Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tungunuka ne kusemena pabuipi ne Yehowa

Tungunuka ne kusemena pabuipi ne Yehowa

“Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.”​—YAK. 4:8.

1, 2. a) ‘Mmayele’ kayi adi Satana nawu? b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Nzambi ntshinyi?

PAVUA Yehowa Nzambi mufuke bantu uvua musue bua basemene pabuipi nende. Kadi Satana mmusue bua tuikale tuela meji ne: katuena dijinga ne Yehowa, anu bu yeye. Ke mutuye ushima bantu ne ke muvuaye mushime Eva mu budimi bua Edene. (Gen. 3:4-6) Katshia anu ku kale, bantu ba bungi mbenze tshilema tshia muomumue.

2 Bia disanka, tuetu katuena basue kukuluka mu buteyi bua Satana to. “Katuena bapange mayele ende to.” (2 Kol. 2:11) Satana udi udienzeja bua kutusemeja kule ne Yehowa padiye utusaka bua kusungula njila mubi. Anu mutuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale, tudi mua kuenza disungula dimpe bua bidi bitangila mudimu, dijikija dia lutetuku ne malanda a bena mu dîku dietu. Netumone mu tshiena-bualu etshi mudi kulama bintu bidi bena sianse bapatule, makanda a mubidi, makuta ne lumu pa muaba wabi mua kutuambuluisha bua ‘kusemena pabuipi ne Nzambi.’​—Yak. 4:8.

BINTU BIDI BENA SIANSE BAPATULE

3. Leja mudi muntu mua kuenza mudimu bimpe anyi bibi ne biamu bidi bena sianse bapatule.

3 Mu buloba bujima, tudi tumona mudi biamu bidi bena sianse bapatule bivulangane mu bantu. Muntu yeye muenze mudimu bimpe ne biamu ebi, bidi mua kumuambuluisha. Kadi yeye muenze nabi mudimu bibi, bidi mua kutshiamakana pankatshi pende ne Tatuetu wa mu diulu. Tuakule tshilejilu bua ordinatere. Tshibejibeji tshiudi ubala etshi, mbatshifunde ne mbatshipatule ku diambuluisha dia ordinatere. Ordinatere udi mua kuambuluisha muntu bua kuenza makebulula, kuyukila ne imue misangu bua kujikija lutetuku. Kadi, udi mua kutukuata ku bupika. Bena malu a madisuisha badi bitabijija bantu ne budimu ne: badi ne bua kusumba bintu bitshidi bipatukilaku. Bu muvua nsongalume kampanda ne dijinga dikole dia kupeta ordinatere wa mushindu kampanda wakapanyisha mu musokoko kamue ka ku tuonyi tuende bua kumusumba. Eku nkupangila lungenyi kua mushindu kayi!

4. Mmunyi muvua muena Kristo kampanda muakaje mushindu uvuaye wenza mudimu ne ordinatere?

4 Mbibi kabidi bua kunyanga malanda ebe ne Yehowa anu bua kuenza mudimu bibi anyi mêba a bungi ne biamu bidibu bapatula ebi. Nsonga muena Kristo mukuabu ukadi ne bidimu bipatshila ku 30 diende Jon * udi wamba ne: “Ndi mumanye mudi Bible wamba ne: tudi ne bua ‘kudisumbila tshikondo’ bua malu a mu nyuma. Kadi bua ordinatere, ndi muluishi wanyi meme nkayanyi.” Jon uvua misangu ya bungi usomba ku Enternete too ne mundankulu. Udi wamba ne: “Nansha pamvua mutshioke bikole, kabivua bipepele bua kukosa muyuki anyi kulekela ditangila filme ivua kayiyi anu yonso mimpe to.” Bua Jon kulekela tshilele tshibi etshi, wakenza bua tshiamu tshiende tshikale tshidikanga nkayatshi padi dîba dia kulala dikumbana.​—Bala Efeso 5:15, 16.

Nuenu baledi, ambuluishayi bana benu bua kuenza mudimu bimpe ne biamu bidi bena sianse bapatule

5, 6. a) Mmidimu kayi idibu bapeshe baledi bua bidi bitangila bana babu? b) Mmunyi mudi baledi mua kuikala bajadike ne: bana babu badi ne balunda bimpe?

5 Nuenu baledi, kanuena ne bua kulondolola anu kalu ne kalu konso kadi bana benu benza to, kadi nudi ne bua kulondesha mushindu udibu benza mudimu ne ordinatere. Kanubalekedi batangila malu a tshiendenda tshia masandi ku Enternete, manaya a tshikisu, malu a mîdimu ne badia bulunda ne bantu babi anu bua kuikalabu ne tshia kuenza ne bua bikale badilekelele. Nuenu benze nanku, badi mua kudiambila ne: ‘Bu mudi baledi betu kabayi bakula, nanku bitudi tuenza mbimpe.’ Bu munudi baledi, mudimu wenu ngua kukuba bana benu nansha bakadi bansonga ku tshintu kayi tshionso tshidi mua kubasemeja kule ne Yehowa. Nansha nyama itu ikuba bana bayi ku njiwu. Fuanyikija tshidi nyama wa ourse mua kuenza padi muntu ukengesha bana bende.​—Fuanyikija ne Hoshea 13:8.

6 Baledi wetu, ambuluishayi bana benu bua badia bulunda ne bena Kristo ba tshitembu bana ne bakole. Nuvuluke ne: bana bena mbasue bua nuenu kupitshisha nabu dîba dia bungi. Nunku, kebayi dîba dia kuseka, kunaya, kuenza mudimu ne ‘kusemena pabuipi ne Nzambi’ pamue. *

MAKANDA A MUBIDI

7. Bua tshinyi tuetu bonso tutu basue kuikala ne makanda a mubidi?

7 “Malu kayi?” Tshiambilu etshi tshidi tshileja nsombelu mubi udi nende bantu. Bu muvua baledi betu ba kumpala balekela Satana ubasemeja kule ne Yehowa, ke bua tshinyi tuetu bonso tudi tusama lelu. Masama adi akumbaja tshipatshila tshia Satana, bualu patudi tusama mbikole bua kuenzela Yehowa mudimu. Patudi tufua, katuena mua kumuenzelawu to. (Mus. 115:17) Mu bulelela, tutu basue kuenza tshitudi mua kuenza bua kuikala ne makanda a mubidi. * Tudi kabidi ne bua kuditatshisha bua makanda a mubidi a bena Kristo netu.

8, 9. a) Mmunyi mutudi katuyi mua kuditatshisha bikole menemene bua makanda a mubidi? b) Kuikala ne disanka kudi kutupetesha masanka kayi?

8 Nunku, ki mbimpe kuditatshisha bikole menemene bua makanda a mubidi to. Bamue bantu batu badifila mu dienza tumpanye tua bimue biakudia, luondapu anyi manga kampanda kupita too ne mushindu udibu badifila mu diyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Badi mua kuikala bela meji ne: badi bambuluisha bantu bakuabu. Nansha nanku, ki mbimpe kutumbisha manga a luondapu anyi bintu bia kulaba pambidi ne mishindu ya kubilaba kumpala kua kubuela mu bisangilu anyi panyima pabi ku Nzubu wa Bukalenge anyi wa mpuilu ne mpungilu to. Bua tshinyi?

9 Tutu tudisangisha bua kuakula malu a Nzambi ne kuvudija disanka dietu didi difumina ku nyuma muimpe wa Nzambi. (Gal. 5:22) Mu bikondo bia nunku, kupesha bantu mibelu anyi manga bobu batulombe peshi kabayi batulombe, kudi mua kukepesha tshipatshila tshia bisangilu bietu ne kupangisha bantu bakuabu disanka. (Lomo 14:17) Muntu nkayende ke udi ne bua kudiangatshila dipangadika bua bidi bitangila makanda ende a mubidi. Bualu bukuabu mbua ne: kakuena muntu udi mua kujikija masama onso to. Nansha baminganga bimpe batu bakulakaja, basama ne ndekelu wa bionso bafua. Kutamba kuditatshisha bua makanda a mubidi kakuena mua kulepesha matuku etu a muoyo. (Luka 12:25) Ku lukuabu luseke, ‘mutshima wa disanka udi buanga budi busangaja bimpe.’​—Nsu. 17:22.

10. a) Nngikadilu kayi idi mimpe ku mêsu kua Yehowa? b) Mmushindu kayi utudi mua kupeta makanda a mubidi mimpe?

10 Bia muomumue, mbimpe kuditatshisha bua tshimuenekelu tshietu. Kadi, katuena ne bua kudienzeja bikole bua kumbusha bimanyinu bionso bia bukulakaje to. Bimanyinu ebi bidi bileja dikala muntu mukole, muakanyine kanemu ne bileja buimpe bua munda. Tshilejilu, Bible udi wamba ne: ‘Nsuki mitoke tòò idi tshifulu tshia butumbi, nebatshipete mu njila wa buakane.’ (Nsu. 16:31) Ke mushindu udi Yehowa utumona, ne tudi ne bua kudimona petu nanku. (Bala 1 Petelo 3:3, 4.) Nunku, bidiku bia meji bua kuditeka mu njiwu ya patupu pa kuitaba bua batupande anyi kulonda luondopu kampanda anu bua kulua muimpe anyi? “Disanka dia Yehowa” didi difila buimpe budi bufumina munda nansha tuetu bikale bukole kayi anyi ne makanda a mubidi a mushindu kayi. (Neh. 8:10) Anu mu bulongolodi bupiabupia ke mutuapetulula makanda a mubidi onso ne bulengele bua bunsonga. (Yobo 33:25; Yesh. 33:24) Mu dindila tshikondo atshi, kuikala ne meji ne ditabuja nekutuambuluishe bua kusemena pabuipi ne Yehowa patudi tusungula bua kuenza malu adi mimpe lelu.​—1 Tim. 4:8.

MAKUTA

11. Mmunyi mudi biuma mua kulua buteyi?

11 Makuta kaatu mabi to, ne ki mbibi bua kuenda mushinga udi muimpe to. (Muam. 7:12; Luka 19:12, 13) Kadi, kuikala ne “dinanga dia makuta” nekutusemeje kule ne Yehowa. (1 Tim. 6:9, 10) “Tunyinganyinga tua malu a mu ndongoluelu wa malu eu,” mmumue ne: kuditatshisha bikole bua bintu bia ku mubidi kudi mua kunyanga malanda etu ne Nzambi. Nansha “mashimi adi nawu biuma,” mmumue ne: kudishima ne: biuma bidi mua kutupetesha disanka dia kashidi ne kutukuba. (Mat. 13:22) Yezu wakaleja patoke ne: “Muntu nansha umue” kena mua kuenzela Nzambi ne biuma mudimu pamue to.​—Mat. 6:24.

12. Mmateyi a mushindu kayi adiku lelu mu malu a makuta? Tudi mua kuepuka mushindu kayi?

12 Kumona makuta mu mushindu mubi kudi mua kufikisha muntu ku dienza malu mabi. (Nsu. 28:20) Malaya a kupeta makuta lukasa bipepele mmakoke bamue bantu bua kunaya manaya a mfranga peshi bua kulonda madisuisha bua kupeta bintu kampanda; mmakoke too ne bamue bena Kristo. Bakuabu mbadiele mu nkutu bualu bavua bakeba kuela makasa a bungi musangu umue. Kulu kudibishisha makuta anu bua lukuka to. Ikala ne meji mimpe. Nansha bobu bakuanyishila tshintu kampanda bamba muditshi tshimpe, kabitu anu nanku misangu yonso to.

13. Mmushindu kayi udi mmuenenu wa Yehowa bua makuta mushilangane ne wa bena mu bulongolodi ebu?

13 Tuetu tuteka “Bukalenge ne buakane” bia Yehowa pa muaba wa kumpala, Yehowa neabeneshe mushindu utudi tuenza malu ne nkatshinkatshi bua kupeta bintu bitudi nabi dijinga. (Mat. 6:33; Ef. 4:28) Ki mmusue kutumona tubungila patudi mu bisangilu bualu tudi benze mudimu mêba a bungi peshi basombe mu bisangilu tuela meji a malu a makuta. Kadi bantu ba bungi ba mu bulongolodi ebu batu bela meji ne: anu kuditatshisha bikole bua kupeta makuta ke kudi mua kupetesha muntu mushindu wa kuikala bimpe matuku atshilualua. Badi kabidi basaka bana babu bua kudifundila pabu tshipatshila tshia kupeta bintu bia ku mubidi bia bungi. Yezu wakaleja ne: meji a nunku mmabi. (Bala Luka 12:15-21.) Bualu ebu budi mua kutuvuluija Gehazi, uvua muele meji ne: uvua mua kuikala muena lukuka eku muikale mu malanda mimpe ne Yehowa.​—2 Bak. 5:20-27.

14, 15. Bua tshinyi katuena mua kutekemena bua makuta kutukubawu? Fila tshilejilu.

14 Badi baleja mudi imue mikanku mikuluke pavuayi mipangile bua kuambula tshikela tshinene tshivua tshiyipite makanda. Bualu bua nunku budiku mua kufikila muena Kristo anyi? Alex udi mukulu mu tshisumbu udi wamba ne: “Tshitu ne tshitulatula to, bualu nansha pantu mpongolola mafuta mu tshianza, meme mumone ne: nga bungi, ntu mpingaja makuabu mu tshindundu.” Kadi Alex wakaditua mu malu a mishinga wela meji ne: uvua ne bua kulekela mudimu eu mu matuku makese ne kulua mpanda-njila. Wakadifila bikole bua kumanya bintu bishilashilangane bivuabu bapana ne makasa avuabu bela. Wakangata makuta ende avuaye ulama ne avuabu bamusombeshe, kusumbaye bintu bivuabu bamuambile muvuabi mua kubanda mushinga ne lukasa. Pamutu pa kubandabi mushinga, biakapueka. Alex udi wamba ne: “Ngakadisuika bua kupetulula makuta anyi. Ngakela meji ne: meme muanji kuindila, bidi mua kubanda kabidi mushinga.”

15 Munkatshi mua ngondo ya bungi, Alex wakatungunuka anu ne kuela meji bua bintu biende. Biakamukolela bua kudifila mu malu a Nzambi, katshivua ulala kabidi bimpe to. Kadi bintu kabiakabanda mushinga to. Alex wakajimija makuta, kupanaye too ne lupangu luende. Udi wamba ne: “Ngakanyingalaja bena mu dîku dianyi bikole.” Alex wakapeta dilongesha dia mushinga. Udi wamba ne: “Mpindieu ndi mumanye ne: muntu udi weyemena bulongolodi bua Satana ebu, needibue mâyi ku makasa bibi be.” (Nsu. 11:28) Bulelela, kueyemena makuta ne bintu bitudi nabi peshi mushindu utudi mua kupeta makuta mu bulongolodi ebu nkueyemena Satana udi “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu.” (2 Kol. 4:4; 1 Tim. 6:17) Katshia anu ku dîba adi, Alex mmupepeje nsombelu wende bua kuyisha “lumu luimpe.” Wewe mumukonke neakuambile ne: kuenza nunku nkumupeteshe yeye ne dîku diende disanka ne nkubasemeje pabuipi ne Yehowa.​—Bala Mâko 10:29, 30.

KUDITUMBISHA

16. Kuditumbisha kuimpe nkushilangane ne kubi mushindu kayi?

16 Kuditumbisha bua malu mimpe kudi mua kuikala kuimpe. Tshilejilu, tudi ne bua kuikala tuditumbisha misangu yonso bualu tudi Bantemu ba Yehowa. (Yel. 9:24) Tuetu tudiangata ne mushinga mukumbane nebituambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe ne kuakaja bikadilu bia tshitembu. Kadi kudiangata ne mushinga mupitshidile kudi mua kutusemeja kule ne Yehowa.​—Mus. 138:6; Lomo 12:3.

Pamutu pa kujinga bua kupeta bujitu kampanda mu tshisumbu, sanka bua mudimu wa buambi

17, 18. a) Fila bilejilu bia mu Bible bia bantu bavua ne budipuekeshi ne bia bantu bavua ne lutambishi. b) Mmushindu kayi uvua muanetu wa balume mukuabu kayi mulekele lutambishi lumusemeja kule ne Yehowa?

17 Mu Bible mudi bilejilu bia bantu bavua ne lutambishi ne bia bavua ne budipuekeshi. Mukalenge Davidi wakadipuekesha bua kukeba buludiki bua kudi Yehowa, ne Yehowa wakamubenesha. (Mus. 131:1-3) Kadi Yehowa wakapuekesha mukalenge Nebukadenesâ ne mukalenge Beleshasâ bavua ne lutambishi. (Dan. 4:30-37; 5:22-30) Lelu kudi kabidi malu adi ateka budipuekeshi buetu mu diteta. Tshilejilu, Ryan udi ne bidimu 32 ne udi musadidi wa mudimu mu tshisumbu, wakumbuka mu tshisumbu tshiabu ne kuya mu tshikuabu. Udi wamba ne: “Mvua mutekemene bua kulua mukulu mu matuku makese, kadi tshidimu tshijima tshiakapita tshiyi mulue mukulu.” Ryan uvuaku mua kufiika munda wela meji ne: bakulu kabavua bamuangata ne mushinga anyi? Uvuaku mua kulekela bisangilu, ulekela lutambishi lumusemeja kule ne Yehowa ne bantu bende anyi? Bu ni nguewe, uvua mua kuenza tshinyi?

18 Ryan udi wamba ne: “Ngakabala malu onso mu mikanda yetu mu biena-bualu bivua biakula bua kutekemena bualu budi kabuyi bukambana.” (Nsu. 13:12) Udi wamba kabidi ne: “Ngakatuadija kumona ne: mvua ne bua kuikala ne lutulu ne budipuekeshi. Mvua ne bua kulekela bua Yehowa andongeshe.” Ryan wakalekela kuditatshisha bua malu ende ne kutuadijaye kuenzela bakuabu mudimu mu tshisumbu ne mu buambi. Mu matuku makese ukavua ulongesha bantu ba bungi bavua balubuluka Bible. Udi wamba ne: “Pangakalua mukulu panyima pa tshidimu tshijima ne tshitupa, tshivua bualu bumvua tshiyi mutekemene to. Nkavua mulekele kuditatshisha bua bualu ebu, bualu mvua nsanka bikole bua mudimu wa diyisha.”​—Bala Musambu wa 37:3, 4.

SHALA PABUIPI NE YEHOWA

19, 20. a) Ntshinyi tshidi mua kutujadikila ne: malu atudi tusungula bua kuenza dituku dionso kaena atusemeja kule ne Yehowa? b) Mbilejilu kayi bia bantu bavua bashale pabuipi ne Yehowa bitudi ne bua kuidikija?

19 Malu onso atudi bakonkonone mu tshiena-bualu etshi ne tshishale adi ne wawu muaba mu nsombelu wetu. Tudi tuditumbisha bualu tudi batendeledi ba Yehowa. Kuikala mu dîku dia disanka ne kuikala ne makanda a mubidi, mmapa manene a kudi Yehowa. Tudi bumvue ne: mudimu ne makuta bidi mua kutuambuluisha bua kukumbaja majinga etu. Tudi bamanye ne: kujikija lutetuku kudi mua kutuambuluisha ne bintu bidi bena sianse bapatule bidi mua kuikala pabi ne mushinga. Kadi kuditua mu dikeba bintu bionso ebi ne muoyo mujima dîba didi kadiyi dikumbanyine ne mu mushindu mubi peshi mu mushindu udi ubengangana ne ntendelelu wetu kudi mua kutusemeja kule ne Yehowa.

Tshintu nansha tshimue katshikusemeji kule ne Yehowa

20 Bulelela, ke tshidi Satana musue. Kadi udi mua kuepuka bua nsombelu mubi eu kakufikidi wewe ne dîku diebe to. (Nsu. 22:3) Semena pabuipi ne Yehowa ne shala pabuipi nende. Tudi ne bilejilu bia bungi bia mu Bible bidi mua kutuambuluisha mu tshilumbu etshi. Hanoka ne Noa ‘bakenda ne Nzambi.’ (Gen. 5:22; 6:9) Mose “wakatungunuka mushindame bu uvua umona Yeye udi kayi umueneka.” (Eb. 11:27) Nzambi wakambuluisha Yezu bualu uvua anu wenza malu avua asankisha Tatuende wa mu diulu. (Yone 8:29) Idikija bilejilu ebi. “Nusanke misangu yonso. Nusambile misangu yonso. Nuikale nuela Nzambi tuasakidila bua malu onso.” (1 Tes. 5:16-18) Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikusemeja kule ne Yehowa to.

^ tshik. 4 Tudi bashintulule mêna.

^ tshik. 6 Bala Réveillez-vous! udi ne tshiena-bualu tshia ne: “Faites de vos enfants des adultes responsables” wa ngondo wa 10/2011.

^ tshik. 7 Bala Réveillez-vous! udi ne tshiena-bualu tshia ne: “Une meilleure santé en cinq leçons” wa ngondo 3/2011.