Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wajemɔ Ogbalashihilɛ lɛ Kɛtsɔ Sanegbaa Kpakpa Nɔ

Wajemɔ Ogbalashihilɛ lɛ Kɛtsɔ Sanegbaa Kpakpa Nɔ

“Wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ, etamɔ shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli.”ABƐI 25:11.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ sanegbaa kpakpa eye ebua gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi?

NYƐMI NUU ko ni yɔɔ Canada lɛ wie akɛ: “Masumɔ maná be maha miŋa moŋ fe mɛi krokomɛi.” Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ miná miishɛɛ sane ko ni migba miŋa lɛ, mimiishɛɛ lɛ kuɔ ebɔɔ he toi enyɔ, ni kɛ́ miná naagba ko ni mikɛ lɛ susu he lɛ, naagba lɛ nɔ gbɔɔ kwraa.” Nuu ko ni yɔɔ Australia lɛ ŋma akɛ: “Yɛ afii 11 ni wɔkɛhi shi lɛ mli fɛɛ lɛ, gbi kome hoko pɛŋ ni mikɛ miŋa egbaaa sane. Mi kɛ lɛ fɛɛ nuɔ he akɛ wɔgbala lɛ yɛ shweshweeshwe. Nɔ titri hewɔ ni ebalɛ nakai ji akɛ, wɔkɛ wɔhe fɔɔ sane gbaa kɛ miishɛɛ.” Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Costa Rica lɛ kɛɛ akɛ: “Sanegbaa kpakpa eha wɔgbãla lɛ esɔ, eha wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa, ebu wɔhe kɛjɛ naagbai ahe, efee wɔ ekome akɛ wu kɛ ŋa, ni eha wɔsuɔmɔ lɛ mli ewa.”

2. Mɛɛ nibii komɛi baanyɛ aha sanegbaa awa kɛha wu kɛ ŋa?

2 Ani onyɛɔ okɛ ohefatalɔ gbaa sane kɛ miishɛɛ, aloo sanegbaa waa kɛhaa nyɛ? Naagbai baanyɛ aba, ejaakɛ mɛi enyɔ ni yeee emuu ji mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli, ni amɛjieɔ sui srɔtoi akpo ejaakɛ esoro he ni atsɔse amɛ fɛɛ yɛ. (Rom. 3:23) Kɛfata he lɛ, ekolɛ esoro bɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbaa sane ehaa. Belɛ, yiŋtoo kpakpa ko hewɔ ni John M. Gottman kɛ Nan Silver ni kaseɔ gbalashihilɛ he nii lɛ wie akɛ: “Ebiɔ ekãa, faishitswaa, kɛ hiɛmiamɔ dani gbalashihilɛ sɛɛ baanyɛ atsɛ.”

3. Mɛni yeɔ ebuaa gbalashihilɛ mli bii ni amɛwajeɔ amɛgbalashihilɛ lɛ?

3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ dani gbalashihilɛ baanyɛ aye omanye. Shi nakai feemɔ kɛ miishɛɛ babaoo baa. Hefatalɔi ni sumɔɔ amɛhe lɛ baanyɛ aná miishɛɛ. (Jaj. 9:9) Susumɔ Isak kɛ Rebeka gbalashihilɛ  ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he okwɛ. (1 Mose 24:67) Beni amɛhi shi be kplaŋŋ sɛɛ po lɛ, nɔ ko etsɔɔɔ akɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ naa ba shi. Nakai nɔŋŋ eji yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ. Mɛni yeɔ ebuaa amɛ? Amɛjɛɔ anɔkwayeli kɛ mlihilɛ mli amɛtsɔɔ amɛsusumɔ yɛ saji ahe, amɛkɔɔ sane sɛɛ, ni amɛjieɔ suɔmɔ, bulɛ, kɛ heshibaa kpo. Wɔbaasusu bɔ ni kɛ́ gbalashihilɛ mli bii jie sui nɛɛ akpo lɛ, ebaaha amɛkɛ amɛhe agba sane be fɛɛ be lɛ he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli.

KƆ SANE SƐƐ

4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ sanesɛɛkɔmɔ baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛnu amɛhe shishi jogbaŋŋ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnii aha.

4 Abɛi 13:15 lɛ kɛɔ akɛ: “Sanesɛɛkɔmɔ kpakpa haa mɔ hiɛ baa nyam.” Wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale yɛ gbãla kɛ weku shihilɛ mli. (Nyɛkanea Abɛi 24:3.) Abaanyɛ aná sanesɛɛkɔmɔ kɛ nilee ni fe fɛɛ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Wɔnaa yɛ 1 Mose 2:18 lɛ akɛ, Nyɔŋmɔ bɔ yoo lɛ akɛ nuu lɛ hefatalɔ, shi jeee tamɔ nuu lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ ni esoro bɔ ni yei gbaa sane yɛ bɔ ni hii gbaa sane amɛhaa lɛ he lɛ. Eyɛ mli akɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ moŋ, shi yei sumɔɔ ni amɛwie amɛhenumɔi, mɛi, kɛ amɛkɛ mɛi ateŋ wekukpai ahe. Amɛsumɔɔ ni akɛ amɛ agba sane bɔ ni baaha amɛná miishɛɛ waa, ejaakɛ ehaa amɛnuɔ he akɛ asumɔɔ amɛ. Shi hii babaoo sumɔɔɔ ni amɛwieɔ amɛhenumɔi ahe, moŋ lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛwie nifeemɔi, naagbai, kɛ bɔ ni abaafee atsu naagbai lɛ ahe nii lɛ ahe. Ni hii sumɔɔ ni abu amɛ.

5 Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Britain lɛ wie akɛ: ‘Miwu sumɔɔ ni etsu naagbai ahe nii oya nɔŋŋ moŋ fe ni eeebo mi toi.’ Etsɔɔ mli akɛ, enɛ feɔ lɛ ahuntoo waa, ejaakɛ nɔ pɛ ni etaoɔ ji, ni ewu lɛ abo lɛ toi ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaanu lɛ shishi. Nuu ko ŋma akɛ: “Beni mi kɛ miŋa hi shi etsɛɛɛ lɛ, nɔ ni mifɔɔ feemɔ ji akɛ, mitaoɔ naagba fɛɛ naagba ni ebaaná lɛ naa tsabaa oya nɔŋŋ. Shi etsɛɛɛ ni miyɔse akɛ nɔ moŋ ni etaoɔ ji, ni mabo lɛ toi.” (Abɛi 18:13; Yak. 1:19) Wu ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ yɔseɔ eŋa lɛ henumɔi, ni ebɔɔ mɔdɛŋ ehaa eŋa lɛ nuɔ he akɛ esumɔɔ lɛ. Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ehaa eŋa lɛ naa akɛ esusumɔi kɛ ehenumɔi ahe hiaa lɛ. (1 Pet. 3:7) Ŋa ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ hu bɔɔ mɔdɛŋ akɛ enu bɔ ni ewu susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi. Kɛ́ wu kɛ ŋa fɛɛ nuɔ amɛ-Ŋmalɛ naa sɔ̃i lɛ shishi, amɛnyaa sɔ̃i nɛɛ ahe, ni amɛtsuɔ he nii lɛ, amɛgbãla lɛ baasɔ waa. Kɛfata he lɛ, ebaaha amɛfee ekome kɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nilee mli, ni amɛbaafee ekome kɛtsu yiŋkpɛɛ lɛ he nii.

6, 7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Jajelɔ 3:7 lɛ baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛkɔ sane sɛɛ? (b) Mɛni ŋamɛi baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛkɔɔ sane sɛɛ, ni mɛni esa akɛ wumɛi abɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee?

6 Wu kɛ ŋa ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ le hu akɛ, “dioofeemɔ be yɛ, ni wiemɔ be yɛ.” (Jaj. 3:1, 7) Nyɛmi yoo ko ni bote gbalashihilɛ mli afii nyɔŋma nɛ lɛ wie akɛ: “Kpaako mina akɛ saji komɛi yɛ ni jeee be fɛɛ be esa akɛ mawie he. Kɛ́ mina akɛ nitsumɔ loo sɔ̃i komɛi ni miwu tsu he nii lɛ eha etɔ lɛ lɛ, mimɛɔ fioo dani mikɛ lɛ wieɔ saji komɛi ahe. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, wɔnyɛɔ wɔgbaa sane kɛ miishɛɛ.” Ŋamɛi ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ haa amɛwiemɔ he baa nyam hu, ejaakɛ amɛle akɛ ‘wiemɔ ni awie yɛ be ni sa mli lɛ’ hi, ni no haa amɛwumɛi lɛ boɔ amɛ toi.—Nyɛkanea Abɛi 25:11.

Nibii bibii kɛ miishɛɛ babaoo baa gbalashihilɛ mli

7 Esa akɛ wu ni ji Kristofonyo lɛ abɔ mɔdɛŋ ni ebo eŋa toi kɛ́ eewie, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ebɔ mɔdɛŋ eha eŋa lɛ ale bɔ ni enuɔ he ehaa. Asafoŋ onukpa ko ni bote gbalashihilɛ mli afii 27 nɛ lɛ wie akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ mihaa miŋa leɔ nɔ ni yɔɔ mitsuiŋ tɔ̃ɔ.” Nyɛmi nuu ko ni kɛ eŋa ehi shi afii 24 lɛ wie akɛ: “Kɛ́ naagba ba lɛ, mimuaa minaa kɛsusumɔ lɛ akɛ, ‘Kɛ́ miwieee he lɛ, esɛɛ baafo.’ Shi mibayɔse akɛ, kɛ́ miwie bɔ ni minuɔ he mihaa lɛ he lɛ, no etsɔɔɔ akɛ yakagbɔmɔ ji mi. Kɛ́ ewa  kɛha mi akɛ mawie bɔ ni minuɔ he mihaa lɛ he lɛ, misɔleɔ koni mikɛ wiemɔi ni sa atsu nii, ni mawie yɛ gbɛ ni sa nɔ. No sɛɛ lɛ mimuɔ waa, kɛkɛ lɛ mibɔi wiemɔ.” Nɔ kroko hu ni yeɔ ebuaa ji, ni amɛbaawie naagba lɛ he yɛ be ni sa mli, ekolɛ be ni amɛfee ekome kɛmiifee daa gbi ŋmalɛ lɛ loo kɛmiikane Biblia lɛ.

8. Mɛɛ nibii krokomɛi yeɔ ebuaa wumɛi kɛ ŋamɛi ni ji Kristofoi lɛ ni amɛgbãla lɛ yeɔ omanye?

8 Esa akɛ wu kɛ ŋa fɛɛ asɔle ni amɛná shwelɛ ni mli wa akɛ, amɛbaaha sanegbaa kpakpa ahi amɛteŋ be fɛɛ be. Anɔkwa, ebɛ mlɛo akɛ wu kɛ ŋa aaatsake bɔ ni amɛgbaa sane amɛhaa. Shi kɛ́ amɛsumɔɔ Yehowa, amɛbiɔ emumɔ lɛ, ni amɛbuɔ amɛgbãla lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu amɛnaagbai ahe nii jogbaŋŋ. Nyɛmi yoo ko ni bote gbalashihilɛ mli afii 26 nɛ lɛ ŋma akɛ: “Mi kɛ miwu naa bɔ ni Yehowa buɔ gbalashihilɛ ehaa lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ, no hewɔ lɛ ebaaa wɔjwɛŋmɔŋ po akɛ wɔbaagbala mli. Enɛ haa wɔbɔɔ mɔdɛŋ wɔtsuɔ naagbai ahe nii kɛtsɔ ekome ni wɔfeɔ kɛsusuɔ he lɛ nɔ.” Wu kɛ ŋa ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baaha ená miishɛɛ, ni ebaajɔɔ amɛ babaoo.—Lala 127:1.

HA OSUƆMƆ LƐ ADA

9, 10. Mɛɛ nibii komɛi gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ afee kɛwaje suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ?

9 Suɔmɔ, ni ji “emuuyeli kpãa lɛ,” ji su ko ni he hiaa fe fɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli. (Kol. 3:14) Beni wu kɛ ŋa ni yeɔ amɛhe anɔkwa lɛ feɔ ekome kɛhiɔ shi yɛ miishɛɛ kɛ jaramɔ be fɛɛ mli lɛ, anɔkwa suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ daa. Amɛtsɔmɔɔ nanemɛi kpaakpa, ni amɛsumɔɔ ni amɛhi he kome be fɛɛ be. Jeee nibii wuji haa gbalashihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ sɔɔ, moŋ lɛ, nibii bibii tamɔ fuamɔ, yijiemɔ, nifeemɔ ko ni tsɔɔ mɔhesusumɔ, ŋmɔlɔ ni jɛ tsuiŋ, loo tsuiŋ ni ajɛɔ abiɔ akɛ “te ogbi lɛ tee lɛ tɛŋŋ?” Nibii bibii nɛɛ baanyɛ ekɛ miishɛɛ babaoo aba gbalashihilɛ mli. Wu ko kɛ eŋa ni kɛ miishɛɛ ehi shi afii 19 lɛ tsɔɔ mli akɛ, amɛtswaa amɛhe loo amɛtɛɛsiɔ amɛhe daa gbi kɛbiɔ amɛhe akɛ, “te ogbi lɛ yaa lɛ tɛŋŋ?”

10 Agbɛnɛ hu lɛ, suɔmɔ haa wu kɛ ŋa yaa nɔ amɛkaseɔ amɛhe nii. (Fil. 2:4) Enɛ haa suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli yaa nɔ ewaa yɛ emuu ni amɛyeee lɛ fɛɛ sɛɛ. Suɔmɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ kpakpa mli lɛ yaa nɔ edaa ni emli waa be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, bi ohe akɛ: ‘Te mile mihefatalɔ lɛ miha tɛŋŋ?  Ani minuɔ ehenumɔi kɛ esusumɔi yɛ saji ahe lɛ shishi? Shii enyiɛ misusuɔ mihefatalɔ lɛ he, ni mijwɛŋɔ esui ni ha miná suɔmɔ miha lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ahe?’

JIEMƆ BULƐ KPO

11. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni ajie bulɛ kpo yɛ gbalashihilɛ mli lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ aha.

11 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ lɛ po kɛ naagbai kpeɔ, ni ekolɛ jeee be fɛɛ be wu kɛ ŋa ni sumɔɔ amɛhe lɛ kɛ amɛhe baakpã gbee. Jeee be fɛɛ be Abraham kɛ Sara kɛ amɛhe kpã gbee. (1 Mose 21:9-11) Kɛlɛ, amɛhaaa naagbai nɛɛ agbala amɛteŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛjie woo kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ Abraham kɛɛ Sara akɛ, “miikpao fai.” (1 Mose 12:11, 13) Sara hu jie bulɛ kpo etsɔɔ Abraham, ni etsɛ lɛ akɛ, “minuŋtsɔ.” (1 Mose 18:12) Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ amɛhe lɛ, bei pii lɛ ejeɔ kpo yɛ bɔ ni amɛwieɔ loo gbee ni amɛkɛwieɔ lɛ mli. (Abɛi 12:18) Kɛ́ amɛtsuuu naagba nɛɛ he nii lɛ, amɛgbãla lɛ baanyɛ afite.—Nyɛkanea Yakobo 3:7-10, 17, 18.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ abɔ mɔdɛŋ waa ni amɛjie bulɛ kpo kɛ́ amɛkɛ amɛhe miiwie lɛ?

12 Esa akɛ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli etsɛko lɛ abɔ mɔdɛŋ waa ni amɛjie mlihilɛ kɛ bulɛ kpo kɛ́ amɛkɛ amɛhe miiwie, koni amɛnyɛ amɛkɛ amɛhe agba sane jogbaŋŋ. Nuu ko tsɔɔ mli akɛ, yɛ amɛgbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ afii lɛ amli lɛ, enuuu eŋa lɛ henumɔi, esui, kɛ ehiamɔ nii ashishi, ni nakai nɔŋŋ hu eji yɛ eŋa lɛ gbɛfaŋ. Enɛ kɛ naagbai ba amɛteŋ. Nuu lɛ wie akɛ: “Kɛ́ nyɛnuɔ nyɛhe shishi, nyɛjieɔ miishɛɛ kpo, ni nyɛjieɔ sui kpakpai tamɔ heshibaa, tsuishitoo, kɛ he ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa nɔ kpo lɛ, nyɛbaaná he sɛɛ waa.” Kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale ha!

JIEMƆ ANƆKWA HESHIBAA KPO

13. Mɛni hewɔ kɛ́ miishɛɛ baahi gbalashihilɛ mli lɛ, ebiɔ ni aba he shi lɛ?

13 Sanegbaa kpakpa ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ tamɔ faa ko ni hoɔ yɔɔ kɛtsɔɔ abɔɔ ko mli. Kɛ́ wu kɛ ŋa jie “heshibaa jwɛŋmɔ” kpo lɛ, no dani amɛbaanyɛ amɛgba sane yɛ toiŋjɔlɛ mli. (1 Pet. 3:8) Nyɛmi nuu ko ni bote gbalashihilɛ mli afii 11 nɛ lɛ wie akɛ: “Heshibaa ji su ni fe  fɛɛ ni haa asaa béi, ejaakɛ ehaa onyɛɔ okɛɔ akɛ, ‘Ofainɛ, mijeee gbɛ.’” Asafoŋ onukpa ko ni kɛ eŋa ehi shi kɛmiishɛɛ afii 20 nɛ lɛ wie akɛ: “Bei komɛi lɛ wiemɔ ni ji, ‘Ofainɛ, mijeee gbɛ’ lɛ he hiaa kwraa fe ni aaakɛɛ akɛ, ‘Misumɔɔ bo.’” Ekɛfata he akɛ: ‘Sɔlemɔ ji nɔ ni yeɔ ebuaa mi kɛ miŋa ni wɔjieɔ heshibaa kpo. Kɛ́ mi kɛ miŋa fee ekome kɛsɔle lɛ, no haa wɔkaiɔ akɛ wɔyeee emuu, ni akɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ he miihia wɔ. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni mitsuɔ saji ahe nii jogbaŋŋ.’

Ha sanegbaa kpakpa ahi ogbãla lɛ mli be fɛɛ be

14. Mɛɛ awui henɔwomɔ baanyɛ aye yɛ gbalashihilɛ mli?

14 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, henɔwomɔ kɛ béi baa. Ekuɔ sanegbaa naa, ejaakɛ ehaaa aná shwelɛ kɛ ekãa ni akɛkpa fai. Yɛ nɔ najiaŋ ni henɔwolɔ lɛ kɛ heshibaa aaakɛɛ, “Mitɔ̃; ofainɛ kɛke mi” lɛ, ejieɔ enaa. Yɛ nɔ najiaŋ ni ebaakpɛlɛ etɔmɔ ko nɔ lɛ, eshwaa mɔ kroko lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni kɛ́ atɔ̃ enɔ lɛ ebaatiu toiŋjɔlɛ sɛɛ lɛ, emli fuɔ, ni ekolɛ ekɛ wiemɔi ni wa baato mɔ lɛ najiaŋ loo ekɛ mɔ lɛ ewieŋ po. (Jaj. 7:9) Anɔkwa, henɔwomɔ baanyɛ aha gbãla afite. Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, “Nyɔŋmɔ lɛ, ekuɔ hewolɔi anaa, shi heshibalɔi eduroɔ.”—Yak. 4:6.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Efesobii 4:26, 27 lɛ baanyɛ aye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni amɛsaa béi?

15 Kɛ́ wu kɛ ŋa kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ sane ko he lɛ, esaaa akɛ amɛhaa henɔwomɔ tsĩɔ amɛnaa kɛ sane lɛ he nitsumɔ, moŋ lɛ, esa akɛ amɛtsu he nii oya. Paulo kɛɛ enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Hulu akanyɔ shi yɛ nyɛmlila lɛ nɔ, ni asaŋ nyɛkɛ nyɛhe akafɔ̃a shi nyɛhaa abonsam.” (Efe. 4:26, 27) Kɛ́ wu kɛ ŋa booo nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ lɛ toi lɛ, amɛkɛ naagbai baakpe. Nyɛmi yoo ko kɛɛ akɛ: “Be ko lɛ, mi kɛ miwu kɛ ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 4:26, 27 lɛ eyatsuuu nii. Nakai be lɛ bafee bei ni miwɔɔɔ jogbaŋŋ fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli lɛ ateŋ ekome!” Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ kɛ́ naagbai ba lɛ, abaawie he amrɔ nɔŋŋ, kɛsusumɔ lɛ akɛ abaasaa! Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aha amɛhe be koni amɛtsui he ajɔ. Ehi hu akɛ amɛaasɔle koni Yehowa aye abua amɛ ni amɛnyɛ amɛsusu nii ahe jogbaŋŋ. Nibii ni baaye abua amɛ lɛ eko ji, ní amɛaaná heshibaa mumɔ, ni no baaha amɛsusu naagba lɛ he moŋ fe amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, koni naagba lɛ mli akawo wu.—Nyɛkanea Efesobii 4:32.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ heshibaa baanyɛ aye abua mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli koni esusu ehefatalɔ lɛ sui kpakpai kɛ enyɛmɔi ahe?

16 Heshibaa yeɔ ebuaa mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ni esusuɔ ehefatalɔ lɛ sui kpakpai kɛ enyɛmɔi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ŋa ko yɛ hesaa krɛdɛɛ ko ni ekɛyeɔ ebuaa weku lɛ. Wu ni baa ehe shi lɛ nuŋ he akɛ eŋa lɛ kɛ lɛ miishi akaŋ, moŋ lɛ, ebaawo eŋa lɛ hewalɛ ni ekɛ ehesai lɛ atsu nii, ni ekɛ nakai feemɔ baatsɔɔ akɛ eŋa lɛ jara wa kɛha lɛ. (Abɛi 31:10, 28; Efe. 5:28, 29) Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ŋa ni baa ehe shi lɛ kɛ ehesai lɛ woŋ ehe nɔ, ni asaŋ ekɛbaŋ ewu lɛ shi hu. Akɛni “heloo kome” ji amɛ hewɔ lɛ, nɔ ni dɔɔ mɔ kome lɛ dɔɔ mɔ kroko lɛ hu.—Mat. 19:4, 5.

17. Mɛni baaye abua gbalashihilɛ mli hefatalɔi koni amɛná miishɛɛ, ní ekɛ yijiemɔ abaha Nyɔŋmɔ?

17 Eka shi faŋŋ akɛ, obaasumɔ ni ogbãla lɛ atamɔ Abraham kɛ Sara loo Isak kɛ Rebeka nɔ lɛ—nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli diɛŋtsɛ, ni sɛɛ tsɛɔ, ni kɛ yijiemɔ bahaa Yehowa. Kɛ́ nakai lɛ, buu gbalashihilɛ taakɛ Nyɔŋmɔ buɔ lɛ lɛ. Kwɛmɔ e-Wiemɔ lɛ mli kɛha sanesɛɛkɔmɔ nilee. Ná anɔkwa suɔmɔ, ni ji “Yehowa lalilɛi” lɛ oha ohefatalɔ lɛ, kɛtsɔ esui kpakpai lɛ ni ooosusu he lɛ nɔ. (Sal. Lal. 8:6) Bɔɔ mɔdɛŋ ni oba ohe shi. Jiemɔ bulɛ kpo otsɔɔ ohefatalɔ lɛ. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, obaaná miishɛɛ yɛ ogbãla lɛ mli, ni oŋwɛi Tsɛ lɛ hu baaná miishɛɛ. (Abɛi 27:11) Hɛɛ, obaanu he taakɛ wu ko ni kɛ eŋa ehi shi afii 27 lɛ nu he lɛ. Eŋma akɛ: “Minyɛŋ mahi shi ni miŋa fataaa mihe. Daa gbi lɛ, suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli waa. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa, kɛ sane ni wɔkɛ wɔhe fɔɔ gbaa lɛ hewɔ ebaa lɛ nakai.”