Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuenzayi mudimu katuyi tunyingalala

Tuenzayi mudimu katuyi tunyingalala

“Bu mundi mupue malu adi mashale panyima muoyo, ngipatshila malu adi kumpala.”​—FILIP. 3:13.

1-3. a) Kunyingalala ntshinyi? Kudi mua kutuenzela tshinyi? b) Nku tshinyi kudi tshilejilu tshia Paulo tshituambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu katuyi tunyingalala?

MUFUNDI wa tusala mukuabu diende John Whittier wakafunda ne: “Kakuena mêyi atu abungamija adi muntu mua kuamba peshi kufunda bu a ne: ‘Bu meme nansha mumanye!’” Mufundi wa tusala eu uvua wakula bua malu adi mua kulua kunyingalaja muntu wela meji ne: uvua mua kuikala muenze mu mushindu mukuabu. Kunyingalala nkudiela meji, kudijinga bua bualu kampanda butudi benze peshi butudi katuyi benze, ne kudi kabidi mua kumvuija kudila bua bualu kampanda. Tuetu bonso tukadi benze malu kampanda atudi tuela meji ne: bu koku mushindu wa kupingana panyima, tudi mua kuenza mushindu mukuabu. Utuku pebe unyingalala bua malu kayi?

2 Bamue bantu bavua benze bilema binene ne pamuapa benze ne mibi minene. Bakuabu ki mbenze bualu bubi to, kadi badi bela meji bikala malu avuabu basungule bua kuenza ke avua akumbana. Bamue bantu bavua babenge kuimanyina pa malu mabi avuabu benze ne balue kuakaja nsombelu wabu. Bakuabu bobu badi batungunuka anu ne kudiela meji bua malu avuabu benze kale bamba ne: “Bu meme nansha...” (Mus. 51:3) Wewe udi ku luseke kayi? Udiku wela meji ne: udi mua kuenzela Nzambi mudimu kuyi unyingalala nansha kakese kutuajila ku mpindieu anyi? Kudiku tshilejilu kampanda tshimpe tshidi mua kutuambuluisha bua kuenze nunku anyi? Kakuyi mpata, ntshilejilu tshia mupostolo Paulo.

3 Paulo wakenza bilema binene ne kusungulaye kabidi malu mimpe a kuenza mu nsombelu wende. Wakanyingalala bikole bua malu mabi avuaye muenze kale, kadi wakalonga kabidi bua kuakaja nsombelu wende mu dienzela Nzambi mudimu ne lulamatu. Tumonayi mudi tshilejilu tshiende mua kutuambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu katuyi tudiela meji.

NSOMBELU MUBI UVUA NENDE PAULO KUMPALA

4. Nsombelu kayi mubi uvua nende mupostolo Paulo kumpala?

4 Paulo uvua mufalesa patshivuaye nsonga ne wakenza malu avua malue kumunyingalaja pashishe. Tshilejilu, uvua ulombola malu bua bakengeshe bayidi ba Kristo ne tshikisu. Bible udi wamba ne: diakamue pakashipabu Stefano, “Shaula [wakalua Paulo] wakatuadija kukengesha tshisumbu bibi menemene. Uvua ubuela mu nzubu ne mu nzubu, upulumunamu balume ne bakaji ubapatula pambelu, ubelesha mu buloko.” (Bien. 8:3) Mumanyi wa malu a mu Bible kampanda diende Albert Barnes wakamba ne: muaku wa tshiena Greke udibu bakudimuna ne: ‘kukengesha bibi menemene’ udi uleja “muvua Shaula muditue ne tshisumi mu dikengeshangana ne tshiji tshikole.” Nunku, Barnes wakamba ne: “Shaula wakaluisha tshisumbu anu bu nyama udi ne luonji.” Bu muvua Shaula ne tshisumi mu ntendelelu wa bena Yuda, uvua wela meji ne: Nzambi uvua mumupeshe mudimu wa kuimanyika buena Kristo. Nunku, wakalondakaja bena Kristo ne tshikisu tshionso, ‘ufuna bua kubenzela bibi ne bua kushipa nansha balume nansha bakaji’ bua kubajimija bonso.​—Bien. 9:1, 2; 22:4. *

5. Leja muvua Shaula mulekele kukengesha bayidi ba Yezu ne mulue muyishi wa malu a Kristo.

5 Shaula uvua mulongolole bua kuya ku Damaseke bua kupatula bayidi ba Yezu mu nzubu yabu ne kuya nabu ku Yelushalema ku bukole bua kubakengeshabu ku Kabadi kanene. Kadi, wakapangila bualu uvua uluisha Mutu wa tshisumbu tshia bena Kristo. (Ef. 5:23) Pavua Shaula mu njila mutangila ku Damaseke, Yezu wakatuilangana nende ne nsese ivua milue mu tshishima yakashiya Shaula mpofo. Pashishe Yezu wakatuma Shaula ku Damaseke bua kuindilaye malu makuabu. Bible mmuleje tshiakenzeka pashishe.​—Bien. 9:3-22.

6, 7. Tshidi tshileja ne Paulo uvua mumanye nsombelu mubi uvuaye nende kale ntshinyi?

6 Malu avua Paulo wangata ne mushinga akashintuluka diakamue pakaluaye muena Kristo. Pamutu pa yeye kuluisha ne tshikisu Buena Kristo, wakalua muakuidi wabu munene. Nansha nanku, wakalua kufunda ne: “Bulelela, nuvua bumvue malu amvua ngenza kale mu buena Yuda, mumvua ntungunuka ne kukengesha tshisumbu tshia Nzambi bibi menemene, nkeba bua kutshibutula.” (Gal. 1:13) Pashishe, wakaleja kabidi muvuaye unyingalala bua nsombelu mubi uvuaye nende kumpala pakafundilaye bena Kolinto, bena Filipoyi ne Timote. (Bala 1 Kolinto 15:9; Filip. 3:6; 1 Tim. 1:13) Paulo kavua uditumbisha pavuaye ufunda malu ende aa to, kavua kabidi wenza malu bienza bu ne: kakuvua bualu buvua buenzeke to. Uvua mumanye bimpe ne: uvua muenze bilema binene.​—Bien. 26:9-11.

7 Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible diende Frederic Farrar wakakula bua tshikondo tshivua Shaula “wenza mudimu mukole wa kukengesha bantu.” Farrar wakamba kabidi ne: tuetu bumvue tshivua malu mabi avua Paulo muenze mu nsombelu wende “netumvue bujitu bua kanyinganyinga kavuaye mua kuikala naku ne mêyi avua bantu bavua bamukine mua kuikala bamuamba.” Imue misangu ivua Paulo ukumbula bisumbu, bana betu bavuaye upetangana nabu bua musangu wa kumpala bavua mua kuikala pamuapa bamuamba ne: ‘Wewe ke Paulo, wewe si ke uvua utukengesha au!’​—Bien. 9:21.

8. Paulo uvua mumvue mushindu kayi bua luse ne dinanga bivua Yehowa ne Yezu bamuleje? Ndilongesha kayi ditudi tupeta?

8 Kadi Paulo wakalua kumanya ne: uvua mua kukumbaja mudimu wende wa kuyisha anu bua ngasa wa Nzambi. Wakakula mu mikanda 14 yakafundaye bua ngikadilu wa luse wa Nzambi misangu 90 kupita bafundi bakuabu ba Bible. (Bala 1 Kolinto 15:10.) Paulo wakanyisha luse luvua Nzambi mumuleje ne uvua musue kujadika ne: Nzambi kavua mumuleje ngasa wende patupu to. Nunku, ‘wakenza mudimu mukole’ kupita bapostolo bakuabu bonso. Tshilejilu tshia Paulo tshidi tshileja patoke ne: Yehowa mmusue kutujimijila mibi minene ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu udi upikula tuetu tuyitonda ne tushintulula nsombelu wetu. Edi ndilongesha dinene bua muntu yonso udi wela meji ne: mbikole bua kuitaba masanka adi mulambu wa Kristo mua kumupetesha. (Bala 1 Timote 1:15, 16.) Nansha muvua Paulo mukengeshe Kristo bikole, wakafunda ne: “Muana wa Nzambi uvua munnange ne mudifile bua bualu buanyi.” (Gal. 2:20; Bien. 9:5) Bulelela, Paulo wakalonga mua kuenza mudimu kayi utamba kunyingalala. Ke dilongesha diudi mupete pebe anyi?

Paulo wakalonga bua kuenzela Nzambi mudimu kayi unyingalala

UDIKU UDIELA MEJI BUA BUALU KAMPANDA ANYI?

9, 10. a) Bamue batendeledi ba Yehowa batu banyingalala bua malu kayi? b) Bua tshinyi kutamba kunyingalala bua malu mabi atuvua benze kale nkubi?

9 Uvuaku muenza malu kampanda kale adi akunyingalaja lelu anyi? Ukadiku mujimije makanda ebe ne dîba diebe mu dienza malu mabi anyi? Uvuaku muenze bualu kampanda buvua bunyingalaje bantu bakuabu anyi? Peshi udi mua kuikala unyingalala bua malu makuabu. Nanku, tshiudi mua kuenza ntshinyi?

10 Bantu ba bungi batu banyingalala. Kunyingalala njila ne njila kudi kumvuija kudiela meji bikole, kubungama bikole anyi kusamisha mutu bikole. Kudi kusamisha muoyo bikole. Kunyingalala kutuku kujikija tshilumbu anyi? Nansha kakese. Fuanyikijabi ne: udi musombe pa muonji musuika ku ditamba dia mutshi, udikupa kumpala ne upingana panyima. Udi ujimija bukole bua bungi kadi kuena ne kuudi mua kuya to. Nunku, pamutu pa kushala unyingalala bua amue malu, udi mua kuenza malu kampanda mimpe adi mua kukupetesha disanka. Udi mua kulomba muntu uuvua muenzele bibi luse ne pamuapa kupingaja nende malanda. Udi mua kuepuka tshintu tshionso tshidi mua kukufikisha ku dienza bibi, bua kulu kupeta ntatu mu matuku adi kumpala. Kadi, udi kabidi anu mua kutuilangana ne malu makuabu a mu nsombelu. Kunyingalala kudi anu kutekesha muntu bua kamonyi mushindu wa yeye kuenzela Nzambi mudimu bimpe. Kanyinganyinga kakatu ne bipeta bimpe to.

11. a) Tudi mua kuenza tshinyi bua Yehowa kutufuilaye luse ne kutuleja bulenga? b) Mmêyi kayi a mu Bible adi mua kutupetesha ditalala dia mu lungenyi bua bilema bituvua benze kale?

11 Bamue bantu batu ne muoyo wa kulekela bilema bivuabu benze kale bibafikisha ku didimona ne: kabena ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. Badi mua kuikala badimona kabayi bakumbane bua Nzambi kubafuilaye luse pamuapa bua tshilema kampanda tshivuabu benze peshi bua bitubu benza. Kadi umanye ne: nansha bobu bikale bavua benze bualu kayi, badi mua kunyingalala, kushintulula nsombelu wabu ne kulomba luse. (Bien. 3:19) Yehowa udi mua kubaleja luse ne bulenga anu muvuaye kabidi muleje bantu bakuabu ba bungi. Yehowa neangate ne mushinga muntu udi udipuekesha, wenza malu mimpe ne unyingalala ne muoyo mujima. Ke tshivua Nzambi muenzele Yobo wakamba ne: ‘Ndi nkudimuna mutshima wanyi, ndi nsomba mu lupuishi ne mu butue.’ (Yobo 42:6) Tuetu tudi ne bua kulonda tshidi Bible wamba bua kupeta ditalala dia mu lungenyi etshi: ‘Udi usokoka matomboka ende kena wikala ne diakalengele, kadi udi uwatonda, uwalekela, neafuidibue luse.’ (Nsu. 28:13; Yak. 5:14-16) Nunku, tudi mua kutondela Nzambi mibi yetu, kumulomba luse mu disambila ne kuenza malu adi mua kuakaja tshilema tshituvua benze. (2 Kol. 7:10, 11) Tuetu benze malu aa, Eu udi ‘utamba kubuikila mibi’ neatufuile luse.​—Yesh. 55:7.

12. a) Tshilejilu tshia Davidi tshidi tshitulongesha bua kuenza tshinyi padi kondo ka muoyo katulumbuluisha? b) Mmu mushindu kayi uvua Yehowa munyingalale? Kumanya bualu ebu kudi kutuambuluisha mushindu kayi? (Tangila malu adi mu kazubu.)

12 Disambila didi ne bukole ne didi dienza bua Nzambi enze malu a bungi. Davidi wakaleja muvuaye udiumvua mu disambila divuaye muenze ne ditabuja didibu baleje mu mukanda wa Misambu. (Bala Musambu wa 32:1-5.) Anu muvua Davidi muleje, kukeba bua kupuwisha kondo ka muoyo kavua kamulumbuluisha kuvua kumukengesha. Bidi bimueneka ne: uvua mua kuikala musame mu lungenyi ne ku mubidi ne mujimije disanka bua muvuaye kayi mubutonde. Tshiakenza bua Nzambi kufuilaye Davidi luse ne bua yeye kupeta disulakana ntshinyi? Anu pakatondelaye Nzambi bubi buende. Yehowa wakandamuna masambila a Davidi ne wakamupesha bukole bua kutungunuka ne nsombelu wende ne bua kuenza bualu kampanda bua mushinga mukole. Bia muomumue, wewe musambile Nzambi ne muoyo mujima, udi mua kujadika ne: Yehowa neateleje milombo yebe. Pikala malu mabi auvua muenze kale akusama ku muoyo, enze muebe muonso bua kuakajilula malu aa ne pashishe ikala mushindike ne: Yehowa mmukubuikidile bubi buebe.​—Mus. 86:5.

TANGIJA MÊSU EBE KUMPALA

13, 14. a) Ntshinyi tshitudi ne bua kuditatshisha bua kuenza mpindieu? b) Nkonko kayi idi mua kutuambuluisha bua kukonkonona nsombelu utudi nende lelu?

13 Bushuwa, malu mabi atuvua benze kale adi mua kutulongesha, kadi katuena ne bua kushala anu tunyingalala bua malu aa to. Pamutu pa nanku, tudi ne bua kuditatshisha bua malu atudi tuenza lelu ne atualua kuenza mu matuku adi kumpala. Ntshinyi tshitudi tuenza mpindieu, peshi tshitudi bapangile bua kuenza, tshidi mua kutufikisha ku diela meji bidimu kumpala ne: tuvua mua kuikala batshienze mu mushindu mukuabu? Tudiku tuenza malu ne lulamatu atuambuluisha bua kubenga kunyingalala mu matuku adi alua anyi?

14 Bu mukadi dikenga dinene pabuipi, katuena basue kuikala ne tunyinganyinga ne tuela meji ne: ‘Bua tshinyi tshivuaku muenzele Nzambi mudimu wa bungi? Bua tshinyi tshivuaku mulue mpanda-njila pamvua ne mushindu? Tshivua tshimpangisha bua kulua musadidi ntshinyi? Mvuaku mudienzeje bua kuvuala bumuntu bupiabupia anyi? Ndiku muntu wa mushindu udi Yehowa wanyishila bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia anyi?’ Pamutu pa kudiela meji patupu pa kudiela nkonko ya nunku, tudi basue bua ituambuluishe bua kudikonkonona ne kujadika ne: tudi tuenzela Yehowa mudimu ne muetu muonso. Tuetu katuyi benze nanku, netutungunuke ne kuenza malu alua kutunyingalaja bikole.​—2 Tim. 2:15.

KUNYINGALADI NANSHA KAKESE BUA MUDIMU WA TSHIJILA UUDI WENZA

15, 16. a) Bantu ba bungi mbadipangishe malu kayi bua kutekabu mudimu wa Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu? b) Bua tshinyi katuena ne bua kunyingalala bua malu atudi badipangishe bua kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala?

15 Netuambe tshinyi bua bamue ba kutudi badi badipangishe amue malu bua kuenzela Yehowa midimu ya pa buayi? Pamuapa uvua mua kuikala mulekele mudimu kampanda muimpe peshi mishinga mimpe iuvua wenda bua kuikala ne nsombelu mupepele ne kupeta dîba dia bungi dia kuenza malu a Bukalenge. Peshi udi mubenge bua kubuela mu dibaka anyi mubuelamu kadi muangata dipangadika dia kubenga kulela bua wikala ne mushindu wa kuenza mudimu wa pa buawu uuvua kuyi mua kuenza bu wewe mu dibaka anyi mulele bu mudi: kuenza mudimu ku Betele, kuasa Nzubu ya Bukalenge, kulua mutangidi wa tshijengu anyi misionere. Bu muudi wenda ukola, udiku unyingalala bua dipangadika diuvua muangate dia kuenzela Yehowa mudimu anyi? Udiku umona ne: mushindu uuvua mudipangishe amue malu kawuvua ne mushinga peshi ne: uvua mupitshishe dîba anyi? Nansha kakese.

16 Uvua muangate mapangadika aa bualu uvua munange Yehowa bikole ne uvua ne dijinga dikole dia kuambuluisha bantu bakuabu bavua basue kumuenzela mudimu. Kuedi meji ne: uvua mua kuikala bimpe bu wewe muenze malu mu mushindu mukuabu to. Ikala ne disanka dia bungi bua muudi mumanye ne: udi muenze tshiuvua mumanye ne: ke tshivua tshimpe bua wewe kuenza. Sanka bua muudi muenze muebe muonso bua kuenzela Yehowa mudimu. Kakupua muoyo muudi mudipangishe amue malu mu nsombelu webe to. Papeta bantu muoyo wa bushuwa, neakupeshe masanka mimpe a bungi audi kuyi muelele meji.​—Mus. 145:16; 1 Tim. 6:19.

MUUDI MUA KUENZA MUDIMU KUYI UDIJINGA

17, 18. a) Ntshinyi tshivua Paulo muenze bua kubenga kunyingalala bikole bua malu mabi avuaye muenze kale? b) Mmunyi muudi mua kuidikija tshilejilu tshiende?

17 Mmêyi kayi a mushinga avua Paulo mulonge avua mamuambuluishe bua kuenzelaye Nzambi mudimu kayi ne kanyinganyinga? Bilondeshile nkudimuinu wa John Phillips, Paulo wakamba ne: ‘Ndi mushiye malu a kale panyima, ndumbila bua kukuata tshintu tshionso tshidi kumpala kuanyi, mutangila kumpala bua kutshipeta.’ (Bala Filipoyi 3:13, 14.) Paulo kavua muimanyine pa malu mabi avuaye wenza mu ntendelelu wa bena Yuda to. Kadi, wakadifila ne bukole buende buonso bua kuikala mukumbane bua kupeta difutu dia muoyo wa tshiendelele divua dimuindile kumpala.

18 Tuetu bonso tudi mua kutumikila mêyi a Paulo au. Pamutu pa kuimanyina pa malu atukadi bashiye, ne kuela meji bua malu atudi katuyi mua kuenza kabidi, tudi ne bua kutangija mêsu etu ku malu adi kumpala. Bushuwa, katuena mua kupua bilema bituvua benze muoyo to, kadi katuena ne bua kushala bimanyinapu nansha. Tudi mua kudienzeja bua kushiya malu a kale panyima, kuenzela Nzambi mudimu ne muetu muonso mpindieu ne kutangija mêsu ku malu mimpe adi kumpala.

^ tshik. 4 Padibu bambulula bua muvua Shaula ukengesha bantu bakaji, bidi bileja ne: bavua benze mudimu wa bungi bua kumuangalaja Buena Kristo mu bidimu lukama bia kumpala anu mudibu benza kabidi lelu.​—Mus. 68:11.