Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

‘UyayiTjhisekela ImiSebenzi Emihle’?

‘UyayiTjhisekela ImiSebenzi Emihle’?

‘UJesu Krestu . . . wazinikela ngebanga lethu bona . . . azihlambululele abantu bakhe abatjhisekela imisebenzi emihle.’—TIT. 2:13, 14.

1, 2. Ngiliphi idumo aboFakazi bakaJehova abanalo, begodu uzizwa njani ngalo?

ABANTU abanengi bakuqala njengokudunyiswa okukhulu ukunikelwa unongorwana ngebanga lokuthileko okubabazekako abakwenzileko. Ngokwesibonelo, abanye bakhe bafumana umTlomelo weNobel ngebanga lokulinga ngetjiseko ukuletha ukuthula hlangana kweenqhema ezilwako. Qala bona kulidumo kangangani ukuthunywa nguZimu njengomzenda nofana isithunywa bona uyokusiza abantu babe nobuhlobo obunokuthula nomBumbi wabo!

2 NjengaboFakazi bakaJehova, sinalo idumelo. Ngokulandela umyalo kaZimu noKrestu, sincenga abantu bona ‘babuyisane noZimu.’ (2 Ko. 5:20) Sisetjenziswa nguJehova bona sidosele abantu kuye. Le yindlela iingidi zabantu eziseenarheni ezingaphezu kwa-235 ezasizwa ngayo bona zithabele ubuhlobo obuhle noZimu begodu zibe nethemba lokufumana ukuphila okungapheliko. (Tit. 2:11) Ngetjiseko esuka ehliziyweni, simema “nanyana ngubani othandako [bona] akathathe amanzi wokuphila ngesihle.” (sAm. 22:17) Ngombana sisiqala njengesiligugu isabelwesi begodu sisenza ngokuzimisela, singabizwa kufanele ngokobana sibabantu “abatjhisekela imisebenzi emihle.” (Tit. 2:14) Kwanje akhe sicabangele indlela itjisekwethu ngemisebenzi emihle engasisiza ngayo bona sidosele abantu kuJehova. Enye indlela msebenzethu wokutjhumayela.

LINGISA ITJISEKO KAJEHOVA NOJESU

3. ‘Itjiseko kaJehova’ isiqinisekisa ngani?

3 Aqalisele kilokho okuzokwenziwa kubusa kweNdodana kaZimu, u-Isaya 9:7 uthi: ‘Itjiseko kaJehova umninimandla woke izakuphelelisa koke lokhu.’ Amezwi la agandelela ikareko kaBabethu wezulwini yokuba majadu ekuphuluseni isintu. Isibonelo sakaJehova setjiseko sitjengisa ngokukhanyako bona umsebenzethu esiwunikelwe nguZimu njengabarhuweleli bomBuso kufuze siwusekele ngehliziyo yoke, nangetjiseko. Isifiso sethu esinamandla  sokusiza abantu bazi uZimu sitjengiso setjiseko kaJehova. Njengeensebenzi ezikunye noZimu, sizimisele na ukwenza koke esingakwenza bona sihlanganyele ngokuzeleko ekurhuweleleni iindaba ezimnandi?—1 Ko. 3:9.

4. UJesu wasibeka njani isibonelo sokubekezela ngetjiseko ekonzweni?

4 Cabangela nesibonelo sakaJesu setjiseko. Wabeka isibonelo esipheleleko sokubekezela ngetjiseko ekonzweni. Naphezu kokuphikiswa, wabulunga itjisekwakhe ngomsebenzi wokutjhumayela bekwaba sekupheleni okubuhlungu kokuphila kwakhe kwephasini. (Jwa. 18:36, 37) Njengombana isikhathi sokufa kwakhe njengomhlatjelo sitjhidela, ukuzimisela kwakaJesu ukusiza abantu bazi uJehova kwaqiniswa.

5. UJesu wenza njani ngokuvumelana nomfanekiswakhe womuthi wamafeyi?

5 Ngokwesibonelo, ngesiruthwana saka-32 C.E., uJesu wenza umfanekiso wendoda egade inomuthi wamafeyi esidiribeni sayo ebesele kuphele iminyaka emithathu ungatheli. Nekatjelwa bona awuqunte, umtlhogomeli wesidiribe wabawa isikhathi sokuwuvundisa. (Funda uLukasi 13:6-9.) Ngesikhatheso, bafundi abambalwa kwaphela ebebangabalwa njengesithelo somsebenzi kaJesu wokutjhumayela. Njengombana kutjengiswe emfanekisweni lo womtlhogomeli wesidiribe, uJesu wasebenzisa isikhathi esincani esiseleko—pheze iinyanga ezisithandathu—ukuqinisa umsebenzakhe wokutjhumayela eJudiya nePheriya. Emalangeni ambalwa ngaphambi kokufa kwakhe, uJesu wabalilela abantu ‘abaneendlebe ezizwela kude.’—Mat. 13:15; Luk. 19:41.

6. Kubayini kufuze sandise umsebenzethu ekonzweni?

6 Sinombono wokobana sesingene kangangani esikhathini sokuphela, akukaqakatheki na bona sandise imizamwethu yokutjhumayela? (Funda uDanyela 2:41-45.) Qala bona kulilungelo elikhulu kangangani ukuba boFakazi bakaJehova! Sikuphela kwabantu ephasini abanikela ithemba lesisombululo samambala semiraro yesintu. Mva nje umbikindaba wephephandaba wawuhlathulula njengongaphendulekiko umbuzo othi, “Kubayini abantu abalungileko behlelwa zizinto ezimbi?” Kulilungelo nomsebenzi womKrestu ukuhlanganyela iimpendulo zeBhayibhili zemibuzo enjalo nalabo abazimisele ukulalela. Sinawo woke amabanga ‘wokuvutha emoyeni’ njengombana senza umsebenzi kaZimu. (Rom. 12:11) Ngesibusiso sakaZimu, ukutjhumayela kwethu ngetjiseko kungabasiza abanye bona bamazi begodu bamthande uJehova.

UMOYA WOKUZIDELA UYAMDUMISA UJEHOVA

7, 8. Umoya wokuzidela umdumisa njani uJehova?

7 Njengombana okuhlangabezanwe nakho kompostoli uPowula kutjengisa, ikonzwethu ingasenza ‘singalali ebusuku’ begodu ‘singadli.’ (2 Ko. 6:5) Amezwi la akutjengisa ngokukhanyako ukuzidela, angasikhumbuza namaphayona anikela ikonzo indawo yokuthoma ekuphileni kwawo kukulapho azisekela ngokweemali. Cabangela nesibonelo seenthunywa zevangeli ezizinikeleko ‘ezithululwa njengomnikelo oselwako’ bona ziyokukhonza abantu eenarheni ezikude. (Flp. 2:17) Kuthiwani ngabadala bethu abasebenza budisi, ngasikhathi abangakghoni ukudla namtjhana ukulala bona batlhogomele izimvu zakaJehova? Godu sinabalupheleko nabagulako abenza koke abangakwenza bona babe khona emihlanganweni yobuKrestu begodu bahlanganyele ekonzweni yesimini. Iinhliziyo zethu zizala ithabo nesicabanga ngokuzinikela kweenceku zakaZimezi. Imizamo enjalo ithinta indlela abanye abayiqala ngayo ikonzwethu.

8 Encwadini ayitlolela i-Boston Target, iphephandaba leLincolnshier e-United Kingdom, omunye ongasi nguFakazi wathi: “Abantu baphelelwa likholo emasondwenabo . . . Benzani abafundisi bamasondo ilanga loke?  Ngokuqinisekileko abayi ebantwini njengombana kwenza uKrestu . . . Ukuphela kwekolo ebonakala itlhogomela abantu, boFakazi bakaJehova, abaya ebantwini begodu abahlanganyela ngokuthembeka ekutjhumayeleni iqiniso.” Ephasini elizele ukuba marhamaru, umoyethu wokuzidela udlala indima ethe tjha ekudumiseni uJehova uZimu.—Rom. 12:1.

Ukuba khona kwakho ekonzweni kukodwa kunikela ubufakazi obunamandla ebantwini abaqalileko

9. Yini engasitjhukumisela bona sihlale sitjhisekela imisebenzi emihle ekonzwenethu?

9 Nokho, khuyini ekufuze siyenze nekubonakala siphelelwa yitjiseko yethu ngekonzo? Kuzokuba lisizo ukuzindla ngalokho uJehova akwenzileko ngomsebenzi wokutjhumayela. (Funda kwebeRoma 10:13-15.) Iphuluso isame ekubizeni ibizo lakaJehova ngekholo, kodwana abantu angeze bakghone ukwenza njalo nesingatjhumayeliko kibo. Ukulemuka lokhu kufuze kusitjhukumisele bona sihlale sinetjiseko emisebenzini emihle begodu sizimisele ukumemezela iindaba ezimnandi zomBuso.

UKUZIPHATHA OKUHLE KUDOSELA ABANTU KUZIMU

Ukuthembeka nokukhuthala kwakho kuyabonakala

10. Kubayini kungatjhiwo bona ukuziphatha kwethu okuhle kudosela abantu kuJehova?

10 Nanyana iqakathekile ekonzwenethu, itjiseko iyodwa ayikaneli bona idosele abantu kuZimu. Ingcenye yesibili yemisebenzi yetjiseko edosela abantu kuZimu kuziphatha okuhle kwamaKrestu. UPowula wagandelela ukuqakatheka kokuziphatha kwethu nekatlola athi: “Asibeki isiqabo endleleni yomuntu ukuze kungafunyanwa iphoso emsebenzini wethu.” (2 Ko. 6:3) Ikulumo yethu ehlwengileko nokuziphatha kwethu okulungileko kukghabisa ifundiso kaZimu, kwenze ukukhulekela uJehova kukarise kwabanye. (Tit. 2:10) Eqinisweni, kanengi sizwa imiphumela emihle lokha abantu abathembekileko nebabona ukuziphatha okunjengokwakaKrestu.

11. Kubayini kufuze siyicabangele ngomthandazo imiphumela yokuziphatha kwethu?

11 Nanyana silemuka bona izenzo zethu zingaba nomthelela omuhle ebantwini, izenzo  ezimbi zingenza nokuhlukileko. Ngalokho, kungakhathaliseki bona sisemsebenzini, sisekhaya, namtjhana esikolweni, asifuni ukunikela nanyana ngubani isikhubekiso ngekonzwethu nangokuziphatha kwethu. Nesenza isono ngamabomu, umphumela uzokuba ngolimazako. (Heb. 10:26, 27) Amezwi la kufuze asitjhukumisele bona sikucabangele ngomthandazo esikwenzako nokuthi ukuphila kwethu kubatjelani abanye. Njengombana imithethokambiso yephaseli ibogaboga abathembekileko bazowubona kuhle “umehluko . . . hlangana komuntu okhonza uZimu nongakhenge amkhonze.” (Mal. 3:18) Kwamambala, ukuziphatha kwethu okuhle kobuKrestu kunendima eqakathekileko ekwenzeni abantu babuyisane noZimu.

12-14. Indlela esikghodlhelela ngayo ivivinyo lekholo iyithinta njani indlela abanye abaqala ngayo ikonzo yethu? Nikela isibonelo.

12 Atlolela abantu beKorinte, uPowula waveza bona waqalana nokuhlunguphazwa, ubudisi, ukubethwa, nokubotjhwa. (Funda 2 Korinte 6:4, 5.) Nesihlangabezana nevivinyo lekholo, ukukghodlhelela kwethu kungasiza abasiqalileko bona bamukele iqiniso. Ngokwesibonelo: Eminyakeni ethileko egadungileko, kwalingwa ukuqeda aboFakazi bakaJehova e-Angola. AboFakazi ababili ababhabhadisiweko nabama-30 abanekareko egade basesifundweni babungelelwa siqubuthu. Yeke abantu bendawo babuthana bona bazokubukela abaphikisi nebabetha abongazimbi abanganamlandwabo bekwaba kulapho baphuma iingazi. Ngitjho abafazi nabantwana babethwa ngelunya. Umnqopho walokhu bekukuthusela abantu bona kungasaba nomuntu olalela aboFakazi bakaJehova. Kodwana ngemva kokubethwa tjhatjhalazi, amalunga womphakathi amanengi aya kiboFakazi ayokubawa bona afundelwe iBhayibhili! Ngemva kwalokho, umsebenzi wokutjhumayela waragela phambili, kwaba nokwanda okukhulu neembusiso ezinengi.

13 Isibonelwesi sitjengisa umthelela omkhulu ukujamela kwethu iinkambisolawulo zeBhayibhili okungaba nakho kwabanye. Kungasirara ukwazi bona bangakhi ababuyisana noZimu ngebanga lesibindi esatjengiswa nguPitrosi nabanye abapostoli. (IzE. 5:17-29) Ebujamweni bethu, esibafundelako, esisebenza nabo, namtjhana amalunga womndeni angasabela kuhle nekabona ukujamela kwethu okulungileko.

14 Nanyana kunini, abanye abazalwana baqalana netjhutjhiso. Ngokwesibonelo, e-Armenia, pheze abazalwana abangaba ma-40 basejele ngebanga lokungathathi ihlangothi, kusesenabanengi abasazokubotjhwa eenyangeni ezizako. E-Eritrea, iinceku zakaJehova ezi-55 zabotjhwa, ezinye zineminyaka engaphezu kwema-60 ubudala. ESouth Korea, pheze aboFakazi abangaba ma-700 babotjhiwe ngebanga lekholo labo. Sekuminyaka engaphezu kwema-60 kusolo kwenzeka lokhu. Asithandazeleni bona ukuthembeka kwabanakwethu abatjhutjhiswako eenarheni ezihlukahlukeneko kuzokuletha idumo kuZimu begodu kusize abathandi bokulunga bajamele ukukhulekela kweqiniso.—Rhu. 76:8-10.

15. Tjengisa indlela ukuphila ngokuthembeka okungadosela ngayo abantu eqinisweni.

15 Iqiniso lokobana siphila ngokuthembeka lingadosela abantu eqinisweni. (Funda 2 Korinte 6:4, 7.) Ngokwesibonelo, cabanga ngokuhlangabezanwe nakho okulandelako: Udade othileko bekafaka imali emtjhinini wamathikithi ebhesini lokha othileko amaziko amtjela bona akutlhogeki abhadele ithikithi ngombana bekazokukhamba ibanga elifitjhani. Udade wamhlathululela bona kuyafaneleka abhadele ithikithi ngitjho nanyana azokwehla estopeni esilandelako nje. Ngemva kwalokho, umuntu loyo wehla ebhesini. Kuthe kusese njalo, umtjhayeli webhesi waphendukela ngakudade wambuza, “Ungomunye waboFakazi bakaJehova?” Udade waphendula wathi, “Iye.” “Kubayini ubuza?” “Nginizwile nicoca ngokubhadela ithikithi lebhesi, ngiyazi bona aboFakazi bakaJehova bahlangana kwabantu abambalwa abenza  ngendlela le, begodu bathembekile kizo zoke izinto.” Ngemva kweenyanga ezimbalwa, indoda ethileko yeza kudade emhlanganweni yathi kuye, “Usangikhumbula? Ngimtjhayeli webhesi owakhuluma nawe ngokubhadela ithikithi. Ngokubona ukuziphatha kwakho, ngaqunta ukufunda iBhayibhili naboFakazi bakaJehova.” Ukwazeka ngokuthembeka kufakazela bona siziinkhonzi ezinokwethenjelwa.

TJENGISA IIMFANELO EZIDUMISA UZIMU NGASO SOKE ISIKHATHI

16. Kubayini iimfanelo ezinjengokubekezela, ithando nomusa zithinta iinhliziyo zabantu? Nikela isibonelo.

16 Godu sinengcenye ekudoseleni abantu kuJehova nesitjengisa iimfanelo ezinjengokubekezela, ithando nomusa. Abanye abasiqalileko bangaba nesifiso sokufunda ngoJehova, umnqophwakhe, nangabantu bakhe. Indlela yokucabanga nokuziphatha kwamaKrestu weqiniso ihluke khulu kuneyalabo abathi bazinikele kuZimu ngokujayelekileko ababazenzisi. Abanye abadosiphambili baregile ngebanga lokukhohlisa imihlambi yabo, basebenzisa imali enengi abayifumanako bathenga imizi neenkoloyi ezidurako—kobunye ubujamo ngitjho nendlwana yenja enesiphephetha moya. Kuliqiniso, abanengi abazibiza ngokobana balandeli bakaKrestu abakazimiseli ‘ukupha ngesihle.’ (Mat. 10:8) Kunalokho, njengabapristi bakwa-Israyeli wekadeni abangalaleli ‘bafundisa ngomnqopho wokubhadelwa’—begodu okunengi kwalokho abakufundisako akukasekelwa emitlolweni. (Mik. 3:11) Ukuziphatha kobuzenzisi okunjalo akwenzi abantu babuyisane noZimu.

17, 18. (a) Simdumisa njani uJehova ngokutjengisa iimfanelo zakhe ekuphileni kwethu? (b) Yini ekutjhukumisela bona uphikelele emisebenzini emihle?

17 Ngakelinye ihlangothi, iinhliziyo zabantu zithintwa ziimfundiso eziliqiniso zobuKrestu nezenzo ezihle ezenziwa kibomakhelwana bethu. Ngokwesibonelo, elinye iphayona nelitjhumayela umuzi nomuzi, laqothwa msinyana mhlolokazi othileko olupheleko. Umhlolokazi lo wathi iphayoneli nelikokodako, yena bekaselereni ngekhwitjhini alinga ukufaka idlhowubhu. Iphayona lathi, “Akukaphephi ukwenza lokhu uwedwa ngendlini.” Iphayona lamtjhentjhela idlhowubhu ngemva kwalokho lakhamba. Indodana yomfazi lo neyizwa ngokwenzekileko, yathinteka khulu yalinga ukufumana umzalwana owenze lokhu bona izomthokoza. Ekugcineni, indodana yamukela isifundo seBhayibhili.

18 Kubayini uzimisele ukuphikelela ekwenzeni imisebenzi emihle? Mhlamunye ngombana uyazi bona nesitjengisa itjiseko ngekonzwethu begodu senze izinto ngokuvumelana nentando kaZimu, sidumisa uJehova begodu singasiza nabanye bafumane iphuluso. (Funda 1 Korinte 10:31-33.) Itjiseko ngemisebenzi emihle ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi nokuziphatha ngendlela yokuhlonipha uZimu kuvela esifisweni esidephileko sokutjengisa ithando ngoZimu nabantu esikunye nabo. (Mat. 22:37-39) Nengabe sinetjiseko ngemisebenzi emihle, sizokuvuzwa ngethabo nokwaneliseka nje. Ngaphezu kwalokho, singaqala phambili elangeni lapho soke isintu sizokutjengisa itjiseko ngokukhulekela kweqiniso ekudumiseni umBumbi wethu, uJehova.