Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Jesus Waava Ongeleka Yokuliola Omutima

Jesus Waava Ongeleka Yokuliola Omutima

Jesus Waava Ongeleka Yokuliola Omutima

“Ame nemuavela ongeleka, yokuti ngetyi ame nemulinga, no onwe otyo muna okulinga.”—JOÃO 13:15.

OÑGENI MOKUMBULULA?

Oñgeni Omona wa Huku akala nomutima weliola etyi nkhele eheneye pano pohi?

Oñgeni Jesus akala nomutima weliola etyi ankho ekahi pano pohi?

Onkhalelo ya Jesus yokuliola omutima yaeta ouwa patyi?

1, 2. Motyinthiki tyahulililako tyomuenyo wa Jesus pano pohi, oityi alongesile ono apostolu mbae?

 MOTYINTHIKI tyahulililako tyomuenyo wa Jesus pano pohi, ankho ukahi nono apostolu mbae mondyuo mo Jelusalei. Putyina ankho valia, Jesus wapolamo otyikutu tyae tyo kombanda etyipakela ponthele. Apolo etuaya eliitikalio, apake omaande mombasiya, ahimbika okukoha onomphai mbo valongwa vae iya embusekuna netuaya. Etyi amana, avale otyikutu tyae. Omokonda yatyi Jesus alingila otyilinga otyo tyitalwa ngoti katyisilivila?—João 13:3-5.

2 Jesus wapopia okuti: “Muetyimona etyi nemulinga? . . . Inkha ame Tatekulu no Mulongesi, nasukula onomphai mbenyi, tupu nonwe muna okulisukula onomphai mbenyi pokati. Mokonda, ame nemuavela ongeleka, yokuti ngetyi ame nemulinga, no onwe otyo muna okulinga.” (João 13:12-15) Notyilinga otyo Jesus alinga, walongesa ono apostolu mbae ongeleka imwe vahapondola okulimbwa, maivekuatesako okutualako nomutima weliola.

3. (a) Movikando vivali, oñgeni Jesus alekesile okuti tyakolela okuliola omutima? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?

3 Etyi Jesus akoha onomphai mbono apostolu, ankho hatyoko otyikando tyotete evelekesa okuti tyakolela okukala nomutima weliola. Nthiki imwe ono apostolu ankho vekahi nokutañguna konthele yolie omunene vali pokati kavo, Jesus aeta omona pokati kavo, evepopila okuti: “Kese munthu uyakula omona ou menyina liange, tupu ukahi nokundyakula. Iya una unthambula, tupu ukahi nokutambula una wanthuma. Mokonda una ulipaka koututu pokati kenyi, oe omunene.” (Lucas 9:46-48) Mokonda Jesus ankho utyii okuti ova Faliseu velipaka kounene, wati: “Kese una ulipaka kounene, mapakwa pombuelo, iya una ulipaka pombuelo, makapakwa kounene.” (Lucas 14:11) Tyotyili, Jesus ankho uhanda ovalanduli vae veliole omutima, ankho kahande vakale nomalityindailo, nokusoka okuti vena vali esilivilo tyipona vakuavo. Tutalei nawa ongeleka yae yokuliola omutima, opo tutyivile okumuhetekela. Tupu matutale oñgeni otyituwa otyo tyietela ouwa una ukala natyo, navakuavo.

“HAANYENE”

4. Oñgeni Omona wongunga wa Huku akala nomutima weliola etyi nkhele eheneye pano pohi?

4 Omona wongunga wa Huku ankho una omutima weliola alo umwe etyi nkhele eheneye pano pohi. Keulu, Jesus wakalele omanima omanyingi na Tate yae. Ombimbiliya, momukanda wa Isaia upopia konthele youpanga Omona ankho ena na He, wati: “Ohamba Tatekulu Jeova wampha elaka lia vana valongoka, opo ndyityivile okukumbulula nondaka una wepuila. Oe umphahulapo kese muhuka. Umphatula okutwi opo ndyitehelele nga vana valongoka. Muene Ohamba Tatekulu Jeova, wamphatula okutwi, iya ame halingile oumphuki. Haanyene.” (Isaías 50:4, 5) Omona wa Huku weliolele omutima, nokutehelela nawa tyina Jeova ankho emulongesa. Ankho uhanda unene okulongeswa na Huku yotyotyili. Tupu, Jesus wamona oñgeni Jeova nomutima weliola akala nokankhenda novanthu ovakuankhali!

5. Oñgeni Jesus alekesile okuti weliola omutima etyi elipatana Neliapu?

5 Haambuho onoandyu mbeliola omutima ngo Mona wongunga wa Huku. Oandyu yakala Satanasi Eliapu, ankho kaihande okulongeswa na Jeova. Yakala nomalityindailo, aihimbika okusoka okuti ina vali esilivilo tyipona onoandyu ononkhuavo. Ankho itupu omutima weliola, iya aityitukilapo Jeova. Mahi, Jesus nalumwe anumanene notyilinga tyae keulu, iya nalumwe aundapesile outumini wae monkhalelo yahaviukile. Namphila Jesus o Mingeli o arkandyu, kelipakele kounene etyi ‘elipatana Neliapu konthele yolutu lwa Moisesi.’ Anthi, Omona wa Huku, walekesile okuti una omutima weliola. Oe ankho una ehambu liokukevelela Jeova Omukoyesi Omukulami wouye auho, atetulule otyitateka otyo monkhalelo Yae, no momuvo wae.—Tanga Judas 9.

6. Oñgeni Jesus alekesa okuti una omutima weliola etyi etavela okukala Mesiya?

6 Tyotyili, ovipuka Jesus elilongesa etyi ankho ekahi keulu, viakutikinya omaulo apopia konthele yomuenyo wae pano pohi nga Mesiya. Ngotyo, ankho utyiyale okuti makamona ononkhumbi. Nongotyo, Jesus wetavela otyilinga tyokuya pano pohi, nokunkhia nga Mesiya walaelue. Omokonda yatyi? Opo alekese nawa okuti Omona wongunga wa Huku una omutima weliola, apostolu Paulu wahoneka okuti: “Namphila ankho ekahi nga Huku, kaovolele okulipakako okupunda ounene, okuhanda okulifwa na Huku. Au, mahi welilula omuenyo wokeulu eya okukala ngomupika, okukala ngovanthu vopahitu.”—Filipenses 2:6, 7.

“WELIOLELE OMUTIMA” ETYI ANKHO EKAHI PANO POHI

7, 8. Omononkhalelo patyi Jesus alekesile okuti weliola omutima, etyi ankho omona no movilinga viae viokuivisa?

7 Paulu wahoneka okuti: “Etyi [Jesus] eya okukala omunthu wa pano pohi, weliola omutima oe muene akala omutaveli alo pononkhia, okunkhila momuti wemone.” (Filipenses 2:8) Tunde pouna Jesus wetuavela ongeleka ongwa yokuliola omutima, opo tuihetekele. Jesus ankho utavela kovohe, Jose na Maliya, namphila ankho ovakuankhali. (Lucas 2:51) Oyo, ongeleka ongwa ngatyi pala ovakuendye novahikuena. Huku meveyambe inkha vatualako okutavela kovohe!

8 Etyi Jesus ekula, walekesile okuti weliola omutima mokuapaka tete momuenyo okulinga ehando lia Jeova. (João 4:34) Mokueenda kuovilinga viae viokuivisa, Jesus Kristu wapopile enyina lia Huku, nokukuatesako ovanthu vokuna omutima waviuka opo vanoñgonoke nawa ovituwa via Jeova, nevangelo Liae pala ovanthu. Tupu, Jesus ankho utyinda omuenyo welikuata netyi alongesa konthele ya Jeova. Mongeleka, melikuambelo alongesa ovalongwa vae, otyipuka tyotete Jesus apopia, otyetyi: “Tate yetu keulu, enyina liove lisukukiswe.” (Mateus 6:9) Ngotyo, Jesus walongesa ovalanduli vae okuti, otyipuka tyakolela vali, okusukukisa enyina lia Jeova. Jesus nae otyo alingile. Konthyulilo yovilinga viae pano pohi, Jesus ankho upondola okupopila Jeova melikuambelo okuti: “Ame nevenoñgonokesa [ono apostolu] enyina liove, iya mandyitualako okulinoñgonokesa.” (João 17:26) Tupu, mokueenda kuovilinga viae pano pohi, Jesus apeho wapopile okuti atyiho alinga, wetyilinga nombatelo ya Jeova.—João 5:19.

9. Oityi Zakaria aulile konthele ya Mesiya, iya oñgeni Jesus etyifuisapo?

9 Zakaria waulile konthele ya Mesiya okuti: “Hambukwa unene, ove mona wa Siau. Kuwilila nehambu, ove mona wo Jelusalei. Mokonda ohamba yove ukahi nokuya kuove. Oe omuviuki, enga, wayovoka, nokueliola omutima. Iya wavelama kotyimbulu, enga, kotyinyama tyekula nawa, eketa liotyimbulu.” (Zacarias 9:9) Onondaka ombo mbafuiswapo etyi Jesus anyingila mo Jelusalei etyi Opasikwa nkhele tyehenehimbike menima 33 P.K. Ovanthu ovanyingi vapola ovikutu viavo, nomafo omiti, aveviyale mondyila. Tyotyili, ovanthu aveho vahambukilwe unene etyi Jesus anyingila mepundaumbo. Namphila ovanthu ankho vemuihana okuti o Hamba, Jesus watuaileko nomutima weliola.—Mateus 21:4-11.

10. Oityi Jesus alekesile etyi atualako okutavela alo kononkhia?

10 Etyi ankho ekahi pano pohi, Jesus Kristu wakala nomutima weliola, nokutavela alo aipawa momuti wemone. Ngotyo, walekesa nawa okuti ovanthu vapondola okutualako ovakuatyili ku Jeova alo tyina vapita movitateka ovinene. Jesus walekesa okuti Satanasi wakemba etyi apopia okuti ovanthu vaumbila vala Jeova mokonda yetyi eveavela. (Jó 1:9-11; 2:4) Mokonda Kristu watualako okutavela nawa ku Tate yae, waamena onkhalelo ya Jeova yokutumina, nokulekesa okuti outumini wa Jeova wavilapo. Tyotyili, Jeova wahambukilue unene etyi amona oukuatyili Womona wae wokuna omutima weliola.—Tanga Provérbios 27:11.

11. Ondyila patyi otyilikutila tya Jesus Kristu tyaikula pala ovanthu ovataveli?

11 Ononkhia mba Jesus momuti wemone mbaikula ondyila opo ovanthu vayovolwe konkhali no kononkhia. (Mateus 20:28) Otyo tyaava omphitilo opo ovanthu ovakuankhali vakakaleko apeho putyina vafuisapo ovitumino viaviuka. Paulu wahoneka okuti: “Mokonda yotyilinga tyike vala tyouviuki, ovanthu vomihoko aviho mavaihanwa okuti ovaviuki opo vakamone omuenyo.” (Romanos 5:18) Ononkhia mba Jesus mbaikula ondyila opo Ovakristau valembulwa nospilitu vakakale apeho keulu, iya “onongi ononkhuavo” avakakala nomuenyo wahapu pano pohi.—João 10:16; Romanos 8:16, 17.

NDYINA “OMUTIMA WELIOLA”

12. Oñgeni Jesus alekesile okuti weliola omutima nokuapoleya tyina ankho akala novanthu ovakuankhali?

12 Jesus wakonga aveho “vekahi nokututumba nomafa, nokualemenwa” veye kwe. Wati: “Lipakei okanga yange, nokulilongesila kuame, mokonda omutima wange wapoleya nokueliola, iya mamuvasi epameko pala omienyo vienyi.” (Mateus 11:28, 29) Mokonda Jesus ankho weliola omutima nokuapoleya, watekula ovanthu noluembia, nokuhevelingi okapungulula. Ankho kakevelela ovalongwa valinge etyi vehevili. Jesus ankho uvepandula nokuvepameka. Ankho kalingi natyike tyivesokesa okuti vatopa ine kavetyivili okulinga nawa ovipuka. Jesus ankho hamukalavi, tupu ankho kevelingi onya. Mahi, wapameka ovalanduli vae okuti inkha vafuena kwe, nokulinga etyi evelongesa, mavakala nehambu, mokonda okanga yae ongwa iya omutengi wae wapepuka. Ovanthu aveho, ovalume novakai, ovakulu novana, ankho velitehelela nawa tyina vekahi nae.—Mateus 11:30.

13. Oñgeni Jesus akalele nokankhenda navana ankho vena omuenyo wepuiya?

13 Jesus ankho una okankhenda novanthu vo Isilayeli ankho vena omuenyo wepuiya, alingi atyiho opo evekuateseko. Etyi ankho ekahi popepi no Jerikoo, wavasa omumphoki ankho wiita osimola utiwa Bartimeu, nepanga liae nae omumphoki. Ovalume ovo, vatualako okuita Jesus evekuateseko, mahi ovanthu ankho vevepopila vatie filuu. Jesus ankho upondola okunianga ovamphoki ovo, mahi ketyilingile! Mahi, Jesus wakala nokankhenda navo, eveihana, evepatula omaiho opo vamonepo vali. Tyotyili, Jesus wahetekela Tate yae, Jeova, etyi akala nomutima weliola, nokankhenda novanthu ovakuankhali.—Mateus 20:29-34; Marcos 10:46-52.

“UNA WELIOLA OMUTIMA, MAKAPAKWA KOUNENE”

14. Onkhalelo ya Jesus yokuliola omutima yaeta ouwa patyi?

14 Onkhalelo ya Jesus Kristu yokuliola omutima, yaetela ovanthu ovanyingi ehambu, nononkhano onongwa. Jeova wahambukilue mokonda Omona wae onthyolwa wetavela ovitumino viae nomutima weliola. Mokonda Jesus ankho wapoleya, nokueliola omutima, otyo tyapamekele ono apostolu novalongwa. Mokonda ankho uveavela ongeleka ongwa, nokuvelongesa, nokuvepandula, wevekuatesako okukala ovaumbili ovawa va Huku. Jesus wakuatesileko ovanthu ovakuavo ovanyingi mokuvelongesa, nokuvepameka, nokuveavela etyi vesukisa. Hono, mokonda yotyilikutila tya Jesus, aveho vena ekolelo mwe mavakakala apeho nononkhano onongwa.

15. Ouwa patyi Jesus apola kokukala nomutima weliola?

15 Iya konthele ya Jesus? Okuti onkhalelo yae yokueliola omutima yemuetela ouwa? Eenga, mokonda Jesus wapopilile ovalongwa vae okuti: “Una weliola omutima makapakwa kounene.” (Mateus 23:12) Paulu wahangununine okuti otyo tyaendele na Jesus. Wati: “Huku wemunkhimaneka [Jesus], nokumuavela enyina liankhimana komanyina atyo aeho. Opo ovanthu aveho keulu, nokombanda yoohi, navina vikahi mombuelo yoohi, viikile konongolo menyina lia Jesus. Opo omalaka aeho anoñgonoke nawa okuti Jesus Kristu o Tatekulu, pala enkhimano lia Huku, Tate.” Mokonda etyi ankho ekahi pano pohi Jesus weliolele omutima, Jeova Huku wapaka Omona wae kounene, nokumuavela outumini keulu no pohi. —Filipenses 2:9-11.

JESUS MATUALAKO “OKUAMENA OTYILI, NO VOKUELIOLA OMUTIWA”

16. Oñgeni Omona wa Huku komutwe makatualako okulekesa okuti weliola omutima?

16 Komutwe, Omona wa Huku matualako nomutima weliola. Omuhoneki wono salmu waula oñgeni Jesus, Ohamba keulu makalinga onondyale mba Huku. Wati: “Mounene wove utualako nokufinda. Tualako okuamena otyili, nomutima weliola, nouviuki.” (Salmo 45:4) Mo Armagedom, Jesus Kristu makalwa opo aamene vana vena omutima weliola, nouviuki, nokuhole otyili. Iya oityi matyikamoneka konthyulilo Youtumini Wovityita Ekwi, tyina Ohamba Mesiya “amanyimiko omauhamba, nomautumini, nounene auho”? Okuti mekeliola omutima? Eenga, mokonda ‘makapakula ouhamba ku Huku yae na He.’—Tanga 1 Coríntios 15:24-28.

17, 18. (a) Omokonda yatyi tyakolela ovaumbili va Jeova vahetekele ongeleka ya Jesus yokuliola omutima? (b) Omapulo patyi maakakumbululwa monthele mailandulako?

17 Iya onthue? Matulandula ongeleka ya Jesus nokukala nomutima weliola? Mo Armagedom, Ohamba Jesus Kristu, makayovola vala vana vena omutima weliola, nouviuki. Moluotyo, inkha tuhanda okuhupa, tuesukisa okukala nomutima weliola. Tupu, inkha tuliola omutima, matulietela ouwa onthue muene, navakuetu, nga Jesus Kristu.

18 Oityi matyitukuatesako okuhetekela ongeleka ya Jesus yokuliola omutima? Oñgeni tupondola okulinga ononkhono mbokukala nomutima weliola alo umwe tyina tyahapepukile? Onthele ilandulako maikumbulula omapulo oo.

[Omapuko Elongeso]

[Olutalatu pefo 15]

Oñgeni ongeleka ya Jesus yokuliola omutima ituetela ouwa?

[Olutalatu pefo 16]

Tuesukisa okuhetekela okankhenda ka Jesus