Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Yumi Mas Mekem Wok Ya Blong Talemaot Gud Nius

Yumi Mas Mekem Wok Ya Blong Talemaot Gud Nius

“Yu mas mekem wok ya blong talemaot gud nius blong Kraes, mo yu mas finisim olgeta wok ya we God i givim long yu blong mekem.”—2 TIM. 4:5.

1. ?From wanem Jehova i faswan mo i nambawan man blong talemaot gud nius?

JEHOVA GOD i faswan mo i nambawan man blong talemaot gud nius. Smoltaem afta we Adam mo Iv tufala i agensem Jehova, Jehova i talemaot gud nius ya se i no longtaem Setan bambae i lus. (Jen. 3:15) Longtaem finis, Jehova i pulum ol man blong oli raetemdaon olsem wanem bambae hem i mekem nem blong hem i kam tabu. Hem i talemaot olsem wanem bambae hem i stretem trabol we Setan i mekem, mo olsem wanem ol man oli save kasem samting we Adam mo Iv tufala i bin lusum.

2. (1) ?Ol enjel oli joen long wok blong talemaot gud nius olsem wanem? (2) ?Taem Jisas i stap long wol, hem i soemaot wanem long ol man?

2 Ol enjel tu oli stap talemaot gud nius, mo oli givhan long ol narafala man blong oli talemaot gud nius. (Luk 1:19; 2:10; Wok 8:26, 27, 35; Rev. 14:6) ?Olsem wanem long Maekel we i jif blong ol enjel? Taem hem i stap long wol, hem i tekem nem ya Jisas. Long taem ya, hem i soemaot fasin we ol man oli save folem, taem oli talemaot gud nius. !Yes Jisas i yusum gud laef blong hem blong talemaot gud nius!—Luk 4:16-21.

3. (1) ?Yumi stap talemaot wanem gud nius? (2) ?Wanem ol kwestin we i gud yumi faenem ansa blong olgeta?

3 Jisas i talem long ol disaepol blong hem se oli mas go talemaot gud nius long ol man. (Mat. 28:19, 20; Wok 1:8) Aposol Pol i talem long Timoti se: “Yu mas mekem wok ya blong talemaot gud nius blong Kraes, mo yu mas finisim olgeta wok ya we God i givim long yu blong mekem.” (2 Tim. 4:5) ?Wanem gud nius ya we yumi stap talemaot? Hemia gud nius ya se Jehova i lavem yumi tumas. (Jon 3:16; 1 Pita 5:7) Wan rod we Jehova i yusum blong soemaot se hem i lavem yumi, hemia Kingdom blong hem. From samting ya, yumi glad tumas blong talemaot long ol narafala se oli save kam fren blong Jehova sipos oli sapotem rul blong Kingdom, oli obei long God, mo oli mekem samting we i stret. (Sam 15:1, 2) Yes, stamba tingting blong Jehova hemia se bambae hem i finisim ol nogud fasin we oli mekem ol man oli harem nogud. Bambae hem i finisim fasin safa we Adam mo Iv tufala i pasem i kam long yumi. !Hemia wan gudfala nius! (Aes. 65:17) I gud we yumi tingbaot ansa blong tufala impoten kwestin ya: ?From wanem yumi mas talemaot gud nius long ol man? ?Yumi save mekem gud wok ya blong talemaot gud nius olsem wanem?

?FROM WANEM YUMI MAS TALEMAOT GUD NIUS LONG OL MAN?

Ol gudfala kwestin . . . oli givhan long man blong i luksave from wanem hem i bilif olsem

4. ?Ol man oli talem wanem long saed blong God?

4 Yu traem tingbaot samting ya. Wan man i kam talem long yu se papa blong yu i lego yu mo famle blong yu. Man ya i talem se hem i save gud papa blong yu. Hem i talem se papa blong yu i no save joen wetem narafala, hem i stap haedem ol tingting blong hem, mo hem i strong tumas long ol man. Mo maet sam narafala oli talem se i no nid we yu traem toktok wetem hem from we hem i ded finis. ?Bambae yu yu harem olsem wanem? Blong talem stret, hemia nao samting we plante man oli talem long saed blong God. Oli ting se God i strong tumas long ol man, mo oli ting se man i no naf blong kasem save long hem. Sam lida blong skul oli talem se God bambae i panisim ol rabis man, long wan ples we oli stap harem nogud long hem blong olwe. Sam narafala oli talem se God nao i mekem ol man oli harem nogud long taem blong disasta. Oli talem se God i mekem ol disasta blong panisim ol man, nating se ol disasta oli spolem ol gudfala man wetem ol nogud man.

oli givhan long man blong i kasem save long gud nius

5, 6. ?Tingting ya se laef i kamaot olsem nomo mo ol giaman tijing, oli mekem wanem long ol man?

5 Sam narafala oli talem se i no gat God nating. Plante man we oli bilif strong se laef i kamaot olsem nomo, oli talem se olgeta samting oli kamaot olsem nomo. Samfala oli ting se man i kamaot long anamol, taswe hem i gat fasin olsem ol anamol. Oli talem se ol nogud samting we oli stap spolem ol man, oli kamaot nomo from loa we i bos long ol samting raonabaot long yumi. Taswe, plante man oli bilif se ol nogud samting bambae i kasem yumi oltaem nomo. From samting ya, olgeta we oli bilif se laef i kamaot olsem nomo, oli no save se laef blong olgeta long fiuja bambae i olsem wanem.

6 I tru se long ol las dei ya, ol giaman tijing mo tingting ya se laef i kamaot olsem nomo, oli mekem ol man oli harem nogud. (Rom 1:28-31; 2 Tim. 3:1-5) Ol tijing ya oli no givim wan gudfala nius long ol man. Be oli pulum ol man oli go longwe long God mo long gud nius ya blong hem.—Ridim Efesas 4:17-19.

oli givhan long man blong i luksave se samting we hem i lanem i tru

7, 8. ?Wanem beswan rod blong givhan long ol man blong oli kasem save long gud nius?

7 Wan man we i wantem fren gud wetem God, hem i mas save se Jehova i laef i stap. Mo hem i mas save se sipos hem i kam klosap long God, samting ya bambae i mekem i gud long hem. Be blong givhan long olgeta blong oli kasem ol save ya, fastaem yumi mas halpem olgeta blong oli faenemaot samting we Baebol i tijim. Yumi save givhan long olgeta blong oli faenem ansa blong ol kwestin we oli gat long saed blong God. Yu save yusum buklet ya, !Gud Nius We i Kamaot Long God! Yumi save pulum olgeta blong oli tingbaot ol kwestin ya: ?Ol dedman bambae oli stap olwe long beregraon? ?God i letem fasin nogud i stap blong wanem?

8 Beswan rod we yumi save folem blong givhan long ol man blong oli kasem save long God mo stamba tingting blong hem, hemia stadi long Baebol. Yumi glad tumas we yumi save givhan long ol man, blong oli faenem ansa blong ol kwestin blong olgeta. Sipos yumi wantem kasem hat blong ol man, i no naf blong talemaot gud nius nomo long olgeta, be yumi mas pulum olgeta blong oli bilif. (2 Tim. 3:14) Yumi save mekem olsem sipos yumi folem fasin blong Jisas. ?From wanem? Hemia from we hem i yusum gud ol kwestin. ?Yumi save folem fasin blong hem olsem wanem?

YUMI MAS YUSUM GUD OL KWESTIN

9. ?Yumi mas mekem wanem blong givhan long man blong i kam fren blong God?

9 ?From wanem yumi mas yusum gud ol kwestin taem yumi stap talemaot gud nius? Yu traem tingbaot se yu go luk dokta from we yu sik. Dokta i talem se hem i gat sam gudfala nius blong talem long yu. Hem talem se hem i save winim sik blong yu, sipos hem i katem yu. Maet yu trastem hem. Be sipos dokta i no askem kwestin long yu long saed blong sik blong yu, be hem i girap, i talem nomo se bambae oli katem yu, ?olsem wanem? ?Bambae yu yu trastem dokta ya? Ating nogat. Long sem fasin, sipos yumi wantem givhan long ol man blong oli kam fren blong God, yumi mas save olsem wanem blong askem ol gudfala kwestin. Biaen, yumi save givhan long olgeta.

Sipos yumi wantem kasem hat blong ol man, yumi mas pulum olgeta blong oli bilif

10, 11. ?Sipos yumi folem fasin blong Jisas blong tij, bambae yumi kasem wanem gudfala samting?

10 Jisas i save se sipos yumi yusum gud ol kwestin taem yumi stap tijim man, hemia i givhan long yumi blong savegud man ya. Be i no hemia nomo, fasin ya i pulum man ya tu blong i joen long storian. Wan taem, Jisas i wantem tijim ol disaepol blong hem se oli mas mekem tingting blong olgeta i stap daon. Ale hem i askem wan kwestin long olgeta we i mekem oli tingting. (Mak 9:33) Wan narafala taem, Jisas i wantem tijim Pita blong i save mekem desisen we i laenap wetem tingting blong God. Ale hem i askem wan kwestin mo i talem tu ansa long kwestin ya, nao hem i askem long Pita blong i jusum weswan long tufala i stret. (Mat. 17:24-26) Long wan narafala taem, Jisas i wantem save samting we i stap long hat blong ol disaepol blong hem, ale hem i askem kwestin we i pulum olgeta blong talemaot tingting blong olgeta. (Ridim Matiu 16:13-17.) Taem Jisas i mekem olsem, hem i talem samting we i mekem i gud long ol man, mo we i pulum ol man blong oli bilif long gud nius.

11 I gat tri samting we yumi save mekem blong folem fasin blong Jisas. Yumi save luksave olsem wanem blong givhan gud long man, yumi save ansa long man we i talem sam tok blong blokem storian blong yumi, mo yumi save tijim ol man we tingting blong olgeta i stap daon, blong oli luk olsem wanem trutok i save givhan long olgeta. Bambae yumi tokbaot tri eksampol we oli save givhan long yumi, blong yumi yusum gud ol kwestin we oli save givhan long man.

12-14. ?Yu save mekem wanem blong givhan long pikinini blong yu, blong hem i naf blong talemaot gud nius? Yu talem wan eksampol.

12 Faswan eksampol: Sipos pikinini blong yu i talem long yu se hem i no save eksplenem bilif blong hem long fren blong hem, ?bambae yu yu mekem wanem? ?Bambae yu daonem hem? ?Bambae yu kwik blong givim advaes long hem? Nogat. Ating bambae yu wantem givhan long hem blong i no fraet blong talemaot gud nius. Taswe, i gud yu folem eksampol blong Jisas blong askem kwestin long pikinini blong yu, blong pulum hem blong i talemaot tingting blong hem. ?Yu save mekem samting ya olsem wanem?

13 Afta we yutufala i ridim ol haf blong buklet ya, !Gud Nius We i Kamaot Long God! yu save pulum hem blong i lukluk ol kwestin long las pej blong buklet ya. Mo yu askem long hem blong hem i talem wanem kwestin we hem i wantem tokbaot. Yu letem hem i talemaot from wanem hem i jusum kwestin ya mo olsem wanem bambae hem i eksplenem haf ya long fren blong hem.—Rom 12:2.

14 I gud we yu talem long pikinini blong yu blong i folem fasin blong yu, blong eksplenem bilif blong hem long fren blong hem. Ale maet, hem i save askem long fren blong hem blong i lukluk long Stadi 6, mo i ridim fas haf blong kwestin 2 se: ‘?Wanem i hapen long man taem hem i ded?’ Nao pikinini blong yu i save askem se: ‘Taem Lasaros i laef bakegen, ?hem i tokbaot ol samting we i hapen long hem taem hem i ded?’ Ating fren blong hem bambae i talem se nogat. Biaen hem i save talem se: ‘Taswe, i stret nomo blong bilif long tok ya blong Baebol se taem man i ded hem i no save wan samting.’ Biaen, yu save mekem wan pleplei wetem pikinini blong yu, blong givhan long hem blong i naf blong talemaot bilif blong hem long ol fren blong hem. Yu yu mekem olsem wan yangfala long klas blong hem, mo hem i traem askem sam kwestin long yu. Sipos yu tijim pikinini blong yu blong i yusum gud ol kwestin blong ansa long wan fren long skul, yu stap givhan long hem blong i mekem gud wok ya blong talemaot gud nius.

15. ?Yumi save yusum kwestin olsem wanem blong givhan long man we i bilif se God i stap panisim ol man, taem hem i letem olgeta oli harem nogud?

15 Nambatu eksampol: Taem yumi stap talemaot gud nius, yumi faenem sam man we oli bilif se God i stap panisim ol man, taem hem i letem olgeta oli stap harem nogud. Sipos yumi faenem wan man olsem, i gud yumi askem long hem long kaen fasin se: ‘?Wanem i mekem se yu yu gat tingting olsem?’ Afta we hem i talemaot tingting blong hem, i gud we yumi talem tangkiu long hem. Yumi save askem long hem sipos hem i glad blong ridim wan buk we i eksplenem from wanem God i letem fasin nogud i stap. Sipos hem i glad blong lesin, bambae hem i agri blong ridim buk ya. Biaen, yumi save givim buklet ya, !Gud Nius We i Kamaot Long God! Sipos yumi yusum gud ol kwestin, mo yumi askem ol kwestin ya wetem kaen fasin, bambae yumi naf blong givhan long ol man blong oli kasem save long gud nius.

16. ?From wanem yumi no mas askem long studen blong i ridim ansa long buk?

16 Nambatri eksampol: Taem yumi mekem Baebol stadi long wan man, maet yumi askem long hem blong i ridim ansa long buk. Be sipos yumi mekem olsem, yumi no stap givhan long studen ya. ?From wanem? From we sipos studen ya i ridim ansa nomo be i no tingting dip long hem, bambae bilif blong hem i no strong. Nao taem ol man oli agensem hem, bambae hem i no moa gohed gud. Hem i olsem wan tri we i gru long ples blong ston, nao rus blong hem i no go dip long graon. Ale, taem san i bonem hem, hem i kam drae. (Mat. 13:20, 21) Sipos yumi wantem se Baebol stadi ya i stanap strong, yumi mas askem long hem blong i talemaot tingting blong hem long ol samting we hem i stap lanem. I gud we yumi askem long hem, sipos hem i bilif long ol samting we hem i stap lanem. Mo i impoten we hem i talemaot from wanem hem i bilif long sam samting, be i no bilif long sam narafala samting. Biaen, yumi givhan long hem blong i tingting long ol vas blong Baebol, blong bambae hem i naf blong luksave se samting we hem i lanem i tru. (Hib. 5:14) Sipos yumi yusum gud ol kwestin, bambae bilif blong ol man we yumi tijim olgeta i kam strong. Nao oli naf blong stanap strong, taem ol man oli agensem olgeta mo oli pulum olgeta blong mekem samting we i no stret. (Kol. 2:6-8) ?Wanem narafala samting we yumi save mekem taem yumi talemaot gud nius?

YUMI MAS GIVHAN LONG NARAFALA

17, 18. Taem yu wok wetem narafala long wok blong prij, ?yu save mekem wanem blong yutufala i wok olsem wan tim?

17 Jisas i sanem ol disaepol blong hem oli go tutu long wok blong prij. (Mak 6:7; Luk 10:1) Biaen, aposol Pol i tokbaot ol man we ‘oli wok strong wetem hem long wok blong gud nius.’ (Fil. 4:3) Folem ol tok ya blong Baebol, long yia 1953, ol man blong God oli statem wan program, we ol pablisa oli go tutu long wok blong prij.

18 Taem yu wok wetem narafala long wok blong prij, ?yu save mekem wanem blong yutufala i wok olsem wan tim? (Ridim 1 Korin 3:6-9.) Taem narafala pablisa we yu prij wetem hem i stap ridim sam vas long Baebol, i gud we yu folem long Baebol blong yu. Yu mas lesin gud taem hem wetem man blong haos tufala i storian, from we maet yu save givhan long hem, blong ansa long sam tok we man ya i talem blong blokem storian. (Pri. 4:12) I gud we yu tingbaot se: Yu no mas jenisim tingting ya we fren blong yu i stap tokbaot, mo lidim storian i go long wan narafala poen. Sipos yu mekem olsem, tingting blong hem i save foldaon, mo yu mekem tingting blong man blong haos tu i fasfas. Samtaem, maet i stret blong yu joen long storian. Be sipos yu wantem talem wan samting, i gud we yu mekem toktok blong yu i sot nomo. Mo yu letem pablisa i gohed long storian blong hem.

19. ?I gud we oltaem yumi tingbaot wanem, mo from wanem?

19 ?Taem yutufala i stap wokbaot i go long nekis haos, yu save mekem wanem blong givhan long hem? I gud we yu yusum taem ya blong tokbaot olsem wanem yutufala i save kam gud moa. Yu mas lukaot gud se storian blong yu i no mekem pablisa ya i gat rong tingting long ol man long teritori. Mo yu mas lukaot gud se yu no tokbaot mastik blong ol narafala pablisa. (Prov. 18:24) I gud we oltaem yumi tingbaot se yumi olsem ol graonpot nomo. Nating se yumi no save mekem plante gudfala wok, be Jehova i kaen long yumi, taswe hem i givim wok ya blong talemaot gud nius long yumi. (Ridim 2 Korin 4:1, 7.) Ale, i gud yumi evriwan i traehad blong mekem gud wok ya blong talemaot gud nius.