Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Yenza INdimakho NjengomVangeli

Yenza INdimakho NjengomVangeli

‘Yenza umsebenzi womvangeli, uphelelise ukusebenza kwakho.’—2 TM. 4:5.

1. Kubayini kungathiwa uJehova mVangeli wokuthoma nomkhulu kunabo boke?

UMVANGELI mumuntu otjhumayela iindaba ezimnandi. UmVangeli wokuthoma nomkhulu kunabo boke nguJehova uZimu. Ngokurhabako ngemva kokuhlubuka kwababelethi bethu bokuthoma, uJehova wabikezela iindaba ezimnandi zokobana inyoka—ekhabolakhona enguSathana uDeveli—izokutshidlhwa. (Gen. 3:15) Ngokukhamba kwamakhulu weminyaka, uJehova waphefumulela amadoda athembekileko bona atlole imininingwana emalungana nendlela ibizo lakhe elizokucwengiswa ngayo, indlela umonakalo owenziwe nguSathana ozokulungiswa ngayo, nendlela abantu abazokufumana ngayo amathuba alahlwa ngu-Adamu no-Efa.

2. (a) Ngiyiphi indima edlalwa ziingilozi emsebenzini wobuvangeli? (b) Ngisiphi isibonelo uJesu asibekela abavangeli?

2 Iingilozi nazo zibavangeli. Zibikezela iindaba ezimnandi, begodu zinesandla nekusizeni abanye ekurhatjheni iindaba ezimnandi. (Luk. 1:19; 2:10; IzE. 8:26, 27, 35; sAm. 14:6) Kuthiwani ngengilozi ekulu uMikhayeli? Ngesikhathi asesesephasini, uJesu wabekela abavangeli ababantu isibonelo. Kungebangelo-ke uJesu adzimela ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi ukuphila kwakhe koke!—Luk. 4:16-21.

3. (a) Ngiziphi iindaba ezimnandi esizirhatjhako? (b) Ngimiphi iimbuzo eqakathekileko kithi njengabavangeli?

3 UJesu walayela abafundi bakhe bona babe bavangeli. (Mat. 28:19, 20; IzE. 1:8) Umpostoli uPowula wakhuthaza isisebenzi esikunye naye uThimothi wathi: ‘Yenza umsebenzi womvangeli, uphelelise ukusebenza kwakho.’ (2 Tm. 4:5) Ngiziphi iindaba ezimnandi esizirhatjhako njengabalandeli bakaJesu? Ngezifaka hlangana iqiniso elikhuthazako lokuthi uBabethu wezulwini, uJehova, uyasithanda. (Jwa. 3:16; 1 Pt. 5:7) Indlela eyihloko uJehova uZimu asitjengisa ngayo bona uyasithanda, lilungiselelo lomBuso wakhe. Ngebangelo-ke, sibatjela ngethabo abanye bona boke abantu abawuthobelako umBuso, balalele uZimu, benze nokulungileko, bangaba  netjhebiswano ehle yobungani naye. (Rhu. 15:1, 2) Eqinisweni, kumnqopho kaJehova ukususa boke ubumbi nomtlhago. Uzokususa nobuhlungu obubangelwa mikhumbulo yemitlhago eyadlulako. Qala bona ziindaba ezimnandi kangangani lezo! (Isa. 65:17) Njengabavangeli, akhe sicabangeleni iimpendulo zemibuzo eembili eqakathekileko: Kubayini kuqakathekile bona abantu bezwe indaba ezimnandi namhlanjesi? Singayiphetha njani ngokuphumelelako indimethu njengabavangeli?

KUBAYINI KUTLHOGEKA BONA ABANTU BEZWE IINDABA EZIMNANDI?

Iimbuzo ephumelelako isiza abantu bazifumanele mathupha amabanga walokho abakukholelwako

4. Ngiziphi iindaba ezimamala abantu abatjelwa zona ngoZimu?

4 Akhe uzicabange utjelwa bona uyihlo unilahle noke njengomndeni. Mhlamunye labo abathi bayamazi bakutjele ukuthi bekangangeneki, abhade ubukelemu begodu anehliziywembi. Abanye bangakwenza ukholelwe bona ukubuyisana naye angekhe kukusize ngalitho ngombana uhlongakele. Ngalokho, inengi labantu litjelwe izinto ezifanako ngoZimu. Bafundiswa bona uZimu uyifihlakalo, angekhe wamazi, namkha unelunya. Ngokwesibonelo, abarholi bekolo baleya amala bona uZimu uhlunguphaza abantu abambi ngokungapheliko esirhogweni. Abanye bathi nguye obangela umtlhago olethwa ziinhlekelele zemvelo. Nanyana iinhlekelelezi zibulala abalungileko nabangakalungi, bathi zisijeziso esivela kuZimu.

Iimbuzo ivula ingqondo nenhliziyo yabo bona bamukele iqiniso

5, 6. Ifundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo neemfundiso zamala zibathinte njani abantu?

5 Abanye bathi uZimu akekho. Endabeni le, cabanga ngefundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo. Inengi elisekela ifundiso leyo lithi ipilo yazivelela ngaphandle kwesinqophiso esihlakaniphileko. Lithi akekho umBumbi. Abanye baze bathi umuntu naye ungesinye seenlwana, ngalokho akukafuzi kusirare ukubona umuntu aziphatha njengesilwana. Bathi abantu abanamandla abagandelela abaphasi, bamane balandela lokho okubizwa ngokuthi mithetho yemvelo. Ngebangelo-ke akurari ukuthi inengi likholelwa bona ukungabi nabulungiswa kuzokuhlala kukhona. Ngalokho, labo abakholelwa ekuzitjhugulukeleni kwemvelo, abanalo ithemba.

6 Akusirari-ke ukuthi ifundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo nezinye iimfundiso zamala, zidlale indima esizini abantu abaqalana nalo hlangana nemihla yokuphela. (Rom. 1:28-31; 2 Tm. 3:1-5) Iimfundiso zabantwezi azange zilethe iindaba ezimnandi zamambala nezingapheliko. Kunalokho, umpostoli uPowula wathi, batjhiye ‘imikhumbulo yabantu isebumnyameni, bahlukaniswe nendlela yokuphila evela kuZimu.’ (Efe. 4:17-19) Ngaphezu kwalokho, ifundiso yokuzitjhugulukela kwemvelo nezinye iimfundiso zamala zikhandele abantu bona bamukele iindaba ezimnandi ezivela kuZimu.—Funda u-Efesu 2:11-13.

Iimbuzo ibasiza bacabange ngendlela ezobenza bafikelele eemphethweni ezifaneleko

7, 8. Ngiyiphi okukuphela kwendlela engenza abantu bazizwisise ngokuzeleko iindaba ezimnandi?

7 Nebazakubuyisana noZimu, abantu kufuze bathome ngokukholelwa bona uJehova ukhona nokuthi kunamabanga amahle wokutjhidela kuye. Singabasiza bazuze ilwazelo ngokubakhuthaza bona baqalisise indalo. Nebahlola indalo ngomqondo ovulekileko bafunda ngokuhlakanipha kwakaZimu namandlakhe. (Rom. 1:19, 20) Bona sisize abantu balemuke iimfanelo zomBumbi wethu omKhulu ngalokho akwenzileko, singasebenzisa iincwajana ezithi, Ukuphila Kwabunjwa Na Nofana Kwazivelela? nethi, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking. Nanyana kunjalo, ngitjho nalabo abafunda endalweni kwaphela abazifumani iimpendulo zemibuzo yokuphila erarako njengale: Kubayini uZimu avumela ukutlhaga? Uyini umnqopho kaZimu ngephasi? Inga-kghani uZimu unendaba nami?

8 Okukuphela kwendlela abantu abangafumana ngayo iindaba ezimnandi ngoZimu nangomnqophwakhe, kutaditjha iBhayibhili. Qala bona sinelungelo elihle kangangani  lokusiza abantu bafumane iimpendulo zemibuzwabo! Nokho, nesizakufikelela iinhliziyo zabantwabo, sitlhoga ukwenza okungaphezu kokubatjela iqiniso; kufuze sibakhuthaze. (2 Tm. 3:14) Singaba sikhuthazo khudlwana nesingalingisa isibonelo sakaJesu. Kubayini bekaphumelela kangaka? Kungebanga lokuthi bekayisebenzisa ngokuphumelelako imibuzo. Singamlingisa njani?

ABAVANGELI ABAPHUMELELAKO BAYISEBENZISA KUHLE IMIBUZO

9. Khuyini okufuze sikwenze nesizakusiza abantu ngokomoya?

9 NjengoJesu, kubayini kufuze sisebenzise iimbuzo emsebenzinethu wobuvangeli? Akhe ucabange ngobujamo napu: Udorhoderakho ukutjela bona ukuphathele iindaba ezimnandi. Ukugula kwakho angakulapha newuvuma ukuhlinzwa. Kungenzeka umkholwe. Kodwana kuthiwani nange akutjela lokho bese angayiphathi nokuyiphatha yokukubuza ukuthi kubuhlungu kuphi? Kuyatjho bona angekhe usamthemba. Ngitjho nanyana angaba sikghwari kangangani emsebenzinakhe, kuqakathekile bona akubuze iimbuzo begodu akulalele ngaphambi kokuthatha nanyana ngiliphi igadango lokukusiza. Ngokufanako, nengabe sifuna ukusiza abantu bamukele iindaba ezimnandi zomBuso, kufuze sibe nekghono lokubabuza iimbuzo ezobenza bacabange. Singakghona ukubasiza kwaphela nesibazi kuhle ubujamo babo obungokomoya.

Bona sithinte iinhliziyo zabantu esibafundisako, kufuze sibakhuthaze

10, 11. Khuyini esingakghona ukuyenza ngokulingisa indlela kaJesu yokufundisa?

10 UJesu bekazi ukuthi iimbuzo ekhethwe kuhle ayisizi umfundisi azi umfundi kwaphela, kodwana iyambandakanya nomfundi ekulumiswaneni. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uJesu afuna ukufundisa abafundi bakhe isifundo sokuthobeka, wathoma ngokubatjhuka ngombuzo ebewuzobenza bacabange. (Mar. 9:33) Nekazakufundisa uPitrosi indlela yokucabanga ngeenkambisolawulo, uJesu wambuza umbuzo okhambisana neempendulo ebekangakhetha kizo. (Mat. 17:24-26) Kobunye ubujamo, ngesikhathi uJesu afuna abafundi bakhe bakhiphe okungeenhliziyweni zabo, wababuza umlandelande wemibuzo etlhoga imibono. (Funda uMatewu 16:13-17.) Ngokusebenzisa iimbuzo nangokunikela ihlathululo, uJesu wenza okungaphezu kokufundisa ngamaqiniso. Wathinta iinhliziyo, akhuthaza abantu bona benze ngokuvumelana neendaba ezimnandi.

11 Nesilingisa uJesu ngokusebenzisa iimbuzo ngokuphumelelako, okunganani singenza izinto eentathu. Singafumana iindlela eziphumelelako zokusiza abantu, sikghone ukubonisana nalabo abavimba ingcoco, sifundise nabathobekileko indlela abangazifumanela ngayo inzuzo. Cabanga ngeendlela eentathu ezitjengisa ukuthi singayisebenzisa njani ngokuphumelelako iimbuzo.

12-14. Ungamsiza njani umntwana bona abe nesibindi nekakhuluma ngeendaba ezimnandi? Nikela isibonelo.

12 Indlela yoku-1: Njengombelethi, bewungenzani umntwanakho nekakutjela bona kuyamtshwenya ukuthi ubhalelwa kuziphendulela nevane kucocwa ngendalo nalabo afunda nabo esikolweni? Kuliqiniso bona ungafuna ukumsiza abe nesibindi sokukhuluma ngeendaba ezimnandi. Yeke, kunokumenza azizwe angasililitho namkha umnikele isiluleko msinyana, kubayini ungalingisi uJesu ngokumbuza iimbuzo etlhoga umbono wakhe? Ungakwenza njani lokho?

13 Ngemva kokufunda nomntwanakho iingatjana ezimbalwa encwajaneni ethi, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking, ungambuza ukuthi ngimaphi amaphuzu  amenza acabange. Mkhuthaze bona azifumanele wakhe amabanga amenze wakholelwa kumBumbi nokuthi kubayini afuna ukwenza intando yakhe. (Rom. 12:2) Menze azi ukuthi indlela asekela ngayo amaphuzu wakhe akukafaneli ifane patsi neyakho.

14 Tjela umntwanakho bona nekakhuluma nafunda nabo esikolweni, angalandela isibonelo salokho ebenikhuluma ngakho. Okutjho bona angabuyekeza nabo amaqiniso athileko bese ababuze iimbuzo ebadosela ependulweni namkha etlhoga imibono yabo. Ngokwesibonelo, angabawa omunye afunde ibhoksi elisekhasini 21 encwajaneni ethi, Origin of Life. Ngemva kwalokho angababuza ukuthi, “Kuliqiniso na ukuthi ngitjho nanamhlanjesi akunakhomphyutha enesikhala esilingana nese-DNA sokumumatha imininingwana?” Manengi amathuba wokobana ofunda naye avume. Umntwanakho angabuza nokuthi, “Nengabe abosothekniki bamakhomphyutha abababantu babhalelwa kukwenza into enjalo, into enganangqondo-ke ingakghona njani ukwenza njalo?” Umntwanakho ungamsiza atjhaphuluke khudlwana nekakhuluma nabanye abantu ngekholo lakhe, ngokuthi unande ucoca naye ngeendaba ezinjalo. Nengabe umbandula bona ayisebenzise ngokuphumelelako iimbuzo, uzomsiza ayiphethe indimakhe njengomvangeli.

15. Singayisebenzisa njani iimbuzo ngomzamo wokusiza abangakholelwako kuZimu?

15 Indlela yesi-2: Emsebenzini wethu wokutjhumayela vane sihlangane nabantu abathi uZimu akekho. Ngokwesibonelo, umuntu angasitjela ukuthi akakholelwa kuZimu. Kunokuvumela akutjhokokho kuvimbe ingcoco, singambuza ngehlonipho ukuthi sekanesikhathi esingangani angakholelwa kuZimu nokuthi lokho kwabangelwa yini. Ngemva kokuzwa iimpendulo zakhe nokumbuka ngokucabangisisa kangaka ngendaba leyo, singambuza ukuthi ucabanga bona kungaba kumbi na ukufunda indaba enikela ubufakazi bokuthi ukuphila kwabunjwa.  Nengabe umninimuzi uzimisele ukucabangela omunye umbono, uzokuvele abone ukuthi akwazisi ukuphetha ngokuthi ubufakazi obunjalo bumamala. Ngemva kwalokho-ke, singamnikela incwajana ethi, Ukuphila Kwabunjwa Na Nofana Kwazivelela? namkha ethi, The Origin of Life—Five Questions Worth Asking. Iimbuzo ecatjangelwe kuhle, nayibuzwe kuhle ingafana nesilodlhelo esivulela ihliziyo yomuntu iindaba ezimnandi.

16. Kubayini kufuze singaneliswa kukobana umfundi weBhayibhili afunde iimpendulo njengombana zinjalo encwadini?

16 Indlela yesi-3: Nesiraga isifundo seBhayibhili, singavumela umfundi aphendule ngokufunda ipendulo etlolwe njengombana injalo encwadini efundwako. Nesenza njalo, singaliya ukukhula kwembewu engokomoya emfundini. Kubayini kunjalo? Kungombana umfundi ophindaphinda iimpendulo ngaphandle kokucabangisisa ngazo angekhe akhule ngokomoya. Angagcina sekafana nesitjalo esomiswa mtjhiso. (Mat. 13:20, 21) Nesizakubalekela imiphumela enjalo, kufuze sibuze esibafundelako ukuthi bazizwa njani ngalokho abakufundako. Linga ukubona ukuthi uyavumelana namaphuzu okukhulunywa ngawo. Okuqakatheke khulu, mbawe ahlathulule ukuthi kubayini avumelana nofana angavumelani nakho. Ngemva kwalokho msize acabangisise ngemiTlolo, khona azozifumanela isiphetho esifaneleko. (Heb. 5:14) Nengabe siyisebenzisa ngokuphumelelako iimbuzo, abantu esibafundisako bazokudzimelela ekholweni begodu bazokukghona ukuyihlula imizamo yalabo abazokulinga ukubaphikisa namkha ukubaphambukisa. (Kol. 2:6-8) Ngikuphi okhunye esingakwenza bona siphethe indima yethu njengabavangeli?

ABAVANGELI ABAPHUMELELAKO BAYASIZANA

17, 18. Newukhamba nomunye esimini, ungasebenzisana njani naye?

17 UJesu wathuma abafundi bakhe ngababili emsebenzini wokutjhumayela. (Mar. 6:7; Luk. 10:1) Ngokukhamba kwesikhathi, uPowula wakhuluma ‘ngabasebenzisana naye’ nalabo ‘abasebenza kabudisi naye ekurhatjheni ivangeli.’ (Flp. 4:3) Ngokuvumelana nekambiso leyo engokomTlolo, ngo-1953, abarhuweleli bomBuso bathomisa ihlelo lokubandulela abanye umsebenzi wekonzo.

18 Newabelwe bona ukhambe nomunye umKrestu esimini, ungasebenzisana njani naye? (Funda 1 Korinte 3:6-9.) Nawe iqale kweyakho iBhayibhili imitlolo ayifundako. Tjheja okhamba naye kunye nomninimuzi nebakhulumako. Khambisana nengcoco ukwenzela bona ukghone ukumsiza nekungenzeka aqalane nobudisi. (mTj. 4:12) Yelela-ke: Ungamngeni emlonyeni nekabonisana nomninimuzi ngokuphumelelako. Ukutjhiseka ngokudluleleko kungamdanisa okhamba naye bekutjharaganise nomninimuzi. Kuhle ukungenela indaba ngezinye iinkhathi. Kodwana nengabe kukhona linye namkha amabili wobubodlhana onawo kufuze abe mafitjhani. Ngemva kwalokho, vumela okhamba naye arage nengcoco.

19. Senza kuhle nasikhumbula ini, begodu kubayini kunjalo?

19 Ningasizana njani naloyo okhamba naye neningena umuzi nomuzi? Kubayini ningasebenzisi isikhatheso nicoca ngokuthuthukisa indlelenu yokutjhumayela? Yelela bona indlela okhuluma ngayo ngabantu besimini yenu ayimdanisi okhamba naye njengombana azokukhuluma emzini olandelako. Ngokufanako, kubalekele ukudzimelela emtjhaphweni yabavangeli okunye nabo. (IzA. 18:24) Senza kuhle nesikhumbula bona sizizitja zomdaka. UJehova usitjengise umusa ongakasifaneli ngokusinikela amagugu weendaba ezimnandi. (Funda 2 Korinte 4:1, 7.) Kwanga soke singawathokozela amagugu la ngokwenza koke okusemandlenethu ukuphetha indimethu njengabavangeli.