1, 2. L̦õmn̦ak eo an Ri Kõnnaan ro an Jeova kõn etan Anij eoktak jãn kabuñ ko rej ba er Kũrjin. Ewi wãween?

 KABUÑ ko me rej ba er Kũrjin rar bõjrak jãn aer kõjerbal etan Anij. Ñan waanjoñak, ilo naan in kepel̦l̦o̦k ko ilo juon ukok in Baibõl̦ ej kwal̦o̦k im ba bwe “ejjab ekkar” ñan an kabuñ ko kũr Anij kõn jabdewõt ãt.

² Bõtab, Ri Kõnnaan ro an Jeova el̦ap aer m̦õn̦õn̦õ bwe rej jutak kõn etan Anij im rej nõbar im kautiej etan. (Riit Sam 86:12; Aiseia 43:10.) Bareinwõt, jej watõk bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan jel̦ã mel̦el̦ein etan Anij im kõn unin an aorõk bwe en kwõjarjar etan. (Matu 6:9) Innem, bwe jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan jel̦ã kõn Jeova, jen etale uwaak in kajjitõk kein jilu reaorõk: Ta mel̦el̦ein ñe jej jel̦ã etan Anij? Ewi wãween Jeova ear kwal̦o̦k bwe ej tõllo̦kũn ñan bõk ãt eo etan? Im ewi wãween jemaroñ ‘etetal ilo etan Jeova’?

3. Ta mel̦el̦ein ñe jej jel̦ã etan Anij?

³ Ad jel̦ã etan Anij ejjab kitibuj wõt ad jel̦ã bwe ãt eo etan ej “Jeova.” Ej bar kitibuj ad jel̦ã kain Anij rot e, ãinwõt wãween ko kõn e, ankilaan, wãween kõm̦m̦an ko an, im el̦aptata wãween an kõm̦m̦an ñan armej ro an. Jidik kõn jidik Jeova ear kwal̦o̦k kõn kain Anij rot e ilo an wõnm̦aanl̦o̦k ñan kajejjet ankilaan. (Jabõn Kõnnaan 4:18) Jejel̦ã bwe Anij ear kwal̦o̦k etan ñan Adam im Iv kõnke Iv ear kõjerbale Etan ãlikin an kar keotak Kein. (Jenesis 4:1) Bareinwõt, ri karejar ro retiljek an Jeova ãinwõt Noa, Ebream, Aisak, im Jekõb rar bar jel̦ã etan Anij. Rar bar jel̦ãl̦o̦k kajjien Anij ke ear kajeraam̦m̦an er, kõjparok er, im kwal̦o̦k ankilaan ñan er. Elõñ iiõ tokãlik, Anij ear kwal̦o̦k ñan Moses juon men eaorõk im ejejuan kõn mel̦el̦ein ãt eo Etan.

4. (1) Etke Moses ear kajjitõk ippãn Anij kõn ãt eo Etan? (2) Etke Moses ear kõn̦aan kareel Ri Israel ro ñan tõmak bwe Anij enaaj lo̦mo̦o̦ren er?

 ⁴ Riit Exodus 3:10-15. Ke Moses ear 80 an iiõ, Anij ear jiroñ e im ba: “Kwõn ãñinl̦o̦k ro Doõ, ro nejin Israel jãn ilowaan Ijipt.” Innem, Moses ear kajjitõk ippãn Jeova juon kajjitõk eaorõk. Ear ba: ‘Ñe renaaj ba ñan eõ, Ãt rot eo Etan? Ta eo inaaj ba ñan er?’ Jãn etto Ri Israel ro rar jel̦ã etan Anij, ak etke Moses ear bõkm̦aantak kajjitõk in? Unin ej kõnke ear kõn̦aan kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kain Anij rot Jeova. Moses ear kõn̦aan kareel Ri Israel ro ñan tõmak bwe Anij enaaj lukkuun lo̦mo̦o̦ren er. Jemel̦el̦e unin an Moses kar kõn̦aan kõm̦m̦ane men in. Etke? Ej kõnke eto an kar Ri Israel ro kam̦akoko ñan Ri Ijipt ro. Innem, remaroñ kar pere el̦aññe Jeova emaroñ kar jipañ er. Bareinwõt, jet iaan Ri Israel ro rar kabuñ ñan anij ko rewaan an Ri Ijipt ro.​—Ezekiel 20:7, 8.

5. Ta eo Jeova ear kwal̦o̦k ñan Moses kõn Etan?

⁵ Ta kar uwaak eo an Jeova ñan Moses? Ear ba bwe Moses en jiroñ Ri Israel ro im ba: “Jeova, Anij an ro jim̦m̦ami, . . . Ear jilkinwaj eõ ñan kom̦.” Ear bareinwõt jiroñ Moses bwe en ba: “ÑA E, Eo ear jilkinwaj eõ ñan kom̦.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Mel̦el̦ein men in bwe Jeova emaroñ erom jabdewõt men ej aikuj erom ak kõm̦m̦an jabdewõt men ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jejjet kitien kallim̦ur ko an. Eñin unin Jeova ear bar ba kõn e make: “Eñin Eta ñan indeeo, im eñin Aõ men in keememej ñan epepen otemjej.” Ejjel̦o̦k pere bwe naan kein rar lukkuun tõpar bũruon Moses im kakajoore tõmak eo an!

6, 7. Ewi wãween Jeova ear kajejjete kallim̦ur eo an?

⁶ Ejjabto ãlikin an kar Jeova kõnnaan ippãn Moses, ear kajejjet kallim̦ur eo an im kanemkwoj Ri Israel ro. Ear kajeik Ri Ijipt ro kõn joñoul menin kaeñtaan ko im ear kwal̦o̦k bwe ejjel̦o̦k kajoor im maroñ ippãn Pero im anij ko rewaan an Ri Ijipt ro. (Exodus 12:12) Tokãlik, Jeova ear kõjepel Lom̦al̦o Ekilmir bwe Ri Israel ro ren ilo̦k ie l̦o̦k, innem ear kamal̦oñ Pero im ri tarin̦ae ro an. (Sam 136:13-15) Ilo ãne jem̦aden, Jeova ear kõjparok mour ko an elõñ milien Ri Israel ro ilo an kar lel̦o̦k kijeer m̦õñã im limeer dãn. Bareinwõt, nuknuk ko im juuj ko aer  rar jab m̦orl̦o̦k. (Duteronomi 1:19; 29:5) Aolep men kein rej kam̦ool bwe ejjel̦o̦k juon men emaroñ kabõjrak Jeova jãn an kajejjete kallim̦ur ko an. Tokãlik Jeova ear ba ñan Aiseia: “Ña, aet Ña, Jeova; im ebar ejjel̦o̦k ri lo̦mo̦o̦r ijello̦kũ.”​—Aiseia 43:11.

⁷ Joshua, eo ear tõl Ri Israel ro ãlikin Moses, ear bar lo jerbal ko rekabwilõñlõñ me Jeova ear kõm̦m̦ani ilo Ijipt im ilo ãne jem̦aden. Innem, m̦okta jãn an kar mej, Joshua ear maroñ ba ñan Ri Israel ro: “Kom̦ jel̦ã ilo bũruomi otemjej, im ilo ami otemjej, bwe ear jab likjab juon men iaan men ko rem̦m̦an Jeova ami Anij ear ba kõn kom̦. Men otemjej rejejjet ñan kom̦; ejjel̦o̦k juon iaaer eir.” (Joshua 23:14) Jeova ear kajejjet men eo ear kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ane.

8. Rainin, ewi wãween Jeova ej kajejjet men eo ear kallim̦ur kake?

⁸ Rainin, Jeova ej bar kajejjete men eo ear kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ane. Ear kanaan ikijjeen Nejin bwe ilo raan ko ãliktata nuuj eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo enaaj pãdjake ‘aolepen lal̦.’ (Matu 24:14) Jeova wõt emaroñ kar kanaan kõn jerbal in. Im e wõt ewõr an maroñ ñan kõm̦m̦an bwe jerbal in en tõprak. Bareinwõt, ej kõjerbal ro rettã ak rar jab pãd ilo jikuul̦ ko reutiej ñan kõm̦m̦ane jerbal in. (Jerbal 4:13, UBS) Kõn men in, ñe jej kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an, jej jipañ ñan kajejjet kanaan eo ilo Baibõl̦. Jej kautiej Jemãd im bwe jej m̦ool ñe jej jar im ba: “Jememwõj ilañ, En Kwõjarjar Etam̦. En itok Am̦ aelõñ. Ren kõm̦anm̦an ankilaam̦ ãinwõt ilañ, bareinwõt ioon lal̦.”​—Matu 6:9, 10.

9, 10. Ta men ko jet jej katak kõn Jeova jãn wãween an kar kõm̦m̦an ñan Ri Israel ro?

⁹ Ãlikin an kar Ri Israel ro ilo̦k jãn Ijipt, Jeova ear bar kwal̦o̦k ñan er elõñ men ko kõn e. Ikijjeen bujen Kien eo, Jeova ear kallim̦ur ñan er bwe enaaj kõjparok im lale er ãinwõt an juon em̦m̦aan kõjparoke kõrã eo ippãn. Kõn men in, Ri Israel ro rar ãinwõt kõrã eo pãleen Jeova. Armej rein rar jutak kõn etan Anij. (Aiseia 54:5, 6, UBS) El̦aññe rar pokake aolep kien ko an, innem enaaj kar kajeraam̦m̦an er, kõjparok er, im kõm̦m̦an bwe ren lo aenõm̦m̦an. (Bõnbõn 6:22-27) Aolep ri aelõñ ko renaaj kar jel̦ã bwe ejjel̦o̦k juon Anij ãinwõt Jeova. (Riit Duteronomi 4:5-8, UBS; Sam 86:7-10.) Ilo iien ko ke Ri Israel ro rar armej ro an Anij, elõñ em̦m̦aan im kõrã ro jãn aelõñ ko jet rar kããlõt bwe ren kabuñ ñan Jeova. Rar ãinwõt kõrã in Moab eo Rut me ear ba ñan Neomai: “Ri aelõñ ro am̦, renaaj aõ ri aelõñ, im am̦ Anij aõ Anij.”​—Rut 1:16.

 ¹⁰ Ium̦win tarrin 1,500 iiõ ko, Jeova ear kwal̦o̦k elõñl̦o̦k men ko kõn kain Anij rot e ikijjeen wãween an kar kõm̦m̦an ñan Ri Israel ro. Meñe elõñ alen rar jab pokake e, ak ear kwal̦o̦k el̦ap tũriam̦o im meanwõd ñan er. (Exodus 34:5-7) Bõtab, ewõr joñan meanwõd eo an Jeova. Ke aelõñ in Israel rar m̦akoko in tõmak ilo Jijej im rar m̦ane, ear jako aer maroñ jutak kõn etan Anij. (Matu 23:37, 38, UBS) Ippãn Jeova, rar ãinwõt juon wõjke me “em̦õrã” ak emej. (Luk 23:31) Tokãlik, ta kar l̦õmn̦ak eo an Ri Israel ro kõn etan Anij?

11. Etke Ri Israel ro rar bõjrak jãn aer kõjerbal etan Anij?

¹¹ Jet iien tokãlik, Ri Ju ro rar jino bõk juon l̦õmn̦ak ebõd kõn ãt eo etan Anij. Rar l̦õmn̦ak bwe joñan an kwõjarjar etan Anij, ejjel̦o̦k juon ej aikuj in ba etan. (Exodus 20:7, UBS) Kõn men in, ear jakol̦o̦k aer kõjerbale etan Anij. Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ear lukkuun bũrom̦õj im metak ke ear lo aer jab kautiej etan. (Sam 78:40, 41) Elukkuun aorõk ippãn Anij ãt eo etan. Eñin unin Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ekam̦o kõn ãt eo etan. Innem, kõnke Ri Ju ro rar jab kautiej etan Anij, ear jab tõllo̦keer bwe ren jutak kõn etan. (Exodus 34:14) Men in ej katakin kõj bwe el̦ap an lukkuun aorõk bwe jen kwal̦o̦k el̦ap kautiej ñan etan Ri Kõm̦anm̦an eo ad.

12. Wõn armej ro im rar erom ro me rej jutak kõn etan Anij?

¹² Ikijjeen Jeremaia, Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj kar kõm̦m̦an “juon bujen ekããl” ippãn juon aelõñ ekããl. Aolep ro uwaan aelõñ in, “jãn eo ediktata ñan eo el̦aptata,” renaaj “jel̦ã Jeova.” (Jeremaia 31:31, 33, 34) Innem, ñããt eo Anij ear kõm̦m̦ane bujen in ekããl? Ear kõm̦m̦ane ilo raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33. Im wõn kar armej ro Jeova ear kõm̦m̦ane bujen in ekããl ñan er? Baibõl̦ ej n̦aetan armej rein “Israel an Anij” im rej itok jãn aolep kain aelõñ ko. Jeova ej ba kõn armej rein ãinwõt ro em̦õj ‘bõk er kõn etan.’​—Galetia 6:16; Jerbal 15:14-17; Matu 21:43.

13. (1) Kũrjin ro m̦okta rar ke kõjerbale etan Anij? Etke jejel̦ã men in? (2) Ewi eñjake eo am̦ kõn am̦ kõjerbale etan Anij ñe kwõj kwal̦o̦k naan?

¹³ Kũrjin ro jinoin me rar m̦õttan aelõñ in ekããl rar kõjerbale etan Anij. Ñan waanjoñak, rar kõjerbale etan ke rar kõnono kõn eoon ko jãn Jeje ko ilo kajin Hibru. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Rijjelõk Piter ear kõjerbale etan Anij ke ear kõnono ilo raan in Pentekost eo ilo iiõ eo 33 im̦aan juon kumi in Ri Israel ro ekoba ro im rar oktak ñan kabuñ an Ri Ju ro. (Jerbal 2:14, 20, 21, 25, 34, NW) Innem, kõnke Kũrjin ro m̦okta rar kautiej Jeova, ear kajeraam̦m̦an jerbal in kwal̦o̦k naan eo aer. Rainin, ñe jej kwal̦o̦k etan Anij ñan ro jet im kwal̦o̦ke jãn Baibõl̦, Jeova ej bar kajeraam̦m̦an jerbal eo ad. Ej juon jeraam̦m̦an ñan ad kwal̦o̦k kajjien Jeova ñan armej ro ilo wãween in. Im ro me rej kab jel̦ã kõn Anij, renaaj kiiõ jino juon kõtaan em̦m̦an ippãn me enaaj epaakl̦o̦k im kajoorl̦o̦k im pãd ñan indeeo.

14, 15. Ewi wãween ad jel̦ã bwe Jeova ear kõjparok etan bwe en jab jako?

¹⁴ Tokãlik, el̦aptata ãlikin an kar mej rijjelõk ro, jet rar jino kadel̦o̦ñtok katak ko reriab ilowaan eklejia eo an Kũrjin ro. (2 Tessalonika 2:3-7, UBS) Rũkaki rein reriab rar bar l̦oor m̦anit eo an Ri Ju ro ilo aer jab kõjerbale etan Anij. Ak Jeova ear ke kõtl̦o̦k bwe en jakol̦o̦k an armej  jel̦ã ak kõjerbale etan? Jaab. Etke jejel̦ã men in? Eokwe, meñe jemaroñ jab lukkuun jel̦ã wãween an kar armej ro ba etan Anij ilo iien ko etto, ak ãt eo etan ej pãd ñan rainin. Ium̦win elõñ buki iiõ ko, etan Anij ear pãd ilo elõñ ukok in Baibõl̦ im ilo jeje ko an ro retijem̦l̦o̦k kõn Baibõl̦. Ñan waanjoñak, ilo 1757, juon em̦m̦aan etan Charles Peters ear je im ba bwe mel̦el̦ein etan Anij, Jeova, el̦apl̦o̦k an kaalikkar kõn kain Anij rot e jãn aolep taitõl̦ ko an. Ilo juon bok ilo 1797 me ej kõn kabuñ ñan Anij, ri jeje eo etan Hopton Haynes ear je im ba bwe Jeova ej ãt eo Ri Ju ro rar kõjerbale ñan Anij, “eo im rar kabuñ ñan e wõt. Kar bar ãindein ippãn Kũraij im Rijjelõk ro an.” Henry Grew (1781-1862) ear bar kõjerbale etan Anij. Ejjab men in wõt ak ear bar jel̦ã bwe kar kananaik etan Anij im ej juon menin aikuj ñan kokwõjarjar ãt eo Etan. Bareinwõt, l̦õm̦aro me rar jerbal ippãn doon, etaer George Storrs (1796-1879) im Charles T. Russell, rar bar kõjerbale etan Anij.

¹⁵ Iiõ eo 1931 ej juon iien eaorõk ñan armej ro an Anij. M̦okta, kar n̦aetaer Ri Katak Baibõl̦ ro. Ak ilo kar iiõ in, armej ro an Anij rar m̦õn̦õn̦õ in bõk ãt eo Ri Kõnnaan ro an Jeova. (Aiseia 43:10-12) Rej kwal̦o̦k ñan aolep armej iaolepen lal̦ bwe rem̦õn̦õn̦õ in jutak kõn etan Anij im rej kautiej im nõbar etan. (Jerbal 15:14) Ñe jej l̦õmn̦ak kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan kõjparok etan bwe en jab jako, men in ej kakeememej kõj kõn naan ko an ilo Malakai 1:11 me ej ba: “Bwe jãn tak al̦ ñan tulo̦kun Eta enaaj l̦ap ibwiljin ro ri aelõñ ko.”

16. En kar ewi eñjake eo ad kõn ad bõk ãt eo Ri Kõnnaan ro an Jeova?

¹⁶ Ri kanaan Maika ear je: “Aolep armej rej etal, jabdewõt iaaer, ilo etan anij ro aer; kõj, jenaaj etal ilo etan Jeova, Anij eo ad, ñan indeeo im indeeo.” (Maika 4:5) Ippãn armej ro an Anij ilo tõre eo, aer jutak kõn etan Anij ear juon menin jeraam̦m̦an. Ejjab men in wõt ak ear juon men me ear kõm̦m̦an aer lõke im tõmak bwe Anij ej buñbũruon kake er. (Riit Malakai 3:16-18, UBS.) Ãindein ke bar kwe? Kwõj ke kate eok ñan ‘etetal ilo etan Jeova’?

17. Ta mel̦el̦ein ñan ‘etetal ilo etan Jeova’?

¹⁷ Ñan ad ‘etetal ilo etan Jeova,’ ewõr jilu men ko jej aikuj kõm̦m̦ani. Kein kajuon, jej aikuj jiroñ ro jet kõn etan Anij kõnke “ro otemjej rej kũr etan Irooj renaaj mour.” (Rom 10:13) Kein karuo, wãween ko kõn Jeova el̦aptata yokwe ej aikuj wõr ippãd. (1 Jon 4:8) Im kein kajilu, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in pokake kien ko an Anij. Ilo wãween in, jej kautiej im nõbar etan Jemãd. (1 Jon 5:3) Innem, kwõnaaj ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ ‘etetal ilo etan Jeova’ ñan indeeo?

18. Etke aolep ro im rej kautiej im nõbar etan Anij rej reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj?

¹⁸ M̦õttan jidik aolep ro rej kõjekdo̦o̦n Jeova ak jum̦aeiki renaaj aikuj kile wõn e. (Ezekiel 38:23) Rej ãinwõt Pero, eo im ear ba: “Wõn Jeova, bwe in eo̦roñ ainikien?” Pero ej kab jel̦ã bwe Jeova ej juon Anij ekajoor bõtata ilo iien eo ear iioon jorrããn. (Exodus 5:1, 2; 9:16; 12:29) Bõtab, jaar make kããlõt ñan jel̦ã kajjien Jeova im jem̦jerãiki. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe jej armej ro an me rej pokake e im jutak kõn etan. Jej reim̦aanl̦o̦k ñan ilju im jekl̦aj kõnke jej lõke kallim̦ur eo ilo Sam 9:10 me ej ba: “Ro rejel̦ã Etam̦ renaaj lõke Eok, bwe O Jeova, Kwaar jab ilo̦k jãn ro rej pukot Eok.”