Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Leli LiLifa Lethu Elingokomoya

Leli LiLifa Lethu Elingokomoya

“Lokhu kulilifa leenceku zakaJehova.”—ISA. 54:17, Byington.

1. Ngethando, khuyini uJehova ayibulungele ukuzuzisa abantu?

UJEHOVA, ‘uZimu ophilako nohlala akhona’ ubulungele abantu umlayezwakhe onikela ukuphila. Lokhu kusiqinisekiso esingunomphela ngombana ‘ilizwi lakaZimu liphila ngokungapheliko.’ (1 Pit. 1:23-25) Maye uthi kusithabisa kangangani ukwazi ukuthi ngethando uJehova usibulungele imininingwana eqakatheke kangaka eLizwini lakhe, iBhayibhili!

2. ELizwini lakhe elitloliweko, khuyini uZimu akubulungele abantu bakhe bona bakusebenzise?

2 ELizwini lakhe, uZimu ubulungele abantu bakhe lona kanye ibizo azithiye lona bona balisebenzise. ImiTlolo ithoma ukukhuluma ‘ngoJehova uZimu emlandweni wamazulu nephasi.’ (Gen. 2:4) Ibizo lakaZimu latlolwa ngokusimangaliso iinkhathi ezimbalwa ematjeni aziimpara ebekanemiThetho eliTjhumi. Ngokwesibonelo, umthetho wokuthoma uthoma ngokuthi: “NginguJehova uZimu wakho.” (Eks. 20:1-17) Ibizo lakaZimu liragela phambili likhona ngombana iKosi emBusi uJehova ibulunge iLizwi nebizo layo naphezu kwayo yoke imizamo kaSathana yokulisusa.—Rha. 73:28.

3. Nanyana iimphoso zekolo sezirhagele kangaka, thina uZimu usibulungele ini?

3 ELizwini lakhe, uJehova ubulunge neqiniso. Nanyana iimphoso zekolo zirhagele kangaka ephasini loke, qala bona thina kusithokozisa kangangani ukuthi uZimu usinikele umkhanyo ongokomoya neqiniso! (Funda IRhalani 43:3, 4.) Njengombana iwomakazi labantu likhamba ebumnyameni, ngethabo thina siragela phambili nokukhamba ekukhanyeni okungokomoya esikuphiwe nguZimu.—1 Jwa. 1:6, 7.

SINELIFA OKUFUZE SIZIKHAKHAZISE NGALO

4, 5. Ngiliphi ilungelo elikhethekileko esalifumana kusukela ngomnyaka ka-1931?

4 NjengamaKrestu, sinelifa eliligugu. I-Collins Cobuild English Dictionary ithi: “Ilifa lenarha ngizo zoke iimfanelo namasiko wayo, namkha iindlela zokuphila esekuminyaka  zikhona, nesele zidlulele kwesinye isizukulwani zivela kwesinye.” Ilifa lethu elingokomoya libandakanya nesibusiso sokuthabela ilwazi elinembileko leLizwi lakaZimu nokulizwisisa kuhle iqiniso ngaye nangeminqopho yakhe. Libandakanya nelungelo elikhetheke kwamambala.

Sakuthabela ukwamukela ibizo elithi aboFakazi bakaJehova emhlanganweni wethu wesigodi ngo-1931

5 Ilungelwelo laba yingcenye yelifa lethu elingokomoya emhlanganweni wethu omkhulu eColumbus, e-Ohio, e-U.S.A., ngo-1931. Ehlelweni eligadangisiweko kwaba namaledere athi “JW.” Omunye udade wathi: “Sazenzela zethu iimphetho malungana nokuthi amaledere la mhlamunye atjho ukuthi—Just Wait, Just Watch, nokhunye.” Besibizwa ngabaFundi beBhayibhili, kodwana ngoSondo ngo-26 Julayi 1931, senza ilizwi lesiqunto lokubizwa ngebizo elithi, aboFakazi bakaJehova. Bekuvusa amadlharuma ukufumana ibizo elingokomTlolweli. (Funda u-Isaya 43:12.) Omunye umzalwana uyakhumbula: “Angekhe ngililibale itjhada lokuwahlwa kwezandla eladuma endaweni yomhlangano.” Akukho namunye ephasini ebekafuna ibizwelo, kodwana uZimu uyasibusisa njengombana sesilisebenzise isikhathi esingaphezu kweminyaka ematjhumi abunane. Maye kulilungelo elikhetheke kangangani ukuba boFakazi bakaJehova!

6. Ilifa lethu elingokomoya libandakanya namiphi imininingwana enembileko?

6 Ilifa lethu elingokomoya lifaka hlangana imininingwana eminengi enembileko nethembekileko yekadeni. Ngokwesibonelo, cabanga ngo-Abrahama, u-Isaka, noJakobosi. Amadoda la kunye nemindeni yawo kungenzeka baba nemikhulumiswano malungana nendlela yokuthabisa uJehova. Akusirari-ke ukuthi uJesefa olungileko wakwala ukuziphatha okumbi ngokomseme, ukwenzela bona ‘angoni kuZimu.’ (Gen. 39:7-9) Iinkolelo zobuKrestu zadluliswa ngomlomo namkha ngesibonelo. Hlangana nalokhu bekunamaphuzu aphathelene nesiDlo seKosi saNtambama umpostoli uPowula awadlulisela emabandleni wobuKrestu. (1 Kor. 11:2, 23) Namhlanjesi, imininingwana esiyitlhogako yokukhulekela uZimu “ngomoya nangeqiniso” iyingcenye yeLizwi lakhe elitloliweko. (Funda uJwanisi 4:23, 24, NW.) IBhayibhili yenzelwe ukukhanyisela boke abantu, kodwana thina njengaboFakazi bakaJehova siyithabela ngokukhethekileko.

7. Ilifa lethu libandakanya nasiphi isithembiso esiqinisa idolo?

7 Ngokwengcenye, ilifa lethu elingokomoya libandakanya neendaba ezigadangiswe mva nje eziqinisekisa bona ‘uJehova ungehlangothini lethu.’ (Rha. 118:7) Lokhu kusenza sizizwe sivikelekile, ngitjho nalapho sihlunguphazwa. Ingcenye eqinisa idolo yelifa lethu elingokomoya eliragela phambili likhula, sithembiswesi: “‘Akunasikhali esibekelwe wena esizakuphumelela begodu uzakubonisa loke ilimu elikumangalelako bona alinaqiniso. Lokhu kulilifa leenceku zakaJehova nokulunga kwazo kuvela kimi,’ kutjho uJehova.” (Isa. 54:17) Iinkhali zakaSathana angekhe zasilimaza unomphela.

8. Sizokufunda ngani esihlokwenesi nakwesilandelako?

 8 USathana bekasolo alinga ukurhayila iLizwi lakaZimu, ukususa ibizo elithi, Jehova, nokuminyezela iqiniso. Kodwana lokho bekunjengokuthela amanzi emhlana wedada, ngombana uJehova bekasolo ayibhidla imizamo leyo. Esihlokwenesi nakwesilandelako, sizokubona (1) indlela uZimu abulunge ngayo iLizwi lakhe; (2) indlela uJehova aqinisekise ngayo bona ibizo lakhe liyabulungwa; (3) nendlela uBabethu wezulwini aMthombo nomBulungi weqiniso esilithabelako ngayo.

UJEHOVA UBULUNGE ILIZWI LAKHE

9-11. Ngiziphi iimbonelo ezitjengisa bona iBhayibhili yaphuluka ekusahlelweni okuhlukahlukeneko?

9 UJehova ubulunge iLizwi lakhe ngazo zoke iindlela. I-Enciclopedia Cattolica (Catholic Encyclopedia): “Ngo-1229, uMkhandlu weToulouse wakhandela abantu abajayelekileko ekuwasebenziseni [amaBhayibhili wamalimi wendabuko] ngombono wokulwa nama-Albigenses nama-Waldenses . . . Umhlangano owabanjwa ngo-1234 eTarragona, eSpain, ngaphasi kwelawulo kaJames I waba nemikhandela efanako. . . . UMkhandlu wababhitjhobhi bamaRoma wangenela kokuthoma endabeni le ngo-1559, lokha irhelo lakaPaul IV leencwadi ezingakavunyelwa likhandela ukugadangiswa nokuba neBhayibhili yelimi lendabuko ngaphandle kwemvumo ye-Ofisi eliCwengileko.”

10 Naphezu kokuthi iBhayibhili beyisolo isahlelwa ngeendlela ezihlukahlukeneko, isesekhona. Ngabo-1382, uJohn Wycliffe nabalingani bakhe benza itjhugululo yokuthoma yeBhayibhili yesiNgisi. Omunye umtjhugululi weBhayibhili bekunguWilliam Tyndale owabulawa ngo-1536. Kubikwa bona warhuwelela abotjhelelwe esigodweni, wathi: “Kosi, vula amehlo wekosi yamaNgisi.” Ngemva kwalokho wakghanywa bewatjhiswa.

11 IBhayibhili yaphuluka nalapho iqalene nokuphikiswa. Ngokwesibonelo ngo-1535, iBhayibhili yesiNgisi eyatjhugululwa nguMiles Coverdale yaqopha umlando. UCoverdale wasebenzisa itjhugululo kaTyndale ‘yeTestamende eliTjha’ ‘neyeTestamende eliDala’ kusukela kuGenesisi ukuya kumiLandu. Ezinye iingcenye wazisusela emiTlolweni yesiLathini neBhayibhilini kaMartin Luther yesiJarimani. Namhlanjesi i-New World Translation of the Holy Scriptures ithandelwa ukuzwakala kwayo, ukunamathela emongweni wamambala weBhayibhili, nokusebenziseka kwayo lula ekonzwenethu. Kuyasithabisa ukuthi akunamandla wamadimoni namkha wabantu akhandele ukubulungwa kweLizwi lakaJehova.

UJEHOVA UBULUNGA IBIZO LAKHE

Amadoda anjengoTyndale adela ukuphila kwawo ngebanga leLizwi lakaZimu

12. I-New World Translation idlale yiphi indima ekubulungweni kwebizo lakaZimu?

12 UJehova uZimu waqinisekisa bona ibizo lakhe liyabulungwa eLizwini lakhe. Endabeni le, i-New World Translation idlala indima eqakathekileko. Esendlalelweni sayo, ikomidi yabatjhugululi bayo abazinikeleko yatlola:  “Okusepakameni ngetjhugululo le kubuyiselwa kwebizo lakaZimu endaweni yalo efaneleko emitlolweni yesiNgisi. Lokhu kwenziwe ngokusebenzisa indlela eyamukelekako yesiNgisi ebizweni elithi, ‘Jehova’ elivela iinkhathi eziyi-6 973 emiTlolweni yesiHebheru, nezima-237 emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi.” Nje, i-New World Translation seyifumaneka iphelele namkha iyingcenye, ngamalimi angaphezu kwe-116, begodu sekugadangiswe amakhophi wayo angaphezu kwe-178 545 862.

13. Kubayini kungathiwa abantu bebasolo balazi ibizo lakaZimu kusukela ekubunjweni kwabo?

13 Abantu besolo balazi ibizo lakaZimu kusukela ekubunjweni kwabo. U-Adamu no-Efa bebalazi, begodu bebakwazi kuhle nokuliphimisela. Ngesikhathi uHamu atjengisa ukungamhloniphi uyise ngemva kwakaKukhulamungu, uNuwa wathi: “Akabusiswe uJehova, uZimu kaShemi, begodu [indodana kaHamu] uKhanani akabe sigqila sakhe.” (Gen. 4:1; 9:26) UZimu ngokwakhe wathi: “NginguJehova. Lelo libizo lami; angekhe nganikela muntu iphazimulo yami.” Godu uZimu wathi: “NginguJehova, akekho omunye. Ngaphandle kwami akekho uZimu.” (Isa. 42:8; 45:5) UJehova uqinisekisile ukuthi ibizo lakhe belisolo libulungiwe nokuthi lenziwa laziwe ephasini mazombe. Qala bona kulilungelo elingangani ukusebenzisa ibizo elithi Jehova, nokukhonza njengaboFakazi bakhe! Eqinisweni sithi: ‘Sizokuphakamisa amatshwayo wethu ebizweni lakaZimu wethu.’—Rha. 20:5.

14. Ngaphandle kweBhayibhilini, ngiziphi ezinye iindawo esingafumana kizo ibizo lakaZimu?

14 Ibizo lakaZimu aliveli eBhayibhilini kwaphela. Cabanga ngeliTje lakwaMowabi elafunyanwa eDhiban (Dibon), esemakhilomitheni ama-21 epumalanga yeLwandle eliFileko. Ilitjelo liveza iKosi yama-Israyeli u-Omri, likhulume nangendlela iKosi yakwaMowabi uMesha ekubeka ngayo ukuvukela kwayo ama-Israyeli. (1 Kho. 16:28; 2 Kho. 1:1; 3:4, 5) Kodwana iliTje lakwaMowabeli likarisa ngokukhethekileko ngombana ibizo lakaZimu livela ngokwendlela yalo yeTetragrammaton. Godu iTetragrammaton ivela ngokubuyelelweko neeNcwadini zeLachish, eziziinqephu zamatje ezifumaneka kwa-Israyeli.

15. Yini i-Septuagint, begodu yaba khona njani?

15 Abatjhugululi beBhayibhili bekadeni baba nengcenye ekubulungweni kwebizo lakaZimu. Ngemva kokuthunjelwa kwawo eBhabhiloni kusukela ngo-607 B.C.E. ukuya ku-537 B.C.E., amaJuda amanengi azange abuyele kwaJuda nakwa-Israyeli. Ngekhulu lesithathu leminyaka B.C.E., i-Alexandria yeGibhide yaba yikhaya lamaJuda amanengi ebekatlhoga bona imiTlolo yesiHebheru itjhugululelwe esiGirigini, ebekulilimi lephasi loke ngesikhatheso. Itjhugululo leyo eyaphethwa ngekhulu lesibili leminyaka B.C.E., yi-Septuagint. Amanye amakhophi wayo anebizo elithi, Jehova ngendlela ebelitlolwa ngayo ngesiHebheru.

16. Nikela isibonelo sokusetjenziswa kwebizo lakaZimu encwadini eyagadangiswa ngo-1640.

16 Ibizo lakaZimu liyafumaneka naku-Bay Psalm Book, okuyincwadi yokuthoma eyagadangiswa emakoloni we-England ase-Amerikha. Umqulu wayo wokuthoma (owagadangiswa ngo-1640) unamaRhalani wesiHebheru atjhugululwe ngesiNgisi sangesikhatheso. Usebenzisa ibizo lakaZimu eendaweni ezinjengakuRhalani 1:1, 2, elithi, “indoda ebusisiweko” ayikhambi ngeseluleko sabambi, “kodwana ifumana ithabo emthethweni ka-Iehovah.” Ukufumana imininingwana enabileko ngebizo lakaZimu, qala incwajana ethi, IGama LaPhezulu Eliyohlala Phakade.

UJEHOVA UBULUNGA IQINISO ELINGOKOMOYA

17, 18. (a) Ungalihlathulula njani ibizo elithi “iqiniso”? (b) “Iqiniso leendaba ezimnandi” libandakanya nani?

17 Simkhonza ngethabo “uJehova uZimu weqiniso.” (Rha. 31:5) I-Collins Cobuild English Dictionary ithi: “Iqiniso lento ngiwo  woke amaphuzu wamambala ngayo esikhundleni sezinto ezicatjangwako namkha ezisunguliweko.” NgesiHebheru seBhayibhili, kanengi ibizo elitjhugululwa ngokuthi “iqiniso” lidlulisela umqondo wokuthi into iliqiniso, ithembekile, iyakholweka, namkha ingeyamambala. Ibizo lesiGirigi elithi “iqiniso” liqalisele entweni evumelana namaqiniso namkha elungileko.

18 UJehova ubulunge iqiniso elingokomoya begodu wenze nelwazi lalo lafumaneka kithi ngokungapheliko. (2 Jwa. 1, 2) Ukuzwisisa kwethu iqinisweli kuya kukhanya, ngombana “umzila wabalungileko ufana nomkhanyo welanga osolo ukhanya kusukela ekuphumeni kwalo kuze kube semini”! (IzA. 4:18) Kwamambala, sivumelana ngokuzeleko noJesu owathi nathandaza kuZimu: “Ilizwi lakho liliqiniso.” (Jwa. 17:17) ILizwi lakaZimu limumethe “iqiniso leendaba ezimnandi” ezibandakanya nazo zoke iimfundiso zobuKrestu. (Gal. 2:14) Ngokwengcenye, lokhu kuhlanganisa namaqiniso ngebizo lakaJehova, ubukhosi bakhe, umhlatjelo kaJesu wesihlengo, ivuko, nomBuso. Nje-ke, akhesicabangele indlela uZimu abulunge ngayo iqiniso naphezu kwamano kaSathana wokuliminyezela.

UJEHOVA UTJHAPHISA UKUHLASELWA KWEQINISO

19, 20. Bekungubani uNimrodi, begodu ngiliphi iriyadlhana elabhalelwa ngesikhathi sokuphila kwakhe?

19 Ngemva kwakaKukhulamungu, kwaba nesitjho esithi: “NjengoNimrodi umzumi onamandla ophikisana noJehova.” (Gen. 10:9) Njengomphikisi kaJehova uZimu, eqinisweni uNimrodi bekakhulekela uSathana begodu bekanjengabaphikisi uJesu akhuluma ngabo wathi: “Nibantwana bakayihlo uSathana, nithanda ukwenza iinkanuko zakababa wenu. . . . azange akhabe neqiniso.”—Jwa. 8:44.

20 Iindawo ebezibuswa nguNimrodi bezifaka hlangana iBhabhele neminye imizi ebeyiphakathi kwemilambo yeTigrisi neYufrathe. (Gen. 10:10) Pheze bekungaphasi kwesinqophiso sakhe ukwakhiwa kombhotjhongo weBhabhele owathoma ngabo-2269 B.C.E. Ngokungajamelene nentando kaJehova yokuthi abantu barhatjheke kilo loke iphasi, abakhi bawo bathi: “Izani! Asizakheleni umuzi nombhotjhongo onesiqongolo esifika emazulwini, asizenzeleni ibizo ledumo, ngombana kungenzeka sirhatjheke kilo loke iphasi.” Kodwana amano lawo atjhabalala uZimu ‘nekararanisa ilimi lalo loke iphasi,’ kwarhatjheka nabo boke abakhi bombhotjhongo loyo. (Gen. 11:1-4, 8, 9) Nengabe uSathana bekalinga ukusungula ikolo yinye ngokuthi woke umuntu amkhulekele, umnqophwakhe loyo bewubethe phasi. Phakathi nawo woke umlando wabantu, ukukhulekela uJehova kuphumelele begodu kuragela phambili kuba namandla qobe langa elidlulako.

21, 22. (a) Kubayini ikolo yamala ingakhange kheyifake engozini ukukhulekela kweqiniso? (b) Sizokukhuluma ngani esihlokweni esilandelako?

21 Ikolo yamala azange kheyikufake engozini ukukhulekela kweqiniso. Kubayini? Ngombana umFundisi wethu omKhulu uqinisekisile bona iLizwi lakhe liyabulungwa, wenza ibizo lakhe lahlala laziwa babantu, begodu bekasolo amthombo weqiniso elingokomoya elingapheliko. (Isa. 30:20, 21) Ukukhulekela uZimu ngokuvumelana neqiniso kusilethela ithabo, kodwana ukwenza njalo kubizela bona sihlale siphapheme ngokomoya, sithembele ngokupheleleko kuJehova, silandele nesinqophiso somoyakhe ocwengileko.

22 Esihlokweni esilandelako, sizokubona indlela ezinye iimfundiso zamala ezibe khona ngayo. Sizokubona ukuthi lokhu kumamala nekuhlolwa emkhanyweni wemiTlolo. Ngaphezu kwakho koke, sizokubona bonyana umBulungi weqiniso okhamba yedwa, uJehova, usibusise ngeemfundiso zeqiniso esizikhakhazisako ngazo njengengcenye yelifa lethu elingokomoya.