Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Asafoŋ Onukpai—‘Amɛfata Wɔhe Kɛmiitsu Nii Kɛha Wɔmiishɛɛnamɔ’

Asafoŋ Onukpai—‘Amɛfata Wɔhe Kɛmiitsu Nii Kɛha Wɔmiishɛɛnamɔ’

“Wɔfata nyɛhe kɛmiitsu nii kɛha nyɛmiishɛɛnamɔ.”—2 KOR. 1:24, Ga Biblia hee.

1. Mɛni ha Paulo mii shɛ ehe yɛ Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ ahewɔ lɛ?

YƐ AFI 55 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ bɔfo Paulo yɛ Troa, ni ji ŋshɔnaa maŋ lɛ mli, shi eesusu nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ ahe. Mra mli yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, enu akɛ béi yɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ ateŋ, ni edɔ lɛ waa. No hewɔ lɛ, taakɛ tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ baafee lɛ, eŋma amɛ wolo koni ekɛjaje amɛ. (1 Kor. 1:11; 4:15) Etsu enaanyo nitsulɔ Tito hu kɛtee amɛŋɔɔ, ni eto gbɛjianɔ ni kulɛ ekɛ lɛ akpe yɛ Troa koni ebabɔ lɛ jɛmɛ amaniɛ. Nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, Paulo mɛ Tito yɛ Troa, ni eeshwe ni ele bɔ ni Korintobii lɛ yɔɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ, Tito baaa. Mɛni Paulo baafee? Efo lɛlɛ kɛtee Makedonia, ni emii shɛ ehe waa beni amɛyakpe yɛ jɛmɛ lɛ. Tito ha Paulo le akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ ebo Paulo ŋaawoo lɛ toi, ni amɛmiishwe ni amɛna ehiɛ. Beni Paulo nu enɛ lɛ, ená “miishɛɛ babaoo fe tsutsu lɛ.”—2 Kor. 2:12, 13; 7:5-9.

2. (a) Mɛni Paulo ŋma Korintobii lɛ yɛ hemɔkɛyeli kɛ miishɛɛ he? (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

2 No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Paulo ŋma Korintobii lɛ wolo ni ji enyɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Jeee akɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ wɔyeɔ, shi moŋ nyɛmiishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ, ejaakɛ hemɔkɛyeli mli nyɛdamɔ shi yɛ.” (2 Kor. 1:24) Mɛni Paulo tsɔɔ lɛ? Ni ŋmɛnɛ lɛ, mɛni asafoŋ onukpai baanyɛ akase kɛjɛ nakai wiemɔi lɛ amli?

WƆHEMƆKƐYELI KƐ WƆMIISHƐƐ

3. (a) Beni Paulo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli mli nyɛdamɔ shi yɛ” lɛ, mɛni etsɔɔ lɛ? (b) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kaseɔ Paulo?

3 Paulo tsĩ sui enyɔ ni he hiaa Kristofoi lɛ atã—hemɔkɛyeli kɛ miishɛɛ. Etsĩ hemɔkɛyeli  tã klɛŋklɛŋ, ni eŋma akɛ: “Jeee akɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ wɔyeɔ, . . . ejaakɛ hemɔkɛyeli mli nyɛdamɔ shi yɛ.” Paulo kɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, ele akɛ hemɔkɛyeli ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ yɔɔ lɛ hewɔ amɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, shi jeee lɛ loo mɔ kroko hewɔ. No hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni Paulo akudɔ nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ, ni esumɔɔɔ akɛ efeɔ nakai hu. Eyɛ nɔmimaa akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛɛlɛŋ, ni amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni ja. (2 Kor. 2:3) Ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai kaseɔ Paulo kɛtsɔ hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ amɛnyɛmimɛi lɛ amli akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ amɛyeɔ, ni amɛsɔmɔɔ lɛ kɛ tsui krɔŋŋ lɛ nɔ. (2 Tes. 3:4) Asafoŋ onukpai lɛ wooo asafoŋbii lɛ mlai ni yɔɔ kpɛŋŋ, moŋ lɛ, amɛyeɔ amɛbuaa amɛ koni amɛdamɔ Biblia mli shishitoo mlai kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa asafo lɛ kɛhaa lɛ anɔ amɛkpɛ amɛyiŋ. Asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yeee amɛnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ.—1 Pet. 5:2, 3.

4. (a) Beni Paulo ŋma akɛ: “Nyɛmiishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ” lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ? (b) Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai kaseɔ Paulo?

4 Paulo kɛɛ hu akɛ: “Nyɛmiishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ.” Namɛi ji “nitsumɔ hefatalɔi” nɛɛ? Amɛji mɛi ni kɛ Paulo tsu nii kɛye amɛbua Korintobii lɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ yɛ nakai wolo ni Paulo ŋma Korintobii lɛ nɔŋŋ mli lɛ, etsĩ hefatalɔi nɛɛ ateŋ enyɔ tã akɛ: ‘Yesu Kristo, mɔ ni mikɛ Silvano kɛ Timoteo shiɛ ehe sane yɛ nyɛteŋ lɛ.’ (2 Kor. 1:19) Kɛfata he lɛ, be fɛɛ be ni Paulo kɛ wiemɔ ‘nanemɛi nitsulɔi’ loo “hefatalɔi nitsulɔi” baatsu nii yɛ woji ni eŋmala lɛ amli lɛ, ekɔɔ mɛi ni ekɛtsu nii tamɔ Apolo, Akwila, Priska, Timoteo, kɛ Tito he. (Rom. 16:3, 21; 1 Kor. 3:6-9; 2 Kor. 8:23) No hewɔ lɛ, beni Paulo wie akɛ: “Nyɛmiishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ” lɛ, eekɛɛ Korintobii lɛ akɛ, lɛ kɛ mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ miisumɔ ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ kɛye amɛbua amɛ koni amɛná miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛŋ. Asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu miisumɔ ni amɛfee nakai nɔŋŋ. Amɛmiisumɔ ni amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ kɛye amɛbua amɛnyɛmimɛi lɛ koni amɛsɔmɔ “Yehowa kɛ miishɛɛ.”—Lala 100:2; Fil. 1:25.

5. Mɛɛ sane abi nyɛmimɛi komɛi, ni mɛni esa akɛ ofee beni wɔsusuɔ hetoi srɔtoi lɛ ahe lɛ?

5 Nyɛsɛɛ nɛɛ, abi nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ sane nɛɛ akɛ, “Mɛni asafoŋ onukpa ko wie loo efee ni ha oná miishɛɛ?” Beni wɔsusuɔ hetoi srɔtoi ni nyɛmimɛi nɛɛ kɛha lɛ ahe lɛ, kwɛmɔ akɛ kulɛ nakai ji bɔ ni bo hu obaaha hetoo lo. Kɛfata he lɛ, kwɛmɔ akɛ mɛni bo hu obaanyɛ ofee ni oha miishɛɛ ahi osafo lɛ mli. *

“NYƐŊAA PERSI MƆ NI ASUMƆƆ” LƐ

6, 7. (a) Mɛɛ gbɛ kome nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ atsɔ akase Yesu, Paulo, kɛ Nyɔŋmɔ tsuji krokomɛi? (b) Mɛni hewɔ wɔnyɛmimɛi lɛ náa miishɛɛ kɛ́ wɔkɛ amɛgbɛ́i tsɛ amɛ lɛ?

6 Wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ babaoo kɛɛ amɛmii shɛɔ amɛhe waa kɛ́ amɛna akɛ asafoŋ onukpai lɛ susuɔ amɛhe. Gbɛ kome ni onukpai lɛ tsɔɔ nɔ amɛfeɔ enɛ ji David, Elihu, kɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ ni amɛkaseɔ lɛ. (Nyɛkanea 2 Samuel 9:6; Hiob 33:1; Luka 19:5.) Yehowa tsuji nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ akɛ esusuɔ mɛi ahe kɛtsɔ mɛi lɛ agbɛ́i ni amɛkɛtsu nii lɛ nɔ. Paulo hu le akɛ ehe miihia ni ekai enyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ agbɛ́i, ní ekɛtsɛ amɛ. Etsɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni  fa fe 25 gbɛ́i ni ekɛmu woji ni eŋmala lɛ ateŋ ekome naa, ni eŋma yɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Persi lɛ he akɛ: “Nyɛŋaa Persi mɔ ni asumɔɔ” lɛ.—Rom. 16:3-15.

7 Ewa kɛha asafoŋ onukpai komɛi akɛ amɛaakai mɛi agbɛ́i. Shi kɛ́ amɛmia amɛhiɛ amɛfee nakai lɛ, ebaaha nyɛmimɛi lɛ ana akɛ amɛsusuɔ amɛhe. (2 Mose 33:17) Kɛji asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi lɛ agbɛ́i tsɛ amɛ beni amɛkwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ loo asafoŋ kpee fã kroko nɔ lɛ, ebaaha nyɛmimɛi lɛ aná miishɛɛ waa.—Nyɛkɛtoa Yohane 10:3 lɛ he.

“ETSU NII PII YƐ NUŊTSƆ LƐ MLI”

8. Mɛɛ gbɛ ko ni he hiaa waa Paulo tsɔ nɔ ekase Yehowa kɛ Yesu?

8 Paulo tsɔɔ hu akɛ esusuɔ mɛi krokomɛi ahe kɛtsɔ amɛyi ni ejie lɛ nɔ, ni no ji gbɛ kroko ni asafoŋ onukpai baanyɛ atsɔ nɔ amɛha amɛnyɛmimɛi lɛ aná miishɛɛ. No hewɔ lɛ, yɛ wolo ni Paulo ŋma yɛ mli akɛ enyɛmimɛi lɛ amiishɛɛnamɔ hewɔ etsuɔ nii lɛ mli lɛ, eŋma hu akɛ: “Mishwãa mifɔɔ nyɛnɔ babaoo.” (2 Kor. 7:4) Ekã shi faŋŋ akɛ, wiemɔi nɛɛ ha nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ na akɛ Paulo sumɔɔ amɛ waa. Ejie asafoi krokomɛi hu yi nakai nɔŋŋ. (Rom. 1:8; Fil. 1:3-5; 1 Tes. 1:8) Beni Paulo tsĩ Persi tã yɛ wolo ni eŋma Romabii lɛ mli lɛ, ekɛfata he akɛ: “[Persi tsu] nii pii yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.” (Rom. 16:12) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ baawo Persi hewalɛ aha! Paulo kase bɔ ni Yehowa kɛ Yesu Kristo jieɔ mɛi ayi lɛ.—Nyɛkanea Marko 1:9-11; Yohane 1:47; Kpoj. 2:2, 13, 19.

9. Mɛni hewɔ kɛ́ asafoŋbii lɛ jiejie amɛhe yi lɛ ehaa amɛnáa miishɛɛ waa lɛ?

9 Ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai hu le akɛ ehe miihia waa ni amɛjie amɛnyɛmimɛi lɛ ayi. (Abɛi 3:27; 15:23) Kɛ́ asafoŋ onukpa ko fee nakai lɛ, no tsɔɔ akɛ esusuɔ enyɛmimɛi lɛ ahe, ni enaa mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ lɛ. Ni nyɛmimɛi lɛ hu nyaa he waa kɛ́ onukpai lɛ jie amɛyi. Nyɛmi yoo ko ni eye aaafee afii 55 lɛ kɛɛ akɛ: “Afɔɔɔ miyi jiemɔ yɛ minitsumɔhe lɛ. Jeee mɔ ko he sane ji mɔ ko, ni nitsulɔi lɛ kɛ amɛhe shiɔ mple. No hewɔ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpa ko jie miyi yɛ nɔ ko ni mifee yɛ asafo lɛ mli lɛ he lɛ, mitsui nyɔɔ mimli, ni ewoɔ mi hewalɛ pam! Ehaa minuɔ he akɛ miŋwɛi Tsɛ lɛ sumɔɔ mi.” Nyɛmi nuu ko ni eji fɔlɔ mɔ kome mɔ ni miikwɛ bii enyɔ lɛ hu nu he nakai nɔŋŋ. Nyɛsɛɛ nɛɛ, onukpa ko jie eyi waa. Te nyɛmi nuu lɛ nu he eha tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni asafoŋ onukpa lɛ kɛɛ mi lɛ waje mi waa.” Anɔkwa, kɛ́ asafoŋ onukpai jɛ amɛtsuiŋ amɛjie amɛnyɛmimɛi lɛ ayi lɛ, ehaa amɛnáa miishɛɛ waa. Ni no baaha amɛná ekãa kɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ “ni amɛgbɔjɔɔɔ.”—Yes. 40:31.

NYƐKWƐA NYƆŊMƆ ASAFOKU LƐ NƆ

10, 11. (a) Te asafoŋ onukpai aaafee tɛŋŋ amɛkase Nehemia lɛ? (b) Mɛni baaye abua asafoŋ onukpa ko ní enyɛ ewo nyɛmi ko hewalɛ beni eyasara lɛ lɛ?

10 Mɛɛ gbɛ kroko ni he hiaa waa asafoŋ onukpai baanyɛ atsɔ nɔ atsɔɔ akɛ amɛsusuɔ amɛnyɛmimɛi lɛ ahe, bɔni afee ni amɛkɛ miishɛɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ? Kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa mɛi ni egbɔjɔ lɛ nɔ. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 20:28.) Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ fee nakai lɛ, belɛ amɛmiikase anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kadimɔ nɔ ni nuu anɔkwafo Nehemia fee beni ena akɛ enyɛmimɛi Yudafoi lɛ ekomɛi anijiaŋ eje wui lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, ehe fee oya kɛwo amɛ hewalɛ. (Neh. 4:8) Ŋmɛnɛ lɛ, asafoŋ onukpai hu feɔ nakai nɔŋŋ. Kɛ́ amɛnyɛmimɛi lɛ anijiaŋ je wui lɛ, amɛhe feɔ oya kɛwoɔ amɛ  hewalɛ. Onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛyasaraa nyɛmimɛi lɛ yɛ amɛshĩai amli koni amɛha amɛ “mumɔŋ duromɔ keenii lɛ eko.” (Rom. 1:11) Mɛni baaye abua asafoŋ onukpai lɛ ni amɛnyɛ amɛfee nakai?

11 Dani asafoŋ onukpa ko baayasara mɔ ko lɛ, esa akɛ etsɔ hiɛ esusu mɔ ni eyaasara lɛ lɛ he. Ebaanyɛ ebi ehe akɛ: ‘Mɛɛ naagbai mɔ lɛ kɛkpeɔ? Mɛni manyɛ mawie kɛwo lɛ hewalɛ? Mɛɛ ŋmalɛ loo Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ ko manyɛ mikɛwo lɛ hewalɛ?’ Kɛ́ asafoŋ onukpa ko tsɔ hiɛ esusu mɔ ni eyaasara lɛ lɛ he lɛ, ebaaha ewie nibii ni baatswa mɔ lɛ ama shi lɛ ahe moŋ fe ni ekɛ lɛ aaagba sane kɛkɛ. Kɛ́ onukpa ko yasara nyɛmi ko lɛ, ehaa nyɛmi lɛ wieɔ, ni eboɔ lɛ toi jogbaŋŋ. (Yak. 1:19) Nyɛmi yoo ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ asafoŋ onukpa ko jɛ etsuiŋ ebo bo toi lɛ, ehaa omii shɛɔ ohe pam.”—Luka 8:18.

Asafoŋ onukpa susuɔ bɔ ni eeefee ewo mɔ ni eyaasara lɛ lɛ hewalɛ he jogbaŋŋ dani eyaa

12. Namɛi hewalɛwoo he hiaa amɛ yɛ asafo lɛ mli, ni mɛni hewɔ?

12 Namɛi esa akɛ asafoŋ onukpai ayasara? Paulo wo enanemɛi asafoŋ onukpai lɛ hewalɛ ni ‘amɛkwɛ tooiku lɛ fɛɛ nɔ.’ Esa akɛ awo asafoŋbii lɛ fɛɛ, ni shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ po fata he lɛ hewalɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai lɛ awo amɛ hewalɛ lɛ? Ejaakɛ bei komɛi lɛ, mɛi ni he wa yɛ mumɔŋ nɛɛ nuɔ he akɛ amɛ pɛ amɛnyɛɛɛ amɛkpee shihilɛi ni jaraa ni amɛkɛkpeɔ lɛ anaa dɔŋŋ. Bɔni afee ni wɔnu nɔ hewɔ ni bei komɛi lɛ hewalɛwoo he hiaa nyɛmimɛi ni he wa yɛ mumɔŋ lɛ shishi lɛ, nyɛhaa wɔsusua sane ko ni ba Maŋtsɛ David nɔ lɛ he wɔkwɛa.

‘ABISHAI YE EBUA LƐ’

13. (a) Mɛɛ be Ishbi ni jɛ Nob lɛ ka akɛ ebaagbe David? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Abishai here David yiwala?

13 Beni afɔ David, ni no mli lɛ eji oblanyo lɛ mu akɛ maŋtsɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekɛ Goliat, ni eji oblaŋ lɛ bii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ yawu. David ni yɔɔ ekãa nɛɛ gbe oblaŋ lɛ. (1 Sam. 17:4, 48-51;  1 Kron. 20:5, 8) Afii komɛi asɛɛ, beni Israelbii lɛ kɛ Filistibii lɛ wuɔ ekoŋŋ lɛ, David kɛ oblaŋ kroko kpe. Atsɛɔ lɛ Ishbi ni jɛ Nob, ni lɛ hu eji oblaŋ lɛ bii lɛ eko. (2 Sam. 21:16) Shi yɛ be nɛɛ mli lɛ, shwɛ sharao ni oblaŋ lɛ agbe David. Mɛni ba? Jeee akɛ ekãa ni David yɔɔ lɛ naa eba shi, shi no mli lɛ egbɔjɔ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ: “David tɔ biti.” Beni Ishbi ni jɛ Nob lɛ yɔse akɛ etɔ David lɛ, “esusu akɛ eeegbe David.” Shi beni eka akɛ ekɛ ekplɔ lɛ baatsu David nɔŋŋ kɛkɛ ni “Abishai, Zeruia bi lɛ, ye bua lɛ ni [Abishai tswa] Filistinyo lɛ nɔ ni egbe lɛ.” (2 Sam. 21:15-17) Shwɛ sharao, kulɛ David gbo! Kwɛ bɔ ni ebaaŋɔɔ David naa waa akɛ Abishai hiŋmɛi yɛ ehe, ni ehe fee oya kɛye ebua lɛ beni ewala yaje oshara mli lɛ! Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ mli?

14. (a) Mɛni yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔkpeɔ naagbai wujiwuji anaa? (b) Te asafoŋ onukpai aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua mɛi ni amɛná miishɛɛ kɛ ekãa ekoŋŋ lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

14 Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ yaa nɔ amɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ naagbai ni Satan kɛ esamaŋfoi lɛ kɛbaa amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Wɔteŋ mɛi komɛi kɛ naagbai wujiwuji ekpe pɛŋ, shi wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔnyɛ wɔye amɛnɔ kwraa. Shi bei komɛi lɛ, naagbai nɛɛ ni wɔkɛkpeɔ nɔtonɔto lɛ baanyɛ aha wɔtɔ biti, ni wɔnijiaŋ aje wui. Ni kɛ́ wɔgbɔjɔ lɛ, ewaaa akɛ naagbai ni wɔbaanyɛ wɔye amɛnɔ lɛ po baatsi wɔ agbee shi. Yɛ be ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, yelikɛbuamɔ ni asafoŋ onukpa ko kɛbaaha wɔ lɛ baanyɛ aha wɔná miishɛɛ kɛ ekãa ekoŋŋ, taakɛ ebalɛ yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ. Nyɛmi yoo ko ni ji gbɛgbalɔ ni eye aaafee afii 65 lɛ kɛɛ akɛ: “Be ko lɛ, minaaa hetselɛ, ni shiɛmɔyaa haa etɔɔ mi waa. Asafoŋ onukpa ko yɔse bɔ ni migbɔjɔ lɛ, ni etsi ebɛŋkɛ mi. Ekɛ mi gba sane, ni ejɛ Biblia lɛ mli ewo mi hewalɛ. Mikɛ ŋaa ni ewo mi lɛ tsu nii, ni miná he sɛɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Kwɛ bɔ ni nakai asafoŋ onukpa lɛ jie mɔhesusumɔ kpo beni migbɔjɔ lɛ, ni eye ebua mi!” Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ wɔyɛ onukpai ni hiŋmɛii yɛ wɔhe, ní amɛfee klalo akɛ ‘amɛbaaye amɛbua wɔ,’ taakɛ Abishai fee lɛ?

“NYƐNA NƆ SUƆMƆ BABAOO NI MISUMƆƆ NYƐ”

15, 16. (a) Mɛni hewɔ nyɛmimɛi lɛ sumɔɔ Paulo waa lɛ? (b) Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ wɔsafoŋ onukpai lɛ waa lɛ?

15 Asafoŋ onukpai lɛ anitsumɔ lɛ kãaa shi akɔɔɔ. Bei komɛi lɛ, Nyɔŋmɔ tooi lɛ ahe susumɔ sɔŋŋ haaa onukpai lɛ aná wɔ kpakpa amɛwɔ, ni bei komɛi hu lɛ, amɛteɔ shi maŋkɛ po amɛsɔleɔ amɛhaa asafoŋbii lɛ loo amɛyayeɔ amɛbuaa amɛ. (2 Kor. 11:27, 28) Fɛɛ sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ kɛ miishɛɛ tsuɔ amɛsɔi lɛ ahe nii pɛpɛɛpɛ taakɛ Paulo fee lɛ. Eŋma Korintobii lɛ akɛ: “Masumɔ babaoo akɛ mafite nii ni miyɔɔ lɛ yɛ nyɛhe, ni asaŋ mikɛ mihe ashã afɔle yɛ nyɛsusumai ahewɔ.” (2 Kor. 12:15, Ga Biblia hee) Akɛni Paulo miisumɔ enyɛmimɛi lɛ hewɔ lɛ, ekɛ ehe shã afɔle kɛwo amɛ hewalɛ. (Nyɛkanea 2 Korintobii 2:4; Fil. 2:17; 1 Tes. 2:8) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ nyɛmimɛi lɛ sumɔɔ Paulo waa!—Bɔf. 20:31-38.

16 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔsumɔɔ wɔsafoŋ onukpai lɛ waa, ni wɔdaa Yehowa shi daa yɛ bɔ ni amɛsusuɔ wɔhe lɛ hewɔ. Wɔhe ni amɛsusuɔ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ. Kɛ́ amɛbasara wɔ lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ waa. Kɛfata he lɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ beni naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ haa wɔgbɔjɔɔ lɛ. Anɔkwa, asafoŋ onukpai nɛɛ ‘fata wɔhe kɛmiitsu ni kɛha wɔmiishɛɛnamɔ’ lɛɛlɛŋ.

^ kk. 5 Abi nyɛmimɛi nɛɛ nɔŋŋ akɛ, “Mɛɛ su kɛ́ asafoŋ onukpa ko jie lɛ kpo lɛ onyaa he waa?” Amɛteŋ mɛi babaoo kɛɛ amɛsumɔɔ asafoŋ onukpai ni anyɛɔ abɛŋkɛɔ amɛ. Wɔbaasusu nakai su lɛ he sɛɛ mli yɛ Buu-Mɔɔ kroko mli.