua Yezu Kristo uyisha, uvua wenza mudimu ne dîna dia Nzambi ne wambuluisha bantu ba muoyo muimpe bua kupeta dimanya dilelela dia ngikadilu minene ya Yehowa ne dia malu avuaye mulongoluele bantu. Yezu uvua kabidi wenza malu adi atangila Yehowa avuaye ulongesha. Tshilejilu, bualu bua kumpala buvua Yezu mutele mu disambila dia tshilejilu divuaye muenze mbua ne: “Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe ditumbishibue.” (Mat. 6:9) Yezu wakalongesha bayidi bende bua kutumbisha kua dîna dia Yehowa kuikale bualu bua kumpala buvuabu ne bua kuenza. Ke tshivuaye pende wenza. Nunku, pabuipi ne ku ndekelu kua mudimu wa Yezu wa kuyisha, wakambila Yehowa mu disambila ne: “Ndi mubamanyishe [bapostolo] dîna diebe, nendimanyishe kabidi.” (Yone 17:26) Mu mudimu wa Yezu wa diyisha, uvua utumbisha Yehowa bua malu avuaye wenza pa buloba.​—Yone 5:19.

9. Muprofete Zekâya uvua muambe tshinyi bua Masiya? Bualu ebu buvua bukumbanyine Yezu mushindu kayi?

9 Muprofete Zekâya wakamba bua Masiya ne: ‘Sanka bikole, wewe muana mukaji wa mu Siona; ela mbila ne disanka, wewe muana mukaji wa mu Yelushalema. Mona, Mukalenge webe udi ulua kuudi; yeye udi muakane ne wakutamba badi nende lukuna bukole; udi ne kalolo udi wenda panyima pa mpunda, panyima pa muana wa nyama wa mpunda mene.’ (Zek. 9:9) Mulayi eu wakakumbana pakabuela Yezu mu Yelushalema kumpala kua Pasaka wa mu 33. Bantu bakadija bilamba biabu bia pa mutu ne matamba a mitshi mu njila. Bushuwa, pakabuela Yezu mu tshimenga, bantu bonso bakela mbila ya disanka. Nansha muvua bantu batumbisha Yezu bu Mukalenge, uvua amu ne didipuekesha.​—Mat. 21:4-11.

10. Pavua Yezu mutumikile Nzambi ne muoyo mujima too ne ku lufu, biakaleja tshinyi?

10 Didipuekesha ne butumike bia Yezu Kristo pa buloba biakajika pakamupopelabu ku mutshi. Nunku wakaleja kakuyi mpata ne: bantu badi mua kushala balamate Yehowa nansha padibu mu mateta makole. Yezu wakaleja kabidi ne: Satana uvua mushime pavuaye muambe mudi bantu benzela Yehowa mudimu bua kupeta bintu. (Yobo 1:9-11; 2:4) Mushindu uvua Kristo mushale ne lulamatu lukole kudi Nzambi udi uleja kabidi mudi bukokeshi budi nabu Yehowa ku mutu kua bintu bionso buikale bululame ne buakane. Bushuwa, Yehowa uvua musanke pavuaye mumone Muanende uvua ne didipuekesha mushale mumulamate.​—Bala Nsumuinu 27:11.

11. Mulambu wa Yezu Kristo udi upikula mmupeteshe bena Kristo ditekemena kayi?

11 Lufu lua Yezu pa mutshi wa makenga luakenza bua afute mushinga wa kupikula nawu bantu. (Mat. 20:28) Bualu ebu mbupeteshe bantu bena mibi mpunga wa kupeta muoyo wa tshiendelele ne kubadibua bantu bakane. Paulo wakafunda ne: “Bua tshienzedi tshimue tshia buakane, bantu ba mishindu yonso badi babadibua bakane bua muoyo.” (Lomo 5:18) Lufu lua Yezu luakapesha bena Kristo bela manyi a nyuma diakalenga dia kupeta muoyo udi kauyi ufua mu diulu ne kupetesha “mikoko mikuabu” muoyo wa kashidi pa buloba.​—Yone 10:16; Lomo 8:16, 17.

NDI “MUPUEKELE MU MUTSHIMA”

12. Mmunyi muvua Yezu muleje didipuekesha ne bupole malu mu mushindu uvuaye wenzela bantu bena mibi malu?

12 Yezu wakabikila bantu bonso “badi batata ne midimu mikole” bua balue kudiye. Wakamba ne: “Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi, nulonge malu kundi, bualu meme ndi mupole malu ne mupuekele mu mutshima, nunku nenupete bukole mu mioyo yenu.” (Mat. 11:28, 29) Didipuekesha ne bupole malu nngikadilu ivua misake Yezu bua kuenzela bantu bena mibi malu mimpe kayi ne kansungasunga. Kavua ulomba bayidi bende bua kuenza malu avuabu kabayi mua kukumbaja to. Yezu uvua ubela kalumbandi ne ubakankamija. Kavua musue bua badimone bu badi kabayi bakumbane anyi kabayi ne mushinga. Yezu kavua muena malu makole peshi wenza malu ne tshikisu to. Kadi, wakambila bayidi bende ne: bobu basemene kudiye ne benza malu avuaye ubalongesha, bavua ne bua kupeta disulakana bualu mutshi wende wa tshikokedi uvua muimpe ne bujitu buende buvua bupepele. Bantu bonso, balume ne bakaji, bana ne bakulumpe bavua badiumvua bimpe pavuabu ne Yezu.​—Mat. 11:30.

Tudi mua kuidikija mushindu uvua Yezu umvuilangana luse

13. Mmunyi muvua Yezu mumvuile bantu bavua bakenga luse?

13 Pavua Yezu upetangana ne bantu ba patupu ba mu Isalele, uvua ubumvuila luse bualu bavua batata ne uvua ubatabalela bikole. Pavuaye pabuipi ne tshimenga tshia Yeliko, wakamona mpofu mukuabu uvua ulomba ka pa luse diende Bâtimayo ne mpofu mukuabu uvuabu nende. Bakasuminyina ne kulomba Yezu bua abambuluishe, kadi bantu bavua babakanyina bua bapuwe. Bivua bipepele bua Yezu kubenga kuteleja dilomba dia mpofu eyi. Kadi, wakamba bua balue nabu kudiye, ne luse luakamusaka bua kubatabeja mêsu. Bushuwa, Yezu wakidikija Tatuende Yehowa pavuaye muleje didipuekesha ne mumvuile bantu bena mibi luse.​—Mat. 20:29-34; Mâko 10:46-52.

“MUNTU YONSO UDI UDIPUEKESHA NEBAMUBANDISHE”

14. Mmalu kayi mimpe adi bantu bapeta bua muvua Yezu muleje didipuekesha?

14 Mushindu uvua Yezu muleje didipuekesha udi utupetesha disanka ne utuambuluisha bikole. Yehowa uvua musanke pavuaye mumone Muanende uvuaye munange umutumikila ne didipuekesha bua kukumbaja disua dia Nzambi. Bupole malu ne bupuekele bua mu mutshima biakapesha bapostolo ne bayidi bende bukole. Tshilejilu tshiende, malongesha ende ne mushindu uvuaye ukankamija bakuabu ne disanka biakabasaka bua kuya kumpala mu malu a Nzambi. Didipuekesha dia Yezu diakapetesha bantu ba patupu masanka bualu uvua ubambuluisha, ubalongesha ne ubakankamija. Bushuwa, bantu bena mibi nebapete masanka a kashidi ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu udi upikula bantu.

15. Didipuekesha dia Yezu diakamupetesha tshinyi?

15 Netuambe tshinyi bua Yezu? Didipuekesha diende divuaku dimuambuluishe anyi? Eyowa, bualu Yezu wakambila bayidi bende ne: “Muntu yonso udi udipuekesha, nebamubandishe.” (Mat. 23:12) Mêyi aa avua mamukumbanyine pende. Paulo wakamba ne: “Nzambi wakamubandisha [Yezu] kuulu kule, kumupeshaye ne bulenga buonso dîna didi ku mutu kua dîna dikuabu dionso, bua mu dîna dia Yezu tshinu tshionso tshia badi mu diulu ne badi pa buloba ne badi muinshi mua buloba tshitue panshi, ne bua ludimi luonso lumanyishe patoke ne: Yezu Kristo udi Mukalenge bua butumbi bua Nzambi Tatu.” Bu muvua Yezu ne didipuekesha ne mulamate Nzambi pavuaye pa buloba, Yehowa Nzambi wakabandisha Muanende, kumupesha bukokeshi ku mutu kua bifukibua bionso bia mu diulu ne bia pa buloba.​—Filip. 2:9-11.

YEZU ‘NEATUNGUNUKE NE KUTSHIMUINA BULELELA NE DIDIPUEKESHA MVITA’

16. Tshidi tshileja ne: Muana wa Nzambi neatungunuke amu ne kuikala ne didipuekesha ntshinyi?

16 Muana wa Nzambi neatungunuke amu ne kuenza malu ne didipuekesha. Mufundi wa Misambu ukavua muambe bua muikala Yezu ne bua kuluisha baluishi ba Nzambi pavuabu ne bua kumubandisha mu muanzu wende munene ne: ‘Mu butumbi buebe tungunuka ne kutshimuina bulelela, didipuekesha ne buakane mvita.’ (Mus. 45:4, NW) Yezu neatshimuine didipuekesha, bulelela ne buakane mvita ku Armagedone. Kadi tshienzeka ntshinyi ku ndekelu kua Bukokeshi bua bidimu tshinunu pikala Mukalenge Masiya “mumane kujimija mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole”? Neikale amu ne didipuekesha anyi? Eyowa, bualu “neapingaje Bukalenge kudi Nzambi wende ne Tatu wende.”​—Bala 1 Kolinto 15:24-28.

17, 18. a) Bua tshinyi mbimpe bua batendeledi ba Yehowa kulondabu tshilejilu tshia Yezu tshia didipuekesha? b) Netuandamune nkonko kayi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

17 Kadi tuetu, netuidikijaku tshilejilu tshidibu batushile kudi Yezu ne kuikala ne didipuekesha anyi? Ntshinyi tshiatufikila palua Mukalenge Yezu Kristo kubutula bantu ku Armagedone? Tshikalaye ne bua kuluila tshidi tshileja ne: neasungile anu bantu bakane badi ne didipuekesha. Bua tuetu kupeta lupandu, mbimpe tuikale ne didipuekesha. Anu bu muvua didipuekesha dia Yezu Kristo dipeteshe bantu bakuabu masanka, kuenza malu ne didipuekesha nekutuambuluishe mu mishindu ya bungi.

18 Tshidi mua kutuambuluisha bua kulonda tshilejilu tshia Yezu tshia didipuekesha ntshinyi? Tudi mua kudienzeja mushindu kayi bua kuikala amu ne didipuekesha nansha tuetu mua kupeta ntatu? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.