Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Feza Indzima Yakho Njengemvangeli

Feza Indzima Yakho Njengemvangeli

“Wente umsebenti webuvangeli, utifeze tonkhe timfanelo telubito lwakho.”—2 THIM. 4:5.

1. Yini leyenta Jehova abitwe ngekutsi ngumVangeli wekucala lomkhulu?

UMVANGELI ngumuntfu lokhuluma ngetindzaba letimnandzi. UmVangeli wekucala lomkhulu nguNkulunkulu Jehova. Masinyane ngemuva kwekuhlubuka kwebatali betfu bekucala, Jehova wamemetela tindzaba letimnandzi tekutsi inyoka, lenguSathane Develi, itawubhujiswa. (Gen. 3:15) Kulamakhulu eminyaka lendlulile, Jehova uphefumulele emadvodza letsembekile kutsi abhale imininingwane lemayelana nekutsi libito lakhe litawungcweliswa njani, indlela umonakalo lobangelwe nguSathane lotawulungiswa ngayo nekutsi bantfu bangawatfola njani ematfuba labalahlekela bo-Adamu na-Eva.

2. (a) Tingilosi tinayiphi indzima lehlobene nemsebenti webuvangeli? (b) Ngusiphi sibonelo Jesu lasibekela bavangeli?

2 Tingilosi nato tibavangeli. Nato tikhuluma ngetindzaba letimnandzi, futsi tisita labanye kutsi bamemetele letindzaba letimnandzi. (Luk. 1:19; 2:10; Imis. 8:26, 27, 35; Semb. 14:6) Kutsiwani-ke ngaMikhayeli ingilosi lenkhulu? Ngesikhatsi isemhlabeni inguJesu, yabekela bantfu lababavangeli sibonelo. Jesu abephilela kumemetela tindzaba letimnandzi.—Luk. 4:16-21.

3. (a) Tiyini tindzaba letimnandzi lesitimemetelako? (b) Ngumiphi imibuto lesitsintsako njengobe sibavangeli?

3 Jesu wayala bafundzi bakhe kutsi babe bavangeli. (Mat. 28:19, 20; Imis. 1:8) Umphostoli Pawula wakhutsata sisebenti lebesikanye naye Thimothi watsi: “Wente umsebenti webuvangeli, utifeze tonkhe timfanelo telubito lwakho.” (2 Thim. 4:5) Ngutiphi tindzaba letimnandzi lesitimemetelako njengobe sibalandzeli baJesu? Tifaka ekhatsi liciniso leliniketa litsemba lekutsi Babe wetfu wasezulwini, Jehova uyasitsandza. (Joh. 3:16; 1 Phet. 5:7) Indlela lebaluleke kakhulu Nkulunkulu Jehova lakhombisa ngayo lutsandvo lwakhe, nguMbuso wakhe. Ngako-ke, siyajabula kutjela labanye kutsi bonkhe labatitfoba kuloMbuso, balalele Nkulunkulu futsi bente lokulungile bangaba nebuhlobo lobuhle naye, babe bangani bakhe. (Hla. 15:1, 2) Ecinisweni,  kuyinjongo yaJehova kukucedza konkhe kuhlupheka lokubangelwa kungalungi. Utawuphindze asuse bonkhe buhlungu lobubangelwa kukhumbula kuhlupheka lokwendlulile. Tindzaba letimnandzi leto! (Isa. 65:17) Njengobe sibavangeli, asesicabange ngetimphendvulo temibuto lemibili lebalulekile: Kubaluleke ngani kutsi bantfu beve tindzaba letimnandzi lamuhla? Singayifeza njani ngalokuphumelelako indzima yetfu njengebavangeli?

YINI LEYENTA BANTFU BADZINGE KUVA TINDZABA LETIMNANDZI?

Imibuto lesebentako isita bantfu batitfolele bona tizatfu tekukholwa kwabo

4. Ngutiphi tindzaba letingemanga bantfu labavame kutjelwa tona ngaNkulunkulu?

4 Ticabange utjelwa kutsi babe wakho wakulahla wena nemndeni wakho wonkhe. Asesitsi labo labatsi bayamati batsi abengumuntfu lobekangatsandzi kuba nalabanye bantfu, angabakhulumisi futsi anelunya. Labanye bangase bakwente ukholelwe kutsi angeke kukusite kwetama kumtfola ngobe sewashona. Ecinisweni, bantfu labanyenti batjelwa tindzaba letifanako ngaNkulunkulu. Bafundziswa kutsi Nkulunkulu akatiwa, batsi angeke ukhone nekumati nobe batsi unelunya. Sibonelo saloko kutsi labanye baholi benkholo batsi Nkulunkulu utawujezisa bantfu lababi phakadze endzaweni labatawuhlushwa kuyo. Labanye batsi kuhlupheka lokubangelwa tinhlekelele temvelo kuvela kuNkulunkulu. Ngisho nobe letinhlekelele tibulala bantfu labalungile nalababi, kutsiwa tisijeziso lesivela kuNkulunkulu.

Imibuto ivula ingcondvo nenhlitiyo yabo kute yemukele liciniso

5, 6. Imfundziso yekutigucukela kwemvelo netimfundziso temanga tibatsintse njani bantfu?

5 Labanye batsi Nkulunkulu akekho. Kuloko, cabanga ngemfundziso yekutigucukela kwemvelo. Bantfu labanyenti labayikholelwako batsi kuphila kwavele kwaba khona ngaphandle kwesicondziso lesihlakaniphile. Batsi kute uMdali. Labanye baze batsi umuntfu ungulesinye nje silwane, ngako-ke akukafaneli simangale nangabe enta sento sebulwane. Batsi bantfu labanemandla lababusa labo labaphansi, bamane bacondziswa ngimitsetfo yemvelo. Kungako, kungamangalisi kutsi bantfu labanyenti bakholelwa kutsi kungalungi kutawuhlale kukhona. Ngako-ke, bantfu labakholelwa ekutigucukeleni kwemvelo baba bete litsemba.

6 Asingabati kutsi imfundziso yekutigucukela kwemvelo netimfundziso temanga, tibangele lusizi bantfu labanalo kulamalanga ekugcina. (Rom. 1:28-31; 2 Thim. 3:1-5) Letimfundziso tebantfu atikabi tindzaba letimnandzi letiliciniso futsi letingahlala njalo. Esikhundleni saloko, njengobe umphostoli Pawula asho, bashiye bantfu ‘basebumnyameni bengcondvo, futsi bakhashane nekuphila kwaNkulunkulu.’ (Ef. 4:17-19) Ngetulu kwaloko, imfundziso yekutigucukela kwemvelo netimfundziso temanga tivimbele bantfu kutsi bemukele tindzaba letimnandzi letivela Nkulunkulu.—Fundza Efesu 2:11-13.

Imibuto ibasita bacabangisise kute bafinyelele etiphetfweni letifanele

7, 8. Nguyiphi indlela lokukuphela kwayo bantfu labangatati ngayo tindzaba letimnandzi?

7 Kute bantfu babuyisane naNkulunkulu, kudzingeka bacale bacinisekiswe kutsi Jehova ukhona nekutsi kunetizatfu letinhle tekusondzela kuye. Singabasita kutsi batfole lololwati ngekutsi sibakhutsate kutsi bahlolisise indalo. Nangabe bantfu babuka indalo ngengcondvo levulekile, bafundza ngekuhlanipha nangemandla aNkulunkulu. (Rom. 1:19, 20) Nasenta umetamo wekusita bantfu babe nekwatisa nabacabanga ngaloko lokwentiwe nguMdali Lomkhulu, singasebentisa letincwajana letimbili, letsi Kwaba Khona Njani Kuphila? naletsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking.” Nobe kunjalo, labo labafundza endalweni kuphela, angeke batitfole timphendvulo taleminye imibuto leyinkimbinkimbi ekuphileni, njengaletsi: Yini leyenta Nkulunkulu avumele kuhlupheka? Iyini injongo yaNkulunkulu ngemhlaba? Nkulunkulu unendzaba yini nami?

8 Lokukuphela kwendlela bantfu labangatati ngayo tindzaba letimnandzi ngaNkulunkulu nenjongo yakhe, kutadisha liBhayibheli.  Sinelilungelo lelikhulu lekusita bantfu batfole timphendvulo temibuto yabo. Nobe kunjalo, kute sifinyelele tinhlitiyo tebantfu labasilalele, asigcini nje ngekubaniketa kwatiswa lokutsite; kufanele sibente bakukholwe loko. (2 Thim. 3:14) Nasilandzela sibonelo saJesu singakhona kwenta bantfu bakholwe. Yini leyamenta waphumelela? Lokunye lokwamphumelelisa kutsi wayisebentisa kahle imibuto. Singamlingisa njani tsine?

BAVANGELI LABAPHUMELELAKO BAYISEBENTISA KAHLE IMIBUTO

9. Nangabe sifuna kusita bantfu bati Nkulunkulu, yini lokufanele siyente?

9 Yini lokufanele isente silingise Jesu, sisebentise imibuto emsebentini wetfu webuvangeli? Cabanga nganasi simo: Dokotela wakho ukutjela kutsi ukuphatsele tindzaba letimnandzi. Utsi angakwelapha kugula kwakho nawungavuma kuhlindvwa. Kungenteka umkholwe. Kodvwa ungamkholwa yini nakakwetsembisa kukwelapha angakakubuti imibuto lemayelana nemphilo yakho? Kuleso simo, angeke kube melula kumetsemba. Ngisho nobe angudokotela lonelikhono, kudzingeka akubute imibuto futsi alalelisise kutsi tinjani timphawu tekugula kwakho ngembikwekutsi akhone kukusita. Ngendlela lefanako, nangabe sifuna kusita bantfu bemukele tindzaba letimnandzi teMbuso, kufanele sibe nelikhono lekubuta imibuto lefanele. Singakhona kubasita nangabe sesitfolile kutsi bunjani buhlobo babo naNkulunkulu.

Kute sifinyelele tinhlitiyo tebantfu labasilalele, kufanele sibente bakholwe

10, 11. Yini lesingakhona kuyenta nasilingisa indlela yaJesu yekufundzisa?

10 Jesu abati kutsi imibuto lekhetfwe kahle ayigcini ngekusita umfundzisi ati umfundzi, kodvwa yenta nalomfundzi akhulume njengobe nicocisana. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi Jesu afuna kufundzisa bafundzi bakhe sifundvo sekutfobeka, wacale wababuta umbuto lobenta bacabange. (Mak. 9:33) Kute afundzise Phetro indlela yekucabangisisa ngetimiso, Jesu wambuta umbuto lowawunetimphendvulo lebekufanele akhetse kuto. (Mat. 17:24-26) Kulokunye, ngesikhatsi Jesu afuna kutfola lobekusenhlitiyweni yebafundzi bakhe, wababuta imibuto leminyenti kute atfole umbono wabo. (Fundza Matewu 16:13-17.) Ngekusebentisa imibuto netindzaba letitsite, Jesu akazange agcine ngekubafundzisa emaciniso. Wabatsintsa tinhlitiyo, wakhutsata bantfu kutsi bente ngekuvumelana netindzaba letimnandzi.

11 Nasilingisa Jesu ngekuyisebentisa kahle imibuto, senta tintfo letintsatfu. Sitfola indlela lencono yekusita bantfu, siphendvula labo labetama kusivimbela kutsi sicoce nabo futsi sifundzisa bantfu labatfobekile indlela labangazuza ngayo. Cabanga ngaletimo letintsatfu letikhombisa kutsi singayisebentisa njani imibuto ngendlela lephumelelako.

12-14. Ungamsita njani umntfwana wakho kutsi aciniseke nakacoca nalabanye ngetindzaba letimnandzi? Niketa sibonelo.

12 Simo sekucala: Nawungumtali, ungenta njani nangabe umntfwana wakho akutjela kutsi ukhatsatekile ngobe akakhoni kuchaza kukholelwa kwakhe endalweni nakakhuluma nalafundza naye esikolweni? Asingabati kutsi ungafuna kumsita aciniseke nakakhuluma ngetindzaba letimnandzi nalabanye. Ngako-ke esikhundleni sekutsi umsole nobe usheshe umnikete seluleko, kungaba njani ulingise sibonelo saJesu ubute imibuto kute utfole umbono wakhe? Ungakwenta njani loko?

13 Ngemuva kwekufundza nemntfwana wakho tincenye tencwajana letsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking,” ungambuta kutsi ngumaphi emaphuzu  lacabanga kutsi atsintsa ingcondvo. Mkhutsate kutsi atitfolele yena tizatfu takhe letimenta akholelwe kuMdali nekutsi yini lementa afune kwenta intsandvo yaNkulunkulu. (Rom. 12:2) Mtjele kutsi tizatfu takhe akudzingeki tifane netakho.

14 Mchazele umntfwana wakho kutsi nakakhuluma nalafundza naye, angalandzela lendlela lomkhombise yona. Lokusho kutsi angacoca ngalamanye emaciniso bese ubuta imibuto kute atfole umbono walafundza naye. Nasi sibonelo: Angacela lafundza naye kutsi afundze libhokisi lelisekhasini 21 kulencwajana letsi “Origin of Life.” Umntfwana wakho angabese uyabuta: “Kuliciniso yini kutsi i-DNA ingakhona kugcina kwatiswa lokunyenti kakhulu nakucatsaniswa nabongcondvomshini labakhona lamuhla?” Kungenteka lona lafundza naye atsi kuliciniso. Ngemuva kwaloko, umntfwana wakho angambuta: “Nangabe bonjiniyela babongcondvomshini bangakhoni kukwenta loko, tintfo letite ingcondvo tingakhona njani kukwenta?” Kute usite umntfwana wakho akhululeke nakacoca nalabanye ngekukholwa kwakhe, ungahlela kuphraktiza naye ngaletinye tikhatsi. Nangabe umcecesha kutsi asebentise kahle imibuto, utamsita kutsi ayifeze kahle indzima yakhe njengemvangeli.

15. Singayisebentisa njani imibuto kute sisite umuntfu longakholelwa kutsi Nkulunkulu ukhona?

15 Simo sesibili: Emsebentini wetfu wekushumayela, sitfola bantfu labangabata kutsi Nkulunkulu ukhona. Sibonelo saloko kutsi lomunye umuntfu angasitjela kutsi yena akakholelwa kutsi Nkulunkulu ukhona. Esikhundleni sekuvumela loko kutsi kuvimbe kucocisana naye, singambuta ngenhlonipho kutsi sewunesikhatsi lesingakanani akholelwa loko nekutsi yini leyambangela waba nalombono. Ngemuva kwekulalela timphendvulo takhe nekumbonga ngekuyicabangisisa kahle lendzaba, singambuta kutsi ucabanga kutsi kungaba kubi yini kufundza kwatiswa lokuniketa bufakazi bekutsi  kuphila kwadalwa. Nangabe lomnikati welikhaya anaso sifiso sekulalela, kungenteka avume kutsi kunengcondvo kuhlola bufakazi lobunjalo. Singabese simniketa incwajana letsi Kwaba Khona Njani Kuphila? nobe letsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking.” Imibuto lehlakaniphile, lebutwe ngemusa ingaba njengesikhiya sekuvula inhlitiyo yemuntfu kute emukele tindzaba letimnandzi.

16. Kubaluleke ngani kutsi singamvumeli umfundzi weliBhayibheli kutsi amane afundze timphendvulo letisencwadzini yekutadisha liBhayibheli?

16 Simo sesitsatfu: Nasichuba sifundvo seliBhayibheli, singase simvumele umfundzi kutsi avele aphindze timphendvulo letibhaliwe kuleyo ncwadzi lesekelwe eBhayibhelini. Nangabe senta njalo, singabangela kutsi buhlobo bemfundzi naNkulunkulu bungakhuli. Kungabangelwa yini loko? Kungabangelwa kutsi umfundzi lofundza timphendvulo angakacabangi ngato angeke akhone kuba netimphandze letijulile ebuhlotjeni bakhe naNkulunkulu. Angagcine afana nesihlahla lesifako nakuvela kuphikiswa lokumatima. (Mat. 13:20, 21) Kute sikuvimbele loko, kudzingeka simbute umfundzi kutsi utiva njani ngaloko lakufundzako. Yetama kutfola kutsi uyavumelana yini nemaphuzu lavetiwe. Lokubaluleke kakhulu kutsi asho kutsi yini lementa avumelane nobe angavumelani nawo. Msite kutsi acabangisise ngemiBhalo kute ekugcineni akwati kutifikela yena esiphetfweni lesifanele. (Heb. 5:14) Nasiyisebentisa kahle imibuto, bantfu lesibafundzisako batawuba netimphandze leticinile ekukholweni futsi batawukhona kubhekana nekuphikisa kwalabo labetama kubadukisa. (Khol. 2:6-8) Yini lenye lesingayenta kute sifeze indzima yetfu njengebavangeli?

BAVANGELI LABAPHUMELELAKO BAYASITANA

17, 18. Nasihamba nalomunye ensimini, singasebenta njani ngekubambisana?

17 Jesu wabatfuma ngababili bafundzi bakhe emsebentini wekushumayela. (Mak. 6:7; Luk. 10:1) Ngekuhamba kwesikhatsi, umphostoli Pawula wakhuluma ‘ngetisebenti labebambisene nato’ latsi ‘betibambisene naye eVangelini.’ (Fil. 4:3) Ngekuvumelana nalesibonelo semBhalo, nga-1953 bamemeteli beMbuso bacala luhlelo lwekucecesha labanye ekushumayeleni.

18 Nawuhamba nalomunye umKhristu ensimini, ningasebenta njani ngekubambisana? (Fundza 1 Khorinte 3:6-9.) Vula liBhayibheli lakho ubuke imibhalo lesetjentiswa ngulohamba naye. Chubeka unake loyo lohamba naye nemnikati welikhaya nabakhuluma. Yilandzelele kahle incociswano yabo kute ubone nakunesidzingo sekutsi usite lohamba naye aphendvule kuphikiswa lokutsite. (Shu. 4:12) Nobe kunjalo, naku lokufanele ukunake: Ungamphatamisi loyo lohamba naye nakasakhulumela liphuzu lelibalulekile. Kungayibambi inshisekelo yakho kungamcedza emandla umuntfu lohamba naye futsi kumdide umnikati welikhaya. Ngaletinye tikhatsi, kungaba kuhle kuyingenela incociswano yabo. Kodvwa nangabe kukhona lofuna kukusho, khuluma kafishane. Ngemuva kwaloko, uvumele loyo lohamba naye kutsi achubeke nalencociswano.

19. Yini lokufanele siyikhumbule, futsi ngani?

19 Wena naloyo lohamba naye ningasitana njani nanisuka kulomunye umuti niya kulomunye? Kungaba njani nisebentise leso sikhatsi kute nicoce ngetindlela tekutfutfukisa inshumayelo yenu? Kufanele ucaphele kutsi awukhulumi kabi ngebantfu labahlala ensimini yenu. Kubalekele nekugcamisa tintfo letimbi ngalabanye bavangeli. (Taga 18:24) Kuhle kukhumbula kutsi sititja telubumba. Jehova usikhombise umusa lomkhulu ngekusiniketa ligugu lemsebenti wetindzaba letimnandzi. (Fundza 2 Khorinte 4:1, 7.) Ngako-ke, sonkhe asikhombise kwatisa ngalelo gugu ngekutsi sente lokusemandleni etfu kute siyifeze indzima yetfu njengebavangeli.