Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Ezivela Ebulungelweni Lethu

‘BekumLayezo OMnandi Khulu Engakhe NgawuZwa’

‘BekumLayezo OMnandi Khulu Engakhe NgawuZwa’

“NGEZANI zoke iintwezi?” kubuza uGeorge Naish, akhomba inyanda yamaplanka amamitha ali-18 asendaweni egade kubekwa kiyo izinto hlangana nePi yePhasi I eSaskatoon, Saskatchewan, eCanada. Watjelwa bona gade asetjenziselwa ukwakha imibhotjhongo eyelelisako hlangana nePi yePhasi I. Kamva umZalwana uNaish wahlathulula, “Kwabonakala kimi bona singawasebenzisa amaplanka lawo ukwakha imibhotjhongo yokurhatjha, begodu kwaba kokuthoma sicabanga ngokwenza isitetjhi somrhatjho bona senze umsebenzethu wokutjhumayela.” Ngemva komnyaka munye—ngo-1924—i-CHUC yathoma ukurhatjha. Bekungesinye seentetjhi zokuthoma ezirhatjha iindaba zekolo eCanada.

Pheze isilinganiso esifanako njenge-Europe, iCanada beyiyindawo efaneleko bona kufakazwe kiyo ngomrhatjho. UFlorence Johnson osebenza esitetjhini eSaskatoon wathi, “Siyawuthokoza umrhatjho wethu, iqiniso lifikelele abantu abanengi ebesingeze sakghona ukufikelela kibo. Begodu njengombana umrhatjho bewuyinto etja ngesikhatheso, abantu abanengi bebakutjhisakalela ukuzwa yoke into ebeyirhatjhwa.” Ngo-1926, abaFundi beBhayibhili (njengombana aboFakazi bakaJehova bebabizwa njalo ngesikhatheso) bebasebenzisa iintetjhi zabo emadorobheni amane weCanada. *

Khuyini egade uzoyizwa newulalele eminye yemirhatjho le? Abavumi abavela emabandleni wendawo kanengi bebabhina bakhambisana neensimbi ngitjho nama-orchestra amancani. Kwamambala, abazalwana godu bebanikela iintjumayelo begodu barage neengcoco zeBhayibhili. U-Amy Jones, owaba nengcenye eengcocweni, uyakhumbula, “Nesisekonzweni yesimini, bengizazisa begodu umninimuzi ngezinye iinkhathi bekathi, ‘Iye, ngikuzwile emrhatjhweni.’”

Abafundi beBhayibhili eHalifax, eNova Scotia, bathoma ihlelo elitjha lokurhatjha ngendlela ebeyingakajayeleki ngesikhatheso—ihlelo lapho babawa abalaleli bona badose umtato begodu babuze imibuzo yeBhayibhili. Omunye umzalwana watlola, “Indlela abasabela ngayo ehlelweneli beyikarisa. Besingakghoni ukuyiphendula yoke imitato ngombana beyimnengi khulu.”

Njengompostoli uPowula, abaFundi beBhayibhili bathola ukusabela okuhlukahlukeneko emlayezweni lo. (IzE. 17:1-5) Abanye abalaleli bawuthanda umlayezo lo. Ngokwesibonelo, uHector Marshall nekezwa abaFundi beBhayibhili bakhuluma ngeStudies in the Scriptures emrhatjhweni, wa-oda imiqulu esithandathu. Kwamva watlola, “Bengicabanga bona iincwadezi zizongisiza ngifundise esikolweni sangoSondo (Sunday school). Nokho, ngesikhathi aqeda ukufunda umQulu I, uHector waqunta ukulisa esondweni lakhe. Waba mtjhumayeli otjhisekako bekwaba kulapho ahlongakala khona ngo-1998, wakhonza uJehova ngokuthembeka. Epumalanga yeNova Scotia, ilanga langemva kokurhatjha ikulumo ethi, “UmBuso, IThemba LePhasi,” isiKhulu u-J. A. MacDonald watjela umzalwana wendawo leyo: “Abantu be-Cape Breton Island bawuzwile umlayezo izolo bona bekumlayezo omnandi khulu ebakhe bawuzwa ephasineli.”

Ngakelinye ihlangothi, abafundisi bebakwatile. Amanye amaKatolika eHalifax athusela ngokutjhabalalisa isitetjhi ebekubanjelwa kiso amahlelo wabaFundi beBhayibhili. Akhuthazwa badosiphambili bekolo, ngo-1928 urhulumende wamemezela bona amalayisensi wokurhatjha weentetjhi zabaFundi beBhayibhili ngekhe avuselelwe. Nebasabelako, abazalwana nabodade barhatjha iphetjhana elithi, Who Owns the Air?—umlayezo walo otloliweko gade uphikisana namagadango anganabulungiswa wakarhulumende loyo. Nanyana kunjalo iinkhulu zakarhulumende zala ukuvuselela amalayisensi wokurhatjha wabaFundi beBhayibhili.

Kghani lokhu kwasidanisa isiqhema esincani seenceku zakaJehova eCanada? U-Isabel Wainwright wavuma, “Ekuthomeni, bekubonakala njengokuthumba okukhulu ngenaba. Kodwana bengazi bona uJehova bekazoyikhandela ngathana bekafuna bonyana siragele phambili sitjhumayela ngomrhatjho. Ngalokho kufuze bona bekutjho bonyana kufanele sitjhentjhele kwenye indlela eqakatheke ngokudluleleko bona sirhatjhe iindaba ezimnandi zomBuso.” Kunokuthembela khulu emrhatjhweni bona batjhumayele, abaFundi beBhayibhili eCanada bathoma ukudzimelela ekuvakatjheleni abantu emakhayenabo. Nokho, ngesikhathi sabo, umrhatjho ngokuqinisekileko wadlala indima ekulu ekurhatjheni ‘umlayezo omnandi khulu ebakhe bawuzwa.’—Ezivela ebulungelweni lethu eCanada.

^ isig. 4 Bona batjhumayele emrhatjhweni, abazalwana eCanada godu bebabhadala ezinye iintetjhi zokurhatjha bona barhatjhe umlayezo weBhayibhili.