Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Tisite Wena Nalabanye Ngekusebentisa LiVi LaNkulunkulu

Tisite Wena Nalabanye Ngekusebentisa LiVi LaNkulunkulu

“Ngako-ke tinyatselo tami ngiticondzisa ngato tonkhe timiso takho.”—HLA. 119:128.

1. Yini lesenta siletsembe ngalokuphelele liVi laNkulunkulu?

NGESIKHATSI labadzala belibandla bancuma kutsi umuntfu lofundzelwa liBhayibheli angacala yini kushumayela, bayatibuta: ‘Indlela yakhe yekukhuluma iyakhombisa yini uyakholelwa kutsi liBhayibheli liliVi laNkulunkulu leliphefumulelwe?’ * Umuntfu lonesifiso sekuba ngummemeteli weMbuso—ecinisweni bonkhe labatinceku taNkulunkulu—imphendvulo yalombuto kufanele ibe nguyebo locacile. Yini lebangela loko? Kungobe kwetsemba kwetfu liVi laNkulunkulu nelikhono letfu lekulisebentisa ensimini kutasisita sikhone kusita labanye bati Jehova futsi basindziswe.

2. Yini lesenta sichubeke ‘kuloko lesikufundzile’?

2 Umphostoli Pawula wagcizelela kubaluleka kweliVi laNkulunkulu ngesikhatsi abhalela Thimothi atsi: “Chubeka kuloko lokufundzile wakukholwa.” Ngesikhatsi Pawula atsi “kuloko” abekhuluma ngemaciniso eliBhayibheli lenta Thimothi waba nekukholwa etindzabeni letimnandzi. Nalamuhla lamaciniso asitsintsa ngendlela lefananako futsi ayachubeka asisita kute ‘sihlakaniphe kube kusindziswa.’ (2 Thim. 3:14, 15) Sivamise kusebentisa lamavi aPawula lalandzelako kute sikhombise bantfu kutsi liBhayibheli livela kuNkulunkulu, kodvwa natsi singazuza kulamavi latfolakala ku-2 Thimothi 3:16. (Fundza.) Ase sihlole lelivesi kabanti. Kwenta njalo kutawucinisa kwetsemba kwetfu kutsi tonkhe timfundziso taJehova tilungile.—Hla. 119:128.

“ILUNGELE KUFUNDZISA”

3-5. (a) Sicumbi sebantfu senta njani ngemuva kwekulalela inkhulumo yaPhetro ngeliPhentekhoste, futsi sakwentelani loko? (b) Yini leyenta bantfu labanyenti eThesalonika bemukela liciniso? (c) Yini lengamangalisa bantfu labanyenti lamuhla ngemsebenti wetfu wekushumayela?

3 Naku Jesu lakutjela sive sema-Israyeli: “Ngiyawunitfumelela  baphrofethi, netati, nebafundzisi.” (Mat. 23:34) Jesu abekhuluma ngebafundzi bakhe labafundzisa kutsi basebentise imiBhalo nabashumayela. NgeliPhentekhoste la-33 C.E., lomunye ‘walabafundzisi,’ umphostoli Phetro, wabeka inkhulumo embikwesicumbi lesikhulu eJerusalema futsi wacaphuna lamanye emavi emiBhalweni yesiHebheru. Tilaleli letinyenti ‘tahlabeka etinhlitiyweni’ nativa Phetro achaza lamavi. Taphendvuka etonweni lebetitenta. Bantfu labacishe babe tinkhulungwane letintsatfu bacela Nkulunkulu kutsi abatsetselele futsi baba ngemaKhristu.—Imis. 2:37-41.

4 Umphostoli Pawula ungulomunye walabafundzisi labashumayela tindzaba letimnandzi etindzaweni letikhashane neJerusalema. Sibonelo saloku kutsi ngesikhatsi aseThesalonika edolobheni laseMasedoniya, wakhuluma nalabo labakhontela emasinagogeni. Kwaphela emaSabatha lamatsatfu, Pawula ‘abonisana nabo ngemiBhalo, abachazela abakhombisa ngekwemiBhalo kutsi Khristu bekufanele afe aphindze avuke kulabafile.’ Waba yini umphumela? “Labanye babo [kumaJuda] bakholwa” njengobe kwenta “sicuku lesikhulu semaGriki.”—Imis. 17:1-4.

5 Indlela tinceku taNkulunkulu letilisebentisa ngayo liBhayibheli lamuhla, imangalisa bantfu labanyenti. ESwitzerland lomunye umnikati welikhaya walalela labanye bodzadze wetfu njengobe bebamfundzela umbhalo. Watsi kulomunye wabo: “Nibobani nine?” Lodzadze waphendvula watsi: “SiboFakazi BaJehova.” Wase utsi: “Kufanele ngabe ngisheshe ngakubona loko. BoFakazi BaJehova kuphela labebangangena emtini wami kute bangifundzele liBhayibheli.”

6, 7. (a) Labo labafundzisa ebandleni bangenta njani kute balisebentise kahle liBhayibheli? (b) Yini leyenta kubaluleke kuyisebentisa kahle imiBhalo nasichuba sifundvo seliBhayibheli?

6 Singalisebentisa njani liBhayibheli ngemphumelelo nasifundzisa? Nangabe ukhetfwe kutsi ufundzise ebandleni, sebentisa imiBhalo. Kunekutsi uchaze imibhalo leyinhloko nobe ufundze leyo loyiprinte kungcondvomshini nalesetintfweni tebucwepheshe, kufanele uvule liBhayibheli uyifundze kulo, uphindze ukhutsate netilaleli kutsi tente njalo. Tinike sikhatsi sekuchaza lamavesi ngendlela letawusita tilaleli tisondzele kuJehova. Esikhundleni sekusebentisa tibonelo letilukhuni kutsi baticondze nobe usho lokuhlangenwe nako lokumane kuhlekise tilaleli, sebentisa leso sikhatsi kute uchaze liVi laNkulunkulu.

7 Yini lokufanele siyikhumbule nasichuba tifundvo teliBhayibheli? Njengobe sisebentisa tincwadzi tetfu tebuKhristu, kufanele sicaphele kutsi asiyendluli leminye imiBhalo. Kufanele sikhutsate lomfundzi kutsi ayifundze imibhalo lekhonjiwe simsite atfole inchazelo yayo. Singakwenta njani loko? Singakwenta ngekutsi singachazi tintfo letinyenti letingamdida, kodvwa simkhutsate kutsi avete indlela lativa ngayo. Esikhundleni sekutsi simtjele loko lokufanele akwetsembe nendlela lokufanele atiphatse ngayo, singabuta imibuto lemihle lengamsita abone kutsi yini lokufanele ayente. *

“ILUNGELE . . . NEKUSOLA”

8. Nguyiphi imphi Pawula labebukene nayo?

8 Sivame kucabanga kutsi ngulabadzala labangemaKhristu lokufanele bente umsebenti ‘wekusola.’ Kuliciniso kutsi babonisi kufanele ‘basole labo labonako.’ (1 Thim. 5:20; Thit. 1:13) Kubalulekile nekutsi natsi sitisole. Pawula abesibonelo lesihle semKhristu labenanembeza lomhlophe. (2 Thim. 1:3) Nobe kunjalo, wabhala watsi: “Kodvwa ngibona umtsetfo lomunye losebenta emalungeni ami ulwa nemtsetfo wengcondvo yami. Ungenta ngibe sigcili semtsetfo wesono.” Ngekufundza loko lokushiwo ngulamavi, sitayicondza kahle imphi Pawula lokwadzingeka kutsi ayilwe  kute alungise butsakatsaka bakhe.—Fundza Roma 7:21-25.

9, 10. (a) Kungenteka kutsi Pawula abelwa nabuphi butsakatsaka? (b) Pawula wachubeka njani alwa nesono?

9 Ngubuphi butsakatsaka Pawula labetama kubuncoba? Nanobe angazange abuchaze, kodvwa wabhalela Thimothi wamtjela kutsi ‘abetfuka inhlamba.’ (1 Thim. 1:13) Ngesikhatsi asengakabi ngumKhristu, Pawula abewatondza kakhulu emaKhristu. Naku lakubhala ngendlela labetiva ngayo ngebalandzeli baKhristu: “Ngangibacansukela kakhulu.” (Imis. 26:11) Pawula wafundza indlela yekulawula lulaka lwakhe, nobe kunjalo ngaletinye tikhatsi bekudzingeka kutsi alwe matima kute alungise imiva yakhe nendlela lakhuluma ngayo. (Imis. 15:36-39) Yini leyamsita kutsi aphumelele?

10 Nakabhalela emaKhristu aseKhorinte, Pawula wachaza indlela labeyisebentisa kute atisole. (Fundza 1 Khorinte 9:26, 27.) Watsatsa tinyatselo letibalulekile kute alungise butsakatsaka bakhe. Kungenteka kutsi abefuna teluleko temiBhalo, athantaza kuJehova kutsi amsite atisebentise aphindze alwa kamatima kute atfutfuke. * Natsi singazuza esibonelweni sakhe ngobe sisemphini lefananako yekulwa nebutsakatsaka betfu.

11. Singachubeka njani ‘sitihlolisisa’ kute sibone kutsi sihamba endleleni yeliciniso?

11 Akukafaneli sitetsembe kakhulu nasikhonta Nkulunkulu. Esikhundleni saloko, kudzingeka sichubeke ‘sitihlolisisa’ kute siciniseke ngekutsi sisahamba endleleni yeliciniso yini. (2 Khor. 13:5) Nasifundza imiBhalo lefanana naKholose 3:5-10, singatibuta kutsi: ‘Ngisebenta kamatima yini kute ngisuse butsakatsaka lenginabo nobe sengicala kutiphatsa ngendlela lengamjabulisi Nkulunkulu? Nangisebentisa i-Internet, ngiyavala yini nakuvela titfombe letikhombisa kungcola nobe ngiyachubeka ngibuka emakheli ekuchumana langakalungi?’ Kusebentisa seluleko seliVi laNkulunkulu etimeni letinjalo kungasisita “silindze sizitse.”—1 Thes. 5:6-8.

“ILUNGELE . . . NEKUCONDZISA”

12, 13. (a) Kufanele ube yini umgomo wetfu ‘nasicondzisa’ tintfo, futsi singasilingisa njani sibonelo saJesu nasenta njalo? (b) Nguyiphi indlela yekukhuluma lengasebenti ‘nasicondzisa’ simo lesitsite nalabanye?

12 Leligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi ‘kucondzisa’ lisho “kwenta lokuhle, kulungisa, kubuyisela esimeni lesikahle.” Ngaletinye tikhatsi, kudzingeka sitsatse tinyatselo tekucondzisa simo nemuntfu longakasicondzi kahle nasikhuluma nobe nasenta intfo letsite. Sibonelo saloku kutsi baholi betinkholo temaJuda bakhala ngekutsi Jesu abenemusa ‘kubatselisi netoni.’ Jesu waphendvula watsi: “Bantfu labaphilako abayidzingi inyanga, kodvwa ngulabagulako kuphela labayidzingako. Kepha hambani nifundze kutsi kusho kutsini kutsi: ‘Ngifuna sihawu, hhayi umhlatjelo.’” (Mat. 9:11-13) Bonkhe wabachazela emavi aNkulunkulu ngesineke nangemusa. Ngesizatfu saloko, bantfu labatfobekile bati Jehova ‘njengaNkulunkulu lonesihawu nemusa; lowephuta kutfukutsela andze ngemusa nangekwetsembeka.’ (Eks. 34:6) Bantfu labanyenti baba nekukholwa etindzabeni letimnandzi nababona imetamo leyentiwa yiNdvodzana yaNkulunkulu kute ‘icondzise’ tintfo.

13 Sibonelo saJesu sisifundzisa kutsi singabasita njani labanye. Umuntfu lotfukutsele angase akhulume ngelivi lekwedzelela atsi: ‘Kunentfo lengingayicondzisisi kahle lokufanele mine nawe siyilungise.’ Lendlela yekukhuluma ayihambisani nemavi laku-2 Thimothi 3:16. “Yonkhe imiBhalo” ayisikhutsati kutsi sikhulume kabi nalabanye bantfu. ‘Njengekuhlaba kwesikhali,’ kusho emagama ekuphukuta kuvame kubangela buhlungu lobukhulu futsi akuzuzisi ngalutfo.—Taga 12:18.

14-16. (a) Labadzala belibandla ‘bangacondzisa’ njani kute basite labanye balungise tinkinga tabo? (b) Yini leyenta kubaluleke ‘kucondzisa’ usebentisa imiBhalo nawukhulisa bantfwana?

 14 Ngako-ke singasisebentisa njani sineke nemusa ‘nasicondzisa’? Ase sitsi bantfu labashadene bacele lomdzala welibandla longumKhristu kutsi abasite balungise inkinga yabo yekucabana njalo. Yini lona lomdzala langayenta? Akukafaneli avune lomunye, kodvwa angavele nje acoce nabo ngetimiso teliBhayibheli, mhlawumbe asebentise emavi latfolakala kusehluko 3 sencwadzi letsi Indlela Yekutfola Injabulo Emndenini. Njengobe lona lomdzala kunguye lobakhutsatako, laba labashadene bangase bancume kutsi ngusiphi seluleko ngamunye wabo lokufanele asisebentise. Ngekuhamba kwesikhatsi, lona lomdzala angase afune kwati kutsi sesinjani simo emndenini wabo futsi abasite nangabe kudzingeka.

 15 Batali ‘bangabacondzisa’ njani bantfwana babo kutsi babe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu? Ase sitsi ufuna kusita indvodzakati yakho kutsi ibalekele bungani nemuntfu longakalungi. Kwekucala, kufanele utfole onkhe emaciniso ngalendzaba. Ngemuva kwaloko, nangabe unetizatfu tekukhatsateka, ungase ukhulume nayo mhlawumbe usebentise emaphuzu lasencwadzini letsi “Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo,” Umqulu 2, ngesiZulu. Ngemuva kwemalanga lambalwa, ungaphindze ucoce nayo. Ungaphindze unake simo sayo sengcondvo nayisensimini nobe nanitijabulisa njengemndeni. Nawuba nesineke nemusa, indvodzakati yakho itawubona kutsi uyayitsandza futsi uyayikhatsalela. Nakanjani itasisebentisa seluleko sakho futsi ikubalekele kwenta tincumo letimbi ekuphileni kwayo.

Ngekusebentisa liBhayibheli ngemusa kute ‘bacondzise’ bantfwana babo, batali bayabasita kutsi babalekele tinkinga (Fundza  sigaba 15)

16 Ngendlela lefananako, nasinemusa nesineke singabakhutsata labo labakhatsateke ngesimo sabo semphilo, labeva buhlungu ngekuphelelwa ngumsebenti nobe  labo labangayicondzi imfundziso letsite lesemiBhalweni. Kusebentisa liVi laNkulunkulu kute ‘sicondzise,’ kubaletsela tinzuzo letinhle kakhulu bantfu baJehova.

“ILUNGELE . . . NEKUYALA NGEKULUNGA”

17. Yini leyenta kudzingeke semukele siyalo ngenjabulo?

17 “Ngesikhatsi sisayalwa kuvakala kubuhlungu kunekutsi kujabulise.” Nobe kunjalo, “kamuva sivuno saloko kuyalwa sibonakala sinesitselo sekuthula nesekulunga.” (Heb. 12:11) EmaKhristu lamanyenti lasakhulile ayavuma kutsi siyalo lasitfola kubatali bawo labangemaKhristu sawasita. Kwemukela siyalo kuJehova, njengobe sisinikwa ngulabadzala labangemaKhristu, kusigcina sisendleleni yekuphila.—Taga 4:13.

18, 19. (a) Yini leyenta seluleko lesikuTaga 18:13 sibaluleke kangaka ‘ekuyaleni ngekulunga’? (b) Nangabe labadzala belibandla bakhombisa umusa nelutsandvo kubantfu labonile, uba yini umphumela?

18 Kukhipha siyalo ngendlela lephumelelako, kudzinga likhono. Jehova watjela emaKhristu kutsi asole “ngekulunga.” (2 Thim. 3:16) Ngako-ke, kufanele sisebentise timiso teliBhayibheli kute tisicondzise. Lesinye saletimiso sitfolakala encwadzini yeTaga 18:13 letsi: ‘Kubulima nelihlazo kuphendvula indzaba ungakeva kutsi itsini.’ Nangabe labadzala badzinga kukhuluma nemuntfu lotsite lokutsiwa wente sono, kufanele bayihlolisise kahle lendzaba kute batfole emaciniso ayo. (Dut. 13:14) Nabente njalo batawukhona kuniketa siyalo “ngekulunga.”

19 Ngetulu kwaloko, liVi laNkulunkulu leluleka labadzala labangemaKhristu kutsi bacondzise labanye ‘ngebumnene.’ (Fundza 2 Thimothi 2:24-26.) Kuliciniso kutsi umuntfu angamhlambalata Jehova futsi abavise buhlungu labanye bantfu. Nobe kunjalo, nangabe lomdzala welibandla atfukutsela nakameluleka, loyo muntfu angeke asitakale. Kodvwa nangabe labadzala balingisa “umusa waNkulunkulu,” bangase bamsite aphendvuke loyo lowonile.—Rom. 2:4.

20. Ngutiphi timiso batali lokufanele batisebentise nabayala bantfwana babo?

20 Nabakhulisa bantfwana babo “ngekubayala nangekubacondzisa ngemphilo yebuKhristu,” batali kufanele basebentise timiso teliBhayibheli. (Ef. 6:4) Babe kufanele aciniseke kutsi uwatfola onkhe emaciniso endzaba ngembikwekutsi ajezise indvodzana yakhe. Emndenini wemaKhristu kute lokufanele atfukutsele aze abe nebudlova. “INkhosi [Jehova] inebubele nesihawu lesikhulu,” nalabo lokufanele bayale bantfwana kufanele betame kukhombisa lutsandvo lolufanako.—Jak. 5:11.

JEHOVA USIPHA SIPHO SAMAHHALA

21, 22. Ngumaphi emavi latfolakala kuTihlabelelo 119:97-104 layichaza kahle indlela lotiva ngayo ngeliVi laJehova?

21 Lenye indvodza lebeyikhonta Nkulunkulu yake yaveta kutsi yini leyayenta yatsandza umtsetfo waJehova. (Fundza Tihlabelelo 119:97-104.) Beyitsi nayiwufundza, itfole kuhlakanipha, kucondza kanye nelwati. Kulandzela teluleko tawo kwayisita yangahambi etindleleni letimbi lebetibabangela tinkinga labanye bantfu. Kulendvodza, kutadisha imiBhalo bekujabulisa futsi kwenetisa. Beyitimisele kulalela Nkulunkulu lobekayinikete ticondziso letayizuzisa kakhulu ekuphileni.

22 Uyayijabulela yini “yonkhe imiBhalo”? Ngekuyisebentisa, usuke ukhulisa kukholwa kwakho kutsi Nkulunkulu utayifeza injongo yakhe. Seluleko sayo lesiphefumulelwe siyakuvikela etingotini letinkhulu tekwenta sono. Nawusebentisa likhono kute uyichaze, ungakhona kusita labanye bangene endleleni leya ekuphileni futsi bachubeke bahamba kuyo. Shengatsi singayisebentisa kahle “yonkhe imiBhalo” njengobe sikhonta Nkulunkulu wetfu lohlakaniphile futsi lonelutsandvo, Jehova.

^ sig. 1 Fundza incwadzi letsi “Ukuhlelelwa Ukwenza Intando KaJehova,” ekhasini 79, ngesiZulu.

^ sig. 7 Nakafundzisa, Jesu abevame kubuta labanye atsi: “Nitsini-ke?” Ngemuva kwaloko abelindzela imphendvulo.—Mat. 18:12; 21:28; 22:42.

^ sig. 10 Tincwadzi taPawula tinetikhutsato letinyenti tekulwa nebutsakatsaka betfu. (Rom. 6:12; Gal. 5:16-18) Ngako-ke singaphetsa ngekutsi naye abetisebentisa teluleko labetinika labanye.—Rom. 2:21.