Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ikala ne lungenyi lua muntu mukese

Ikala ne lungenyi lua muntu mukese

“Muntu udi wenza malu bu mukese munkatshi muenu bonso, yeye ke udi munene.”​—LUKA 9:48.

1, 2. Yezu wakapesha bapostolo bende mubelu kayi? Bua tshinyi wakabapeshawu?

DIMUE dituku mu tshidimu tshia 32, Yezu uvua mu Galela pavua bamue ba ku bapostolo bende batuadije kukokangana. Bavua bakeba bua kumanya uvua munene munkatshi muabu. Mukanda wa Luka udi wamba ne: “Bakakokangana munkatshi muabu bua kumanya uvua munene kupita bakuabu. Bu muvua Yezu mumanye meji avuabu belangana mu mioyo yabu, wakangata muana mukese, kumuteka ku luseke luende kubambilaye ne: ‘Muntu yonso udi wakidila muana mukese eu mu dîna dianyi, udi ungakidila meme kabidi, muntu yonso udi ungakidila, udi wakidila kabidi Yeye udi muntume. Bualu muntu udi wenza malu bu mukese munkatshi muenu bonso, yeye ke udi munene.’” (Luka 9:46-48) Yezu wakambuluisha bapostolo bende ne lutulu kadi muikale ne dîsu dikole bua kumonabu mushinga udi nawu budipuekeshi.

2 Didimuija dia Yezu dia kuikala mukese divuaku diumvuangana ne lungenyi luvua nalu bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala anyi? Peshi divua dibengangana nalu? Mukanda kampanda udi wamba bua nsombelu uvua nende bantu tshikondo atshi ne: “Mu bualu buonso, bantu bavua bakeba kumanya anu uvua munene kupita bakuabu; muntu ne muntu uvua uditatshisha bua lumu luvuaye nalu.” (Theological Dictionary of the New Testament) Yezu wakabela bapostolo bende bua kuikalabu bashilangane ne bantu bakuabu.

3. a) Kuenza malu bu mukese kudi kumvuija tshinyi? Bua tshinyi bidi mua kutukolela bua kuenza malu bu bakese? b) Nnkonko kayi itudi mua kudiela bua bidi bitangila kuikala bu bakese?

3 Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “mukese” udi uleja muntu udi kayi musue malu manene, udi udipuekesha, mupuekele, udi umueneka muntu patupu anyi wa mushinga mukese. Yezu wakakuata mudimu ne muana mukese bua kuleja bapostolo bende ne: bavua ne bua kuikala ne budipuekeshi ne kabayi basue malu manene. Didimuija edi didi kabidi ne mushinga bua bena Kristo balelela lelu anu bu muvuadi nawu mu bidimu lukama bia kumpala. Bidi mua kutukolela mu nsombelu kampanda bua kuenza malu bu bakese. Lungenyi lua lutambishi lutu nalu bantu ludi mua kutusaka bua kukeba lumu. Tudi mu bulongolodi mudi bantu ne lungenyi lua ditembangana; bualu ebu budi mua kutusaka bua kutangila anu malu etu, kuluishangana peshi kusaka bantu ku dienza malu atudi tuetu basue. Tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne lungenyi lua muntu udi mukese ntshinyi? Mmushindu kayi udi ‘muntu udi mukese munkatshi muetu muikale munene’? Mmu nsombelu kayi mutudi mua kudienzeja bua kuikala ne budipuekeshi?

“AKA! MONAYI NDONDO WA BUBANJI BUA NZAMBI, MEJI ENDE NE DIMANYA DIENDE!”

4, 5. Tshidi mua kutusaka bua kuikala ne budipuekeshi ntshinyi? Fila tshilejilu.

4 Umue mushindu wa kupeta budipuekeshi nkuela meji bikole bua mudi Yehowa mutupite tuetu bunene. Bushuwa, ‘kakuena muntu udi mua kumanya kujingulula kuende kua malu biakebaye kukumanya.’ (Yesh. 40:28) Mupostolo Paulo wakakula bua imue ngikadilu ya Yehowa idi ikemesha wamba ne: “Aka! Monayi ndondo wa bubanji bua Nzambi, meji ende ne dimanya diende! Kakuena udi mua kujingulula dilumbuluisha diende ne kulondolola njila yende nansha!” (Lomo 11:33) Paulo wakafunda mêyi aa kukadi bidimu bitue ku 2 000. Nansha mudi bantu bavudije bikole dimanya diabu mu malu a bungi, mêyi aa atshidi anu malelela. Nansha tuetu bamanye malu bungi kayi, tudi ne bua kudipuekesha bua kuitaba ne: kulonga bua kumanya Yehowa, midimu yende ne njila yende kakuena ne ndekelu.

5 Kumanya ne: katuena bakumbane bua kujingulula njila ya Nzambi bimpe kuvua kuambuluishe Leo * bua kudimona bu mukese. Patshivua Leo nsonga, uvua musue kumanya bikole malu a sianse. Bu muvuaye ukeba kumanya bimpe mabulunge, wakalonga tulasa tua malu a mabulunge ne kufikaye ku diamba bualu bua mushinga ebu: “Pangakatangila malu amvua mulonge, ngakajingulula ne: malongesha a malu a sianse nkayawu kaavua mua kuambuluisha muntu bua kumvua bimpe bintu bidi mu tshibuashibuashi to. Nunku ngakatuadija kulonga malu a bundumbulula.” Pakapita bidimu, Leo wakalua ndumbulula wa mu tshimenga tshiabu, ne pashishe kuluaye nzuji wa ku kabadi. Ndekelu wa bionso, Leo ne mukajende bakalonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, kuitababu bulelela ne kudilambulabu kudi Nzambi bua kumuenzela mudimu. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Leo bua kuenza malu bu mukese nansha muvuaye ne dimanya dia bungi? Udi wandamuna ne dishindika dionso ne: “Mpangakajingulula ne: nansha tuetu balonge malu bungi kayi adi atangila Yehowa ne malu a mabulunge, kutshidi anu malu makuabu a bungi a kulonga.”

Yehowa mmutuangate ne mushinga padiye mutupeshe mudimu wa kuyisha lumu luimpe

6, 7. a) Ntshilejilu kayi tshidi tshikemesha tshia mudi Yehowa uleja budipuekeshi? b) Mmushindu kayi udi budipuekeshi bua Nzambi buvuija muntu “munene”?

6 Bualu bukuabu budi butuambuluisha bua kuikala ne budipuekeshi budi ne: Yehowa muine utu udipuekesha. Mona tshidi Bible wamba: “Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” (1 Kol. 3:9) Anji elabi meji! Yehowa Nzambi mutambe bunene udi ututua mushinga mushindu eu pa kutupesha diakalenga dia kukumbaja mudimu wetu wa kuamba lumu luimpe ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende. Nansha mudi Yehowa ukolesha ntete itudi tukuna ne tumiamina mâyi, udi utupesha muaba munene wa kuenza mudimu pamue nende. (1 Kol. 3:6, 7) Tshilejilu tshia budipuekeshi bua Nzambi etshi tshidi tshikemesha bikole. Bushuwa, tshilejilu tshia Yehowa tshia budipuekeshi tshidi ne bua kusaka bikole yonso wa kutudi bua kuenza malu bu mukese.

7 Tshilejilu tshia Nzambi tshia budipuekeshi tshiakalenga mufundi wa Misambu Davidi bikole. Wakambila Yehowa ne: ‘Wewe wakumpa ngabu wa lupandu luebe; lutulu luebe luakumvuija munene.’ (2 Sam. 22:36) Davidi uvua umona ne: uvua mupete butumbi buonso buvuaye nabu mu Isalele bualu Yehowa uvua udipuekesha, mmumue ne: Nzambi uvua utangila panshi anyi udipuekesha bua kumutabalela. (Mus. 113:5-7) Kadi tuetu? Bua bidi bitangila ngikadilu yetu, malu atudi tuenza ne midimu idibu batupeshe, nnganyi wa kutudi udi ‘kayi mubipetele’ kudi Yehowa? (1 Kol. 4:7) Muntu udi wenza malu bu mukese udi “munene” mu mushindu wa ne: udi ulua ne mushinga wa bungi bualu udi wenzela Yehowa mudimu. (Luka 9:48) Tumonayi mudi bualu ebu bulelela.

‘MUNTU UDI MUKESE MUNKATSHI MUENU KE UDI MUNENE’

8. Budipuekeshi budi butuambuluisha bua kumona bulongolodi bua Yehowa mushindu kayi?

8 Bua tuetu kuikala ne disanka mu bulongolodi bua Nzambi ne kutua nyama ku mikolo mushindu udiye mulongolole malu mu tshisumbu, mbimpe tuikale ne budipuekeshi. Tuangate tshilejilu tshia Petra, nsongakaji uvua mukolele mu dîku dia Bantemu. Bu muvuaye musue kuenza malu mu wende mushindu, wakalekela kubuela mu bisangilu. Pakapita bidimu, wakatuadija kabidi kubuela mu bisangilu. Mpindieu udi ne disanka dia kuikala mu bulongolodi bua Yehowa ne udi ujinga ne muoyo mujima bua kutua mushindu udibu balongolole malu mu tshisumbu nyama ku mikolo. Tshivua tshimusake bua kupingana ntshinyi? Udi wamba ne: “Budipuekeshi ne bupuekele nngikadilu ibidi ivua mingambuluishe bua meme kudiumvua mudilekelele mu bulongolodi bua Nzambi.”

9. Muntu udi ne budipuekeshi udi umona biakudia bia mu nyuma bitudi tupeta mushindu kayi? Bua tshinyi bualu ebu budi bumuvuija ne mushinga wa bungi?

9 Muntu udi ne budipuekeshi udi ne dianyisha dia bungi bua malu adi Yehowa mulongolole kusangisha ne biakudia bia mu nyuma. Nunku, muntu wa nunku udi ulonga Bible ne tshisumi ne ubala bikole Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! Anu bu batendeledi ba Yehowa bakuabu ba lulamatu, udi mua kudienzeja bua kuikala ubala mukanda mupiamupia onso kumpala kua yeye kuuteka mu tshilaminu tshiende tshia mikanda. Tuetu tuleja dianyisha ne budipuekeshi bua kubala ne kulonga mikanda yetu, nebituambuluishe bua kuya kumpala mu malu a Nzambi ne Yehowa neakuate netu mudimu bikole mu bulongolodi buende.​—Eb. 5:13, 14.

10. Mmushindu kayi utudi mua kuleja lungenyi lua kuikala bu mukese mu tshisumbu?

10 Muntu udi wenza malu bu mukese udi “munene” mu mukuabu mushindu. Mbasungule bantu balume bakumbane ku diambuluisha dia nyuma muimpe wa Yehowa bua kuenzabu mudimu bu bakulu mu tshisumbu tshionso. Badi balongolola malu a mu nyuma bu mudi: bisangilu bia tshisumbu, mudimu wa buambi ne batangila mikoko. Tudi tuleja mutudi ne lungenyi lua kuikala mukese patudi tutua malu adibu balongolola nyama ku mikolo ne muoyo mujima. Nunku tudi tuenza bua tshisumbu tshikale ne disanka, ditalala ne tshikale mu buobumue. (Bala Ebelu 13:7, 17.) Biwikala mukulu anyi musadidi, kuenaku mua kuleja ne budipuekeshi dianyisha kudi Yehowa bua mudiye mukueyemene padiye mukupeshe diakalenga dia kuenza mudimu eu anyi?

11, 12. Nngikadilu kayi udi mua kutuambuluisha bua kuikala ne mushinga wa bungi mu bulongolodi bua Yehowa? Bua tshinyi bidi nanku?

11 Muntu udi wenza malu bu mukese udi “munene” anyi udi ne mushinga wa bungi mu bulongolodi bua Yehowa bualu budipuekeshi budiye nabu budi bumuvuija mutendeledi wa Nzambi muimpe. Bivua bimpe bua Yezu kudimuijaye bayidi bende bua kuenza malu bu bakese bualu bamue ba kudibu bakavua balonda lungenyi luvuaku mu tshikondo atshi. Luka 9:46 udi wamba ne: “Bakakokangana munkatshi muabu bua kumanya uvua munene kupita bakuabu.” Tudiku petu mua kutuadija kuela meji ne: tudi bapite bena Kristo netu bakuabu mu mushindu kampanda peshi tudi bapite bantu bakuabu mu tshibungi anyi? Bantu ba bungi mu bulongolodi ebu batu ne lutambishi ne batangila anu malu abu nkayabu. Tudi tuepuka lutambishi patudi tuenza malu ne budipuekeshi. Tuetu tuenza nunku ne tuteka disua dia Yehowa kumpala, netuambuluishe bikole bena Kristo netu.

12 Mubelu wa Yezu wa kuenza malu bu bakese udi bushuwa utusaka bua kuenza nunku. Katuenaku mua kudienzeja bua kuikala ne lungenyi lua muntu mukese mu malu onso atudi tuenza anyi? Tukonkonone mutudi mua kuenza nunku mu nsombelu isatu.

DIENZEJA BUA KUIKALA BU MUKESE

13, 14. Mmushindu kayi udi mulume anyi mukaji mua kuenza malu bu mukese? Bualu ebu budi mua kuambuluisha dibaka diabu mushindu kayi?

13 Mu dibaka. Bantu ba bungi lelu batu baditatshisha bikole bua manême abu. Batu baakeba nansha padi kuenza nunku kunyangakaja manême a bakuabu. Kadi muntu udi bu mukese yeye udi wenza malu ne lungenyi lua buena luvua Paulo mutuambile bua kuikala nalu. Wakafundila bena Kristo ba mu Lomo wamba ne: “Tuipatshilayi malu adi afila ditalala ne malu adi akoleshangana.” (Lomo 14:19) Muntu udi wenza malu bu mukese udi ukeba ditalala ne muntu yonso nangananga ne muena dibaka nende.

14 Tuakule bua dijikija lutetuku. Mulume ne mukajende badi mua kuikala yonso wa kudibu ne wende mushindu wa dijikija lutetuku. Pamuapa mulume mmusue kusomba kumbelu ubala mikanda bua kujikija lutetuku. Kadi mukajende yeye mmusue kupatuka bua kuya kudia peshi kumona balunda. Nebikale bipepele bua mukaji kunemeka bayende yeye umona ne: bayende udi ne budipuekeshi ne utabalela bua kumanya malu adiye musue ne adiye kayi musue pamutu pa kuditatshisha anu bua malu ende. Mulume pende neanange mukajende ne neamuanyishe padiye umona ne: mukajende kena anu udienzeja bua malu ende nkayende, kadi udi uditatshisha bua bayende. Malanda a bena mu dibaka adi akola padi yonso wa kudibu wenza malu bu mukese.​—Bala Filipoyi 2:1-4.

15, 16. a) Ndungenyi kayi ludi mu Musambu wa 131 luvua Davidi muambe bua kuikala nalu? b) Mmunyi mudi bualu ebu bututangila bua malu atudi ne bua kuenza mu tshisumbu?

15 Mu tshisumbu. Bantu ba bungi lelu batu basue kukumbaja diakamue majinga adibu nawu. Kabatu ne lutulu anyi bamanye mua kuindila to. Kuikala ne lungenyi lua muntu mukese kudi kutuambuluisha bua kutekemena kudi Yehowa. (Bala Musambu wa 131:1-3.) Kuikala ne budipuekeshi ne kutekemena kudi Yehowa kudi kutupetesha bukubi, bukole ne masanka. Kabiena bikemesha bua muvua Davidi mukankamije bena Isalele nende bua kuindila Nzambi wabu ne lutulu to.

16 Udi mua kukoleshibua ku muoyo mushindu wa muomumue paudi windila Yehowa ne lutulu. (Mus. 42:5) Pamuapa udi mua kuikala “ujinga mudimu muimpe” ne “wipatshila mudimu wa butangidi.” (1 Tim. 3:1-7) Bushuwa, udi ne bua kuenza malu onso adi mua kuambuluisha nyuma muimpe bua kukupetesha ngikadilu idi ikengela bua kulua mutangidi. Kadi udi mua kuenza tshinyi wewe mumone ne: bakuabu mbapete midimu eyi lukasa kadi buebe wewe bitshidi binenga? Muntu udi bu mukese ne udi windila ne lutulu bua kupeta majitu kampanda mu tshisumbu, neatungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka ne neasanke bua kuenza mudimu kayi wonso udibu bamupesha.

17, 18. a) Mmasanka kayi atudi mua kupeta patudi tulomba luse ne basue kufuila bakuabu luse? b) Nsumuinu 6:1-5 udi utulomba bua kuenza tshinyi?

17 Mu malanda etu ne bantu bakuabu. Bitu bikolele bantu ba bungi bua kulomba luse. Kadi batendeledi ba Nzambi badi baleja mudibu ne lungenyi lua muntu mukese padibu bitaba bilema biabu ne balomba luse. Mbadiakaje kabidi bua kufuila bantu bakuabu badi babenzela bibi luse. Lutambishi lutu lukebesha matapuluka ne matandu; kadi kufuilangana luse kudi kukebesha ditalala mu tshisumbu.

18 Mbimpe ‘tudipuekeshe’ bua kulomba luse dîba ditudi bapangile bua kukumbaja bualu kampanda butuvua balaye kadi malu kaayi menzeke mu mushindu utuvua batekemene. Nansha biobi bienzeke ne: muntu eu udi mua kuikala pende ne tshilema mu bualu ebu, muena Kristo udi udipuekesha udi wimanyina pa bilema biende ne ubitaba.​—Bala Nsumuinu 6:1-5.

Mmu nsombelu kayi iudi mua kuenza malu bu muntu mukese?

19. Bua tshinyi yonso wa kutudi udi ne bua kuikala ne dianyisha bua mubelu udi mu Bible wa kuenza malu bu muntu mukese?

19 Tudi ne disanka dia bungi bua mudi Bible utukankamija bua kuikala ne lungenyi lua muntu mukese. Nansha mudibi mua kutukolela imue misangu bua kuleja lungenyi elu, kumanya mushindu udi Mufuki wetu utumona ne kuanyisha budipuekeshi budiye nabu kudi mua kutusaka bua kuikala ne ngikadilu muimpe eu. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuikala ne mushinga wa bungi bu batendeledi ba Yehowa. Nunku yonso wa kutudi enze malu bu muntu mukese.

^ tshik. 5 Tudi bashintulule mêna.