Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Manyoka a kudi Nzambi adiku aleja ne: mmuena tshikisu anyi?

Manyoka a kudi Nzambi adiku aleja ne: mmuena tshikisu anyi?

BUA kuandamuna lukonko elu, tuanji kuimanyina kakese pa bilejilu bibidi bia manyoka a kudi Nzambi bidibu bakuile mu Bible. Netuakule bua Mvula wa kabutu wa mu tshikondo tshia Nowa ne dibutuka dia bena Kanâna.

MVULA WA KABUTU WA MU TSHIKONDO TSHIA NOWA

UDI MUA KUMVUA BANTU BAMBA NE: “Nzambi uvua ne tshikisu pavuaye mubutule bantu ku Mvula wa kabutu mushiye anu Nowa ne dîku diende.”

TSHIDI BIBLE WAMBA: Nzambi wakamba ne: ‘Tshiena ne disanka bua lufu lua muntu mubi, kadi ndi nsanka bua muntu mubi umbuke mu njila wende mubi bua ikale ne muoyo.’ (Yehezekele 33:11) Nunku dibutuka dia bantu babi ba mu matuku a Nowa kadivua disankishe Nzambi to. Kadi bua tshinyi uvua mubabutule?

Bible udi wandamuna ne: pavua Nzambi munyoke bantu babi mu bikondo bia kale mushindu eu, uvua ‘mupeshe bantu babi tshilejilu tshia malu adi ne bua kulua.’ (2 Petelo 2:5, 6) Ntshilejilu kayi tshivua Nzambi mufile mu bualu ebu?

Tshia kumpala, Nzambi uvua muleje ne: nansha mudibi bimutonda bua kubutula bantu, kena upanga kumona mudi bena tshikisu bakengesha bakuabu ne neabafute bilondeshile bienzedi biabu. Pakumbana tshikondo neajikije ntatu ne makenga onso.

Tshibidi, tshilejilu tshia malu adi Nzambi muenze kale tshidi tshileja ne: Nzambi utu udimuija bantu ne dinanga dionso kumpala kua kukumbajaye dilumbuluisha diende. Nowa uvua muyishi wa buakane, kadi bantu ba bungi kabavua bamuteleja to. Bible udi wamba ne: “Kabakateyaku ntema too ne pakalua Mvula kubakomba bonso.”​—Matayi 24:39.

Ke tshivua Nzambi muenze anyi? Eyowa. Tshilejilu, uvua mudimuije bantu bende bena Isalele ne: bobu batungunuke ne kuenza malu mabi adi bena bisamba bikuabu bidi bibanyunguluke benza, nealekele baluishi babanyenga buloba buabu, babutula Yelushalema ne baya nabu mu bupika. Isalele wakatungunuka ne kuenza malu mabi ulambula too ne bana bu milambu. Yehowa wakabanyoka anyi? Eyowa, kadi wakenza bualu ebu anu kunyima kua yeye mumane kutuma baprofete bua kudimuija bantu bende misangu ne misangu bua bashintulule nsombelu wabu. Yeye muine wakamba ne: Mukalenge ‘Yehowa Nzambi kena wenza bualu, bikalaye kayi muanji kubusokoluela bantu bende baprofete diambedi.’​—Amosa 3:7.

MUDI TSHILUMBU ETSHI TSHIKUTANGILA: Tshilejilu tshivua Yehowa mufile mu mushindu uvuaye munyoke bantu kale tshidi tshitupesha ditekemena. Tudi mua kuindila ne dishindika dionso ne: Nzambi neabutule bena tshikisu badi bakengesha bakuabu. Bible udi wamba ne: ‘Benji ba malu mabi nebabutudibue. Kadi badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ (Musambu 37:9-11) Udi wela meji kayi bua dilumbuluisha dia Nzambi dia kujikijila bantu makenga? Ndia tshikisu anyi peshi didi dileja luse?

DIBUTUKA DIA BENA KANÂNA

UDI MUA KUMVUA BANTU BAMBA NE: “Dibutuka dia bena Kanâna divua dishipangana dia tshikisu difuanangane ne dishipa dia bantu ba bungi dia matuku etu aa.”

TSHIDI BIBLE WAMBA: ‘Mudimu wa Nzambi wonso udi muakane, udi Nzambi wa kalolo udi kayi ne bubi.’ (Dutelonome 32:4) Katuena mua kufuanyikija dilumbuluisha dia Nzambi ne mvita ya bantu to. Bua tshinyi? Bualu Nzambi mmushilangane ne bantu, yeye udi ne bukole bua kumanya tshidi mu mioyo ya bantu anyi tshidi munda muabu.

Tshilejilu, pavua Nzambi mulumbuluishe bena mu tshimenga tshia Sodomo ne Amola ne muangate dipangadika dia kubabutula, Abalahama muena lulamatu uvua musue kumanya bikala dipangadika divua Nzambi muangate diakane. Kavua witaba ne: Nzambi wa buakane udiye utendelela ‘neashipe bantu bakane ne bantu babi popamue.’ Nzambi wakamujadikila ne lutulu luonso ne: yeye musanganamu bantu bakane nansha dikumi mu Sodoma, kakubutula tshimenga atshi to. (Genese 18:20-33) Mu bulelela, Nzambi uvua mutangile mu mioyo ya bantu abu ne mumone malu mabi abu.​—1 Kulondolola 28:9.

Bia muomumue, Nzambi uvua mumone muvua bena Kanâna bikale bantu babi ne muvuabu bakumbanyine dibutuka. Bena Kanâna bavua bamanyike bikole bua tshikisu tshiabu ne bua diosha dia bana ne muoyo mu kapia bu mulambu. * (2 Bakelenge 16:3) Bena Kanâna bavua bamanye ne: Yehowa uvua muambile bena Isalele bua kupiana buloba abu buonso. Bena Kanana bavua basue kushala ne kuluangana ne bena Isalele bavua balua baluishi babu ne ba Yehowa kabidi, bualu Yehowa uvua muleje patoke ne: yeye ke uvua ukuba bantu bende.

Kadi Yehowa Nzambi wakaleja luse luende too ne kudi bena Kanâna bavua balekele malu abu mabi ne batuadije kutumikila mikenji yende. Tshilejilu, Yehowa wakasungila Lahaba mukaji wa ndumba wa mu Kanâna ne dîku diende. Kabidi, dîba divua bena Kanâna ba mu tshimenga tshia Gibeona balombe bua babafuile luse, bakabafuila luse bobu ne bana babu ne kushalabu ne muoyo.​—Yoshua 6:25; 9:3, 24-26.

MUDI TSHILUMBU ETSHI TSHIKUTANGILA: Tudi mua kupeta dilongesha dia mushinga mukole ku tshivua tshifikile bena Kanâna. Tudi tuenda tusemena bikole ku “dituku dia dilumbuluisha ne dia dibutuka dia bantu babi.” (2 Petelo 3:7) Tuetu banange Yehowa, netupete mabenesha tshikondo tshikala Nzambi ne bua kumbusha makenga onso pabutulaye bantu badi babenga bukokeshi buende buakane.

Bena Kanâna bavua bamanyike bua tshikisu tshiabu ne bavua batombokele Nzambi ne bantu bende ku bukole

Yehowa udi utuvuluija ne dinanga dionso ne: malu atu baledi basungula atu pawu atangila nsombelu wa bana babu. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Nudisunguile muoyo, nenuikale ne muoyo ne nuenu ne bana benu; bua kunanga Yehowa, Nzambi wenu, ne bua kutumikila dîyi diende, ne bua kumulamata.’ (Dutelonome 30:19, 20) Mêyi aa adiku aleja ne: Nzambi mmuena tshikisu anyi? Peshi adi aleja ne: Nzambi mmunange bantu ne musue bua bangate mapangadika mimpe?

^ tshik. 15 Bakebuludi ba bintu bia kale bavua bapete bintu bia kale bivua bileja ne: bena Kanâna bavua balambula bana mu ntendelelu wabu.