Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

“Pungei Nawa Ovipuka Viakolela Vali”

“Pungei Nawa Ovipuka Viakolela Vali”

“Pungei nawa ovipuka viakolela vali.” — FILIPENSES 1:10.

1, 2. Eulo patyi konthele yononthiki mbahulililako liasukalalesile ovalongwa va Jesus, iya omokonda yatyi?

 JESUS wamanuhula okupopila ovalongwa vae okuti Ondyuo ya Huku maihanyuapo. Otyo atyisukalalesa unene Petulu, na Tiagu, na João, na Andre. (Marcos 13:1-4) Moluotyo, etyi vakala aveke na Jesus, avemupulu okuti: “Tupopile: Onalupi ovipuka ovio mavikamoneka? Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” (Mateus 24:1-3) Etyi evekumbulula, Jesus kevepopilile vala konthele yovipuka ankho mavimoneka tyina o Jelusalei ihungi kokuhanyuapo, mahi tupu novipuka mavikamoneka kononthiki mbahulililako mbouye wa Satanasi. Jesus waulile ovipuka ovivi, ngetyi ovita, nondyala, noukalavi omunene. Mahi tupu Jesus waulile otyipuka tyimwe otyiwa. Wati: “Onondaka ombu onongwa mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yohi aiho, pala oumbangi movilongo aviho, iya konyima onthyulilo aiya.”​—Mateus 24:7-14.

2 Ovalongwa ankho vekahiale nokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba na Kristu. (Lucas 8:1; 9:1, 2) Iya hamwe ankho vahinangela etyi Jesus apopile okuti: “Ovilinga viokuteya ovinene, mahi ovaundapi kavehi. Moluotyo, itei ku Muene wovilinga, opo atume ovaundapi kovilinga viae viokuteya.” (Lucas 10:2) Mahi, tyafuile velipulile okuti: Oñgeni matuivisa “kombanda yohi aiho” nokuava “oumbangi movilongo aviho”? Ovaundapi mavatundu pi? Ovalongwa ankho kavasoko okuti onondaka mbukahi mu Mateus 24:14 mambufuiswapo monkhalelo imwe ihuvisa!

3. Omokonda yatyi onondaka mbukahi mu Lucas 21:34 mbakolela unene kuonthue hono? Oityi tuesukisa okulipula?

3 Eulo lia Jesus likahi nokufuiswapo mononthiki mbetu. Ovanthu ovanyingi vekahi nokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba mouye auho. (Isaías 60:22) Mahi, Jesus tupu walekesile okuti vamwe matyivepuilisa okupaka tete momuenyo ovilinga viokuivisa. Mavakatalukwa novipuka ovikuavo avakala “tyalemenwa.” (Tanga Lucas 21:34.) Onondaka ombo mba Jesus mbakolela vali unene kuonthue hono, mokonda vamwe povanthu va Huku kavekahi nokupaka tete momuenyo ovipuka viakolela vali. Otyo tyimoneka tyina valinga omatokolo konthele yovilinga viavo, nokulongeswa monosikola ononene, ine okuovola omalumono. Vamwe vapeselela omuvo omunyingi movinyano, no movitalukiso. Ovakuavo vasukalala unene novipuka ovikuavo. Lipula: ‘Ame ndyikahi ñgeni? Ndyikahi nokupaka tete momuenyo ehando lia Huku?’

4. (a) Oityi Paulu elikuambelele konthele Yovakristau mo Filipu, iya omokonda yatyi? (b) Oityi matulilongesa monthele ei no monkhuavo mailandulako, iya oñgeni mambutukuatesako?

4 Kohale, Ovakristau vesukisile okulinga ononkhono opo vatualeko okupaka tete momuenyo ovilinga via Huku. Otyo apostolu Paulu elikuambelele okuti, vokukahi mo Filipu ankho vena “okupunga nawa ovipuka viakolela vali.” (Tanga Filipenses 1:9-11.) Nga apostolu Paulu, Ovakristau ovanyingi ankho vekahi “nokupopia ondaka ya Huku nomutima wakola, nombili.” (Filipenses 1:12-14) Tupu hono ovanyingi vekahi nokuivisa Ondaka ya Huku nomutima wakola. Tyotyili, matyitupameka unene okulilongesa monthele ei oñgeni Jeova ekahi nokuundapesa eongano liae hono opo afuisepo onondaka mbukahi mu Mateus 24:14. Otyo matyitukuatesako okukala vali nombili movilinga viokuivisa. Oityi eongano lia Jeova likahi nokulinga, iya oñgeni otyo tyilunda ombunga yetu nonthue? Monthele mailandulako, matulilongesa oityi matyitukuatesako okukoleleya movilinga via Jeova, nokulandula ehongolelo lieongano liae.

EONGANO LIA JEOVA KEULU

5, 6. (a) Omokonda yatyi Jeova apela ovaumbili vae omamonekelo eetyi tyikahi nokumoneka keulu? (b) Oityi Ezekiele amuene memonekelo?

5 Kuna ovipuka ovinyingi Jeova ahapakele Mombimbiliya. Mongeleka, kapopile atyiho konthele yowongo wovanthu, nouye. Mahi, Jeova wetuavela atyiho tuesukisa opo tunoñgonoke ehando liae nokumutavela. (2 Timóteo 3:16, 17) Otyiwa unene Jeova okuholovona okutupopila konthele yeongano liae keulu! Tuhambukwa unene tyina tutyitanga Mombimbiliya momikanda via Isaia, na Ezekiele, na Daniele, na Revelação. (Isaías 6:1-4; Ezequiel 1:4-14, 22-24; Daniel 7:9-14; Revelação 4:1-11) Omokonda yatyi Jeova etunoñgonokesila ovipuka vimwe vikahi nokumoneka keulu?

6 Jeova kahande tulimbueko okuti tulinga onthele yeongano liae keulu. Eongano olio likahi nokuundapa unene pala okulinga ehando lia Jeova. Mongeleka, Ezekiele wamuene memonekelo eongano lia Jeova keulu lialekeswa ngatyina etuku-tuku enene. Etuku-tuku olio ankho lihateka unene, nokupilulukila liwa-liwa kese oku lihanda okuenda. (Ezequiel 1:15-21) Tupu wamona Omusingi wetuku-tuku. Ezekiele wati: “Namona otyipuka tyalaima tyelifwa no olu yahonya nopalata, tyilinga ngoti otupia.” Ayawisako okuti: “Ankho tyelifwa nomunkhima wa Jeova.” (Ezequiel 1:25-28) Ezekiele wahuvile unene nemonekelo olio! Wamuene okuti Jeova ukahi nokuyunga eongano liae, nokulihongolela nospilitu sandu yae. Memonekelo, etuku-tuku likahi nokueenda, lilekesa nawa oñgeni eongano lia Jeova keulu liundapa!

7. Oñgeni emonekelo lia Daniele litukalesa nonthumbi?

7 Daniele tupu wamuene emonekelo litukalesa nonthumbi. Wamona Jeova, “Omukulu wo Nonthiki” wapumphama kotyipundi tyina omalola. (Daniel 7:9) Jeova ankho uhanda Daniele atale okuti eongano Liae likahi nokueenda, ine likahi nokuundapa pala okulinga ehando liae. Tupu Daniele wamona umwe “ukahi ngomona womulume,” Jesus, ukahi nokupewa outumini opo ahongolele eongano lia Jeova keulu. Jesus kamatumina ovanthu momanima ehehi. Outumini wae “maukatualako apeho, kamaukapwa, iya ouhamba wae, kamaukahanyuako.” (Daniel 7:13, 14) Emonekelo olio litukalesa nonthumbi mu Jeova nokunoñgonoka etyi ekahi nokulinga. Iya mokonda Jesus wapeua outumini na Jeova, emonekelo olio tupu litukalesa nonthumbi mu Jesus, onkhalamutwe yetu.

8. Oñgeni omamonekelo eongano lia Jeova akalesile Ezekiele na Isaia? Oñgeni omamonekelo oo ena okutukalesa?

8 Oñgeni omamonekelo oo eongano lia Jeova keulu ena okutukalesa? Nga Ezekiele, nonthue tuhuva unene netyi Jeova ekahi nokulinga. (Ezequiel 1:28) Omuuli Isaia wamuene memonekelo etyi tyikahi nokumoneka keulu. Iya etavela nomutima weliola etyi akongwa opo eketyipopile vakuavo. (Tanga Isaías 6:5, 8.) Mokonda Jeova memukuatesako, Isaia ankho utyii okuti natyike tyipondola okumutyilika okulinga otyilinga tyae. Nga Isaia, nonthue tuhanda okuundapa vali movilinga via Jeova opo tuvatele eongano liae. Tyitupameka unene okunoñgonoka okuti tukahi meongano lilinga ehando lia Jeova nombili!

EONGANO LIA JEOVA PANO POHI

9, 10. Omokonda yatyi pano pohi pesukisila okukala eongano lia Jeova?

9 Pokati Komona wae, Jeova walinga eongano pano pohi liundapa kumwe neongano liokeulu. Otyo ankho tyesukisa pala okufuisapo ovilinga viaulilwe mu Mateus 24:14. Mokonda yatyi? Tutalei omahunga etatu.

10 Tete, Jesus wapopile okuti ovalongwa vae mavaivisa “alo kononthele mbokokule-kule mbo ohi.” (Atos 1:8) Vali, vana mavalingi ovilinga ovio viokuivisa, ankho vesukisa okulongeswa Ombimbiliya nokupamekwa. (João 21:15-17) Tatu, ankho vesukisa okuliongiya opo vafende Jeova nokulilongesa oñgeni mavaivisa. (Hebreus 10:24, 25) Opo ovipuka ovio aviho vilingwe, ovalongwa va Kristu ankho vesukisa okukala tyaongana nawa.

11. Oñgeni matuvatela eongano lia Jeova?

11 Oñgeni matuvatela eongano lia Jeova? Onkhalelo imwe yakolela, okuyumba onthumbi movakuatate vahongolela ovilinga viokuivisa. Jeova na Jesus vayumba onthumbi movakuatate ovo, nonthwe tuna okulinga ngotyo. Ovakuatate ovo ñgeno vaundapesa omuvo wavo nononkhono opo vatetulule ovitateka viavo. Mahi hatyoko vekahi nokulinga. Matupopi oityi eongano lia Jeova apeho liesuka vali natyo pano pohi.

VAPAKA TETE MOMUENYO “OVIPUKA VIAKOLELA VALI”

12, 13. Oñgeni ovakulu vewaneno vafuisapo otyilinga tyavo? Otyo tyikupameka mokonda yatyi?

12 Ovakristau ovakulu vomauaneno mouye auho vapewa otyilinga tyokuonganeka, nokuhongolela ovilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku movilongo vekahi. Oñgeni vetyilinga? Ovalume ovo vokueliola omutima nokuna ekolelo, valandula ehongolelo lia Jeova nolia Jesus, opo vanoñgonoke etyi tyesukisa potyilongo tyavo. Tyina valinga omatokolo, vaovola ehongolelo Liombimbiliya, nokulikuambela ku Jeova opo evehongolele. Mokulinga ngotyo, valandula ehongolelo lieongano lia Jeova keulu.​—Salmo 119:105; Mateus 7:7, 8.

13 Ngetyi ovakulu vewaneno valingile kohale, ovakulu vewaneno vaonganeka ovilinga viokuivisa hono, vapaka tete momuenyo “ovilinga viokuivisa ondaka.” (Atos 6:4) Vahambukwa unene tyina vatala ovilinga viokuivisa vikahi nokuliyawisa motyilongo tyavo nomouye auho. (Atos 21:19, 20) Kavalingi ovitumino ovinyingi pala ovanthu va Huku, mahi vesuka vali nokuyandyanesa onondaka onongwa nehongolelo Liombimbiliya no liospilitu sandu. (Tanga Atos 15:28.) Mokulinga ngotyo, ovakuatate ovo vaava ongeleka ongwa kuaveho momawaneno avo.​—Efésios 4:11, 12.

14, 15. (a) Oityi tyikahi nokulingwa pala okutukuatesako okuivisa onondaka onongwa mouye auho? (b) Oñgeni ulitehelela konthele yetyi ukahi nokulinga pala okuvatela ovilinga viokuivisa?

14 Ovakuatate vetu ovanyingi, vekahi nokuundapa ononthiki ambuho pala okupongiya omikanda, nomaliongiyo, novionge. Mongeleka, ovanyingi veliava pala okuundapa nombili movilinga viokupitiya omikanda momalaka alamba po 600. Moluotyo, ovanthu ovanyingi vekahi nokulilongesa “ovilinga ovinene via Huku,” melaka liavo muene. (Atos 2:7-11) Ovakuatate ovakuendye novahikuena vaundapa no nomakina pala okunyika, nokulinga omikanda. Omikanda ovio avitumwa komawaneno, alo umwe kuana akala kokule-kule.

15 Apa tukala, tupu ovanyingi vekahi nokulinga ovilinga vitukuatesako okupaka tete momuenyo ovilinga viokuivisa onondaka onongwa. Mongeleka, ovanthu ovanyingi veliava pala okutunga Onondyuo Mbomaliongiyo, nombo Vionge Ovinene. Vamwe, vakuatesako vana vekahi nokumoneswa emone noviponga. Ovakuavo vaonganeka ovionge vietu, nokulongesa monosikola Mbombimbiliya. Omokonda yatyi valingila ovilinga ovio aviho? Opala okutukuatesako okuivisa onondaka onongwa, nokulongoka motyili, nokukuatesako ovanthu ovanyingi opo vafende Jeova. Tyotyili, eongano lia Jeova pano pohi, lipaka tete ovipuka viakolela vali!

LANDULA ONGELEKA YEONGANO LIA JEOVA

16. Oityi upondola okulilongesa mefendelo liombunga, no melilongeso lioulike?

16 Okuti pamwe tuovola omuvo wokusoka kuetyi eongano lia Jeova likahi nokulinga? Upondola okulilongesa vali konthele yeongano mefendelo liombunga, no melilongeso liove lioulike, nokusokolola kuetyi ulilongesa. Mongeleka, otyiwa unene okulilongesa omamonekelo apelwe Isaia, na Ezekiele, na Daniele, na João. Omukanda Testemunhas de Jeová​—Proclamadores do Reino de Deus, nomikanda omikuavo, nono DVD, tupu vitulongesa ovipuka ovinyingi konthele yeongano lia Huku.

17, 18. (a) Oñgeni onthele ei yekukuatesako? (b) Omapulo patyi wesukisa okukumbulula?

17 Otyiwa tusokolole oñgeni Jeova ekahi nokuundapesa eongano liae opo avatele ovilinga viokuivisa. Kumwe neongano eli ewa, nonthue tupakei tete momuenyo wetu ovipuka viakolela vali. Inkha tulinga ngotyo, matulitehelela nga Paulu wahonekele okuti: “Mokonda tuna ovilinga evi mokonda yokankhenda ka Huku, tuahasoyei.” (2 Coríntios 4:1) Tupu wapamekele ovakuatate vae okuti: “Tuhayekeipo okulinga oviwa, mokonda matukateya momuvo wanakua, inkha katuasoyele.”​—Gálatas 6:9.

18 Okuti ove ine ombunga yove muesukisa okulinga omapiluluko amwe opo mupake tete momuenyo wenyi ovipuka viakolela vali ononthiki ambuho? Okuti mupondola okulitepulula ovipuka vimwe opo mukale vali nomuvo wokuundapa movilinga viokuivisa? Monthele ilandulako, matulilongesa ovipuka vitano mavitukuatesako okulandula ongeleka yeongano lia Jeova, nokutualako okulinga ovilinga Viae nombili.