Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oyɛ ‘Tsui ni Okɛaale’ Yehowa?

Ani Oyɛ ‘Tsui ni Okɛaale’ Yehowa?

“Maha amɛ tsui ní amɛkɛle mi, ákɛ mi ji Yehowa! Ni amɛaatsɔ mimaŋ.”—YER. 24:7.

1, 2. Mɛni hewɔ mɛi komɛi baasumɔ ni amɛkase agbamii ahe nii lɛ?

ANI oye agbamii lɛ ateŋ nɔ ni ayeɔ lɛ eko pɛŋ? Eji aduawa ko ni blema Israelbii lɛ shwɛɛɛ he kwraa. (Nah. 3:12; Luka 13:6-9) Ŋmɛnɛ lɛ, adũɔ agbami yɛ je lɛŋ hei babaoo. Agbamii lɛ ateŋ nɔ ni ayeɔ lɛ hi kɛha gbɔmɔtso lɛ, ni mɛi komɛi po kɛɔ akɛ ehi ha tsui lɛ.

2 Be ko lɛ, Yehowa kɛ agbamii to tsui lɛ he. Jeee hewalɛ ni anáa yɛ agbamii amli lɛ he ji nɔ ni Nyɔŋmɔ wieɔ lɛ. No mli lɛ, eewie amɛfonirifeemɔŋ tsui lɛ he. Nɔ ni ewie kɛtsɔ gbalɔ Yeremia nɔ lɛ kɔɔ otsui kɛ osuɔlɔi hu atsuii ahe. Beni wɔsusuɔ nɔ ni ewie lɛ he lɛ, susumɔ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli akɛ Kristofoi lɛ he.

3. Mɛni agbamii ni awie he yɛ Yeremia yitso 24 lɛ damɔ shi kɛha?

3 Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ko ni Nyɔŋmɔ wie yɛ agbamii ahe yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ he wɔkwɛa. Yɛ afi 617 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ Yuda maŋ lɛ mumɔŋ shidaamɔ efite kwraa. Nyɔŋmɔ kɛ agbamii srɔtoi enyɔ—agbamii “kpakpai” kɛ agbamii “gbohii”—tsu nii yɛ ninaa ko mli kɛtsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ. (Nyɛkanea Yeremia 24:1-3.) Agbamii gbohii lɛ damɔ shi kɛha Maŋtsɛ Zedekia kɛ mɛi krokomɛi ni tamɔ lɛ ni Maŋtsɛ Nebukadnezar kɛ eta lɛ wa amɛyi lɛ. Shi Ezekiel, Daniel kɛ enanemɛi etɛ lɛ ni yɔɔ Babilon momo lɛ, kɛ Yudafoi komɛi ni etsɛŋ ni abaaŋɔ amɛ nom kɛya lɛ hu? Amɛtamɔ agbamii kpakpai. Amɛteŋ shwɛɛnii ko baaku amɛsɛɛ amɛyatswa Yerusalem kɛ esɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ. Ni nakai eba lɛ.—Yer. 24:8-10; 25:11, 12; 29:10.

4. Nɔ ni Nyɔŋmɔ wie yɛ agbamii kpakpai ahe lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Yehowa wie mɛi ni agbamii kpakpai lɛ damɔ shi  kɛha lɛ ahe akɛ: “Maha amɛ tsui ní amɛkɛle mi, ákɛ mi ji Yehowa! Ni amɛaatsɔ mimaŋ.” (Yer. 24:7) Ŋmalɛ nɛɛ ji nɔ ni nikasemɔ nɛɛ damɔ nɔ, ni kwɛ bɔ ni ewoɔ mɔ hewalɛ ha! Nyɔŋmɔ miisumɔ ni eha wɔ ‘tsui ni wɔkɛle’ lɛ. “Tsui” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ kɔɔ bɔ ni wɔji diɛŋtsɛ he. Ekã shi faŋŋ akɛ, oosumɔ ni oná tsui ni tamɔ nakai, ní ofata ewebii lɛ ahe. Bɔni afee ni onyɛ ofee nakai lɛ, esa akɛ okase e-Wiemɔ lɛ ni okɛtsu nii, oshwa ohe ni otsake otsui, ojɔɔ ohe nɔ oha Nyɔŋmɔ, ni oha abaptisi bo awo Tsɛ lɛ, Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i amli. (Mat. 28:19, 20; Bɔf. 3:19) Ekolɛ ofee nibii nɛɛ momo, loo ekolɛ okɛ Yehowa Odasefoi yaa kpeei, ni oobɔ mɔdɛŋ ni ofee nakai.

5. Namɛi titri Yeremia ŋma ewolo lɛ eha?

5 Kɛ́ wɔfee nibii ni awie he nɛɛ ekomɛi loo fɛɛ po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔsusu wɔjeŋba kɛ wɔnifeemɔi ahe. Obaana nɔ hewɔ ni esa akɛ ofee nakai lɛ yɛ nɔ kroko ni Yeremia ŋma yɛ tsui lɛ he lɛ mli. Yeremia wolo lɛ mli yitsei komɛi wieɔ maji ni bɔle Yuda lɛ he, shi titri lɛ ewieɔ Yuda maŋ lɛ he yɛ emaŋtsɛmɛi enumɔ komɛi anɔyeli beaŋ. (Yer. 1:15, 16) Mɛi titri ni Yeremia ŋma ewolo lɛ eha ji hii, yei, kɛ gbekɛbii ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Amɛblematsɛmɛi lɛ diɛŋtsɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. (2 Mose 19:3-8) Ni yɛ Yeremia beaŋ lɛ, maŋbii lɛ ma nɔ mi akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Amɛkɛɛ akɛ: “Wɔmiiba oŋɔɔ, ejaakɛ bo ji Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ.” (Yer. 3:22) Shi te amɛtsui tamɔ tɛŋŋ?

EHE BAHIA NI AFEE AMƐTSUI LƐ OPIRESHƐŊ

6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná nɔ ni Nyɔŋmɔ wie yɛ tsui lɛ he lɛ he miishɛɛ waa lɛ?

6 Datrɛfoi baanyɛ amɛkɛ tsɔnei apɛi wɔgbɔmɔtso lɛ mli ni amɛkwɛ kɛji wɔtsui lɛ miitsu nii jogbaŋŋ. Shi Yehowa baanyɛ afee fe nakai, taakɛ efee yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ wiemɔ haa wɔnaa akɛ ebaanyɛ efee kwraa fe nakai, ewie akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale? Mi, Yehowa, mitaoɔ tsuiŋ . . . koni maha mɔ fɛɛ mɔ yɛ egbɛi kɛ enifeemɔ nii ayibii lɛ anaa!” (Yer. 17:9, 10) ‘Tsui mli ni ataoɔ’ lɛ etsɔɔɔ helatsamɔ mli nifeemɔ ko ni kɔɔ tsui lɛ diɛŋtsɛ, ni yɛ afii 70 loo 80 mli lɛ ebaanyɛ etswa shii akpekpe toi akpei etɛ lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa miiwie mfonirifeemɔŋ tsui lɛ he. Nakai “tsui” lɛ kɔɔ bɔ ni mɔ ko ji diɛŋtsɛ yɛ mligbɛ lɛ he, ni etsɔɔ nibii ni mɔ lɛ shweɔ, esusumɔi, enifeemɔi, ejeŋba, kɛ otii ni ekɛmamɔɔ ehiɛ. Otsui tamɔ nakai. Nyɔŋmɔ baanyɛ etao mli, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai kɛyashi he ko.

7. Mɛni Yeremia wie yɛ Yudafoi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ ateŋ mɛi pii atsui he?

7 Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtao wɔtsui lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Te Yudafoi ni hi shi yɛ Yeremia beaŋ lɛ ateŋ mɛi pii afonirifeemɔŋ tsui lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ?’ Kɛha hetoo lɛ, susumɔ wiemɔ ko ni efɔɔɔ kaa ni Yeremia kɛtsu nii lɛ he okwɛ, ewie akɛ: ‘Israel we lɛ fɛɛ lɛ, tsuiŋ foolɔi ni.’ Jeee ketia diɛŋtsɛ ni afolɔɔ Yuda hii lɛ he ewieɔ lɛ, ejaakɛ ewie akɛ: ‘Naa, gbii miiba, Yehowa kɛɛ, ni mibawo ketiafolɔi ni kã he amɛji foolɔi lɛ fɛɛ nyɔmɔ.’ No hewɔ lɛ, Yuda hii ni afolɔ amɛ ketia lɛ ji “tsuiŋ foolɔi.” (Yer. 9:25, 26) Mɛni enɛ tsɔɔ?

8, 9. Mɛni ehe bahia ni Yudafoi lɛ babaoo afee yɛ amɛtsui he?

8 Nɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yudafoi lɛ akɛ amɛfee lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu wiemɔ ni ji “tsuiŋ foolɔi” lɛ shishi. Ekɛɛ akɛ: ‘Nyɛjiea nyɛtsui mli fóo lɛ, nyɛ Yuda hii kɛ Yerusalembii, kɛ́ jeee nakai lɛ,  mimlila lɛ aaaje kpo yɛ nyɛnifeemɔnii fɔji lɛ ahewɔ!’ Shi nɛgbɛ amɛnifeemɔnii fɔji lɛ jɛ? Ejɛ amɛmligbɛ, amɛtsuiŋ. (Nyɛkanea Marko 7:20-23.) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Yeremia nɔ eha ana he ni Yudafoi lɛ anifeemɔnii fɔji lɛ jɛ. Amɛhiɛ atuatsemɔ kɛ toigbele tsui. Amɛtsuiiaŋ susumɔi kɛ amɛnifeemɔi fɛɛ esaaa ehiɛ. (Nyɛkanea Yeremia 5:23, 24; 7:24-26.) Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfolɔa nyɛhe ketia nyɛhaa Yehowa, ní nyɛjiea nyɛtsui mli fóo lɛ.”—Yer. 4:4; 18:11, 12.

9 No hewɔ lɛ, ehe bahia ni afee Yudafoi ni hi shi yɛ Yeremia beaŋ lɛ atsui opireshɛŋ yɛ mfonirifeemɔŋ—‘tsui ketiafoo’—taakɛ Mose gbii lɛ amli bii lɛ fee lɛ. (5 Mose 10:16; 30:6) ‘Amɛtsui mli fóo lɛ ni amɛaajie’ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛjie nibii ni ha amɛtsui kpiliŋ lɛ—amɛsusumɔi, amɛshwelɛi, kɛ amɛnifeemɔi ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛjɛ amɛtsui mli.—Bɔf. 7:51.

‘TSUI NI AKƐAALE’ LƐ ŊMƐNƐ

10. Taakɛ David fee lɛ, mɛni esa akɛ wɔ hu wɔfee yɛ wɔtsui lɛ he?

10 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Nyɔŋmɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔle nɔ ni mfonirifeemɔŋ tsui lɛ ji. Shi mɛi komɛi baabi akɛ, ‘ani ehe miihia kwraa ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbá amɛhe naa yɛ tsui lɛ he?’ Jeee akɛ asafoi lɛ amli bii babaoo miifee nibii gbohii loo amɛmiitsɔmɔ “agbamii gbohii,” taakɛ Yudafoi lɛ babaoo fee lɛ. Moŋ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ lɛ, ni amɛjeŋba he tse hu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, susumɔ fai ni David kpa Yehowa lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Mawu, taomɔ mimli, ni ole mitsuiŋ; kaa mi okwɛ, ni oyoo mijwɛŋmɔi! Ni okwɛ akɛ minyiɛ gbɛ fɔŋ ko nɔ lo.”—Lala 17:3; 139:23, 24.

11, 12. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔ teŋ mɔ fɛɛ mɔ apɛi etsui mli ekwɛ lɛ? (b) Mɛni esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ baafee?

11 Yehowa miisumɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ale lɛ, ni tsɔɔ akɛ wɔfee nibii ni baaha ekpɛlɛ wɔnɔ, ni wɔya nɔ wɔhi shi nakai. Yeremia wie yɛ jalɔi ahe akɛ: “Shi bo, Yehowa Zebaot, ní okaa jalɔ okwɛɔ, ní onaa sabai kɛ tsui amli nii.” (Yer. 20:12) Kɛ́ Ofe lɛ kaa jalɔ po tsui ekwɛɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛ anɔkwayeli pɛiɔ wɔtsui lɛ mli wɔkwɛɔ? (Nyɛkanea Lala 11:5.) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ekolɛ wɔbaana akɛ esa akɛ wɔfee nɔ ko yɛ wɔsu, oti ko ni wɔkɛma wɔhiɛ, loo wɔhenumɔ ko he. Ekolɛ wɔbaayɔse nɔ ko ni haaa wɔtsui lɛ atsu nii jogbaŋŋ, kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ‘tsui mli fóo,’ ni esa akɛ wɔjie oya nɔŋŋ. Etamɔ nɔ ni wɔmiifee wɔtsui lɛ opireshɛŋ. Kɛ́ okpɛlɛɔ nɔ akɛ esa akɛ opɛi otsui lɛ mli lɛ, mɛɛ nibii komɛi ebaabi ni otao? Ni te ooofee tɛŋŋ ofee tsakemɔi ni ehe baahia ni ofee lɛ?—Yer. 4:4.

12 Nɔ kome ji akɛ: Esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Yehowa baanyɛ wɔnɔ ni wɔfee tsakemɔi. Ewie “agbamii kpakpai” lɛ ahe akɛ, ‘ebaaha amɛ tsui ni amɛkɛle’ lɛ. Ekɛɛɛ akɛ ebaanyɛ amɛnɔ ni amɛtsake amɛtsui. Esa akɛ amɛshwe akɛ amɛaaná tsui kpakpa ni le Nyɔŋmɔ. Ani esaaa akɛ wɔ hu wɔfeɔ nakai nɔŋŋ?

Kɛ́ wɔpɛi wɔtsui mli ni wɔjie susumɔi gbohii kɛjɛ mli lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi

13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔ ni yɔɔ Kristofonyo ko tsui mli lɛ baanyɛ aye lɛ awui?

 13 Yesu kɛɛ akɛ: “Tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔi, jui, amale odaseyelii kɛ musubɔi jɛɔ.” (Mat. 15:19) Enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ susumɔi gbohii ni yɔɔ nyɛmi ko tsui mli lɛ ha efite gbala loo ebɔ ajwamaŋ, ni etsakeee etsui lɛ, enaŋ Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ dɔŋŋ. Kɛlɛ, mɔ ko ni efeko esha ni tamɔ nɛkɛ lɛ po baanyɛ aŋmɛ gbɛ ni susumɔi gbohii ahe shi yɛ etsui mli. (Nyɛkanea Mateo 5:27, 28.) Enɛ hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔɔpɛi wɔtsui lɛ mli wɔkwɛ. Kɛ́ nuu ji bo lɛ, ani yei ahe feɔ bo akɔnɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ, ni kɛ́ yoo ji bo lɛ, ani hii ahe feɔ bo akɔnɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ? Ani ehe baahia ni ofee tsakemɔi?

14 Aloo ekolɛ nyɛmi ko ni ejeko gbɛ ‘egbeko gbɔmɔ’ lɛ baaná hetsɛ̃ eha nyɛmi kroko aahu akɛ ebaabɔi lɛ nyɛɛ. (3 Mose 19:17) Esa akɛ ebɔ mɔdɛŋ waa ni ejie henumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛjɛ etsuiŋ.—Mat. 5:21, 22.

15, 16. (a) Mɛni baaha Kristofonyo ko atsɔ ‘tsuiŋ foolɔ’? (b) Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ ni Yehowa sumɔɔɔ ni wɔtsɔmɔɔ “tsuiŋ foolɔi” lɛ?

15 Miishɛɛ sane ji akɛ, Kristofoi babaoo haaa susumɔi gbohii ahe shi yɛ amɛtsuiŋ. Kɛlɛ, Yesu wie “susumɔi fɔji” he. Enɛɛmɛi ji susumɔi kɛ nifeemɔi ni baanyɛ asa wɔshihilɛ he yɛ gbɛi babaoo nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasusu akɛ anɔkwa ni wɔbaaye wɔwekumɛi lɛ he hiaa kwraa fe nɔ fɛɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ Kristofoi miisumɔ ni ‘amɛdɔ’ amɛwekumɛi ahe, koni amɛkatamɔ mɛi ni edɔɔɔ mɔ he ni yɔɔ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ. (2 Tim. 3:1, 3) Shi kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaafee kɛteke nɔ. Mɛi pii susuɔ akɛ, “la tsii fe nu.” No hewɔ lɛ, kɛ́ afee amɛwekunyo ko nɔ ko lɛ, amɛ hu amɛmli woɔ la. Susumɔ nɔ ni henumɔ ni naa wa ni tamɔ nakai lɛ ha Dina nyɛmimɛi hii lɛ fee lɛ he okwɛ. (1 Mose 34:13, 25-30) Agbɛnɛ hu, susumɔ nɔ ni yɔɔ Absalom tsui mli ni ha egbe etsɛ bi Amnon lɛ he okwɛ. (2 Sam. 13:1-30) Ani jeee “susumɔi fɔji” ni ha amɛfee nakai lɛ?

16 Eji anɔkwale akɛ anɔkwa Kristofoi egbeee gbɔmɔ moŋ, shi bei komɛi lɛ, mɛi komɛi amli fuɔ waa kɛ́ aye amɛwekunyo ko sane fɔŋ. Aloo ekolɛ amɛmli baafu akɛni amɛsusuɔ akɛ aye amɛwekunyo ko sane fɔŋ lɛ hewɔ. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, te amɛkɛ mɔ ni amɛsusuɔ akɛ eye amɛwekunyo lɛ sane fɔŋ lɛ yeɔ amɛhaa tɛŋŋ? Amɛsumɔŋ ni amɛfɔ̃ lɛ nine kɛba amɛshĩa loo amɛya mɔ lɛ shĩa kɛha  gbɔfeemɔ. (Heb. 13:1, 2) Shi Kristofonyo ni yɔɔ suɔmɔ kɛha enyɛmimɛi lɛ efeŋ nakai. Yehowa le nɔ ni yɔɔ tsui lɛ mli, ni kɛ́ ena su gbonyo nɛɛ yɛ wɔtsui mli lɛ, ebaakɛɛ akɛ “tsuiŋ foolɔi” ji wɔ. (Yer. 9:25, 26) Shi kaimɔ akɛ Yehowa kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛjiea nyɛtsui mli fóo lɛ.”—Yer. 4:4.

NÁ ‘TSUI NI OKƐAALE’ NYƆŊMƆ, NI OYA NƆ OHIƐ MLI

17. Kɛ́ wɔsheɔ Yehowa gbeyei lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ koni wɔfee tsakemɔi yɛ wɔtsui mli?

17 Kɛ́ opɛi ofonirifeemɔŋ tsui lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, ekolɛ obaana akɛ obooo Yehowa gbɛtsɔɔmɔi atoi jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni esa akɛ ofee lɛ, ni tsɔɔ akɛ oohe otsɔ ‘tsuiŋ foolɔ.’ Ekolɛ osheɔ gbɔmɔ gbeyei loo osumɔɔ ni ohe gbɛ́i loo osumɔɔ ni oná shika, aloo ekolɛ otseɔ atua loo oyeɔ otsui naa sane. Mɛi komɛi hu ená henumɔi ni tamɔ nɛkɛ pɛŋ. (Yer. 7:24; 11:8) Yeremia ŋma yɛ Yudafoi ni yeee anɔkwa ni hi ebeaŋ lɛ ahe akɛ amɛhiɛ “atuatsemɔ kɛ toigbele tsui.” Ekɛfata he akɛ: “Nyɛhaa wɔshea Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbeyei, shi lɛ ehaa nugbɔ nɛɔ gbo kɛ agbiɛnaa.” (Yer. 5:23, 24) Ani enɛ haaa wɔna akɛ nɔ ni baaye abua wɔ ni ‘wɔjie wɔtsuiŋ fóo lɛ’ ji, ni wɔshe Yehowa gbeyei, ni wɔná bulɛ ni mli kwɔ wɔha lɛ? Enɛ baaye abua wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni enyɛ efee tsakemɔi yɛ etsui mli ni efee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ.

18. Mɛɛ shi Yehowa wo mɛi ni yɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ?

18 Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baaha wɔ ‘tsui ni wɔkɛle’ lɛ. Ewo mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ shi akɛ: “Maŋɔ mimla lɛ mawo amɛmli ni maŋma yɛ amɛtsui nɔ, ni matsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ, ni amɛ hu amɛaatsɔ mimaŋ!” Ni te amɛaafee tɛŋŋ amɛle lɛ jogbaŋŋ lɛ? Etsa nɔ akɛ: “Mɔ ko etsɔŋ enaanyo, ni asaŋ mɔ ko etsɔŋ enyɛmi dɔŋŋ akɛ: Le Yehowa! ejaakɛ amɛ fɛɛ kwa amɛaale mi, kɛaajɛ amɛteŋ mɔ bibioo nɔ kɛyashi amɛteŋ mɔ wulu nɔ . . . Ejaakɛ maŋɔ amɛnishaianii lɛ mafa, ni amɛhe eshai lɛ mikaiŋ dɔŋŋ!”—Yer. 31:31-34. *

19. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ nyam kã anɔkwa Kristofoi ahiɛ?

19 Kɛ́ wɔhiɛ kã nɔ akɛ wɔbaaná kpaŋmɔ hee nɛɛ he sɛɛ kɛya naanɔ yɛ ŋwɛi jio, shikpɔŋ lɛ nɔ jio lɛ, esa akɛ wɔle Yehowa ni wɔfata ewebii lɛ ahe. Shi dani wɔbaale Yehowa jogbaŋŋ lɛ, ja wɔha atsɔ Kristo kpɔmɔnɔ lɛ nɔ akɛ wɔhe eshai lɛ efa wɔ dã. Akɛni abaanyɛ akɛ wɔhe eshai afa wɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔkɛ mɛi krokomɛi ahe eshai afa amɛ, kɛji ewa kɛha wɔ akɛ wɔɔfee nakai po. Shwelɛ ni wɔbaaná akɛ wɔbaajie mlifu lɛ kɛjɛ wɔtsui mli lɛ baaye abua wɔ. Enɛ baatsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔsɔmɔ Yehowa, ni agbɛnɛ hu wɔmiile lɛ jogbaŋŋ. Wɔbaatsɔmɔ tamɔ mɛi ni Yehowa tsɔ Yeremia nɔ ewo amɛ shi lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛaatao mi, ni nyɛaana mi, kɛji nyɛtao misɛɛgbɛ kɛ nyɛtsui fɛɛ lɛ; ni maha nyɛna mi.”—Yer. 29:13, 14.

^ kk. 18 Awie kpaŋmɔ hee lɛ he yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ wolo lɛ yitso 14 lɛ mli.