Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Koleshayi dibaka dienu ku diambuluisha dia diyukidilangana dimpe

Koleshayi dibaka dienu ku diambuluisha dia diyukidilangana dimpe

‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane didi bu mamuma a tshiamu tshia or mu tshitekelu tshia argent.’​—NSU. 25:11.

1. Mmunyi mudi diyukidilangana dimpe diambuluishe bena mu mabaka?

MUANETU wa balume mukuabu wa mu ditunga dia Canada wakamba ne: “Ntu musue kupitshisha dîba dia bungi ne mukajanyi kupita muntu mukuabu kayi yonso. Padiku disanka, tutu tusanka pamue nende ne patuku dikenga, tudi tudiabanyangana.” Tatu mukuabu wa mu Australie wakafunda ne: “Mu bidimu 11 bitukadi benze mu dibaka, kakutu kuanji kupita dituku nansha dimue ditutu katuyi bayukile ne mukajanyi. Meme ne mukajanyi katutu ne malu adi atutshingisha anyi atutonda bua bidi bitangila dikolesha malanda a dibaka dietu to. Kuikala ne tshibidilu tshia kuyukidilangana misangu yonso ke kudi kuambuluisha.” Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Costa Rica wakamba ne: “Diyukidilangana dimpe kadivua anu dikoleshe dibaka dietu patupu to, kadi divua ditusemeje pabuipi ne Yehowa, ditukube ku mateyi, ditusange pamue bu mulume ne mukaji ne dikoleshe dinanga dietu.”

2. Mmalu kayi adi mua kuenza bua kakuikadi diyukidilangana dimpe?

2 Wewe ne muena mu dibaka nebe nutuku nuyukila bimpe anyi? Peshi kuyukila bimpe kutu kunukolele? Bidi bimueneka ne: nsombelu mukole udi mua kumueneka bualu dibaka ditu disangisha bantu babidi bena mapanga badi ne bumuntu bushilangane pamue ne bikadilu bidi bileja bilele ne nkoleshilu wa muntu. (Lomo 3:23) Bena dibaka mbashilangane kabidi mu mushindu wabu wa kuyukila. Ke bua tshinyi John Gottman ne Nan Silver, bakebuludi ba malu adi atangila dibaka bakamba ne: “Mbimpe kuikala ne dikima, ne kudisuika bua kushala mu malanda mimpe bua kashidi.”

3. Tshidi tshiambuluisha bena dibaka bua kukolesha dibaka diabu ntshinyi?

3 Bushuwa bitu bikengela kuditatshisha bikole bua kuenza dibaka dimpe. Kadi bipeta bitu bilua kumueneka bitu bifila disanka dia bungi. Bena dibaka badi banangangane badi bushuwa mua kuikala ne disanka dia kusomba pamue. (Muam. 9:9) Tuakule bua dibaka dia dinanga dia Izaka ne Lebeka. (Gen. 24:67) Nansha pakavuabu benze matuku a bungi mu dibaka, kakuena muaba nansha umue udibu baleje ne: dinanga diabu divua dikepe to. Ke mudibi kabidi bua bena mu mabaka ba bungi lelu. Tshidi tshibambuluishe ntshinyi? Mbalonge mua kulejangana patoke ngenyi yabu ne mudibu badiumvua mu buimpe kadi bikale ne busunguluji, dinanga, kanemu kakole ne budipuekeshi. Anu mutuabimona, padi bena dibaka ne ngikadilu ya mushinga eyi, mbipepele bua kuikalabu bayukidilangana misangu yonso.

IKALA NE BUSUNGULUJI

4, 5. Mmunyi mudi busunguluji mua kuambuluisha bena dibaka bua kumvuanganabu bimpe? Fila bilejilu.

4 Nsumuinu 16:20 udi wamba ne: ‘Udi umvua dîyi ne ntema neapete diakalengele.’ Ke mudibi kabidi bua nsombelu wa mu dibaka ne wa mu dîku. (Bala Nsumuinu 24:3.) Mu Dîyi dia Nzambi ke muaba mutambe buimpe utudi mua kupetela busunguluji ne meji. Genese 2:18 udi utuambila ne: Nzambi wakenza mukaji bua ikale mukuatshishi wa mulume, kadi ki mbua ikale bu mulume to. Mudimu wende udi umuenekela mu mushindu utuye uyukila. Bushuwa bantu batu bashilangane, kadi bantu bakaji batu basue kuleja mudibu badiumvua, basue kuakula bua bantu bakuabu ne bua malanda mimpe. Batu basue musangelu, tumiyuki tuimpe tua mu dibaka bualu tutu tubajadikila ne: mbabanange kudi babayabu. Kadi bantu balume ba bungi bobu kabatu basue kuamba mudibu badiumvua munda muabu to, ne batu batamba kuakula bua midimu, ntatu ne mua kuyijikija. Ne bantu balume batu basue bua babanemeke.

5 Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Angleterre wakamba ne: “Bayanyi utu musue kujikija bilumbu ne lukasa pamutu pa kuanji kuteleja bualu too ne ku ndekelu. Kuenza nunku kutu kumbungamija bualu ntu musue bua yeye kunteleja bimpe ne kuditeka pa muaba wanyi.” Tatu mukuabu wakafunda ne: “Mu tshidimu tshietu tshia kumpala mu dibaka, mvua nkeba anu bua kujikija pa lukasa tshilumbu tshionso tshivua mukajanyi natshi. Kadi matuku makese pashishe ngakamanya ne: tshivuaye ukeba menemene, mbua ngikale mmuteleja ne ntema.” (Nsu. 18:13; Yak. 1:19) Mulume udi ne busunguluji udi umanya mudi mukajende udiumvua ne uteta bua kuenza malu bilondeshile dimanya adi. Udi kabidi ushindikila mukajende ne: ngenyi yende ne mushindu udiye udiumvua bidi ne mushinga kudiye. (1 Pet. 3:7) Mukaji pende udi ne bua kukeba bua kumvua mmuenenu wa bayende. Padi mulume ne mukaji bumvua, banyisha ne bakumbaja midimu idi Bible mubapeshe, dibaka diabu didi dilua tshintu tshimpe. Badi kabidi balua bakumbane bua kuangata pamue mapangadika mimpe ne a meji ne baakumbaja.

6, 7. a) Mmu mushindu kayi mudi mêyi adi mu Muambi 3:7 mua kuambuluisha bena mu dibaka bua kuikala ne busunguluji? b) Mmunyi mudi mukaji mua kuleja busunguluji? Mmalu kayi adi mulume ne bua kudienzeja bua kuenza?

6 Bena dibaka badi ne busunguluji mbamanye kabidi ne: kudi ‘tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’ (Muam. 3:1, 7) Muanetu wa bakaji ukadi muenze bidimu dikumi mu dibaka wakamba ne: “Mpindieu ndi mumone ne: kudi bikondo bidi kabiyi bikumbanyine bua kuleja bualu kampanda. Bayanyi yeye ne mudimu wa bungi anyi malu makuabu a kuenza, ntu nganji ndekela tshikondo kampanda tshipita kumpala kua meme kumuasa bualu kansanga. Pantu ngenza nunku, tutu tulua kuyukila bimpe.” Bantu bakaji badi ne busunguluji batu bakula ne kanemu, bamanye ne: mêyi masungula bimpe ne ‘mamba mu tshikondo tshiakane’ adi asankisha muntu ne udi uangata ne mushinga.​—Bala Nsumuinu 25:11.

Tumalu tukese tudi tuakaja malu manene mu dibaka

7 Mulume muena Kristo udi ne bua kukumbaja mudimu wende kayi anu uteleja patupu malu adi mukajende umuambila, kadi udienzeja bua kuleja patoke mudiye pende wela meji. Mukulu mukuabu ukadi ne bidimu 27 mu dibaka wakamba ne: “Ndi ne bua kudienzeja bua kuambila mukajanyi malu adi mu muoyo wanyi.” Muanetu wa balume mukuabu ukadi ne bidimu 24 mu dibaka wakamba ne: “Ndi mua kulama bualu munda tshiyi mbuakula, ngela meji ne: ‘Meme tshiyi mubuambe nebujike.’ Kadi ndi mulue kumona ne: kuleja mundi ndiumvua ki mbutekete to. Pantu ntata bua kuleja bualu bundi nabu, ntu nsambila bua kupeta mêyi mimpe a kuamba ne mushindu muimpe wa kuamba. Pashishe ntu mpeta dikima dia kutuadija kuakula.” Bidi ne mushinga bua kukeba kabidi tshikondo tshiakanyine, pamuapa panudi babidi ne nukonkonona mvese wa ku dituku anyi nubala Bible pamue.

8. Ndisanka kayi dikuabu didi bena Kristo badi mu dibaka bapeta padibu badienzeja bua kuenza dibaka dimpe?

8 Disambila ne dijinga dikole dia kuakaja mushindu wa kuyukila bidi ne mushinga wa bungi kudi mulume ne mukaji. Mu bulelela bitu bikole bua kushintulula bikadilu bia kale. Kadi padi bena dibaka banange Yehowa, balomba nyuma wende ne bangata dibaka diabu bu tshintu tshia tshijila, badi bapeta disanka didi bantu ba bungi kabayi nadi. Mamu kampanda udi ne bidimu 26 mu dibaka wakafunda ne: “Meme ne bayanyi tutu tuangata ne mushinga mushindu utu Yehowa umona dibaka, nunku katutu tuela meji bua kuabulukangana to. Bualu ebu budi butusaka bua kudienzeja bua kujikija bilumbu patudi tubiyukidilangana pamue.” Kulamatangana mushindu eu ne kulamata Nzambi kudi kumusankisha ne kupetesha masanka a bungi.​—Mus. 127:1.

KOLESHA DINANGA

9, 10. Ntshinyi tshidi bena dibaka mua kuenza bua kukolesha tshisuikidi tshiabu tshia dinanga?

9 Dinanga nngikadilu udi ne mushinga wa bungi mu dibaka bualu didi “tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.” (Kolos. 3:14) Dinanga dilelela didi dikola padi mulume ne mukaji badi balamatangane basanka ne bakenga pamue. Badi balua kabidi balunda ba pa muoyo badi banange bua kusomba pamue. Mabaka a nunku mmakolesha ki nkudi malu manene menza ku mpukapuka anu mutubu babiamba ku bisanji to, kadi padibu benzelangana tumalu tukese tua bungi bu mudi kuelangana diboko, kulejangana tshilema mu buimpe, kuenza tumalu tudi tukoka ntema, kutua tumimuemue tua tuamba bualu anyi kuebeja ne muoyo mujima ne: “Dituku dia lelu divua bishi?” Tumalu tukese tua nunku tudi mua kuakaja malu manene mu dibaka. Bena mu dibaka kampanda bakadi benze bidimu 19 bia disanka batu babikilangana anyi bafundilangana ku telefone munkatshi mua dituku. Mulume udi uleja ne: batu benza nanku “anu bua kumanya mudi malu enda.”

10 Dinanga ditu kabidi disaka bena dibaka bua kutungunuka ne kulongangana bimpe. (Filip. 2:4) Kuenza nunku kudi kukolesha dinanga diabu nansha mudibu bena mapanga. Dibaka dimpe kaditu dishala dimana kaba kamue to, kadi ditu ditungunuka ne kukola ne kushindama mu bungi bua matuku. Nunku wewe muikale mu dibaka, diebeja ne: ‘Ndiku mumanye bimpe muena dibaka nanyi anyi? Ntu ngumvua mushindu utuye wela meji ne mmuenenu wende mu malu kampanda anyi? Mmisangu bungi kayi intu ngela meji bua muena dibaka nanyi, pamuapa ngela meji bua ngikadilu ivua minkoke kudiye bua musangu wa kumpala?’

IKALA NE KANEMU

11. Bua tshinyi kanemu kadi ne mushinga bua kuenza dibaka dimpe? Fila tshilejilu.

11 Nansha dibaka ditu ne disanka kaditu anu dipuangane to, ne mulume ne mukaji badi banangangane kabatu anu bamona malu onso mu mushindu wa muomumue to. Tshilejilu, Abalahama ne Sala kabavua anu bapetangana mu malu onso to. (Gen. 21:9-11) Kadi dishilangana diabu kadivua dinyange malanda avua pankatshi pabu nansha. Bua tshinyi? Bualu bavua bangatangana ne mushinga ne banemekangana. Tshilejilu, Abalahama wakambila Sala ne: ‘Suaku koku.’ (Gen. 12:11, 13, NW) Sala pende wakatumikila Abalahama ne uvua umuangata bu ‘mukalenge’ wende. (Gen. 18:12) Bena dibaka bobu kabayi banemekangana, bualu ebu butu bumuenekela ku mushindu wabu wa diakula anyi ku dîyi ditubu bakula nadi. (Nsu. 12:18) Bobu kabayi bayukidilangana bua mushindu wa kujikija malu adi ajuka, dibaka diabu didi mua kuya ditangile ku njiwu.​—Bala Yakobo 3:7-10, 17, 18.

12. Bua tshinyi mulume ne mukaji batshidi baselelanganaku ke badi nangananga ne bua kudienzeja bua kuikala kuakula ne kanemu?

12 Mulume ne mukaji batshidi baselelanganaku ke badi nangananga ne bua kuditatshisha bua kuikala kuakula bimpe ne kuikala kunemekangana. Kuenza nunku kudi kubasaka bua kuikala badilekelele ne kuambilangana yonso idibu nayi munda. Tatu mukuabu wakamba ne: “Nansha mudi bidimu bia ntuadijilu mu dibaka bikale bia disanka, bitu imue misangu bia tunyinganyinga. Paudi wenda umanya mudi mukajebe udiumvua, bibidilu biende ne malu adiye ujinga ne yeye pende wenza bia muomumue buebe wewe, malu adi mua kuanji kutenkakana ndambu. Kadi nebinuambuluishe bikole nuenu bikale numona malu mu mushindu muimpe, nuangata mu bilele ne bikale ne ngikadilu ya mushinga bu mudi budipuekeshi, lutulu ne beyemene Yehowa.” Bushuwa, mmuambilamu.

IKALA NE DIDIPUEKESHA DILELELA

13. Bua tshinyi kudipuekesha kudi ne mushinga bua dibaka kuikaladi dikole ne dia disanka?

13 Diyukidilangana dimpe mu dibaka didi anu bu musulu wa mâyi udi upueka bimpe bimpe mu budimi. Kuikala ne ‘didipuekesha’ kudi ne mushinga wa bungi bua mâyi kutungunukawu ne kupueka. (1 Pet. 3:8) Mona tshiakamba muanetu wa balume kampanda ukadi ne bidimu 11 mu dibaka: “Kudipuekesha nnjila wa tshikoso bua kujikija bilumbu bualu kudi kufikisha muntu ku diamba ne: ‘Mfuila koku luse.’” Mukulu kampanda ukadi ne bidimu 20 mu dibaka wakamba ne: “Imue misangu kuamba ne: ‘Mfuilaku luse’ kudi ne mushinga wa bungi kupita kuamba ne: ‘Ndi mukunange.’” Udi wamba kabidi ne: “Disambila ngumue wa ku njila ya tshikoso bua kuikala ne budipuekeshi. Pantu meme ne mukajanyi tusambila Yehowa pamue, tutu tuvuluka mutudi bena mibi ne mudi Nzambi utuleja ngasa wende. Bualu ebu butu bungambuluisha bua kumona malu mu mushindu muimpe.”

Ikalayi nuyukidilangana bimpe mu dibaka dienu

14. Mmunyi mudi lutambishi mua kunyanga dibaka?

14 Kadi lutambishi kaluena mua kufikisha bantu ku dilengejangana to. Ludi lunyanga diyukidilangana bualu ludi lupangisha muntu bua kuikala ne dijinga ne dikima dia kulomba luse. Pamutu pa kuamba ne budipuekeshi ne: ‘Mfuila koku luse,’ muntu udi ne lutambishi udi udibingisha. Pamutu pa kuitaba ne muoyo umue bubi budiye muenze, udi wela muntu mukuabu tshilumbu pambidi. Muntu yeye mumuenzele bibi, pamutu pa kukeba ditalala udi ufiika munda, pamuapa udi udisombuela pa kumuamba mêyi mabi anyi kumujila. (Muam. 7:9) Bushuwa, lutambishi ludi lunyanga dibaka anu bu mulungu. Mbimpe kuvuluka ne: “Nzambi udi ubenga bena lutambishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa wende.”​—Yak. 4:6.

15. Leja mudi kutumikila mibelu idi mu Efeso 4:26, 27 mua kuambuluisha bena mu dibaka bua kujikija bilumbu bidi mua kujuka.

15 Bushuwa, mbibi bua kuela meji ne: meme tshiakupeta lutambishi. Tudi ne bua kumanya ne: tudi mua kulupeta kadi tulumbushe ne lukasa. Paulo wakambila bena Kristo nende ne: “Kanulekedi dîba dibuela nuenu bikale anu ne tshiji, kanushidi Diabolo kaba ka kubuelela.” (Ef. 4:26, 27) Kubenga kuteleja Dîyi dia Nzambi kudi mua kutufikisha ku tunyinganyinga tua patupu. Muanetu wa bakaji mukuabu udi wakula ne dibungama wamba ne: “Imue misangu meme ne bayanyi katuvua tutumikila mibelu idi mu Efeso 4:26, 27 to. Bua bualu abu tshivuaku mpeta tulu butuku nansha.” Mbimpe menemene bua kuyukidilangana malu pa lukasa ne tshipatshila tshia kulengejangana. Bulelela, yonso wa ku bena dibaka udi ne bua kushila mukuende ndambu wa dîba bua kutuyisha tshilunji. Bidi kabidi bimpe bua kulomba Yehowa bua atuambuluishe bua tupingaje tshilunji. Ebi bidi biumvuija kuikala ne lungenyi lua kudipuekesha luikala mua kukuambuluisha bua kuimanyina pa bualu, pamutu pa kuimanyina pa tshiudi, bualu kuenza nunku kudi mua kukolesha tshilumbu.​—Bala Kolosayi 3:12, 13.

16. Mmunyi mudi budipuekeshi mua kuambuluisha mulume ne mukajende bua kuimanyina pa malu mimpe a mukuabu?

16 Didipuekesha didi diambuluisha muntu udi mu dibaka bua kuimanyina pa malu mimpe adi nawu muena dibaka nende. Tshilejilu, mukaji udi mua kuikala ne bipedi bia pa buabi bidiye wenza nabi mudimu bua kuambuluisha dîku diende. Bayende yeye muikale ne budipuekeshi, kakumumvuila mukawu to, kadi neamukankamije bua kuenza mudimu ne bipedi ebi; kuenza nunku kudi kuleja ne: udi umuangata ne mushinga ne mmumunange. (Nsu. 31:10, 28; Ef. 5:28, 29) Mukaji udi pende ne budipuekeshi kakuenza mudimu bibi ne bipedi biende pa kuditumbisha anyi kupepeja bayende nansha. Nansha nanku, bubidi buabu badi “mubidi umue,” bualu budi bunyingalaja umue budi bunyingalaja mukuabu.​—Mat. 19:4, 5.

17. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha badi mu mabaka bua kuikala ne disanka ne kutumbisha Nzambi?

17 Kakuyi mpata udi musue bua dibaka diebe dikale bu dia Abalahama ne Sala anyi bu dia Izaka ne Lebeka, mmumue ne: dia disanka, dia kashidi ne didi ditumbisha Yehowa. Biobi nanku, ikala ne mmuenenu wa Nzambi wa dibaka. Keba busunguluji ne meji mu Dîyi diende. Dienzeje bua kuikala ne dinanga didi ‘kapia ka Yehowa’ pa kuela meji mu mushindu muimpe bua muena dibaka nebe. (Mus. wa Sol. 8:6) Ditatshishe bikole bua kuikala ne budipuekeshi. Enzela muena dibaka nebe malu ne kanemu. Nuenu benze malu aa, dibaka dienu nedinupeteshe disanka ne nedisankishe Tatuenu wa mu diulu. (Nsu. 27:11) Bulelela, udi mua kudiumvua anu bu tatu mukuabu ukadi ne bidimu 27 mu dibaka wakafunda ne: “Tshiena mumanye tshindi mua kuikala meme tshiyi ne mukajanyi eu. Dibaka dietu didi dienda dikola ku dituku ku dituku, bualu tudi banange Yehowa ne tutu ne tshibidilu tshia kuyukidilangana mu dibaka dietu.”