Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

Kala Meleva Lieameno Lia Jeova

Kala Meleva Lieameno Lia Jeova

“Jeova . . . makaluisa omalongo oo, ngomonthiki yovita viae, monthiki yovilwa.”—ZACARIAS 14:3.

1, 2. Ovilwa patyi vikahi nokuya? Ovanthu va Huku kamavekesukisa okulinga tyi?

 MONTHIKI 30 ya Kulindi yo 1938, ovanthu ovanyingi ko Estados Unidos ankho vekahi nokutehelela molaliu osinema imwe ankho iiwe unene. Motyinthiki otyo, osinema ankho ina osapi yati, Ovilwa Viouye. Ankho ikahi nokupopia ovanthu vatunda kotyilongo tyitiwa Martes veya okuhanyako Ohi aiho. Namphila etyi ankho etyi tyikahi nokupopiwa molaliu hatyotyiliko, vana ankho vekahi nokuitehelela avasoko okuti otyili avatili unene owoma. Vamwe alo umwe avahimbika okulipongiya opo veliamene kovanthu ovo.

2 Hono, kuna ovilwa viotyotyili vikahi nokuya. Mahi, ovanthu kavahande okutavela okuti vikahi nokuya. Ovilwa ovio kaviaulilwe mosinema, mahi o Mondaka ya Huku, Ombimbiliya. Ovilwa vio Armagedom, ovilwa via Huku pala okumanako ouye uno wovivi. (Revelação 16:14-16) Movilwa ovio, ovanthu va Huku pano pohi, kamavakalwa. Mahi, Huku makaundapesa epondolo liae pala okuveyovola monkhalelo imwe ihuvisa.

3. Matulilongesa konthele yeulo patyi? Omokonda yatyi eulo olio liakolela pala onthue hono?

3 Eulo lio Mbimbiliya likahi mu Zacarias okapitulu 14 lipopia nawa konthele yovilwa vio Armagedon. Namphila apa liahonekwa palambale omanima 2.500, eulo olio liakolela unene pala onthwe hono. (Romanos 15:4) Lipopia konthele yovipuka vikahi nokumonekela ovanthu va Huku, tunde etyi Kristu ahimbika okutumina mo 1914, novipuka ovikuavo vihuvisa mavikamoneka apa katutu. Eulo olio tupu litupopila konthele “yeleva limwe enene” “nomeva omuenyo.” (Zacarias 14:4, 8) Monthele ei matulilongesa oityi eleva olio, noñgeni ovanthu va Jeova vapondola okuholamamo. Tupu matulilongesa oityi omeva omuenyo, noñgeni tupondola okupolako ouwa. Tyina tuametyinoñgonoka nawa, kamatuimbuka vala okuti tuesukisa okunwa omeva oo, mahi tupu matuhande okueenwa. Moluotyo, tutehelelei nawa eulo olio.—2 Pedro 1:19, 20.

‘ONTHIKI YA JEOVA’ IHIMBIKA

4. (a) Onalupi ‘onthiki ya Jeova’ yahimbika? (b) Etyi enima lio 1914 liehenehike oityi Ovakristau ovalembulwa vaivisile? Oñgeni ononkhalamutwe mbopulitika no mbo nongeleya vevekumbululile?

4 Eulo likahi mu Zakaria okapitulu 14, lihimbika no nondaka ombu: “Onthiki ya Jeova ikahi nokuya.” (Tanga Zacarias 14:1, 2.) Onthiki oyo oityi? Onthiki oyo, “onthiki ya Tatekulu” yahimbika mo 1914 etyi Kristu akala Ohamba Youhamba wa Huku keulu.” (Revelação 1:10; 11:15) Mokueenda kuomanima omanyingi, Ovakristau ovalembulwa vaivisile okuti onthyulilo “yononthiki mbalulikwa mbovilongo” maiya menima 1914. Tupu vaivisile okuti, okupolelela menima olio ovitateka mouye maviliyawisa vali unene. (Lucas 21:24) Okuti “omalongo” etyitavelele? Au. Mahi, ononkhalamutwe mbopulitika no mbo nongeleya avehesuku, avahimbika okumonesa ononkhumbi Ovakristau ovo. Pokulinga ngotyo, ononkhalamutwe ombo mbouye, vapenya Huku Wepondolo Aliho, mokonda Ovakristau ovalembulwa ovatumwa Vouhamba wa Huku.—Hebreus 12:22, 28.

5, 6. (a) Oityi onondyale mbovanthu va Huku mbalingile? (b) “Ovanthu vahupako” ovalie?

5 Zakaria waulile oityi onondyale mba Huku mambulingi, wati: “Tyotyili epundaumbo malikakuatwa.” “Epundaumbo” lio Jelusalei lilekesa, Ouhamba wa Huku no Vakristau ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi. (Filipenses 3:20) Epundaumbo ‘liakuatelwe’ mokueenda kuo Vita Viotete Viouye Auho, etyi ononkhalamutwe mbeongano lia Jeova pano pohi “vakuatelwe” avapakwa mokaleya ko Atlanda mo Georgia ko Estados Unidos. Ovanthu ovo ovakalavi vakuatele omikanda viavo, avahande okutalameka ovilinga viavo viokuivisa. Otyo atyikala ngatyina onondyale mbavo “mbapunda,” ine mbavaka momaumbo epundaumbo.

6 Namphila ovanthu va Huku ankho vehehi, nokumoneswa ononkhumbi, nokupopiwa omapita, onondyale mbavo kambetyivilile okumanako efendelo liotyotyili. Ankho kuna “ovanthu vahupako,” ovanthu ovo, ovalembulwa vekolelo vatuaileko noukuatyili, vehetavelele “okupolwa mepundaumbo.”

7. Ovakristau ovalembulwa vetuavela ongeleka patyi?

7 Okuti onondyale mbayekeleko okumonesa ononkhumbi ovanthu va Huku etyi Ovita Viotete Viouye Auho viapwa? Au. Ononkhumbi mbaulilwe na Zakaria mbatuaileko. (Revelação 12:17) Mongeleka, ovakuatate vetu vamonesilwe ononkhumbi onene mokueenda Kuovita Viavali Viouye Auho. Oukuatyili wo Vakristau ovalembulwa upameka ovaumbili va Huku hono opo vakoleleye movitateka aviho vivetumbukila, alo umwe tyina veyelwe no nombunga mbehelilongesa, na vana vaundapa navo, na vana valongeswa navo kosikola, vevepenya mokonda yekolelo liavo. (1 Pedro 1:6, 7) Atuho tuatokola okukala nekolelo liapama, nokuhakala nowoma no nondyale mbetu. (Filipenses 1:27, 28) Mahi, oñgeni tupondola okukala tyapama mouye uno utuyele?—João 15:17-19.

JEOVA ULINGA “ELEVA LIMWE ENENE”

8. (a) Mombimbiliya onomphunda pamwe mbulekesa tyi? (b) “Omphunda yomindyambi” ilekesa tyi?

8 Tuelilongesale okuti meulo eli “epundaumbo” ine o Jelusalei, lilekesa Ouhamba wa Huku. Moluotyo, “omphunda yomindyambi ikahi komutwe yo Jelusalei” ulekesa tyi? Oñgeni “maikavambuka pokati” aikala onomphunda onombali? Omokonda yatyi Jeova apopila okuti “onomphunda mbange”? (Tanga Zacarias 14:3-5.) Mombimbiliya, pamwe onomphunda mbulekesa omauhamba ine omautumini. Tupu, omphunda ya Huku ilekesa ononkhano onongwa ine eameno. (Salmo 72:3; Isaías 25:6, 7) Ngotyo, omphunda yomindyambi ilekesa ouhamba wa Jeova wouye auho, outumini wae wavilapo.

9. Omphunda Yomindyambi ivambuka “pokati” tyilekesa tyi?

9 Eulo lipopia okuti omphunda yomindyambi ivambuka “pokati.” Otyo tyilekesa tyi? Tyilekesa okuti Jeova walinga outumini omukuavo maukalinga otyipuka tyelikalela. Outumini oo nao o wa Huku, na Jesus Kristu ohamba yao. Mokonda omautumini oo evali o a Jeova, oe wihana onomphunda ombo onombali okuti “onomphunda mbange.”—Zacarias 14:4, 8.

10. “Eleva enene” likahi pokati konomphunda onombali, lilekesa tyi?

10 Tyina omphunda yotyilekeso ivambuka pokati, onthele imwe ikala kokulio kuekumbi, onkhuavo ikala kokumbili kualio, iya onomphai mba Jeova mbutualako okukala konomphunda ombo ambuho. Mombuelo yonomphai mba Jeova mukala “eleva limwe enene.” Eleva olio lilekesa tyi? Lilekesa eameno lia Huku. Ngetyi ovanthu vakala tyapama mokati keleva likahi pokati konomphunda onombali, ovaumbili va Jeova navo vakala tyapama mombuelo youtumini wae no wo Mona wae. Jeova kamayeke efendelo liotyotyili lihanyueko. Onalupi omphunda oyo yomindyambi yavambuka pokati? Otyo tyamonekele mo 1914 etyi Mesiya ahimbika okutumina keulu. Eulo tupu liapopia okuti ovanthu va Jeova mavakahatekela “meleva enene.” Onalupi otyo tyahimbika?

OVANTHU VA HUKU VAHIMBIKA OKUKAHATEKELA MELEVA!

11, 12. (a) Onalupi ovanthu va Huku vahimbika okukahatekela meleva lia Jeova? (b) Oityi tyilekesa okuti Jeova wamena ovanthu vae?

11 Jesus walondolele ovalanduli vae okuti: “Mamukakala ovanthu veyelwe novilongo aviho, mokonda yenyina liange.” (Mateus 24:9) Oundyale oo weliyauisa vali unene tunde menima lio 1914, etyi ononthiki mbahulililako mbahimbika. Mokueenda Kuovita Viotete Viouye Auho, onondyale mbamonesile emone Ovakristau ovalembulwa vekolelo, mahi kavetyivilile okumanako efendelo liotyotyili. Mo 1919, ovanthu va Huku vayovolelwe komalongeso omatutu, ine omo Mbambilonia Onene. (Revelação 11:11, 12) a Moluotyo, ovanthu va Huku vahimbika okukahatekela meleva lia Jeova menima olio.

12 Okupolela menima 1919, eleva lia Jeova litualako okuamena ovafendi votyotyili pano pohi. Mokueenda kuomanima, ovatumini ovanyingi vaovola okuilika ovilinga viokuivisa, nomikanda vio Nombangi mba Jeova. Iya hono, nkhele vatualako okulinga ngotyo movilongo vimwe. Mahi, namphila ovatumini valinga ononkhono opo vamaneko efendelo liotyotyili, kamavetyivili! Jeova matualako okuamena ovanthu vae nokuoko kwae kuapama.—Deuteronômio 11:2.

13. Oñgeni tukala meleva lieameno lia Jeova? Omokonda yatyi hono tyakolela vali unene okukala meleva?

13 Inkha tutualako nekolelo mu Jeova, nokupamena motyili, oe Nomona wae, Jesus Kristu, mavetukuatesako, iya Huku kamayeke nawike ine natyike ‘tyitupole pomaoko Ae.’ (João 10:28, 29) Jeova utuavela atyiho tuesukisa opo tutualeko okukala ovakuatyili koutumini wae no koutumini Womona wae. Iya haunene matukesukisa vali ekuateso liae mokueenda kuononkhumbi ononene mbukahi popepi. Moluotyo, hono tyakolela unene tutualeko okukala meleva lieameno lia Jeova.

‘ONTHIKI YOVILWA’ IHIKA

14, 15. ‘Monthiki yovilwa via [Huku],’ vana vehekahi meleva enene lieameno mavakakala ñgeni?

14 Putyina onthyulilo youye uno wovivi ihika popepi, Satanasi mayauisako vali kokumonesa emone ovaumbili va Jeova. Moluotyo, ‘[Huku] makaetako onthiki yae yovilwa’ pala okuhanyako onondyale mbae. Kamayeke Satanasi atualeko okuutukila ovanthu vae. Monthiki oyo, Ohamba youye auho maikaetako ovilwa ovinene vali tyipona ovilwa aviho aetelekoale kohale.—Zacarias 14:3.

15 Monthiki yovilwa via Huku, vana vehekahi “meleva enene” lieameno mavakakala ñgeni? Eulo liapopia okuti “kamavakamimikilua notyitei otyiwa.” Otyo tyilekesa okuti kamavakapandwa na Huku. Eulo tupu lipopia okuti “onkhambe, nomula, nekamelo, notyimbulu, novinyama ovikuavo” mavikakala ngatyina vialiwa ‘nongandyi.’ Otyo tyilekesa okuti omauta novipuka ovikuavo ovanthu vaundapesa movilwa, mavikakala tyehena esilivilo, kamavikalinga natyike. Zakaria wapopile okuti Jeova makahitisa onondyale mbae “nemone enene” ine onomauvela. Omaiho avo nelaka “mavikavola.” Katutyii inkha matyikamoneka umwe ngetyi tyapopiwa ine otyilekeso vala. Mahi tutyii okuti kamaveketumonesa vali emone, tupu kamavakapenya vali Huku. (Zacarias 14:6, 7, 12, 15) “Ovatumini vo kombanda yohi nomafualali avo” mavakakala konthele ya Satanasi. Mahi, ehanyauno malikehika kononthele ambuho mbohi. (Revelação 19:19-21) “Vana mavaipawa na Jeova monthiki ina, mavakatuka konthele imwe yohi alo konthele onkhuavo yohi.”—Jeremias 25:32, 33.

16. Tuesukisa okulilinga omapulo patyi? Mokueenda kuononkhumbi ononene matukesukisa okulinga tyi?

16 Ovilwa apeho vietela ovanthu ononkhumbi alo umwe kuvana vevifinda. Nonthue tupondola okukamona emone mokueenda kuononkhumbi onene. Tupondola okukakala tyehena okulia, nokupolwa ovipuka vietu. Hamwe ovanthu kamavakalinga atyiho vahanda. Monkhalelo ngoyo yokuepuiya, oñgeni matukakala? Okuti matukalimbililwa? Matukasoya atuyekepo ekevelelo lietu? Okuti matukayekapo okuumbila Jeova? Mokueenda kuononkhumbi ononene, tuesukisa okutualako okukala meleva lieameno lia Jeova, mokutualako nekolelo mu Jeova nonthumbi yokuti metuamena!—Tanga Habacuque 3:17, 18.

“MAMUKATUNDA OMEVA OMUENYO”

17, 18. (a) “Omeva omuenyo” oityi? (b) “Elunga liokoutundilo” “nelunga liokoutakelo” alekesa tyi? (c) Oityi tuatokola okulinga?

17 Konyima yo Armagedom, Mouhamba wa Mesiya mamukatunda apeho “omeva omuenyo.” ‘Omeva oo omuenyo,’ alekesa atyiho Jeova etuavela opo tutualeko nomuenyo. “Elunga liokoutundilo” lilekesa elunga Mar Morto, iya “elunga liokoutakelo” lilekesa Elunga Mediterrânio. Aeho aundapeswa konthele yovanthu. Elunga Mar Morto likalekesa ovanthu vekahi momaendo. Mokonda Melunga Mediterrânio muna omuenyo, elunga olio lilekesa nawa “otyinyingi otyinene tyovanthu” matyikahupa ko Armagedom. (Tanga Zacarias 14:8, 9; Revelação 7:9-15) Ovikundyi ovio vivali mavikanwa “omeva omuenyo” atunda “mondongi yomeva omuenyo. Moluotyo, aveho mavakakala tyehena nkhali, iya avakakalako apeho.—Revelação 22:1, 2.

Tokola okutualako okukala meleva lieameno lia Jeova

18 Tyina Jeova amahanyeko ouye ou wovivi, meketuamena nokuketutuala mouye omupe wouviuki. Namphila tuyelwe nomalongo aeho ouye ou, tuatokola okutualako okukala ovakuatyili Kouhamba wa Huku, nokutualako okukala meleva lieameno lia Jeova.

a Tala momukanda Revelação—Seu Grandioso Clímax Está Próximo! pomafo 169-170.