VASTUSE leidmiseks käsitlegem lühidalt kahte Piiblis mainitud kohtumõistmist: Noa-aegset veeuputust ja kaananlaste hävitamist.

MIDA MÕNED VÄIDAVAD? „Jumal oli julm, kui ta päästis valla uputusveed, mis hävitasid kõik inimesed, välja arvatud Noa pere.”

MIDA ÜTLEB PIIBEL? Jumal lausus: „Ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks” (Hesekiel 33:11). Siit on näha, et Jumalal polnud sugugi hea meel, kui ta kurjad inimesed Noa päevil hävitas. Miks ta seda siis tegi?

Piibel annab teada, et kui Jehoova minevikus jumalatuid inimesi karistas, andis ta sellega „jumalakartmatutele hoiatusmärgi tulevaste asjade kohta” (2. Peetruse 2:5, 6). Milline hoiatusmärk see oli?

Esmalt näitas Jumal, et kuigi inimeste hävitamine teeb talle haiget, paneb ta tähele julmi inimesi, kes teistele kannatusi põhjustavad, ja peab neid oma tegude eest vastutavaks. Omal ajal lõpetab ta kõik ülekohtu ja kannatused.

Teiseks näitavad Jumala minevikus antud hoiatusmärgid, et armastusest inimeste vastu hoiatab ta neid, enne kui ta nende üle kohtuotsused täide viib. Õigusekuulutaja Noa kutsus inimesi kahetsusele ja hoiatas neid tulevase hävingu eest, kuid enamik eiras ta sõnumit. Piibel ütleb, et inimesed ei „pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema” (Matteuse 24:39).

Kas Jumal on seda toimimisviisi alati järginud? Jah on. Näiteks hoiatas ta oma rahvast Iisraeli, et kui see hakkab ümberkaudsete rahvaste eeskujul tegema kurje tegusid, lubab ta vaenlastel iisraellaste maa vallutada, hävitada nende pealinna Jeruusalemma ning viia rahva pagendusse. Iisraellased pöördusidki kurjale teele — nad läksid koguni nii kaugele, et tõid oma lapsi ohvriks. Kas Jehoova võttis midagi ette? Jah, kuid seda alles siis, kui ta oli saatnud prohvetid palju kordi oma rahvast hoiatama, et see pöörduks oma teedelt, enne kui on liiga hilja. Ütles ta ju enda kohta: „Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi  ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” (Aamos 3:7).

MIKS ON SEDA TÄHTIS TEADA? Jumala toimimisviis tema varasemate kohtumõistmiste puhul sisendab meisse lootust. Me võime kindlustundega oodata Jumala kohtumõistmist nende üle, kes teistele julmalt kannatusi põhjustavad. Piibel ütleb: „Kurjad hävitatakse . . . Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:9—11). Mida arvad sina sellest kohtumõistmisest, mis vabastab inimkonna kannatustest? Kas see on julm või halastav tegu?

MIDA MÕNED VÄIDAVAD? „Kaananlaste hävitamine oli julm sõjakuritegu, mis on võrdväärne tänapäeva genotsiididega.”

MIDA ÜTLEB PIIBEL? „Kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust” (5. Moosese 32:4). Jumala kohtumõistmist ei saa võrrelda inimeste sõjaga. Miks? Kuna erinevalt inimestest suudab Jumal näha inimeste südamesse.

Näiteks siis, kui Jumal mõistis kohut Soodoma ja Gomorra üle ning otsustas need hävitada, oli ustav mees Aabraham mures, kas see ikka on õige tegu. Tema silmis oli mõeldamatu, et õiglane Jumal hävitab „õige ühes õelaga”. Jumal kinnitas talle kannatlikult, et kui Soodomas peaks elama kasvõi kümme õiget inimest, säästab ta linna nende pärast hävingust (1. Moosese 18:20—33). Ilmselgelt oli Jumal nende südamed läbi uurinud ja ta nägi, kui kurjad nad on (1. Ajaraamat 28:9).

Samamoodi nägi Jumal kaananlaste kurjust ja ta andis õigustatult käsu nad hävitada. Kaananlaste julmus oli üldteada, näiteks põletasid nad lapsi elusalt ohvritules (2. Kuningate 16:3). * Kaananlased teadsid, et Jehoova oli käskinud iisraellastel kogu maa enda valdusesse võtta. Need, kes otsustasid paigale jääda ja sõdima hakata, võtsid kindlalt seisukoha mitte ainult iisraellaste, vaid ka Jehoova vastu, kes oli võimsalt näidanud, et toetab oma rahvast.

Õiglane Jumal osutas halastust neile kaananlastele, kes hülgasid oma kurja tee ja hakkasid järgima tema kõrgeid moraalipõhimõtteid. Näiteks jättis Jehoova ellu kaananlannast prostituudi Raahabi ühes ta perega. Samuti, kui Kaananimaa linna Gibeoni elanikud otsisid halastust, pääsesid nemad ja nende lapsed eluga (Joosua 6:25; 9:3, 24—26).

MIKS ON SEDA TÄHTIS TEADA? Me võime sellest, et Jumal kaananlaste üle kohut mõistis, midagi olulist õppida. Kiiresti on lähenemas ettekuulutatud „jumalakartmatute inimeste kohtu ja hävituse päev” (2. Peetruse 3:7). Kui armastame Jehoovat, on meil põhjust rõõmustada ajal, kui ta kõrvaldab kõik inimkannatused, vabastades maa neist, kes seisavad vastu ta õiglasele valitsusviisile.

Jehoova tuletab meile armastavalt meelde, et vanemate valikud mõjutavad nende lapsi. Jumala Sõnas on kirjas: „Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada, armastades Jehoovat, oma Jumalat, kuulates tema häält ja hoidudes tema poole!” (5. Moosese 30:19, 20). Kas sellised sõnad lausuks Jumal, kes on julm, või Jumal, kes armastab inimesi ja soovib, et nad langetaksid õige otsuse?