1., 2. a) Milline Jumal oli Jehoova Iisraeli rahvale? b) Millisele küsimusele aitab see artikkel vastuse saada?

NEHEMJA päevil tunnistasid mõned leviidid avalikult palves, et nende esiisad „tõrkusid kuulmast” korduvalt Jehoova käske. Ent ikka ja jälle leidis kinnitust tõsiasi, et Jehoova on „andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest”. Nüüd osutas Jehoova oma ärateenimata heldust pagendusest kodumaale naasnud Nehemja-aegsetele juutidele (Neh. 9:16, 17).

² Igaüks meist võiks endalt küsida: mida võib Jehoova andeksand tähendada minule? Et aidata sellele tähtsale küsimusele vastust saada, vaadelgem lugusid kahest mehest, kellele Jehoova andestas. Nendeks olid kuningad Taavet ja Manasse.

3.—5. Millised tõsised patud Taavet tegi?

³ Kuigi Taavet oli jumalakartlik mees, tegi ta mitu tõsist pattu. Kaks neist olid seotud abielupaari Uurija ja Batsebaga. Nende pattude tagajärjed olid traagilised kõigile asjaosalistele. Siiski räägib see, kuidas Jumal Taavetit distsiplineeris, palju Jehoova valmiduse kohta andestada. Mõelgem, mis tol korral juhtus.

⁴ Taavet saatis Iisraeli sõjaväe piirama ammonlaste pealinna Rabbat. See asus umbes 80 kilomeetrit Jeruusalemmast idas, teisel pool Jordani jõge. Ühel õhtul nägi Taavet oma palee katuselt Jeruusalemmas abielunaist Batsebat ennast pesevat. Tema meest polnud kodus. Batseba silmitsemine tekitas Taavetis sellist erutust, et ta käskis tuua naise enda paleesse, kus ta temaga abielu rikkus (2. Saam. 11:1—4).

 ⁵ Kui Taavet kuulis, et Batseba on rasedaks jäänud, laskis ta tema abikaasa Uurija Jeruusalemma tagasi kutsuda, lootuses, et viimane on oma naisega seksuaalvahekorras. Kuid hoolimata Taaveti õhutusest Uurija isegi ei läinud koju. Seepärast kirjutas kuningas oma väepealikule salajase kirja, kus ta käskis panna Uurija „kõige tugevama tapluse esirinda” ning teistel sõduritel tema tagant taanduda. Seetõttu oli Uurijat kerge rünnata ja ta suri lahingus, just nagu Taavet oli plaaninud (2. Saam. 11:12—17). Niisiis raskendas abielu rikkunud kuninga süüd see, et ta lasi tappa süütu mehe.

6. Kuidas Jehoova reageeris Taaveti pattudele ja mida see tema kohta räägib?

⁶ Loomulikult nägi Jehoova kõike, mis juhtus. Miski ei jää tema silmade eest varjule (Õpet. 15:3). Ehkki pärast kuningas abiellus Batsebaga, siis „see asi, mis Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis paha” (2. Saam. 11:27). Kuidas Jumal reageeris Taaveti tõsistele pattudele? Ta saatis prohvet Naatani Taaveti juurde. Kuna Jehoova on andeksandja Jumal, otsis ta ilmselt põhjust Taavetile halastamiseks. Kas pole see Jehoova juures südantsoojendav? Ta ei sundinud Taavetit oma patte üles tunnistama, vaid lasi lihtsalt Naatanil jutustada kuningale loo, mis ilmestas tema pattude suurust. (Loe 2. Saamueli 12:1—4.) Kui hea viis seda delikaatset olukorda käsitleda!

7. Kuidas reageeris Taavet Naatani jutustatud loole?

⁷ Naatani jutustatud lugu puudutas kuninga õiglustunnet. Taavet sai vihaseks loos mainitud rikka mehe peale ja sõnas Naatanile: „Nii tõesti kui Jehoova elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” Peale selle ütles Taavet, et ebaõigluse ohvrile tuleks hüvitada tekitatud kahju. Kuid siis kõlas rabav teadaanne! „See mees oled sina!” lausus Naatan. Seejärel ütles prohvet Taavetile, et tema tegude tagajärjel ei lahku „mõõk” tema soost ja et tema peret tabab õnnetus. Samuti pidi teda avalikult alandatama tema eksimuste pärast. Taavet mõistis, milliseid kohutavaid asju ta oli teinud, ja tunnistas kahetsevalt: „Mina olen pattu teinud Jehoova vastu!” (2. Saam. 12:5—14).

8., 9. Mil moel tuleb Laulust 51 ilmsiks see, kuidas Taavet oma pattudesse suhtus, ja mida see õpetab meile Jehoova kohta?

⁸ Hiljem komponeeris Taavet laulu, mille sõnad teevad ilmsiks tema südamesttuleva kahetsuse. Laul 51, kus on kirjas Taaveti anuv palve Jehoovale, näitab selgelt, et ta tegi rohkemat kui lihtsalt tunnistas oma eksimusi. Ta ka kahetses oma patte. Taavet oli eeskätt mures oma suhete pärast Jumalaga. Ta pihtis: „Sinu vastu ükspäinis olen ma pattu teinud.” Ta anus Jehoovat: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! . . . Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!” (Laul 51:3—6, 9—14). Kas sinu palved on sama siirad ja avameelsed, kui räägid Jehoovale oma vigadest?

⁹ Jehoova ei hoidnud ära Taaveti pattude traagilisi tagajärgi. Need saatsid teda terve elu. Ent kuna Jehoova nägi Taaveti kahetsevat hoiakut — seda, et tal oli „murtud ja purukslöödud süda” —, siis ta andestas talle. (Loe Laul 32:5; Laul 51:19.) Kõikvõimas Jumal mõistab  patustava inimese tegelikke tundeid ja ajendeid. Selle asemel et lasta inimkohtumõistjatel abielurikkujad Moosese seaduse järgi surma mõista, sekkus Jehoova halastavalt ning tegeles Taaveti ja Batseba juhtumiga ise (3. Moos. 20:10). Jumal isegi pani nende poja Saalomoni Iisraeli järgmiseks kuningaks (1. Ajar. 22:9, 10).

10. a) Mis võis olla üks põhjus, miks Jehoova Taavetile andestas? b) Millisel juhul Jehoova andestab inimesele tema patud?

¹⁰ Veel üks põhjus, miks Jehoova Taavetile andestas, võis olla see, et Taavet ise oli olnud halastav Sauli vastu (1. Saam. 24:5—8). Nagu Jeesus selgitas, kohtleb Jehoova meid nii, nagu meie kohtleme teisi. Jeesus lausus: „Ärge mõistke enam kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest millise kohtuga teie kohut mõistate, sellisega mõistetakse kohut ka teie üle, ja millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile” (Matt. 7:1, 2). On tõesti julgustav teada, et Jehoova andestab meie patud — isegi kui need on nii tõsised nagu abielurikkumine või mõrv. Ta teeb seda juhul, kui me ise oleme andestava vaimuga, kui me tunnistame talle oma patud üles ja kui meie puhul on näha meeleparandust. Kui patustanud kahetsevad siiralt, tulevad Jehoovalt neile „kosutuse ajad”. (Loe Apostlite teod 3:19.)

11. Mil moel tegi kuningas Manasse Jumala silmis kurja?

¹¹ Mõelgem veel ühele Pühakirja jutustusele, mis näitab, et Jehoova on valmis andestama isegi ülimalt tõsiseid patte. Umbes 360 aastat pärast Taaveti valitsuse algust sai Juuda kuningaks Manasse. Tema 55-aastane valitsusaeg oli kurjuse poolest teada-tuntud ning tema jõledad teod tõid kaasa Jehoova hukkamõistu. Muu hulgas püstitas Manasse altareid Baalile, „kummardas kõiki taevavägesid”, heitis oma poegi tulle ja edendas spiritismi. „Ta tegi palju kurja Jehoova silmis.” (2. Ajar. 33:1—6.)

12. Mil viisil Manasse pöördus?

¹² Lõpuks viidi Manasse oma kodumaalt Babüloni vangi. Seal võisid talle meenuda Moosese sõnad Iisraeli rahvale: „Kui sul on kitsas käes ja kõik need asjad tabavad sind tulevasil päevil, siis pöördud sa Jehoova, oma Jumala poole ja kuulad tema häält!” (5. Moos. 4:30). Manasse pöördus ja muutis end.  Milles see ilmnes? Ta „alandas ennast väga” Jumala ees ja „palvetas tema poole” (nagu on kujutatud leheküljel 21) (2. Ajar. 33:12, 13). Pole teada, milliseid sõnu täpselt Manasse oma palvetes kasutas, kuid on võimalik, et need sarnanesid kuningas Taaveti sõnadega, mis on kirjas Laulus 51. Igal juhul muutus Manasse süda täielikult.

13. Miks Jehoova Manassele andestas?

¹³ Kuidas Jehoova vastas Manasse palvetele? „Siis andis Jumal temale järele, kuulis ta anumist.” Manasse mõistis oma pattude tõsidust ja kahetses südamest nagu Taavetki enne teda. Seepärast andestas Jumal Manassele ja seadis ta Jeruusalemmas uuesti kuningaks. Selle tulemusena „mõistis Manasse, et Jehoova on Jumal” (2. Ajar. 33:13). Kui julgustav on lugeda veel üht kinnitust selle kohta, et meie halastav Jumal andestab neile, kes siiralt kahetsevad!

14. Mis määrab selle, kas Jehoova andestab patustanule?

¹⁴ Tänapäeval on vähesed Jumala rahva seast pidanud otsima andestust nii tõsiste pattude pärast, nagu seda olid Taaveti ja Manasse patud. Kuid tõsiasi, et Jehoova neile kahele kuningale andestas, aitab meil mõista, et meie Jumal on valmis andestama isegi väga raskeid patte, kui patustanu tõesti kahetseb.

15. Kust me teame, et Jehoova ei andesta automaatselt?

¹⁵ Muidugi ei saa me selle põhjal järeldada, et Jehoova andestab automaatselt kõigile inimestele nende patud. Võrrelgem siinkohal Taaveti ja Manasse suhtumist isemeelse Iisraeli ja Juuda rahva omaga. Jumal saatis Naatani Taaveti juurde ja andis talle võimaluse  oma hoiakut muuta. Taavet oli selle eest väga tänulik. Kui Manasse oli suures ahastuses, ajendas see teda siiralt kahetsema. Kuid Iisraeli ja Juuda elanikud tihtipeale ei kahetsenud. Seepärast Jehoova ei andestanud neile. Ta saatis korduvalt oma prohveteid neile teada andma, kuidas ta suhtub nende sõnakuulmatusse. (Loe Nehemja 9:30.) Isegi pärast Babüloni pagendusest kodumaale naasmist laskis Jehoova tõusta ustavaid sõnumiviijaid, näiteks preester Esra ja prohvet Malakia. Kui rahvas tegutses Jehoova tahte järgi, tundsid nad suurt rõõmu (Neh. 12:43—47).

16. a) Mis oli selle tagajärg, et Iisraeli rahvas tervikuna ei kahetsenud? b) Millise võimaluse on Jehoova andnud üksikisikutele, kes on muistse Iisraeli rahva järeltulijad?

¹⁶ Pärast seda, kui Jeesus saadeti maa peale ja ta tõi täiusliku lunastusohvri, ei võtnud Jehoova enam vastu Iisraeli loomohvreid (1. Joh. 4:9, 10). Maa peal elades peegeldas Jeesus oma Isa suhtumist, lausudes kaastundlikult: „Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on saadetud . . . Kui sageli ma tahtsin koguda su lapsi kokku, nagu kana kogub tibusid oma tiibade alla! Aga teie ei tahtnud.” Niisiis ta teatas: „Vaata, teie koda jääb teile mahajäetuna!” (Matt. 23:37, 38). Seega asendati patune ja mittekahetsev rahvas vaimse Iisraeliga (Matt. 21:43; Gal. 6:16). Ent mida öelda sünnipärase Iisraeli üksikliikmete kohta? Neile võib osaks saada Jehoova andestus ja halastus, kui nad näitavad usku temasse ja Jeesus Kristuse ohvrisse. Selline võimalus avaneb ka neile, kes surid oma patte kahetsemata, kuid kes äratatakse üles puhastatud maa peale (Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15).

17., 18. Mida me peame tegema, et Jehoova meile andestaks?

¹⁷ Mida meil tuleks teha, teades, et Jehoova on valmis andestama? Me peaksime toimima Taaveti ja Manasse sarnaselt. Meil on vaja tunnistada oma patusust, kahetseda tehtud vigu, anuda siiralt Jehoovalt andestust ning paluda, et ta annaks meile puhta südame (Laul 51:12). Lisaks, kui oleme teinud raske patu, siis peaksime otsima vaimset abi kogudusevanematelt (Jaak. 5:14, 15). Sõltumata meie olukorrast on lohutav meeles hoida, millisena Jehoova kirjeldas end Moosesele. Ta ütles, et ta on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu”. Jehoova ei ole muutunud. (2. Moos. 34:6, 7.)

¹⁸ Kasutades võimsat kõnekujundit, lubas Jehoova kahetsevatele iisraellastele, et ta puhastab nad täielikult patu plekkidest, otsekui muutes „helepunased” [„erepunased”, UM] patud „lumivalgeks”. (Loe Jesaja 1:18.) Mida siis Jehoova andeksand meile tähendab? Meie pattude ja vigade täielikku andestamist, kui ilmutame tänulikkust ja kahetsust.

19. Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁹ Kuna Jehoova on meie vastu nii andestav, siis kuidas me saame teda jäljendada? Kuidas olla andestavad nende vastu, kes teevad tõsise patu, kuid kahetsevad siiralt? Järgmine artikkel aitab meil uurida oma südant, et saaksime veel rohkem sarnaneda oma Isa Jehoovaga, kes on „hea ja andeksandja” (Laul 86:5).