1. Etke bail̦at ro rej kõjerbal juon peba ñe rej jããke bal̦uun eo?

 AOLEP iien juon bail̦at ej kanooj jããke men ko ilo bal̦uun eo m̦okta jãn an kãlo̦k. Ewõr juon peba me em̦õj je im kõllaajraki aolep men ko me ej aikuj lali im jããki. Unin peba in ej bwe en jab likjab in jããke aolep men ko ilo bal̦uun eo. Ñe ejjab jããki men kein, innem eban jel̦ã el̦aññe ewõr jorrããn ilo bal̦uun eo im enaaj kõm̦m̦an an crash. Jekdo̦o̦n ñe elõñ iiõ in an bail̦at ro kõkãke im el̦ap aer imminene ilo men in, ak rej aikuj in wõt jããke men kein ilo peba eo me em̦õj kõllaajraki m̦okta jãn aer ekkãke.

2. Ta eo jej aikuj etale ak jããke?

² Ewõr laajrakin men ko juon bail̦at ej aikuj jããki. Ãindein ewõr laajrakin men ko kwõj aikuj jããki ak etali ñan lale ñe enaaj pen tõmak eo am̦ ekoba ilo iien ko me reppen. Jekdo̦o̦n ñe jej kab peptaij ak eto ad pãd ilo m̦ool eo, ak jej aikuj lale im etale wõt tõmak eo ad. El̦aññe jejjab kõm̦m̦ane men in ak jej baj l̦õmn̦ak wõt bwe ekajoor tõmak eo ad, eokwe ñe jenaaj iioon apañ ilo mour eo ad, innem emaroñ jorrããn kõtaan eo ad ippãn Jeova. Baibõl̦ ej kakkõl kõj: “Eo ej l̦õmn̦ak bwe ej jutak pen, en lale bwe en jab buñ ilo kapo.”​—1 Korint 10:12, UBS.

3. Ta eo Kũrjin ro ilo Galetia rar aikuj kõm̦m̦ane?

³ Katok in mour eo an Jijej ear kamaroñ Kũrjin ro ñan jel̦ã kajjien Anij im epaake ilo juon wãween ejej uwaan. Ewi wãween? Rar maroñ kiiõ erom ro nejin Anij! Meñe ãindein, Kũrjin ro ilo kar Galetia rar aikuj in etale wõt tõmak ko aer. (Galetia 4:9) Ekar wõr jet ilo eklejia eo rar ba bwe aolep Kũrjin ro rej aikuj l̦oore wõt Kien Moses el̦aññe rekõn̦aan bwe Anij en buñbũruon ippãer. Bõtab, ear jem̦l̦o̦k an Anij kõjerbal Kien Moses ñan armej ro. Im armej ro jãn aelõñ ko jet me rar pãd ilo eklejia in rejjañin kar pãd ium̦win Kien Moses! Kõn  men in, rein im Ri Ju ro jim̦or rar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã Anij. Rar aikuj jel̦ã bwe ejako an Anij kõn̦aan bwe ren l̦oore Kien Moses.

4, 5. Ta naan in kakapilõk eo Paul ear lel̦o̦k ñan Ri Galetia ro? Etke lõta eo an eaorõk ñan kõj?

⁴ Ilo lõta eo me Jeova ear kõm̦akũt rijjelõk Paul bwe en je ñan Ri Galetia ro, ej kakeememej aolep Kũrjin ro bwe ren jab ilo̦k jãn katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ me em̦õj aer katak im jel̦ã kaki. Jejjab aikuj ro̦o̦llikl̦o̦k ñan men ko em̦õj ad ilo̦k jãni. Lõta eo ñan Ri Galetia ro emaroñ jipañ kõj aolep ñan tiljek wõt.

⁵ Kõj wõj aolep jej aikuj keememeje iien eo jaar pepe ñan karejar ñan Jeova. L̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein: Kwõj keememej ke men ko kwaar kõm̦m̦ani me rar jipañ eok bwe kwõn pojak in peptaij? Kwõj ke keememej ewi wãween am̦ kar jino jel̦ã kõn Anij im eñjake eo am̦ ke Anij ear jino jel̦ã kajjiem̦?

6. Ta men ko jenaaj etali?

⁶ Ewõr ruwatimjuon men ko me jej kõm̦m̦ani ilo jinoin ad itok ñan m̦ool eo. (Lale bo̦o̦k eo “Men ko Jej Kõm̦m̦ani ñan Jel̦ã kõn Anij Remaroñ Jipañ Kõj ñan Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt.”) Jemaroñ watõk men kein ãinwõt juon laajrak kõn men ko jemaroñ jããki ñan lale bwe tõmak eo ad en kajoor wõt. Bareinwõt, ej jipañ kõj bwe jen jab bar kõm̦m̦ani men ko jaar ilo̦k jãni. Jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jããki ak lale men kein ãinwõt bail̦at eo me ej aolep iien lale peba eo kõn men ko ej aikuj jããki m̦okta jãn an ekkãke.

7. Ta men ko jej aikuj ‘kanooj dãpiji’ ak l̦oori? Etke?

⁷ Juon bail̦at ej pãddo lale peba eo kõn laajrakin men ko ej aikuj jããki m̦okta jãn an ekkãke. Jej aikuj bar etale kõj make ñan lale ewi joñan ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo m̦ool eo. Paul ear jeje ñan Timote im ba: “Kwõn kanooj dãpij wãween naan ko rem̦ool kwaar roñjaki jãn ña, ilo tõmak im yokwe eo ej ilo Kũraij Jijej.” (2 Timote 1:13) “Naan ko rem̦ool” me Paul ear kõnono kaki rej pãd ilo Naan in Anij. (1 Timote 6:3, UBS) Juon jiña emaroñ jipañ kõj ñan jel̦ã kõn ewi wãween im jekjekin juon men. Ãindeinl̦o̦k wõt, “naan ko rem̦ool” rej jipañ kõj ñan jel̦ã ta eo me Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Jenaaj kiiõ etale men ko jaar kõm̦m̦ani m̦okta jãn ad kar peptaij im lale jepãd tuia ilo ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k.

8, 9. (1) Meñe jaar katak Baibõl̦ ñan bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ im jaar jino tõmak katak ko, ta eo jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦ane? (2) Etke eaorõk bwe juon Kũrjin en kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko? (3) Etke men in ej ãinl̦o̦k wõt an juon wõjke eddek?

⁸ Men eo m̦oktata jaar kõm̦m̦ane ej katak Baibõl̦ ñan bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦. Innem tokãlik, jaar jino tõmak men ko jaar katak kaki. Bõtab, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Naan in Anij bwe en kajoorl̦o̦k wõt tõmak eo ad. (2 Tessalonika 1:3) Ãlikin ad kar peptaij, jej aikuj kakajoorl̦o̦k wõt jem̦jerã eo ad ippãn Anij bwe en pen wõt.

⁹ Wãween an juon wõjke eddekl̦o̦k ej ãinwõt ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Elukkuun kabwilõñlõñ ñe jej lo joñan aetokin juon wõjke ñe ej eddekl̦o̦k, el̦aptata ñe okran epen. Ñan waanjoñak, wõjke eo eaiboojoj etan cedar im ej pãd ilo Lebanon emaroñ eddekl̦o̦k im aetokin wõt juon em̦ 12 teek in. Joñan an lukkuun depakpak lukwõn kwõmaroñ po̦uti kõn juon to 40 ne aetokin. (Al ko an Solomon 5:15, UBS) Ilo jinoin, em̦õkaj an juon wõjke eddek. Ke ej m̦wilal̦l̦o̦k wõt okran im aetokl̦o̦k wõt, kããn wõjke eo ej jino depakpakl̦o̦k im aetokl̦o̦k wõt. Tokãlik, emaroñ jab lukkuun alikkar ad kile an wõjke eo eddekl̦o̦k. Ad kõm̦m̦an  wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo m̦ool eo ej ãinl̦o̦k wõt an wõjke eo eddekl̦o̦k. Jemaroñ kar kõm̦m̦an elõñ oktak ko ke jaar jino katak Baibõl̦. Tokãlik, jej pepe ñan peptaij. Ro jet ilo eklejia eo rej kile ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Jemaroñ jino pioneer ak loloorjake jet eddo ko ilo eklejia eo. Bõtab, ke ej tol̦o̦k wõt ad pãd ilo m̦ool eo, emaroñ jab lukkuun alikkar ñan ro jet kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko jej kõm̦m̦ani. Jekdo̦o̦n ak jej aikuj kam̦wilal̦l̦o̦k wõt jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad im kakajoorl̦o̦k wõt tõmak eo ad m̦ae iien jej ‘erom juon armej erũtto ilo mour’ ak ekajoor kõtaan eo an ippãn Jeova. (Epesõs 4:13, UBS) Kõn men in, ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo m̦ool eo ej ãinwõt juon ine me ej eddekl̦o̦k im erom juon wõjke ekajoor.

10. Etke Kũrjin ro me rekajoor ilo tõmak rejjab aikuj bõjrak jãn aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo m̦ool eo?

¹⁰ Bõtab, jen jab bõjrak ijin. Jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad kõn Naan in Anij im tõmak eo ad rej ãinwõt okar ko im rej kõm̦m̦an bwe jen kajoor im jutak pen wõt. Okar kein rej aikuj penl̦o̦k im kajoorl̦o̦k wõt. (Jabõn Kõnnaan 12:3) Elõñ ro jeid im jatid ilo tõmak im rar jab bõjrak jãn aer kõm̦m̦an kain wõnm̦aanl̦o̦k rot in. Juon jeid im jatid em̦m̦aan me elõñl̦o̦k jãn 30 iiõ in an lale eklejia eo, ej ba bwe ñan kiiõ ej kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko. Ej bareinwõt ba bwe ej kab baj l̦apl̦o̦k wõt an kaorõke Baibõl̦ jãn kar jinoin. Ejjab jem̦l̦o̦k an katak im lo wãween ko rekããl me Baibõl̦ emaroñ jipañ juon armej ñan kõm̦m̦ani pepe ko ilo mour eo an. Bareinwõt, ej lo bwe el̦apl̦o̦k wõt an m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k naan.

11. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kakajoorl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn Jeova?

¹¹ El̦aññe jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo m̦ool eo, jej aikuj kõm̦m̦ani men ko me renaaj kepaakl̦o̦k wõt kõj ñan Jeova. Jeova ekõn̦aan bwe jen kile an yokwe im kõjparok kõj ãinwõt juon ajri ej kile bwe jemãn im jinen rej yokwe im kõjparoke jãn jorrããn ko. Ekõn̦aan bwe jen bõk eñjake in ãinwõt ñe jej pãd ippãn juon m̦õttad me jepaaketata. Em̦ool bwe enaaj bõk iien im ad kate kõj bwe jen maroñ epaake Jeova im kile an yokwe im kõjparok kõj. Kõn men in, kwõn riit Baibõl̦ aolep raan. Bareinwõt, kwõn riiti kajjojo iaan Naan in Keeañ ko rekããl, bok ko jet, im bok ko jej katak ippãn armej kaki me em̦õj an Jeova litok ñan kõj. Men in enaaj jipañ eok ñan kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien im kakajoorl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn.

12. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe jekõn̦aan bwe en kajoor wõt kõtaan eo ad ippãn Anij?

 ¹² Jar im kõm̦m̦ao ko rem̦m̦an remaroñ bar jipañ kõj ñan kakajoorl̦o̦k kõtaan eo ad ippãn Anij. (Riit Malakai 3:16, UBS.) Ñe ro jeran Anij rej jar ñan e, ej roñjake aer “jar.” (1 Piter 3:12) Jeova ej roñjake ad kũr ñan e ilo jar. Kõn men in, jej aikuj niknik ilo jar. (Rom 12:12) Jejjab maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jeran Anij kõn kajoor eo ad make. Jej aikuji jipañ eo an. Innem, el̦aññe ebõjrak ad jar ñan e, eban maroñ jipañ kõj. Emaroñ pidodo ad kõn̦aan kõm̦m̦ane juon men enana ak ebbeer kõn mãlejjoñ ko jãn jukjukun pãd in enana. Ak Jeova em̦õn̦õn̦õ in letok aolep men ko jej aikuji me renaaj jipañ kõj el̦aññe jej kajjitõk ippãn. Kwõj ke jar ñan Jeova ãinwõt am̦ naaj kõnono ñan juon jeram̦ eo kwõj lõke? Ewõr ke men ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween am̦ jar?​—Jeremaia 16:19.

13. Etke jej aikuj ekkeini ad pãd ilo kweilo̦k ko el̦aññe jekõn̦aan bwe en kajoor wõt kõtaan eo ad ippãn Anij?

¹³ Jej aikuj pãd epaake wõt eklejia eo bwe jen maroñ pãd ippãn ro jet jeran Jeova. Ej yokwe rein kõnke rej “ilo̦k ñan ippãn bwe en kõjparok er.” (Sam 37:40, UBS) Kõnke lal̦ in elukkuun nana, jej aikuj kobal̦o̦k ippãn ro jeid im jatid ilo tõmak. Jemaroñ jipañ doon ñan jutak pen wõt. Men in enaaj rõjañ kõj ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro jet im kõm̦m̦ani “jerbal ko rem̦m̦an.” (Hibru 10: 24, 25) Jejjab maroñ l̦oore naan in kakapilõk in an Paul el̦aññe jejjab pãd ippãn eklejia eo. Kõn men in, kwõn ekkeini am̦ pãd ilo kweilo̦k ko im bar bõk kun̦aam im uwaak ilo kweilo̦k ko.

14. Etke iien otemjej jej aikuj pojak ñan ukel̦o̦k im kõm̦m̦an oktak ilo mour ko ad?

¹⁴ M̦okta jãn ad kar erom juon Kũrjin, jaar aikuj ukel̦o̦k im bõjrak jãn mour eo ad m̦okta. Bõtab, aolep iien jej aikuj pojak ñan ukel̦o̦k im kõm̦m̦an oktak ilo mour ko ad. Kõnke jejjab weeppãn im ewõr m̦õjn̦o̦ ko ippãd, emaroñ pidodo ad jerawiwi. Jerawiwi ej ãinwõt juon snake im epojak in kiji kõj jabdewõt iien ekõn̦aan. (Rom 3:9, 10; 6:12-14) Innem, jejjab maroñ ba bwe ejjel̦o̦k ad m̦õjn̦o̦ bwe kõj aolep ewõr ad m̦õjn̦o̦. Jeova ej kijenmej wõt ippãd ke jej tarin̦aek m̦õjn̦o̦ ko ad. (Pilippai 2:12, UBS; 2 Piter 3:9, UBS) Kõjerbal iien im maroñ ko am̦ ilo jerbal eo an Jeova jãn am̦ jibadek kõttõpar ko an lal̦ in. Juon jeid im jatid kõrã me ear dik im rũttol̦o̦k ilo m̦ool eo ear l̦õmn̦ak bwe ej aikuj lukkuun mijak Jeova. Kõn men in, ear l̦õmn̦ak bwe elukkuun pen an naaj kabuñbũruon. Ear jab epaake Jeova im ear kõm̦m̦ani men ko rebõd. Ear ba: “Ejjab kõnke iar jab yokwe Jeova ak ej kõnke iar jab lukkuun jel̦ã kajjien.” Innem, ear jar bwe Anij ej jipañe im ear jino kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo an. Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Iar kile an Jeova jibwe peiõ im tõl eõ ãinwõt juon ajri. Ear jipañ eõ ñan el̦l̦ã ioon apañ ko aõ juon in lo̦k juon. Ilo jouj ear kwal̦o̦k ta eo iar aikuj kõm̦m̦ane.”

15. Ta eo Jijej im Jeova rej loe im ta eo rej kaorõke?

¹⁵ Enjel̦ eo an Anij ear jiroñ Piter im rijjelõk ro jet ñan wõnm̦aanl̦o̦k im “kõnono” ak kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. (Jerbal 5:19-21) Kwal̦o̦k naan ej juon iaan men ko ilo laajrak eo ad im jej aikuj jããke bwe en kajoor wõt tõmak eo ad. Jijej im Jeova rej loe ewi joñan an kajoor tõmak eo ad im rej kaorõk men ko jej kõm̦m̦ani ilo jerbal in kwal̦o̦k naan. (Revelesõn 2:19) Kwal̦o̦k naan ej aikuj juon men ekanooj aorõktata ilo mour ko ad.

16. Etke iien otemjej jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn iien eo jaar ajel̦o̦k mour eo ad ñan Jeova?

¹⁶ Iien otemjej kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake iien eo kwaar ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova. Kõtaan eo ad ippãn Jeova ej men eo eaorõktata ippãd. Ejel̦ã kajjien aolep armej ro rar ajel̦o̦k mour ko aer ñan e. (Riit Aiseia 44:5.) Kwõn jããke kõtaan eo am̦ ippãn Jeova,  im jar ñan e bwe en jipañ kakajoor wõt kõtaan eo am̦ ippãn. Bar l̦õmn̦ak kõn raan in peptaij eo am̦, im jab mel̦o̦kl̦o̦k raan in eaorõk. Am̦ kar peptaij ear kwal̦o̦k im̦aan mejãn ro jet bwe em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova. Eñin ej pepe eo el̦ap im eaorõktata me kwaar kõm̦m̦ane ilo mour eo am̦.

17. Etke jej aikuj kijenmej wõt el̦aññe jekõn̦aan pãd epaake wõt Jeova?

¹⁷ Paul ear ba ñan Ri Galetia ro bwe ren kijenmej wõt. (Galetia 6:9) Kõj bareinwõt jej aikuj kijenmej kõnke jenaaj iioon apañ ko. Meñe ãindein, Jeova enaaj jipañ kõj. Jab bõjrak jãn am̦ jar kõn kajoor eo an Anij, im enaaj jipañ eok ñan lo lañlõñ im aenõm̦m̦an wõt jekdo̦o̦n ñe apañ ko reban jako. (Matu 7:7-11) L̦õmn̦ak kõn men in: Jeova ej kabwe aikuj ko an bao ko. El̦apl̦o̦k an yokwe eok jãn bao ko. Ekõn̦aan lale eok kõnke kwõj yokwe e im em̦õj am̦ ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan e. (Matu 10:29-31) Meñe kwõj iioon apañ ko reppen, ak kwõn jab ebbeer. Jab ilo̦k jãn m̦ool eo kõn wõt men ko em̦õj am̦ kar ilo̦k jãni. Elõñ men ko jelukkuun jeraam̦m̦an kaki kõn an Jeova jel̦ã kajjied.

18. Ta eo aolep ro rejel̦ã kõn Anij rej aikuj kõm̦m̦ane kiiõ?

¹⁸ Bõlen kwõj kab peptaij raan kein ak elõñ iiõ ko remootl̦o̦k. Meñe ãindein, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane kiiõ? Kwõj aikuj kal̦apl̦o̦k wõt am̦ lukkuun jel̦ã kajjien Jeova im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo m̦ool eo. Kwõj aikuj kõjparok im jab l̦õmn̦ak bwe kwõjel̦ã kajjien Anij kadede im bwe kwõjjab aikuj kakõm̦anm̦anl̦o̦k kõtaan eo am̦ ippãn. Jãn iien ñan iien, kwõn etale men kein jaar kõnono kaki ilo katak in bwe kwõn maroñ pãd epaake wõt Jeova, eo ej Jemãd, Jerad, im ad Anij.​—Riit 2 Korint 13:5, 6, UBS.